Lähteandmed: nnom= 955 p/min Pnom = 2,38 kW ulü = 3,3 1. Kiilrihma ristlõike väljavalimine. Nomogrammi järgi valin A kiilrihma. 2. Vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm. Tabelist sain D1min = 90 mm 3. Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1. Tabelist L3 valin rihma lõplikuks läbimõõduks 100 mm. 4. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm. D2 = D1u(1 - ), kus u rihmülekande ülekandearv; = 0,01...0,02 libisemistegur. = 0,02 - 0,01g, kus g optimismitegur. = 0,02 0,1 0,5 = 0,015 D2 = D1u(1 - ) = 100 3,3(1- 0,015) = 325,05 Lähimaks väärtuseks standardväärtuste reast on 315 mm. 5. Tegelik rihmülekande ülekandearv. D2 315 uteg = = = 3,20
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Rihmülekande ühtlane võll Algandmed Võlliga ülekantav võimsus on P = 5.5 kW Väikese rihmaratta efektiivläbimööt Materjal: teras E335 (voolepiir tõmbel ) Varutegur S = 5 Tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f D2 = 1,6D1, = 160° Võlli pöörded: n = 1200 min-1 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus võlliga ülekantav võimsus - võlli pöörlemise nurkkiirus rad/s Leitakse ka D2 Kuna F 2,5f siis D2 = 1
või mõneks muuks liikumiseks. · kui ohutuse, mugava hooldamise või mõnel muul kaalutlusel pole võimalik jõumasina ja töömasina võlle vahetult ühendada. Enamkasutatavad ülekanded on: · hammasülekanne · rihmülekanne · kettülekanne · kruviülekanne e. keermesülekanne · hõõrdülekanne Üheks tähtsamaks ülekannet iseloomustavaks teguriks on ülekandearv. Rihmülekande ülekandearvu leidmiseks jagatakse vedava rihmaratta läbimõõt veetava rihmaratta läbimõõduga /d/. Hammas- ja kettülekande puhul jagatakse veetava ratta hammaste arv vedava ratta hammaste arvuga /z/. I= d1/d2= z1/z2,=n2/n1, kus 1-vedav ratas, 2-veetav ratas. n- rataste pöörete arv/min Kasutegur: kaod libisemise, hõõrdumise, veeretakistuse läbi. Alati vähendab lõpptulemust võrreldes lähtesuurusega e väiksem kui 1 Hammasülekanded
Reduktor on mõeldud pidevaks tööks, kahe vahetuse, viieks aastaks. Konveieri trumli läbimõõt Dk = 320 mm. Sele 1. Reduktori skeem 3 Elektrimootori valik Elektrimootori valikuks on meil vaja teada: 3 ülekande kasutegurid = 1234 , kus 1 = 0,96...0,98 hammas ülekande kasutegur. 2 = 0,94...0,96 rihmülekande kasutegur. [1.lk.5] 3 = 0,98 siduri kasutegur. 4 = 0,99 veerelaagri paaride kasutegur. = 0,97 0,95 0,98 0,99 = 0,89 Vajaliku elektrimootori võimsuse leian valemiga: Fk Vk 2 1,6 Pel = = = 3,57(kW ) 0,89 Elektrimootori valikuks on vaja teada pöörlemiskiirust. Selleks valin rihmülekande arvuks ir = 4 Konveieri trumli nurkkiirus: 2Vk 22 rad
intensiivsus-kulumie suurus ajaühikus või läbitava tee rattaga saab käivitada mitu veetavat ; -ülekandearv ei ole püsiv, pikkuse suhtes mm/n; nanom/n GRAAFIK! sõltub koormusest, suured gabariidid, rihma pingutusjõud koormab 7 Mis on nimimõõde ja mis on tegelik mõõde? laagreid ja võlle, väikene rihma resurss ………………………………… + 28 Rihmülekande rihmade klassifikatsioon rihma Nimimõõde-arvutuste tulemusena saadud või ristlõike kuju järgi. …………… ++ kosntruktiivselt valitud mõõde Tegelik mõõde-valmise Lamerihmad(nahk, puuvill), mitmikrihmad, ümarrihmad eseme ülemõõtmise tulemusena saadud mõõde 29 Rihmülekande töötamise põhimõte. Euleri valem.
1. Algandmed Joonis 1. Rihmülekande võll Joonisel nr.1 on välja toodud rihmülekande ühtlase võlli skeem, millele kogu ülesanne on püstitatud. Võlli materjal: teras E335 Voolepiir tõmbel: σy=325 Mpa Varuteguri väärtus: [S]=5 Võlliga ülekantav võimsus: P=5,5kW Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F ≈ 2,5*f Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt: D1=140 mm Suurema rihmaratta efektiivläbimõõt: D2=2*D1=280 mm Võlli pöörlemissagedus: n=2400 p/min
Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. 2.1 Rihmülekande eelised: · Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) · Sujuv ja müratu töötamine · Lihtne ehitus ja kasutamine · Võime taluda purunemata suuri väheajalisi ülekoormusi 2.2 Rihmülekande puudused: · Suhteliselt suured mõõtmed · Rihma väike tööiga · Rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv · Rihma pingusest tingitud suured koormused võllidele ja laagritele 2.3 Rihmülekannete klassifikatsioonid
Liikumine kantakse üle rihma ja rattavaheliste hõõrdejõududega.Iseloomustus: + 1.Lihtne ja töökindel.3.Müratu töö.4.Võimalik suur rataste vahe(kuni 15m).5.Ühe vedava rattaga saab käivitada mitu veetavat. 1.Ülekandearv sõltub koormusest.2.Suured gabariidid.3.Väikene rihma ressurss.4.Rihma pingutusjõud koormab laagreid ja võlle.Ülekandearv:sama mis hõõrdülekande korral vaid on rihma elastse libimise tegur. 28.Rihmülekande rihmade klassifikatsioon rihma ristlõike kuju järgi. VT.KONSPEKTILE.29.Rihmülekande töötamise põhimõte.Euleri valem. Koormust kantakse üle hõõrdejõuga rihma ja ratta kokkupuutepinnas. Rihm on ratastel pingutatult.Jõudude jaotust rihma harudes iseloomustatakse Euleri seadust kasutades. See seadus kehtib kaaluta niidi kohta hetkel kui niit hakkab siledal silindril libisema. Fmj(mahajooksu jõud)>Fpj(pealejooksu jõud) Fmj/Fpj=eµ ,e-
generaatorit. Elektrijaama hüdroturbiinide toodetud elektriline võimsus on kokku 336 kW ja ta on ühendatud Eesti Energia jaotusvõrguga. Kolmas veejõuseade ehk Kunda hüdroelektrijaam rajati 1893. aastal seoses tsemenditehase põhjaliku rekonstrueerimisega. Elektrijaam ehitati eelmisest pool kilomeetrit allavoolu, kus Kunda jõe ürgorus oli kärestiku langus 9,3 meetrit. Elektrijaama paigaldati üks 250 hj FRANCIS-turbiin, mis käitas hammasülekande ja kahe rihmülekande kaudu kahte 105 kW ja 650 kW SIEMENS & HALSKE alalisvoolugeneraatorit. Elektriseadmed valmistati Sveitsis, turbiin aga Riias. Elektrijaam toitis lisaks vabrikule ka õhuliini kaudu sadama kraanat ja Lontova asula elektrivalgustust. Elektrijaam töötas tõrgeteta 1943. aastani. Jaam käivitati uuesti 1953. aastal ja töötas 1971. aastani. 1995. aastal omandas lagunenud jaama OÜ Generaator E&K. Hüdroelektrijaam rekonstrueeriti ja käivitati 28. juunil 2000.
jääb keha paigale. Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks. Seisuhõõrdejõud on alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna. Seisuhõõrdumine Kui inimene kõnnib, siis on edasiviivaks jõuks hõõrdejõud. Et tald teekatte suhtes ei liigu, on siin tegemist just seisuhõõrdumisega. Ka see jõud, mis annab rihmülekande korral liikumise ühelt rattalt teisele üle, on seisuhõõrdejõud rihmarataste ja rihma vahel. Teiseks on olukord, kus keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. Liugehõõrdumise korral on hõõrdejõud suunatud alati liikumisele vastassuunas. Liugehõõrdumine
Jalgade- Df1=50,26-2.4·1,5 Df2=179,74-2.4·1,5 ringjoon =46,66 mm = 176,14 mm Hambavöö B2=0.32·115= laius B1= 40 mm =38 mm 10. Telgede vahe kontroll: aw= D1+D2/2=50,26+179,73/2=115 mm Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 3 Rihmülekande arvutus Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 TTK 3. Rihmülekande arvutus 1. Rihma ristlõike väljavalimine Vastavalt nomogrammile valisin välja kiilrihma ristlõikega B. 2. Vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm
amax ≤ 80t . Siis F f =9,81k f qa=9,81∙ 6 ∙ 3,7 ∙0,95 ≈ 207 N . 2 2 Tsentrifugaaljõust Ft =q v =3,7 ∙ 0,46 ≈ 0,8 N . Koormus võllile FV =F R +2 F f =3300+ 2∙ 207=3714 N F kr 95000 Keti tugevuse varutegur S= = ≈ 27> [ S ] =7,4 (Lisa, Tabel 2). F R + F t + F f 3300+0,8+207 Rihmülekande eelised: Kettülekande eelised: Kõige lihtsam ja odavam ülekanne Ülekandes puudub suhteline libisemine Töö on vaikne Kompaktsus, kui ülekantav võimsus on sama Hooldust tavaliselt ei vaja Võllidele mõjuvad jõud on väiksemad Rihmad on hõlpsasti paigaldatavad ja Suhteliselt odav vahetatavad
Pöördemoment < 30 15...60 50...150 N*m D1min 63 90 125 mm Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt Eesmärgiga tõsta rihma eluiga, valin rihma mõõduks D1 stamdardväärtiste ühe väärtuse võrra suurema läbimõõdu, kui D1min ning selleks on 140mm. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm 𝐷2 = 𝐷1 × 𝑢(1 − 𝜀) = 140 × 4,675(1 − 0,015) = 644,6825𝑚𝑚 ≈ 630 u – rihmülekande arv – 4,675 𝜀 – 0,01... 0,02 – libisemisetegur Tegelik ülekandearv 𝐷2 630 𝑢𝑡𝑒𝑔 = = = 4,5685 𝐷1 (1− 𝜀) 140(1−0,015) 𝑢𝑡𝑒𝑔 − 𝑢 4,5685 − 4,675 ∆𝑢 = × 100 = × 100 = 2,3 < 5% 𝑢 4,675 Orienteeruv telgede vahe a, mm 𝑎 ≥ 0,55(𝐷1 +𝐷2 ) + ℎ = 0,55(140 + 630) + 10,5 = 434
isepidurduvus Tiguülekande puudused *madal kasutegur *hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) *suur kulumine *vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks 5.3 Kettülekandel Kettülekandel on suhteliselt väikeste ülekandesuhete u 10 korral küllalt suur kasutegur = 0,96...0,97. Rihmülekandega võrreldes on kettülekanne libisemisekindel ning tagab ligikaudu kaks korda väiksema võlli paindekoormuse. Kettülekande eelised rihmülekande ees · väiksemad mõõtmed. · Võllide väiksem koormus sest keti eelpingus on väike. · Suur kasutegur ( 0,96...0,98%). Kettülekande puudused · Keti väljavenimine sarniiride kulumise tagajärjel. · Võllide täpse montaazi vajadus. · Keti ebaühtlane kiirus, eriti ketirataste väiksema hammaste arvu puhul. See põhjustab täiendavaid koormusi. · Kettülekanne on rihmülekandest kallim. Ketid jagunevad kasutusalade järgi: · ajamiketid · veoketid
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond RIHMÜLEKANNE Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2012 1. 1. RIHMÜLEKANNE Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast ning rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. Liikumin ekantakse üle rihma ja rataste vahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdumine peab rihm olemna pingutatud. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Joonis 1 Rihmülekanne. Joonis 2 Klassikaline kiilr...
kuni 1500) Energiakadu on suurem kui hammasülekandel. Aeglased tiguülekanded kuluvad kiiresti. Teo ja tiguratta vahelises kõrgpaaris esineb sööbimisoht. Tiguülekannet saab konstrueerida isepidurduvana, s.t. ainult teo võllist käitavana. Mis on tigu käikude arv? Käikude arv näitab, mitu keeret mööda tiguratast paralleelselt asetseb. Tähistatakse z1'ga. See arv võib olla 1-4 (tavaliselt 1 või 2, 4 väga harva). Rihmülekande rihmade ristlõike kujud. lamerihmülekanded kiilrihmülekanded ümarrihmülekanded Kõige rohkem kasutatakse lame-(võllide suure vahekauguse korral - kuni 15m) ja kiilrihmu(rööpsete võllide ja väikesmate vahemaade korral). Rihmülekande elemendid ja iseloomustus. Enamasti koosneb rihmülekanne kahest rihmarattast ja nendele pingutatud lõputust rihmast. Vedavalt rattalt rihmale ja rihmalt veatavale rattale kantakse liikumine üle hõõrdumise abil
hammasülekandel. Aeglased tiguülekanded kuluvad kiiresti. Teo ja tiguratta vahelises kõrgpaaris esineb sööbimisoht. Tiguülekannet saab konstrueerida isepidurduvana, s.t. ainult teo võllist käitavana. 61. Mis on tigu käikude arv? Käikude arv näitab, mitu keeret mööda tiguratast paralleelselt asetseb. Tähistatakse z1'ga. See arv võib olla 1-4 (tavaliselt 1 või 2, 4 väga harva). 62. Rihmülekande rihmade ristlõike kujud. lamerihmülekanded [lk 317 joonis 265 b] kiilrihmülekanded c ümarrihmülekanded d Kõige rohkem kasutatakse lame-(võllide suure vahekauguse korral - kuni 15m) ja kiilrihmu(rööpsete võllide ja väikesmate vahemaade korral). 63. Rihmülekande elemendid ja iseloomustus. Enamasti koosneb rihmülekanne kahest rihmarattast ja nendele pingutatud
· Kett võib välja vajuda ,benida · Võllide täpse montaasi vajadus · Kettülekanne on rihmülekandest kallim Kettülekande eelised · Erinevalt rihmülekandest puudub libisemine · Võimaldab ühe ketiga käitada mitut võlli · Rihmülekandega võrreldes väiksem võllide ja laagrite koormus · Võimalus kasutada kõrge temp.keskkonnas · Ülekandeis kus õlide sattumine tooteile pole lubatud ,saab plastkettelementidega kette kasutada Eelised rihmülekande ees · Väiksemad mõõtmed · Võllide väike koormus · Suur kasutegur Hõõrdülekanne Koosneb vhemalt kahest hõõrdrattast mis on kinnitatud võllidele ja surutakse teineteise vastu välisjõuga Liikumine hõõrdülekandes kantakse üle hõõrdrataste vahel tekkiva hõõrdejõu toimel Kasutamine Hõõrdülekandeid kasutatakse sepistamis, pressimiseadmetes Kruviülekanne jagatakse · Jõukruvid · Käigukruvid(tagavad täpse paigutusi tööpinkides ja mõõteriistades)
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16 Köp = 24 = 0,66 Lh = 7 365 0,85 24 0,66 = 34400,52 h ~35000h Lh=35000 Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 2. Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korruta...
6. Vaheristikuga e. Oldhami siduri dimensioneerimine. 7. Elementaarse hõõrdsiduri (ketas-, koonussidur) arvutus. 8. Lülitatavate ja kaitsesidurite konstruktsioone (konspekti näited). 9. Ülekannete liigid. Ülekannete ekstreemparameetrid, ülekannete võrdlus. 10. Hõõrdülekannete liigid. Hõõrdvariaatorid. 11. Hõõrdülekande kinemaatiline arvutus. Libisemine hõõrdülekandes 12. Kontaktjõud hõõrdülekandes. 13. Rihmülekannete liigid ja kasutamisvõimalusi. 14. Rihmülekande kinemaatika. 15. Jõud ja pinged rihmas, Euleri võrrandid. 16. Rihmülekande eelpingutuse kontroll. 17. Kettülekanded: eelised, puudused. 18. Kettülekande kinemaatika ja hulknurgaefekt. 19. Kettülekande kuiundamine. 20. Kettülekande määrimine ja hooldamine. 21. Hammasülekannete liigid. 22. Hammasülekannete materjalid ja konstruktsioon 23. Jõud sirghammastega silinderratastega hammasülekandes. 24. Hammasrataste tõrked ja meetmed nende vältimiseks. 25
rakenduskohtade koordinaadid a: FCy = 1728N (+); aFCy = 0.06m; FDy = 919N (-); aFDy = 0.26m; FBy = 423N (+); aFBy = 0.32m; Rihmülekande võll Võlli koormused ruumis F1 F2 Võll FA = 1232N M = 32Nm D2
arengule endiselt üpris ebaefektiivne jõuallikas kütuse põlemisel eralduvast energiast läheb auto liigutamiseks vaid umbes veerand. Natuke alla 10% neelavad hõõrdekaod, kolmandik läheb silindriseinte kaudu jahutusvedeliku soojendamiseks ning viimane kolmandik läheb kaotsi heitgaaside temperatuuri ja rõhu näol. Kui kõiki teisi kompressoritüüpe aetakse tavaliselt ringi rihmülekande abil mootori väntvõllilt ja röövitakse sellega väärtuslikke hobujõude (kadu võib ulatuda isegi üle 10% mootori võimsusest), siis turbo puhul saame kasutusele võtta energia, mis muidu püüdmatult kaotsi läheks heitgaaside rõhu ja temperatuuri. Erinevalt teistest ülelaadimisviisidest on turboülelaadimine niisiis peaaegu "tasuta" hinnaks on vaid mõningane takistus väljalasekgaaside liikumisele. Kuidas siis turbo heitgaasid tööle rakendab? Turbo läbilõige
sisendile korralikult. Kasutatav sirgjooneliselt liikuvatel täituritel. Toide (Supply) – toite tüüp (elektrivool, suruõhk jm), faaside arv, pinge, vool, sagedus. Aga lisaks mainitud kriteeriumidele on määrava tähtsusega ülekandemehhanismi valik. Näiteks kui valitakse ülekandemehhanismiks hammasrattaülekanne, võib lõtku tekkimine mõjutada täituri täpsust. Sama kehtib näiteks ka rihmülekande puhul, kui rihm peaks hakkama libisema. 12 3. ÜLDPRINTSIIBID 3.1. Elektriajami mõiste Elektriajam (Electrical drive) on mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitamiseks ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest. Elektriajami põhifunktsiooniks on liikumise juhtimine
LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 2M 2 32 2M 2 32 F2 = = = 161.6 162 N F4 = = = 96.96 97 N 6.6 D1 6.6 0.06 ja 6.6 D2 6.6 0.1 ; F1 = 6.6 F2 = 6.6 162 = 1069 1070 N F3 = 6.6 F4 = 6.6 97 = 640.2 640 N Rihmülekande võll Jõudude skeemid rihmaratastel F1 F2 F1 F4 D2 F2
a) b) c) d) Sele 22.5. Rihmrade pingutusskeemid . a – mootori liikumisega, b – mootori pööramisega, c – pingutusrullidega, d – rihmarattal tekkiva reaktiivmomendiga. Pingutusrull asetatakse vähemkoormatud (veetavale) rihmaharule. Reaktiivmomendiga pingestuse eeliseks on see, et rihmu asjata ei koormata tühikäigul ja seisul, millega suureneb rihma tööressurss. 22.3. Rihmülekande geomeetria. Ülekande projekteerimisel määratakse harude vaheline nurk , haardenurk , rihma pikkus L ning lõputu rihma puhul ka telgede vahe a. a Sele 22.6. Rihmülekanne geomeetria. d 2 d1 Harude vaheline nurk 2 arcsin . 2a Haardenurk 180 .
istme tõstmislangetusmootor, signaal jne. Juhtmestik elektrisüsteemil on plast isolatsiooniga mitmekiulise soonega. Elektrisüsteem on ühejuhtmeline pluss juhtmes ja miinus masina keres. Elektrisüsteemi kaitstakse lühiste eest sulavkaitsmetega ja neid on iga tarbija tarvis. Sulavkaitsmed paiknevad eraldi alusel traktori kabiinis. Elektriseadmete hooldus seisneb välises ülevaatuses, mõõtmistes, generaatori rihmülekande pingutuses, laternate reguleerimises, riknenud lampide ja kaitsmete vahetuses, aku kontrollis, käiviti korrastamise. 3.5. Lisaseadmed Lisaseadmete hulka kuuluvad juhikabiin, hüdrosüsteem, riputusseade ja jõuvõtuvõll(id)
annaabi.ee 
