Otsingule "sisendpinge" leiti 77 faili

4
doc

Workbench - esimene praktikum

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROONIKA INSTITUUT ÜliĂ”pilased: Kristjan Gildemann, Anneli KaldamĂ€e, Helerii Kalev ja Gert Kleemann. Töö teostatud: 9.02.2001 ÕpperĂŒhm: LAP 41 Juhendaja ass. R.Kurel Aruanne esitatud: 4.05.2001. Töö programmiga Workbench Lab. töö nr. 1 Katse...

Elektroonika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
115 allalaadimist
11
doc

Elektroonika kordamiskĂŒsimused

ELEKTROONIKA 2003 KORDAMISKÜSIMUSED 1. ÜLDOSA....................................................................................................................1 1.1.Elektroonika ajaloo pĂ”hietapid.............................................................................1 1.2.Mis on elektronlamp...

Elektroonika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
371 allalaadimist
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ..........................................................................................................................

Elektrotehnika - Kutsekool
131 allalaadimist
7
doc

Raadiotrakti parameetrid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 2 aines Infoedastusseadmed (IRO 0050) Raadiotrakti parameetrid ARUANNE Töö tegijad:...

Raadio- ja sidetehnika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
19 allalaadimist
3
doc

Sildalaldi - Prax 2

Tallinna TehnikaĂŒlikool Elektriajamite ja JĂ”uelektroonika instituut ÜliĂ”pilane: Kristi Tammet Teostatud: 28.03.2005 ÕpperĂŒhm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Sildalaldi Töö eesmĂ€rk: Töövahendid: Alaldi kasutamine, selle Ühefaasiline sildalaldi, ampermeeter, v...

Elektroonika jĂ”upooljuht... - Tallinna TehnikaĂŒlikool
80 allalaadimist
7
doc

Toiteplokk

Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel vĂ”ib olla mĂ”nes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sĂ”rmega katsudes on vĂ€hemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselĂŒlitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kont...

ArvutiÔpetus - Kutsekool
67 allalaadimist
7
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused (eksami vastused)

Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? Hea spetsialist peaks oma kitsa ala kĂ”rvalt tundma ka teiste teaduste pĂ”hiolemust. Kuna tĂ€napĂ€eval ei saa elektrita hakkama ĂŒhelgi elualal, siis peaksid insenerid kindlasti tundma elektrotehnika pĂ”himĂ”isteid, terminoloogiat ja elektrienergia ning elektriseadmete rakendamise vĂ”imalusi, et siis neid teadmisi...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna TehnikaĂŒlikool
487 allalaadimist
42
docx

Automaatika konspekt

Automaatika sĂŒsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kĂ”rvaldab inimese osavĂ”tu selles protsessis ja vĂ”imaldab teostada sell...

Elektriaparaadid - Kutsekool
86 allalaadimist
34
doc

Digitaaltehnika konspekt

2 1. ArvusĂŒsteemid................................................................................................................. 4 1.1. KĂŒmnendsĂŒsteem...

Digitaaltehnika - Kutsekool
128 allalaadimist
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

PN-Siire ja tema omadused 1.1 Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhid on materjalid, millised on elektri juhtide seisukohalt on juhtide ja isolaatorite vahepeal. Pooljuhte on palju, kuid elektroonikas kasutatakse vÀheseid. KÔige olulisem pooljuht kaasajal on rÀni. Ajalooliselt esimene oli germaanium. Veel kasutatakse...

Elektroonika - Kutsekool
213 allalaadimist
108
pdf

Elektroonika alused (Ôpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad vĂ€ga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lĂŒlitused. Otstarbe tĂ€htsuselt jagat...

Elektroonika - Kutsekool
461 allalaadimist
12
doc

VÔimendi projekt

VĂ”imendi projekt HelisagedusvĂ”imendi Struktuur Iga vĂ”imendi koosneb eelvĂ”imendist ehk pinge- ja reguleervĂ”imendist, ning vĂ”imsusvĂ”imendist ehk lĂ”ppvĂ”imendist. EelvĂ”imendi pĂ”hilised plokid on struktuurskeemil nĂ€idatud. Konkreetses vĂ”imendis vĂ”ivad mĂ”ned struktuurskeemil nĂ€idatud plokkidest puududa. Üks aste vĂ”ib tĂ€ita mitut ĂŒlesannet, nĂ€iteks töötada korraga tĂ€mbri regulaa...

Elektriaparaadid - Kutsekool
43 allalaadimist
81
doc

Elektroonika aluste Ôppematerjal

POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist...

Elektroonika alused - Kutsekool
320 allalaadimist
3
doc

Elektroonika alused kordamiskĂŒsimused

Transistori töötamise pĂ”himĂ”te ja liigid. Selgitav joonis. SkeemitĂ€hised 26. VĂ€ljatransistori töötamise pĂ”himĂ”te ja liigid.SAMA TEEMA^^^. 27. Eri liiki vĂ”imendusastmete skeeme. 28. ĂŒhise baasiga vĂ”imendusastme skeem, töötamise pĂ”himĂ”te ja omadused. Mis on alfa? 29.Ühise emitteriga vĂ”imendusastme skeem, töötamise pĂ”himĂ”te ja omadused. Mis on Beeta? 30. EmitterjĂ€rgija skeem, töötamise pĂ”himĂ”te ja omadu...

Elektroonika - Kutsekool
126 allalaadimist
76
doc

Arvutid I eksami materjal

1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 KahendsĂŒsteem...

Arvutid i - Tallinna TehnikaĂŒlikool
425 allalaadimist
10
doc

MÔÔtmised

1 Vahelduvsignaali muundamine alalispingeks Vahelduvpinge muundamine Perioodilist signaali suurust iseloomustavad vÀÀrtused on: tippvÀÀrtus keskvÀÀrtus efektiivvÀÀrtus KÔiki neid suurusi saab ka mÔÔta ja kasu-tada vahelduvsignaali iseloomustamiseks TippvÀÀrtuse detektor Vahelduvsignaali tippvÀÀrtuse saab lihtsalt leida alaldusskeemiga Sellise tippvÀÀrtuse det...

Telekommunikatsionni alused - Kutsekool
17 allalaadimist
50
doc

Rakenduselekroonika

1 VĂ”imendid VĂ”imenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et vĂ”imalikult sĂ€iluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal vĂ”imendil on alati 2 sisend klemmi millega ĂŒhendatakse signaali allikas ja 2 vĂ€ljund klemmi millega ĂŒhendatakse see objekt millele antakse vĂ”imendatud signaal. Peale selle vajab...

Rakenduselektroonika - Kutsekool
114 allalaadimist
1
doc

Rakendus elektroonika(1)spikk

Operatsioon vĂ”imendid: Operatsioon vĂ”imendid on integraalselt teostatud ahela muutmisega vĂ”imendus tegurit, siis nihkub vĂ”imendi ĂŒlemine sagedus piir universaalsed vĂ”imenduselemendid, mida vĂ”ib kasutada vĂ€ga mitmeti, sĂ”ltuvalt lisatud madalamatele sagedustele. Juhul kui saadud ĂŒlemisest sagedus piirist ei piisa tuleb vĂ”tta elementidest. Operatsioon vĂ”imendil on kaks sise...

Rakenduselektroonika - Kutsekool
29 allalaadimist
2
doc

Rakendus elektroonika(2)spikk

Operatsioon vÔimendid: Operatsioon vÔimendid on integraalselt teostatud universaalsed vÔimendi vÀljundtakistus ongi reaalselt mÔne ringis, seega 100 korda vÀiksem kui Op vÔimendi vÔimenduselemendid, mida vÔib kasutada vÀga mitmeti, sÔltuvalt lisatud elementidest. Operatsioon takistus. VÀljundtakistuse vÀhenemine on seda tugevam, mida tugevam on kasutatav tagasiside. vÔim...

Rakenduselektroonika - Kutsekool
37 allalaadimist
2
doc

Rakendus elektroonika(3)spikk

Impulss tehnika alused Impulss tehnikaks nimetatakse seda elektroonika osa, mis tegeleb impulsiliste saame 0tasemelise piiramise ĂŒlalt. Kui aga meil on dioodiga jĂ€rjestiku pingeallikas, siis ei avane diood signaalide genereerimise, formeerimise ja vĂ”imendamisega. Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal mitte vĂ€ikeselisel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab...

Rakenduselektroonika - Kutsekool
34 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !