energiat magnevälja, ja pinge koormusel kasvab. Lüliti avatakse hetkel, kui pinge väljundis on saavutanud soovitud väärtuse. Lüliti avanedes toimub induktivpoolis eneseinduktsiooni nähtus, pinge polaarsus muutub ja tekib uus vooluring läbi Schottky dioodi. Läbi päripinges dioodi suunatakse induktiivpoolis salvestunud energia koormusesse. Kui lüliti avaneb enne, kui pool on küllastunud, siis on alati pinge koormusel väiksem kui sisendpinge. Kui lüliti jälle avaneb, siis vool väheneb, kuid pool töötab selle vastu ja käitub kui pingeallikas (teistpidi polaarsusega). Pikkamööda vool ja pinge vähenevad, mille ajal poolis salvestatud energia liigub koormusesse. Kui lüliti sulgub enne kui pool täielikult maha laetud, siis koormus näeb alati nullist erinevat pinget. Paralleelselt asetatud kondensaator aitab siluda pinge lainetust, kui paispool igas tsüklis peale ja maha laeb. Joonis 1
Nende omadused. Tagasisidetegur ja tagasiside sügavus. Tagasisidestatud võimendi võimendusteguri valem. VASTUSED YO 25. Transistor on pooljuhtseadis, millel on kaks p-n-siiret. Tal on kolm osa, millest kaks äärmist on ühesuguse juhtivusega, keskmine aga erineva juhtivusega. Vastavalt sellele, millist juhtivust omab keskmine osa. On võimalik valmistada kaht liiki transistore p-n-p ja n-p-n Tööpõhimõte : väikese takistusega emitterringis sisendpinge poolt tekitatud voolumuutused kanduvad peaaegu samasuurtena üle suure takistusega kollektorringi ning kollektorringi lülitatud koormustakistilt saamegi võimendatud väljundpinge. Seega võime transistori vaadelda ka kui takistuse muundit, millest on tuletatud ka selle nimetus. (TRANSfer resISTOR). 26. Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja
· Madala stabiilsusega stabilisaator · Keskmise stabiilsusea stabilisaatorid · Kõrge stabiilsusega stabilisaatorid · Täppisstabilisaatorid Liigutus tööpõhimõtte järgi · Parameetrilised stabilisaatorid · Kompensatsioonsabilisaatorid Pingestabilisaatorid. Üldist. Põhiparameetrid. Vt.joonist pingestabilisaatorid. Parameetrid · Pinge stabiliseerimistegur tingimusel, et koormusvool on muutumatu e. konstantne · Sisetakistus e. väljundtakistus sisendpinge peab olema muutumatu · Silutegur iseloomustab muutusi kiiretele muutustele. · Stabiliseerimistegur iseloomustab stabilisaatori reaktsiooni aeglastele muutustele Parameetriline pinge stabilisaator Vt. joonis parameetriline pinge stabilisaator. 1. Kasutatud on stablitroni (Zeneri diood) omadusi p-n siirde läbilöögi piirkonnas st vastupingestatult. 2. Nominaalne stabiliseerimispinge on vahemikus 2,4 200/400 V +/- 20% 3
3100 5 15,9 ±0,02 3500 5 8,41 ±0,02 3900 5 4,42 ±0,02 Joonis 2. Võimsuse sõltuvus sagedusest vastuvõtja sisendis 3. Sweep signaaliga leitud ASK Joonis 3. Võimsuse sõltuvus sagedusest vastuvõtja sisendis kasutades sweep funktsiooni. 4. Punkthaaval mõõdetud amplituudkarakteristik nii tabeli kui graafikuna Tabel 2. Sisendpinge sõltuvus generaatori väljundpingest. Generaator i väljundping Vastuvõtja sisendi pinge e Uef(mV) Upp (mV) 100 29 ±0,3 200 54,5 ±0,3 300 73,5 ±0,2 400 85,7 ±0,3 500 89,8 ±0,3 600 90,8 ±0,2 700 91,8 ±0,3 800 92,4 ±0,1 900 92,5 ±0,1 1000 92,7 ±0,3 Joonis 4
ideaalse võimendina. Läbiv tunnusjoonelt nähtud, et kui kasutada sisendsignaalina alalispinget, siis mitteinverteeriva sisendi korral ei muutu signaali polaarsus. Inverteeriva sisendi korral aga muutub polaarsus. Väljundpinget muutub sisendpinge muutumisel kuni teatud piirideni, milles alates tekib sõltuvalt sisendist kas positiivne või negatiivne küllastus. Rakenduselektroonika 9 Seejuures on maksimaalne väljundpinge üsna lähedane toite pingega st. kunagi pole võimalik saada OPvõimendist väljundpinget mis oleks toitepingest suurem. Kuna
Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitilise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne komparaator - võrdleb ühe sisendi signaali teise sisendi ette antud pingega flash – kõige kiirem, kuni 8bit. pingejagur+komparaator+kodeerimisloogika. komparaatorite kogum ("pank"), mille osad (komparaatorid) sämplivad sisendsignaali paralleelselt, "pank" söödab andmed loogika lülitusele, mis genereerib iga pingevahemiku jaoks koodi integreeriv - rakendab tundmatu sisendpinge integraatori sisendile ja laseb pingel kasvada kindla aja jooksul, seejärel rakendatakse teada olev negatiivne (vastand-polarisatsiooniga) nimipinge integraatorile ja lastakse kasvada, kuni integraatori väljund on 0; sisendpinge arvutatakse funktsioonina nimipingest, konstantsest laadumisperioodist ja mõõdetud tühjakslaadumise perioodist Sigma-Delta- ülesämplib soovitud signaali ja filtreerib seejärel välja soovitud signaaliriba
astme baasile eelmise astme kolektor pinge, mis on tavaliselt küllalt kõrge, see võib viia teise asme küllastunud ja tulemusena lõpetab võimendi töötamast. Joonis 4 Kirjeldatud nähtuse kasutatakse esimeses astmes tavalisest kõrgemat tööpunkti, mis küll suurendab tarbitavat voolu, kuid vähendav kolektori ja emitteri vahelist pinget, nii et kao järgneva astme küllastamise oht. Küllalt sageli kasutatakse teise astme alalise sisendpinge vähendamiseks diood sidestust Joonis 5. Joonis 6. Tingituna pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem alalisvoolu lang on 0,7-0,8 V vahelduvpingelang 0,1-0,2V ühendades toodud viisil 2 dioodi (võib ka rohkem) väheneb kolektori ja baasile tulev pinge aga vahelduv signaalis kaotame kusagil 0,2 V. Lõppvõimendid Lõppvõimendites kasutatakse sageli trafosidestust sest trafo ülekande teguri valikuga on
Õppejõud: Tallinn 2008 Tähistuste selgitused X(t) antenni nurk [rad] X2 antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] X2max maksimaalne lubatud antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] J kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] Bs igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s2] M mootori poolt arendatav moment [kg*m2/s], M=k*U(t) Md=Xh tuule häiringu moment [kg*m2/s] ehk olekuhäiring U(t) mootori sisendpinge [V]. Umax maksimaalne lubatud mootori sisendpinge [V] J = 20 Bs =36 A = 0 1.0000 B=0 G= 0 C= 1 0 D= 0 -1.8000 0.3890 0.0500 0 1 Algolek X(0)= [0.800 ; 0] näitab antenni nurka enne katse algust Xs=[0; 0] seadesuurus Piirangud: Kiirus peab olema väiksem või võrdne X2 max- a ja staatiline viga ning ülereguleerimine peavad jääma +-0.05rad piiresse. Diskreetimise sammu valime td=0
Suuremat voolu tarbivate seadmete puhul lülitus ei kõlba sest siis tuleks eeltakistit R1 vähendada. See aga viib voolu suurenemisele läbi stabilitroni ja lõpuks tarbib ta rohkem kui asi ise, kuumeneb üle ja põleb maha. Kasutame transistori omadust voolu võimendada. Skeemis hoitakse tarnsi baasipinge ja järelikult ka baasi vool paigal stbilitronil tekkiva muutumatu pingega. Väljundpinge püsib paigas, kuna baasivool oli paigas. Järelikult ei muuda sisendpinge suurem kõikumine skeemi väljundpinget. Loomulikult töötab asi teatud piirideni: sisendpinge peab olema kõrgem stabilitroni tööpingest (ntx. 12V) vähemalt 3V võrra, sest niipalju kaob ära transi enese sisemisel takistusel. Kui paralleelselt stabilitroniga ühendada potekas ja transi baas ühendada pote liugkontaktiga, saame reguleeritava väljundpingega toiteallika. 2. näide. 2 transiga annab teha helisignaali generaatori. Joonisel näidatud lülitust kutsutakse multivibraatoriks
Joonis 2: Signaaligeneraatori väljundpinge stabiilsus genereeriva signaali sageduse suhtes Kontrollküsimused a) Selgitada integreeriva digitaalvoltmeetri tööpõhimõtet. Sisendpinget Usis integreeritakse teatud kindla aja Ti vältel. Ti lõppedes integraatori sisendisse lülitatakse vastupidise polaarsusega tugipingeallikas Ut. Tugipingeallika pinget integreeritakse seni, kuni integraatori väljundpinge jõuab tagasi nulli. Erinevatele sisendpinge väärtustele vastavad erinevad ajamomendid. Ajavahemikud on proportsionaalsed sisendpingele. Ajavahemikud on täidetud impulssidega ja nende loendamisel saamegi integreeriva digitaalvoltmeetri sisendpinge suuruse. b) Kuidas oleneb voltmeetri integreerimisaeg valitud lahutusvõimest (kümnendkohtade arvust)? Voltmeetri integreerimisaeg suureneb lahutusvõime suurendamisega. c) Millistel vahelduvhäire sagedustel on häire mõju integreerivale seadmele täielikult maha surutud?
Kaks näidet alalisvoolumootoritest, mis ei muuda voolu vahelduvvooluks, on homopolaarne mootor ja kuullaagermootor. Kõige levinumad alalisvoolumootorid on harjadega või harjavabad, mis kasutavad sisest või välist kommutatsiooni, et voolu mähistes rootori keerlemisega sünkroonis hoida. Vahelduvvoolumootor Vahelduvvoolumootorid on mootorid, mis kasutavad vahelduvvoolu. Nad ei vaja välist ega sisest kommutatsiooni, sest sisendpinge muutus tekitab vajaliku muutuva magnetvälja. Vahelduvvool- perioodiliselt muutuv vool, mille väärtused korduvad kindla ajavahemiku järel. Samm-mootor Samm-mootorid on lähedalt seotud kolmefaasiliste sünkroonsete vahelduvvoolumootoritega, kus sisest püsimagnetitega rootorit kontrollitakse väliste elektrooniliselt lülitatavate magnetitega. Samm-mootorist võib mõelda ka kui alalisvoolumootori ja
Mõlema pinge mõõtmiseks on eraldi juhtmed. Silla toitepinge jaoks kasutatakse samuti eraldi juhtmeid. Silla toitediagonaalis oleva pinge täpse väärtuse mõõtmisega tekib võimalus vajaduse korral muuta toitepinget vastavuses temperatuuri muutustega või arvestada tegelikku toitepinget mõõtetulemuse korrigeerimiseks. 11. Pingejaguri skeem alalispingele ja vahelduvpingele kus Us on sisendpinge ja Uv pingejaguri väljundpinge. 12. Pingejaguri skeem vahelduvpingele 13. Indutseeritud müra vähendamine juhtmete keerupaari abil Induktiivse sidestuse vähendamiseks signaalijuhtmete ja müraallika vahel kasutatakse nn keerupaari (ingl twisted pair) põhimõtet, mille korral on kõik juhtmed paarikaupa kogu oma pikkuse ulatuses keeratud üksteise ümber (joonis 2.74). Keerupaare ümbritseb tavaliselt varjestus, mis võimaldab lisaks indutseeritud
kõrgsagedussignaale. Aruvti Toiteplokk Click to edit Master text styles Omab lülitit, mille abil Second level Third level saab energia Fourth level Fifth level sissenemist arvutisse katsekstada. Jagunemine(1) Sisendpinge Väljundpinge Arvuti toiteplokkide Arvutikomponentide jaoks sisendpingeks ehk toitepingeks kasutatavad alalispinged on: on suuremas osas maailmast +3,3V, 220240V. +5V, Enamik kaasaegseid arvuteid +12V ja suudavad töötada nii 110V kui ka vähemal määral ka -5V ja -12V. 220V pingega. Jagunemine(2) Toiteplokk omab, kas automaatseid
K [dB] 25 20 15 10 5 0 lg f [Hz] -5 0 1 2 3 4 5 -10 -15 -20 ÜE võimendusaste Sisend: nelinurkpinge 1 kHz R1, R2 10 k R3, R4 1 k R1 = 100 k R2 = 15 k R3 = 10 k R4 = 1 k Ku < R3/R4 Ku 10 Uex 2 V Ku < R3/R4 < 10000/1000 < 10 Uex max = 5 V Uin max = 2 V Väljundpinge amplituud on 4,5 V Sisendpinge amplituud on 0,4 V Ku = 4,5/0,4 =11,25 Järeldus Inertse lüli korral suurenes väljundsignaal takistuse suurenedes ja takistuse vähenedes vähenes ka väljundsignaal. Forsseeriva lüli korral kondensaatori mahtuvuse vähenedes vähenes ka väljundsignaal kuju muutus. 0 20,8 0 0 20,8 487 17,8 487 2,687529 17,8 5490 0 5490 3,739572 0
Mõõdetud: Usis=10 mV Uv1=1,115V Uv2=1,124V Ku1=Uv1/Usis=111,5 Ku2=Uv2/Usis=112,4 Arvutatud: Ku1=Ku2=Rk/(0,05/Ik0) =20,4Arvutatud ja teoreetiline ku erinesid üksteisest nii palju seetõttu, et teoreetiline võimendus sai arvutatud eeldusel, et toitepinge on +/- 5V, aga tegelik oli +/-12V. Võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe() on 180°, mida on ka graafikutelt näha. Diferentsvõimendi puhul sobib antud faasinihe teooriaga, kuna andes sisendpinge sisendisse on väljundpinge esimeses väljundis sisendpingega vastasfaasis ning teises väljundis sisendpingega samas faasis. Joonis 2. Diferentsvõimendi väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus 4. Diferentsiaalne pingevõimendustegur Mõõdetud: Uv(k.dif) = 2,26V Kdif = Uv(k.dif)/Usis Kdif = 226 Joonis 3. Diferentsvõimendi mõõdetud diferentspinge amplituud. Teoreetiline diferentsiaalne pingevõimendustegur on kahekordne pingevõimendustegur ehk
soovitav asendada paar. 2.6 Tagasiside võimendidest Joonis 2.6.1 Tagasisideks nimeatakse sellist tööreziimi kus osa väljund pingest juhitakse tagasisde ahela kaudu tagasi võimendi sisendisse. Tagasisidet kasutatakse võimendi omaduste soovikohaseks muutmiseks.Sõltuvalt sellest, kas tagasiside pinge liitub faasis või vastufaasis, võib tagasiside olla kas positiivne või negatiivne. Peale selle liigitatakse tagasisidet kas tagasiside pinge ja sisendpinge liituvad järjestikku või paraleelselt on järjestikune ja paraleelne tagasiside. Ka võib tagaside olla kas pinge- või voolu tagasiside. Esimesel juhul on tagasiside pinge võrdeline väljundpingega teisel juhul aga väljundvooluga. Joonis 2.6.2 Veel jaguneb tagasiside tahkeliseks ja parasiidseks esimesel juhul on tekitatud tagasiside nii nimetatud tagasiside elementidega kindla eesmärgiga mõjutada
töötavad Op võimendid ka madalama pingega aga see toob kaasa parameetrite muutusi. parameetritele erinevaid nõudeid. Sellest tulenevalt on kujunenud erinevad Op Tarbitav vool- See on tarbijate tarbitav vool normaal töö reziimis. Tarbitava voolu võimendite liigid: 1)Üld otstarbelised ettenähtud kasutamiseks valdkondades kus ei väärtus sõltuv koormus takitstusest ja väljund voolust. Suurim lubatav sisendpinge- esitleta rangeid nõudeid ühelegi parameetrile. Nad on odavad ja neid valmistatakse Võidakse anda kas ühe sisendi suhtes või sisendite vahelise pingena, enamasti on tema reegline 2 või 4 võimendit ühises korpuses. Tüüpilised parameetrid on: a)Transiit väärtus võrdne toitepingega. Nihke pinge- Nihke pinge all mõistetakse väljund pinge sagedus- kuni 3 MHz b) Nihkepinge-kuni 10mmV c)Toitepinge- kuni 20V. 1)Täppis erinevust 0st kui sisend pinged on nullid
Pikkov lk 60 Joonisel vasakult paremale: alalisvooluvõimendid, helisagedusvõimendid, kõrgsagedus-võimendid, lairibavõimendid, kitsasribavõimendid. Iga võimendirühma kohta on kujutatud sellele rühmale tüüpiline amplituudi- sageduskarakteristiku KU = f (f) kuju, kus KU on võimendi pingevõimendustegur KU = Uvälj / Usis. Võimendatava signaali sageduse järgi eristatakse alalispingevõimendeid, mis on suutelised võimendama kuitahes aeglasi sisendpinge või voolu muutusi (sagedusala ulatub alumisest piirsagedusest fa = 0 kuni mingi ülemise piirsageduseni fü), ja vahelduvpingevõimendeid, millel fa > 0. Vahelduvpingevõimendid jagunevad madalsagedusvõimenditeks (talitlussagedusala u. 10 Hz kuni 100 kHz) ja kõrgsagedusvõimenditeks (fü > 100 kHz). Võimendid võivad olla kas lairibavõimendid, millel suhe fü / fa võib ulatuda tuhandeni ja fü mitmekümne megahertsini, või kitsasriba- e
Alalisvoolumootor on mootor, mis on disainitud kasutama alalisvoolu. Kaks näidet alalisvoolumootoritest, mis ei muuda voolu vahelduvvooluks, on homopolaarne mootor ja kuullaagermootor. Kõige levinumad alalisvoolumootorid on harjadega või harjavabad, mis kasutavad sisest või välist kommutatsiooni, et voolu mähistes rootori keerlemisega sünkroonis hoida. Vahelduvvoolumootor Vahelduvvoolumootorid on mootorid, mis kasutavad vahelduvvoolu. Nad ei vaja välist ega sisest kommutatsiooni, sest sisendpinge muutus tekitab vajaliku muutuva magnetvälja. Sammmootor Sammmootorid on lähedalt seotud kolmefaasiliste sünkroonsete vahelduvvoolumootoritega, kus sisest püsimagnetitega rootorit kontrollitakse väliste elektrooniliselt lülitatavate magnetitega. Sammmootorist võib mõelda ka kui alalisvoolumootori ja pöördliikuva solenoidi hübriidist. Mähiseid pingestatakse järgemööda ja rootor suunab ennast voolu tekitatud magnetvälja järgi. Erinevalt
Ühispinge ülekandetegur on väljundpinge ja selle esile kutsunud ühispinge suhe. Ühissignaali nõrgendustegur väljendatakse reeglina detsibellides. -Nihkepinge UN – diferentsiaalpinge, mis tuleb rakendada OV sisendite vahele, et väljundpinge oleks 0. Nihkepinge muutumist, mida põhjustab temperatuuri muutumine, toitepinge muutus ja komponentide omaduste ajaline ebastabiilsus, nimetatakse nihkepinge triiviks. -Sisendvool Isis – sisendite voolude aritmeetiline keskmine sisendpinge puudumisel. -Sisendtakistus diferentssignaalile Rd sis - ekvivalentne sisendite vaheline takistus nõrga signaali korral. Bipolaar-sisendtransistoridega OV-de R d sis on mõni MΩ. Sisendvool läbi sisendtakistuse on ainult mõni nA. -Sisendtakistus ühissignaalile Rü sis on ekvivalentne takistus sisendi ja 0-klemmi vahel. -Suurimad väljundpinged U+v , U-v – suurim võimalik positiivne ja negatiivne väljundpinge etteantud koormustaktistuse korral.
indikatsioonielementidele sümbolite, tavaliste numbrite kuvamiseks. Kodeerimist kasutatakse klahvistikes ja osades analood - arv muundites Loogikalülituste ehitus Baseeruvad transistoritel (lülitireziimis). Kõige paremini sobivad indutseeritud kanaliga väljatransistorid (MOSFET või MOS). Nende eelis on ülisuur sisendtakistus (sisendid peaaegu ei tarbi energiat staatilises reziimis ning puudub vajadus loogilise 1 puhul sisendvoolu piirata), sisendpinge lävipinge olemasolu avanemisel. PS! Hiljuti kasutati ehitusel ka DTL - trantsistorid kus on kasutatud dioode ehk Diood- Transistor Loogika. Samuti ka TTL ja ECL (emitte coupling Logic) Komplementaarloogikaelementideks (e CMOS) - element, mis koosneb kahest ühesugusest, kuid erineva kanaliga transistoreid nimetatakse komplementaarseks paariks Kui CMOS paari sisendile anda kõrge pingenivoo (loogiline 1), siis N-MOS on eelpingestatud nii, et ta on täielikult avatud. P-MOS aga on eelpinge
põhilülitused ja saksa standardi (DIN) kohased tähised on järgmised: ù ühefaasiline poolperioodmuundur M1, ù ühefaasiline keskväljavõttega muundur M2, ù kolmefaasiline keskväljavõttega muundur M3, ù hefaasiline sildlülituses muundur B2, ù kolmefaasiline sildlülituses muundur B6. Esimesel kohal olev täht näitab lülituse tüüpi (M- keskväljavõttega lülitus, Bsildlülitus), esimesele tähele järgnev number (1, 2, 3 või 6) näitab väljundpinge pulsside arvu ühes sisendpinge perioodis (pulsilisust), teine täht näitab tüüritavust (Ctüüritav, U- mittetüüritav, Z- osaliselt tüüritav) ja kolmas täht näitab jõupooljuhtide lülitusviisi (A- ühise anoodiga, K- ühise katoodiga). Suure võimsuse korral kasutatakse ka kuuefaasilisi lülitusi, kolmefaasilisi nulldioodiga lülitusi ning mimeid teisi. Ühefaasilist poolperioodlülitust kasutatakse väikesevõimsuselistes alaldites ja vaheldites. Mõõtmised Väljundtunnusjoon U0=f(I0)
milles puuduvad jõutrafod. Muundusalajaam muundureid sisaldav alajaam , mille põhiülesandeks on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks või vastupidi. Sagedusmuundusalajaam alajaam mis muundab antud sagedusega vahelduvvoolu teise sagedusega alajaamaks. Veoalajaam alajaam mille põhiülesandeks on elektrivõrgu toitmine. (pinge ) kõrgendusalajaam trafoalajaam ,mille trafode väljundpinge on kõrgem kui sisendpinge (pinge ) madaldusalajaam trafoalajaam , mille trafode väljumispinge on madalam kui sisenemispinge Sisealajaam alajaam mis on välismõüjude kaitseks paigaldatud siseruumi. Välisalajaam alajaam mis on ette nähtud taluma väiseid ilmastiku tingimusi. Komplektalajaam kompaktalajaam mis on tavaliselttehases toodetud ja mida kasutatakse ainult el energia jaotamisel. Mastalajaam ühele või mitmele postile monteeritud välisalajaam jaotusvõrgus
vahelduvkomponendi amplituudiga või ka tipust tipuni pingega Lubatav pulsatsiooni väärtus sõltub väga oluliselt tarbija iseloomust. Nii näiteks alalisvoolu elektrimootorite toiteks võib olla pulsatsioon mitukümmend protsenti, releeskeemide toitel kümmekond protsenti, vastastakt võimendi toiteks 0,1...1%, eelvõimendi toiteks aga vähem kui 0,01% 4) Väljundpinge stabiilsus. See on väljundpinge muutus kas protsentides või voltides sisendpinge muutumisel riikliku standardiga lubatud määral või koormuse muutumisel etteantud piirides. Sisendpoole parameetritest antakse: 1) Sisendpinge koos lubatud kõikumistega, millel antud toiteseade on arvestatud. 2) Tarbitav võimsus nimiväljundpinge korral 3.2. Alalduslülitused Alalduslülitus kujutab endast dioodide komplekti, mille ühenduste skeem sõltub alaldatava pinge faaside arvust ja kasutatavast lülitusest. Kõiki alalduslülitusi
vahelduvkomponendi amplituudiga või ka tipust tipuni pingega Lubatav pulsatsiooni väärtus sõltub väga oluliselt tarbija iseloomust. Nii näiteks alalisvoolu elektrimootorite toiteks võib olla pulsatsioon mitukümmend protsenti, releeskeemide toitel kümmekond protsenti, vastastakt võimendi toiteks 0,1...1%, eelvõimendi toiteks aga vähem kui 0,01% 4) Väljundpinge stabiilsus. See on väljundpinge muutus kas protsentides või voltides sisendpinge muutumisel riikliku standardiga lubatud määral või koormuse muutumisel etteantud piirides. Sisendpoole parameetritest antakse: 1) Sisendpinge koos lubatud kõikumistega, millel antud toiteseade on arvestatud. 2) Tarbitav võimsus nimiväljundpinge korral 3.2. Alalduslülitused Alalduslülitus kujutab endast dioodide komplekti, mille ühenduste skeem sõltub alaldatava pinge faaside arvust ja kasutatavast lülitusest. Kõiki alalduslülitusi iseloomustatakse järgmiste parameetritega:
lineaarselt kasvava signaali sageduseks 1Hz. Raadiotrakti läbinud signaali kuju järgi on võimalik leida süsteemi amplituudkarakteristikut. Salvestatud ekraanipildi moodul annab meile süsteemi amplituudikarakteristiku. Esitasime saadud graafiku aruandes. 5. Pidime eelmise punkti mõõtetulemuste põhjal määrama amplituudkarakteristiku lineaarse tõusu keskpunkti. Keskpunktiks valisime 100mV, sest generaatori väljundpinge tõstmisel kaks korda tõuseb sisendpinge juba vähem... Seejärel seadsime generaatori väljundsignaali sageduseks 1kHz ning amplituudi võrdseks leitud lineaarse osa keskpunkti väärtusega. Mõõtsime spektrogrammilt signaali põhi- ja kahe kõrgema harmoonilise amplituudi ning arvutasime mittelineaarmoonutuste tegur k . kus u1, u2 ja u3 on vastavalt 1., 2. ja 3. harmooniline. Kuna ostsillograaf näitab detsibelle, mitte otseselt pinget, siis pidime natuke tuletama. GV = 10 dB / 20 U1= -3,35dB = 0,68 V U2= -26,9dB = 0,045 V
..................................... Töö eesmärk: Õppida kasutama numbrilist multimeetrit alalis- ja vahelduvpinge mõõtmiseks. Kasutatavad seadmed: 1.) multimeeter HP34401A 2.) alalispinge allikas 5-45 3.) signaaligeneraator 6-37 4.) ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Vastused kontrollküsimustele. a) Selgitada integreeriva digitaalvoltmeetri tööpõhimõtet. - Integreerimisaja Ti jooksul antakse integraatori sisendisse sisendpinge Ux. Seejärel ühendatakse integraatori sisendisse vastupidise märgiga tugipinge allikas U0. Sel hetkel pannakse käima impulsigeneraator ja impulsside arvu loendatakse. Loendamine kestab kuni integraator saavutab null taseme, selleks kulub aeg T2. Mõõdetud impulsside arv on vastavuses mõõdetud pinge efektiivväärtusega. b) Kuidas oleneb voltmeetri integreerimisaeg Ti valitud lahutusvõimest (kümnendkohtade arvust)?
Neid väljendatakse kvaliteedi parameetrite ehk tunnussuuruste kaudu. Olulisemad parameetrid on: · Väljundvõimsus · Modulatsioonimoonutus ehk ebalineaarmoonutus · Talitussagedusala ehk läbilaskeriba laius · Müratase Väljundvõimsus Helisagedusvõimendit saab iseloomustada mitut liiki väljundvõimsustega: · Nimiväljundvõimsus (Pn) ehk siinusvõimsus või püsivõimsus ning ruutkeskmine (RMS), mida võimendi annab 1000 Hz-lise siinuselise sisendpinge korral nimiväljundkoormusele tingimusel, et väljundpinge harmooniliste moonutustegur (Kh) ei ületa etteantud suurust. Nimiväljundvõimsuse saab vajaliku helirõhutaseme järgi arvutada (Jaotises 7.11 esitatud metoodika järgi Abo raamatus). · Maksimaalne väljundvõimsus (Pmax) on selline võimsus, mille puhul Khmax ulatub 10%-ni. Mõlemat neid võimsusi peab võimendi taluma kestvalt (kehvade puhul vähemalt 10 min. aga korralik võimendi lõpmatuseni)
Ette rutates võib öelda, et vahelduvvoolu korral pole alalisvooluga võrreldes selles osas põhimõttelist erinevust. [vaata | 4. Kahest takistist koosnev pingejagaja. muuda] Takistitest koosneva pingejagaja ülekandeteguri avaldise tuletamine. Takistusliku pingejagaja, ülekandeteguri sõltuvus sagedusest. U1 on sisendpinge U2 on väljundpinge U1 I= R1 + R 2 U1 *R2 U2 = I * R2 = R1 +R2 kui R2 -> 0, siis U2 -> 0 kui R1 = 0, siis U2 = U1 U2 R2 Ülekandetegur K = = U1 R1 + R 2 5. Kirchoffi seadused. [vaata | muuda]
pidevreguleerimist püütakse vältida. Niisugune reguleerimisviis on jäänud kasutusele vaid üksikjuhtudel, nt. vanemat tüüpi alalisvooluajamites, kus mootori ankruahelasse on lülitatud reostaadid. Tänapäeval on energiasäästu saavutamiseks peaaegu kõikides jõuseadmetes hakatud rakendama koormuspinge ja -voolu impulssreguleerimist lüliti abil. Levinum impulssreguleerimise viis on pulsilaiusmodulatsioon (pulse width modulation, PWM), mille puhul on konstantse sisendpinge korral regulaatori väljundpinge keskväärtus võrdeline impulsside laiusega (joonis 4.13). Sujuva reguleerimise saavutamiseks peab lüliti kommutatsioonisagedus olema küllalt suur. Niisugusteks lülititeks sobivad kõige paremine suure toimekiirusega jõupooljuhtseadised. Aktiivkoormuse sisse- ja väljalülitamisel probleeme ei teki, sest ahela pinged ja voolud on võrdelised ahela aktiivtakistusega. Hoopis tülikam on sisse- ja väljalülitada ahelaid, mis sisaldavad reaktiivkomponente, nt
Inventeeriva võimendi väljund takistus on suurem, baasiga Op võimendeid ja sellest tulenevalt võivad olla Op võimendite omaduse ka küllalt erinevad. kui Op võimendil. Sest kui me koormame taolise võimendi väljundit, siis toob see kaasa väljund pinge Ühesugune kõigile Op võimenditele on aga nende plokkskeem ja mingil määral ka sisendaste. vähenemise, väheneb ka sisendpinge, väljund pinge ei suurene, sest miski teda ei kompenseeri ja seega ongi väljund takistus Op võimendi takistusest suurem. Diferentsiaal lülitus on lülitus, mis võimaldab eri sisendite erinevat toimet, seetähendab, on võimalik mitte inventeeriv sisend ja inventeeriv sisend. Vahevõimendi on see element, mis tagab Op võimendile suure võimendus teguri
Päripinge 8. Millisel alusel on tehtud bipolaartransistor? . . 9. Millisel klemmilt algab npn-transistori elektronide vool? kollektor 10. Milline on elektronide peamine toime npn-transistori baasis? npn , , - () . (). , - , , , . 11. Millega võrdub bipolaartransistori vooluvõimendustegur? = IC / IB. 12. Kas kollektori toitepinge tõstmine suurendab baasi voolu? Jah 13. Leidke pingevõimendus, kui sisendpinge on 0.2 V ja väljundpinge on 10 V. 50 14. Milline on vooluvõimendustegur, kui sisendvool on 5 A ja väljundvool 10 mA? 2000 15. Kui vooluvõimendustegur on 200 ja kollektori vool on 100 mA, milline on siis baasi vool (A)? =IC/IB IB= IC/ =100mA/200=500 A 16. Kui transistoril on emitteri vool 10 mA ja kollektori vool on 9.95 mA, milline on siis baasi vool (A)? 50 (I=I + I) 17. Kui transistoril on kollektori vool 100 mA ja kollektor-emitteri pinge on 3.5 V, milline on siis
040737 IASB Tallinn 2008 1. Mudeli lähteandmed [X1]- antenni nurk [rad] '[X2] - antenni nurga muutumise kiirus J - kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] J = 20 Bs - igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s] Bs = 16 M - mootori poolt arendatav moment [kg*m2/s2], M = k*U(t) Md - tuule häiringu moment [kg*m2/s2] e olekuhäiring Xh U(t) - mootori sisendpinge [V] A = 0 1.0000 - olekumaatriks 0 -0.4000 B=0 - sisendmaatriks 0.1945 C - väljundmaatriks D - otsesidemaatriks G - häiringu ülekande maatriks G=0 0.0250 2. Vormistatud eksperimendi lühiselgitus Max |X2|=X2max = 1 maksimaalne pööramise kiirus X0 = 1.2000 algolek 0 Xs = 0 - seadesuurus 0 Umax=24 V - Maksimaalne pinge ±0.05 rad - Täpsus
=Uvälj Tagasiside ahel Joon.1.39 Kui tagasisidepinge on sisendsignaaliga samas faasi (liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega. Kui vastasfaasis (lahutuvad), siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Lisaks sellele põhiliigitusele liigitatakse tagasisidet järjestikuliseks ja paralleelseks, see tähendab, kas tagasisidepinge ja sisendpinge liituvad sisendis kas järjestikuliselt (joon.1.39) või paralleelselt (joon.1.40) ja pinge ja voolutagasisdeks U Võimendi R sis t U välj Uts Tagasiside ahel Joon
ωR = 18,2·103 s-1 e. 2897 Hz; Q = 36,5; Δω = 79,4 Hz; 10 219V. 4. Sarnane ülesanne rööpresonantsi jaoks aga antud juhul, milline on voolu amplituud resonantssagedusel? Loenguslaididel on jäänud märkimata aga rööpresonantsi korral on samade R, L ja C väärtuste korral Q jadaresonantsi Q pöördväärtus (Q = R(C/L)1/2). 5. Skitseerige 4 V amplituudiga ja 1 kHz sagedusega siinuselise signaali käik jadamisi ühendatud takistit ja dioodi sisaldavas ahelas, kui sisendpinge rakendatakse takistile ja dioodile ning väljundpinge võetakse takistilt (dioodi lävepinge 0,6 V)! Tehke seda nii ideaalse dioodi kui ka lihtsustatud dioodi jaoks. Milline on antud juhul ruutkeskmine pinge ideaalse dioodi korral? Joonistage skeem sildlülituses dioodidega alaldi jaoks ja näidake signaali käik sellise juhul koos ruutkeskmise pingega (ainult ideaalsete dioodide jaoks)? (ideaalse dioodi korral on positiivse poolperioodi ajal väljundpinge väärtus samasugune nagu
Oktav sageduse kahekordne muutus 1Hz 2Hz 4Hz - ... Dekaad sageduse kümnekordne muutus 1Hz 10Hz 100Hz - ... Enamasti sageduskarakteristik (mingi suuruse sõltuvus sagedusest) esitatakse täislogaritmilises (mõõdustikus) esituses see on K (sagedusest sõltuv suurus) esitatakse ka logaritmilises mastaabis. Ühikuks detsiBell (dB) KdB = 10logK (võimsuste suhte võimendusel) K dB = 20logK (pingete voolude suhte puhul) ASK-l on süsteemi väljund ja sisendpinge amplituudidesuhte sõltuvus sagedusest f. 8 logaritmilises mastaabis kasutatakse kuna nurkade sagedused on lihtsalt arvutatavad kalded dB/dek (dB/okt) on ± n 20 (± n 6) n = 1, 2, 3, ... ± n 10 tavaliselt pingete suhte muut 3dB. Peale selle on olemas veel FSK, mis tuleneb LASKist. See on süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest. Kui LASK tõus on +20dB/dek siis max =+90°
Sisendvooluks Is nimetatakse sisendite voolude aritmeetilist keskmist sisendpingete puudumisel. Is = (0,01...200) nA Ka sisendvoolu puhul esineb triiv. Sisendtakistus diferentssignaalile Rds on takistus võimendi kahe sisendi vahel. Rds = (1...1000) M ja rohkem Sisendtakistus ühissignaalile Rüs on takistus kahe kokkuühendatud sisendi ja üldjuhtme vahel. Rüs = (1...10) M Väljundtakistus Rv iseloomustab võimendi väljundpinge muutust koormustakistuse muutumisel püsiva sisendpinge korral. Rv = (10...150) Piirsagedus fH on sisendsignaali sagedus, mille puhul võimendi võimendustegur on vähenenud 3 dB, võrreldes võimendusteguriga madalal sagedusel. Ühikvõimenduse e transiitsagedus f1 on sagedus, mille korral võimendusteguri moodul on võrdne ühega. f1 = (1...1000) MHz Väljundpinge kasvukiirus vu on väljundpinge suurim muutumise kiirus diferentspinge hüppelisel muutumisel. vu = (0,5...150) V/s Integraallülitused
Seda tööpiirkonda nimetatakse Zeneri piirkonnaks ja sellest ka dioodi nimetus. ?eldakse ka, et Zeneri piirkonnas on dioodi dünaamiline takistus väike (valem 1). Selline omadus võimaldab Zener dioodi kasutada stabiliseeriva elemendina (skeem 1 ja joonis5). Stabiliseeriva toime kasutamiseks ühendatakse stabilitron paralleelselt tarbijaga see on objektiga, millel soovitakse pinget stabiliseerida. Nendega järjestikku ?hendatakse, aga stabiliseerimis takistus. Kui sisendpinge on väike, kuni pingeni U1, kulgeb vool läbi stabiliseerimis takisti ja tarbija. Väljundpingel muutub koos sisend pingega, kuid pinge stabilitronil on jõudnud stabiliseerimis pingeni, siis tekkib läbi stabilitroni vool, mis hakkab kõige väiksematelgi pinge muutustel järsult suurenema. Sellega koos hakkab suurenema ka pinge lang stabiliseerimis takistusel ning väljund pinge muutub vähe (valem 2). Stabilitrone valmistatakse väga paljudele erinevatele pingetele vahemikus 3-200V
reguleerimine AVR detektori asukohast tagapool asetsevates astmetes; Tavaliselt kasutatakse viivitusega AVR-I, kus siis võimenduse reguleerimine hakkab toimima alles pärast teatud AVR tüürsignaali läve saavutamist. AVR digitaallahendustes (D- AVR) tänu numbrilise integraatori (reversiivloenduri) kasutamisele väljundpinge amplituud ei sõltu enam sisendpinge amplituudist. Seega: ebaefektiivsuse tegur on neis võrdne nulliga; reguleerimistegur võrdub signaali amplituudimuutuse dünaamilise diapasooniga, alates D-AVR rakenduslävest; Seejuures on ka siin tegemist viitega võimenduse reguleerimisena, kus siis AVR rakenduslävi pannakse paika vajaliku sisendsignaali nivoo järgi. ·Detektori väljundsignaal kvanteeritakse binaarselt: Kui
Väljundid pannakse vahetult lülitatud tagasisidesse takkide pealt paralleelselt Rts-ga. Sagedustel, mis ple fo, TS=100%, muidu kokku ja ühise takisti R kaudu ühendatakse toiteallikaga. ,,Ning" tehe! 3) Kui pole HiZ, ega lahtist 0. Sild peab töötama tühijooksul e koormamata->elemendid Ko=1+Rts/R'-NTS-st maasse. ASK kollektorit (suuet) _ tuleb kasutada VÕI elementi, nagu MUX`i _ amplituudi sag.karak. Süsteemi väljund sisendpinge amplituudide suhte sõltuvus sagedusest f skeemis. (nurksagedusest oomega). FSK _ faasi 4. NTS-vähendab võimendustegurit, toob stabiilsust. NTS sag.karak. Süsteemi väljund ja sisendpinge suurendab Rsists=Rsis*K/Kts, vähendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. faasinihke sõltuvus sagedusest (f või
Kontrolli lisaseadmeid (HDD jms) · Eemalda ükshaaval seadmed ja proovi uuesti · Ühendamiste ajaks olgu toide välja lülitatud · Kas PSU ei ole üle koormatud? Kontrolli lisakaarte neid ükshaaval eemaldades. Toite häired · Toitehäire on elektri sageduse või pinge muutumine. · 75% arvutivigadest tulevad toitevõrgu elektrihäiretest. · Parim kaitse arvutile on UPS. Tagab katkematu häireteta toitepinge. Hoiatab voolukatkestuse korral. Kindlustab väljundpinge ka sisendpinge täielikul katkemisel. Hoiab ära üle või alapingest põhjustatud tehnilised rikked. Häirete liike · Spikes terav pingetõusuimpulss · Surges voolukõikumised · Sags pingelangus kuni 1 s · Brownouts pingelangus üle 1 s · Blackouts täielik toitekatkestus.
sisaldava väljundpinge efektiivväärtuse suhet VV sellisesse väljundvõimsuse 12 Raadiovastuvõtjad efektiivväärtusse, mis tekib väljundis moduleerimata raadiosageduspinge juures. Siin ei ole arvestatud võrgumüra, mis tekib alaldatud toitepinge puuduliku filtreerimise tagajärjel. Välis- ja varrasantenniga vastuvõtul väljendatakse sisendpinge suurust mV V , magnetantenniga vastuvõtul aga elektrivälja tugevust . m Eristatakse reaalset ja maksimaalset tundlikkust. Reaalne on standartse väljundvõimsuse korral, kui signaali ja müra suhe väljundis on AM signaali puhul 20dB ja FM signaali puhul 26dB
ja impulsi kestuse ti erinevate suhete korral. 5 Skeemitehnika. SS-98. Diferentseeriv lüli – lüli, mille sisendisse antud ristkülikulistest impulssidest formeeruvad väljundis 2 lühikest erineva polaarsusega impulssi, mis ajaliselt tekivad sisendimpulsi esi- ja tagakülje Diferentseeriva lüli väljundpinge UV sõltub sisendpinge US muutumise kiirusest. Mida kiiremini muutub US , seda suuremaks kujuneb UV, kuid mitte suuremaks kui US-i amplituud (kui skeemis pole induktiivsusi). Ristkülikimpulssidel on esi- ja tagaküljed max-lt järsud ja dif. lüli annab väljundis sisendimpulsi esi- ja tagafrondi ajal max amplituudiga väljundimpulsi. Impulsi hor. osa ajal on pinge sisendis muutumatu (pinge muutumise kiirus on 0) ja seetõttu ka UV = 0. Dif
Sagedusmõõtja Ч3-57 Andmed: Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest: U V 0,1PVn RK 0,5V PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W) RK – Koormustakistus (8Ω) Laboratoorne töö nr 6 (Omamüra mõõtmine) Toite sisselülitamisel tekib võimendi elementides paratamatult teatav omamüra pinge, mis võimendatuna kandub tagasisideahela kaudu sisendisse, suurendades sisendpinge väärtust. Tulemused Ilma generaatorita on VV –ja väljundpinge 0,07 V Koos generaatori signaaliga on VV-ja väljundpinge 0,07V x √2 = 0,1V Generaatori pinge pidime keerama 1,2 uV peale Kui lineaarsesse skeemi anda sisse 1 pinge ja mõõta väljundpinge ning seejärel anda sisse esimese pingega võrdne pinge, siis väljundpinge suureneb √2 korda ehk 1,41 korda. Suurendades generaatori väljundpinget
Kuna operatsioonivõimendi (OV) võimen-dustegur on väga suur ja potentsiaalid OV sisenditel on võrdsed (pinge Du®0), on pinge takistil R võrdne sisendpingega Takistit R läbiv vool võrdub u(t)/R Kuna OV sisendtakistus on väga suur siis läbib dioodsilda sama suur vool kui takistit R Seega mõõteriista läbib vool i(t) = u(t)/R 4 Tagasisidestatud võimendi kasutamisega saime rahuldada kaks tingimust: toimub sisendpinge kompenseerimine ja mõõtesüsteemi sisendtakistus on suur dioodsilda läbiv vool on lineaarses sõltuvuses mõõdetavast sisendpingest ja ei teki dioodide karakteristikust tulenevat ebalineaarsust Efektiivväärtuse detektor Vahelduvpinge efektiivväärtust kasutatakse sageli vahelduvsignaalide iseloomusta-miseks Efektiivväärtus on ruutjuur signaali ruudu keskmisest väärtusest Detektori skeem peab realiseerima sisend-pinge ebalineaarse teisendamise
Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 34 VK (veidi keerulisem) Rx_y = ? Ra_b jne = 1000 oomi http://www.physics.ucsb.edu/~lecturedemonstrations/Composer/Pages/64.42.html Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 35 RC-ahelad Integreeriv ahel · "silub" sisendpinge muutusi, nt. häireid · odavamates helikaartides heli väljundsignaali taastamiseks · toob sisse viite = R*C, reaalne viide sõltub järgnevast ahelast · Amplituudi ülekande funktsioon: · Hea kasutada PWM-iga tehtud signaali taastamiseks, viidete tekitamiseks jne Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 36 RC-ahelad Diferentseeriv ahel Saame väljundisse lühikese impulsi signaali muutumise hetkeks hea kasutada mingi
punktide a ja b vahel, siis võime teatud mööndustega lugeda sellist lõiku lineaarseks, ning võtta Ohm'i seaduse taas kasutusele, sedapuhku pinge ja voolu muutuste jaoks: DU r= DI Suurus r kannab siin nimetust diferentsiaaltakistus. Lineaarset ahelat võib defineerida ka kui niisugust ahelat, kus siinuseline sisendpinge sagedusega f tekitab selle ahela väljundil samuti siinuselise pinge sagedusega f. Samuti on siinuseline pinge selle ahela mistahes punktide vahel, aga ka vool, mis läbib selle ahela mistahes elementi. Lineaarset ahelat võib defineerida veel kui ahelat mis allub superpositsiooni printsiibile. Viimane tähendab, et juhul kui sisendile on rakendatud üheaegselt signaalid x1(t) ja x2(t), on nende signaalide poolt tekitatud väljund F1+2(t) võrdne
elektriväli, mis suunab sinna sattunud elektronid kollektorisse. Seega jaguneb emittervool baasi- ja kollektorvooluks. Sealjuures on baasivool kollektorvoolust tunduvalt väiksem (tavaliselt 1... 8%): I E = I c + I B ; I B « Ic ; I E Ic Täpsemalt, IK = A · IE , kus A on vooluülekandetegur ehk staatiline voolu-võimendustegur, A väärtus on vahemikus 0,92 .. .0,99. Kui rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv-sisendpinge, siis tekitavad väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada väljundpinge.
koormusmasina võimsuseks. Eriti kiiretoimeliste lülitusseadmete kättesaadavus ja digitaaltehnoloogia edusammud on viinud jõupooljuhtmuundurite tormilisele arengule. Neli peamist jõupooljuhtmuunduri tüüpi, mida kasutatakse elektrimootorite toiteks, on kujutatud joonisel 1.1. Need on: · vahelduv/alalisvoolu muundurid ehk alaldid, mis muundavad vahelduv-sisendpinge Us reguleeritavaks alalis- väljundpingeks Ud ja vooluks Id (joonis 1.1, a) · alalis/vahelduvvoolu muundurid ehk vaheldid, mis muundavad alalis-sisendpinge Ud reguleeritava suuruse ja sagedusega vahelduv/väljundpingeks Us (joonis 1.1, b) · vahelduvvoolumuundurid ehk sagedusmuundurid ja pingeregulaatorid, mis muundavad vahelduvpinge sagedust, faaside arvu ning suurust ja kuju (joonis 1.1, c)
U 2 = U 1 K PJ R 2 ekv K PJ = R1 + R 2 ekv R 2 Rt R 2 ekv = R 2 + Rt 52 Logaritmiline sageduskarakteristik. (tegelikult neid on kaks) ASK amplituudi sag.karak. Süsteemi väljund sisendpinge amp- lituudide suhte sõltuvus sagedusest f (nurksagedusest ). FSK faasi sag.karak. Süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest (f või ). Logaritmiline on sageduse mastaap! Põhjus: muidu suur sag. diapasoon ei mahu ära. Ühik (dekaad) _____________________________________________________ 0,1 1 10 100 1 10 100 1 f (või ) Hz Hz Hz Hz kHz kHz kHz MHz log.mastaabis Log.ASK puhul on Y teljel 20log10 (pingeampl
annaabi.ee 
