y = 2x2 2 graafikud. Leia iga graafiku abil vastava ruutfunktsiooni nullkohad ja haripunkti koordinaadid. Lahendus: Joonestame kõigepealt graafikud: y = 2x2 punane graafik; y = 2x2 + 2 roheline graafik; y = 2x2 2 lilla graafik. Kasulik on teha iga ruutfunktsiooni kohta vastav väärtuste tabel (jätame iseseisvaks tööks). Meie kasutame selleks Funktion programmi. Ruutfunktsiooni y = 2x2 (punane graafik) nullpunktiks on punkt (0; 0), mis on ka haripunktiks; ruutfunktsiooni y = 2x2 + 2 (roheline graafik) nullpunktiks on punktid (1; 0) ja (1; 0), haripunktiks punkt (0; 2); ruutfunktsiooni y = 2x2 2 (lilla graafik) nullpunkte ei olegi, sest ta ei puutu ega lõika x-telge. Haripunktiks punkt (0; 2) Tööd asuvad aadressil www.kool.ee
põhjalaiuskraadi kohalt. Ekvatoriaalsed koordinaadid On kõige tihedamalt seotud geograafilise koordinaatide süsteemiga, sest mõlemad kasutavad üht ja sama alustasandit ning pooluseid. Määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist. Esimene kannab nimetust laius (mõõdab nurka suvalise punkti ja ekvaatori vahel) Teine nimetust pikkus (mõõdab nurka piki ekvaatorit kusjuures nullpunktiks on kindel punkt Maal) Ekvatoriaalsed koordinaadid Nende kahe nurga kombinatsiooniga saab määrata suvalise asukoha Maal. Ekvaator on geograafilise koordinaatide süsteemi alustasand. Alustasand on element, mis on vajalik igale sfäärilisele koordinaatide süsteemile Joon, mille punktide laiuskraad on ühesugune, nimetatakse paralleeliks. Joon, mille punktide pikkuskraad on ühesugune, nimetatakse meridiaaniks. Ekvatoriaalsed koordinaadid Horisondilised koordinaadid
Reamuri skaala René Antoine Ferchault de Réaumur sündis 28. veebruar 1683 ja suri 17. oktoober 1757.Reamur oli prantsuse teadlane, ta lõi kaasa paljudes teadusharudes.Üheks tema suurimateks saavutusteks oli Reamuri skaala kasutusele võtt 1730 aastal. Rene Antonie de Réaumuri poolt kasutusele võetud piiritustermomeeter mille temperatuuriskaala füüsikaliseks aluseks on soojuspaisumine. Skaala nullpunktiks on jää sulamistemperatuur (0) ja vee keemistemperatuur võetud võrdseks 80 jaotusega ehk jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Réaumuri kraadiks, sümboliks on °Re, vahel ka °R.Celsiuse skaala on Réaumuri skaalaga seotud järgmiselt: [°C] = 0,8 [°Re] Réaumuri skaalaga termomeetreid tänapäeval praktiliselt enam ei kasutata.
Kelvini kraadist, mille sübmboliks on K, sai ka SI-süsteemi temperatuuri mõõtühik kelvin. Üks kelvini skaala jaotus on võrdne ühe Celsiuse skaala jaotusega [1. ] Rankine'i skaala Rankine'i skaala on soti füüsiku William John Macquorn Rankine'I (1820-1872) poolt 1859. aastal kasutusele võetud termodünaamiline temperatuuriskaala, mis kasutab sama jaotust nagu Fahrenheiti skaala, kuid Rankine'i skaala nullpunkt on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks ja ühtib Kelvini skaala nullpunktiga. Jää sulamispunkt on Rankine'i skaalal 459,67 °R. Rankine'i temperatuuri sübmboliks on °R vahel ka °Ra. Seega on Ranine'i skaala jaotus võrdne Fahrenheiti skaala jaotusega. Rankine'i termomeetrit kasutatakse veel mõningates maades, kus pole üle mindud SI-süsteemi mõõtühikutele. [3. ] Fahrenheiti skaala Fahrenheiti skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1714. aastal kasutusele
temperatuuri mõõtmiseks ning see ajendas teda välja töötama uut ja rahvusvaheliselt aktsepteeritavat termomeetrit. Ta konstrueeris 100-kraadise skaalaga elavhõbetermomeetri, kus oli kaks püsipunkti: vee külmumispunkt (100°C) ja vee keemispunkt (0°C). Esimest korda tutvustas ta seda termomeetrit rahvale 1742. aastal. Ta tõestas, et jää sulamispunkt ei sõltu rõhust ja ta määras täpsusega kindlaks vee keemispunkti sõltuvuse atmosfääri rõhust. Celsius pakkus, et tema skaala nullpunktiks oleks vee keemispunkt keskmisel merepinna tasemel. Kuna sellist skaalat oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linne1745. aastal selle skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadi. Aastal 1948 nimetati skaala ametlikult Celsiuse järgi. Seejärel 1954. aastal kuulutati see rahvusvaheliseks standardiks. Celsiuse skaalat kasutatakse kõige enam Euroopas. Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheti poolt 1714
Akadeemiasse aastal 1708. Réaumuri on kaasa aidanud paljud teaduse ja tööstuse jaoks. Ta arenenud täiustatud meetodeid, raua ja terase tootmises; kuppel ahju sulatamiseks, hallmalmi esitas ta esmakordselt 1720-dal aastal. 1740-dal valmis tal läbipaistmatus vormis portselan , ikka tuntakse nime all Reamuri portselan. Ta leiutas piiritustermomeetri, mille temperatuuriskaala füüsikaliseks aluseks on soojuspaisumine. Skaala nullpunktiks on jää sulamistemperatuur (0) ja vee keemistemperatuur võetud võrdseks 80 jaotusega. vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Réaumuri kraadiks, sümboliks on °Re, vahel ka °R. Seda skaalat tänapäeval enam ei kasutada kusagil. Kasutatud kirjandus http://www.answers.com/topic/rene-antoine-ferchault-de-reaumur http://www.google.ee http://en.wikipedia.org http://www.notablebiographies.com/Du-Fi/Fahrenheit-Gabriel.html
muudul on, see määrab ära näiteks soojusvahetuse üleantava soojushulga. Temperatuuri muut tnäitab, kui palju on keha temperatuuri muutunud ja see leitakse seosest t=t t , kus t on keha lõpptemperatuur ja t keha algtemperatuur. Kuidas on saadud absoluutse temperatuuri skaala? Füüsikas kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud, nn absoluutse temperatuuriskaalat, mille kehtestas 1848 a lord Kelvin. Selle skaala nullpunktiks on valitud nn. Absoluutne nulltemperatuu, so madalaim temperatuur, millega võrdset või madalamat pole võimalik saavutada. Selle temperatuurile Celsiuse skaalas vastab -273,15 .Temperatuuri ühikut Kelvini skaalal nim kelviniks(K). Absoluutse temperatuuri tähis on T ja skaala jaotuse väärtus 1K=1C T=t+273,15 e t=T-273,15 Bolzmani konstandi füüsikaline mõte. Boltzmanni konstant k= 1,38 10 . Näitab , kui palju suureneb molekuli kineetiline energia gaasi temperatuuri tõusul 1K võrra.
Eukleidilises ruumis on antud kahe vektori skalaarkorrutis ning kaugus, vektori pikkus ja vektorite vaheline nurk. Vektorid on esitatavad kolme reaalarvulise koordinaadi abil. Elementaarmatemaatikas määratletakse kolmemõõtmelise eukleidiline ruum vektori mõisteta. See ruum "koosneb" punktidest, sirgetest ja tasanditest. Samuti eeldatakse Eukleidese aksioomide kehtivust. Viimasesse käsitlusse saab vektori mõiste sisse tuua loomulikul teel fikseerides ruumis ühe punkti, mida nimetatakse nullpunktiks, ja vaadeldes kõiki teisi punkte kui vektoreid, mis on suunatud nullpunktist vaadeldavasse ruumi punkti. Nullpunkti ennast samastatakse nullvektoriga.
Aineosakeste kineetilist potensiaalset energiat nim. Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis ...
vedelikus lahustunud sooladest. Fahrenheit 3 Fahrenheiti skaala Tema loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. Fahrenheiti kraadi sümbol on °F. Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone. Üks neist väidab, et Fahrenheit valis oma skaala nullpunktiks (0) lume ja ammooniumkloriidi (salmiaagi) segu sualmistemperatuuri. Jää sulamispunkt on Fahrenheiti skaalal 32 °F ja vee keemispunkt 212 °F. Fahrenheiti skaala on rahvusvahelise temperatuur skaalaga seotud järmiselt: -40 °F = -40 °C 1 °F = °C *(9/5) + 32 Ainuke kokkulangev punkt Celsiuse ja Fahrenheiti vahel: -40 °F = -40 °C Fahrenheit´i skaalas mõõdetud temperatuuri näitava arvu järel märgitakse °F. Ümberarvutamiseks kasutame seost:
Mida ei saa lihtsam osakesteks jaotada nim-elementaarosakesed(elektron, prooton, neutron). Merevaigust esemeid hõõrudes villasest või karusnahaga, siis tõmbavad enda poole kergeid kehi. 16.saj avastas Gilbert(ingl teadlane) et hõõrudes klaaspulka siidiga on see võimeline külge tõmbama kergeid kehi. 2liiki elektrilaengud: laeng mis tekib klaaspulka siidiga hõõrumise teel nim. posit laenguks; mis tekib eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga nim negat. laenguks. Samamärgilistega osakesed tõukuvad, erinimelistega tõmbuvad. Ühe laetud keha mõju teisele toimub erilise materiaalse keskkonna kaudu mida nim. elektriväljaks. Füüsika osa mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimisega-elektrostaatika. Coolombi seadus: elektrostaatika põhiseadus-2liikumatu punktikujulise laetud keha või osakeste vastastikuse mõju F=k q1q2/r(ruut). SI süsteemis elektrilaengu ühik-C(ühik mis läbib sekundis juhi ristlõiget kui voolutugevus on 1 A. k=9x10aste9 Nm/c...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Termomeeter Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................3 Bimetalltermomeeter............................................................................................................4 Manomeetriline termomeeter...............................................................................................4 Vedeliktermomeetrid.......
Potensiaal ja potensiaalide vahe Välja potensiaaliks nim suurust, mida mõõdetakse POS laengu ümberpaigutamisel lõpmatusest välja antud punkti tehtava töö ja ümberpaigutatava laengu suuruse suhtega. WAT???????????? Potensiaali suurust tähistatakse tähega . POS laetud kega elektrivälja potensiaalid on POS’d, NEG-NEG. Välja kahe punkti potensiaalide vahet nim välja pingeks nende punktide vahel. Praktilises elektrotehnikas võetakse potensiaalo nullpunktiks Maa pinna mistahes punkt. Tehtavat tööd saab määrarta valemiga A=qU Potensiaali ja potensiaalide vahe ühikud SI süst. Tööühik- dzaul, laenguühik- kulon. Seega potensiaali kui ka potensiaalide vahe ühikuks on üks ja sama ühik dzaul/kulon=volt(V). Elektrimahtuvus Juhi laengu ja tema potensiaali suhtega mõõdetav suurus. See iseloomustab juhi võimet salvestada elektrilaengut. Nagu ämber mahutab 11-12 l vett, nii ka mingi keha- juht on võimeline mahutama mingi kohuse laengut
alkoholitermomeetrit Reaumuri temperatuuriskaala autor. Daniel Gabriel Fahrenheit Elas aastail 1686 - 1736 Saksa füüsik ja teaduslike instrumentide looja Alkoholitermomeetri leiutaja (1709) Elavhõbedatermomeeter (1714) Fahrenheiti skaala temperatuuri mõõtmiseks Skaala on senini kasutusel USA -s Fahrenheiti skaala Daniel Gabriel Fahrenheit võttis skaala nullpunktiks jää ja salmiaagi segu temperatuuri ning andis väärtuse 30 kraadi vee külmumispunktile ning 90 kraadi inimkeha normaaltemperatuurile. Hiljem on nendest saanud temperatuurid 32 kraadi ja 96 kraadi Käesoleval ajal on vee külmumispunkt 32° ja vee keemistemperatuur 212°. Vahemik jagatud 180-ks Nii on saadud temperatuuri ühik 1º F Skaala oli kuni aastani 1970 kasutatav enamikus inglisekeelsetes
mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel (nt molekuli mass, molekuli kiirus, molekulide keskmine kiirus, molekulide keskmine kineetiline energia ja kontsentratsioon (molekulide arv ruumalaühikus). Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Temperatuuriskaalad: Celsiuse skaala, Fahrenheiti skaala ja absoluutne temperatuuriskaala (Kelvini skaala). Absoluutse skaala nullpunktiks on nn absoluutne nulltemperatuur, so madalaim võimalik temperatuur (mille korral lakkab aatomite ja molekulide liikumine). Celsiuse skaalal vastab sellele 273,15 °C. Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab F ühikulisele pinnale mõjuvat jõudu: p = , kus p on rõhk (Pa), S on pindala (m 2) ja S F on sellele pindalale (S) mõjuv jõud (N). Rõhuühikuid: Paskal (Pa); tehniline
Niisiis konstrueeris ta 100-kraadise skaalaga elavhõbetermomeetri, kus oli kaks püsipunkti: vee külmumispunkt (100°C) ja vee keemispunkt (0°C). Esmakordselt demonstreeris ta oma termomeetrit 1742. aastal Rootsi Kuninglikule Teaduste Seltsile oma uurimistöös ,,Vaatlused kahe kindla punkti kohta termomeetril". Ta tõestas, et jää sulamispunkt ei sõltu rõhust ja määras uskumatu täpsusega kindlaks vee keemispunkti sõltuvuse atmosfääri rõhust. Celsius pakkus, et tema skaala nullpunktiks oleks vee keemispunkt keskmisel merepinna tasemel. Väidetavalt keeras kuulus rootsi botaanik Carl von Linné pärast Celsiuse surma skaala teistpidi ning sellisena kinnitati ta algul standardiks Rootsis ja hiljem juba ka teistes riikides. Carl von Linné kasutas ümberpööratud Celsiuse skaalaga termomeetreid esialgu oma kasvuhoonetes. Need valmistas instrumenditegija Daniel Ekström. Et info liikus aeglaselt, juhtus tollal tihti, et paljud füüsikud ja teadlased väidetavalt
asukoht kehas on muutumata. Vedelikkudes molekulid liiguvad kaootiliselt nii nagu gaasigi molekulid, kuid suurem tihedus tingib suurema põrgete arvu ja põrkest põrkeni läbitud tee pikkus on lühem. Vedelikkude molekulaarne sruktuur ei ole veel täiesti selge. Nähtavasti see on gaasi ja tahkiste struktuuride vahepealne. 2. Temperatuur. Temperatuur iseloomustab kehade soojusastet. Temperatuuri skaalat, mille nullpunktiks on võetud jää (H2O) sulamistemperatuur, nimetatakse Celsiuse skaalaks. Ühik 1oC on saadud jää sulamispunkti ja vee keemispunkti temperatuurivahemiku jagamisel 100 võrdseks osaks normaalõhurõhul. Ûks osa on 1oC. Temperatuur, mille korral lakkab aatomite ja molekulide kulgev soojusliikumine on -273,15 oC nimetatakse absoluutseks nulliks. Temperatuuri skaalat, mille nullpunktiks on 100 oC 373 K vôetud -273 oC nim. temperatuuri absoluutseks
Kuna galvaanielementides esinevad elektroodid alati paaridena (katood ja anood), ei ole v~oimalik m¨a¨arata elektroodide "absoluutseid" potentsiaale, vaid alati suhtelisi mingi teise elektroodi suhtes. YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 6 Vesinikelektrood Elektroodipotentsiaalide skaala kokkuleppeliseks nullpunktiks loetakse vesinik- elektroodi potentsiaali: Pt 11 00 00 11 00 11 11 00 00
Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekk...
15. Kontrolltsoon; nõuded ruumiõhu parameetritele. 16. Ala ruumis, kus peavad olema tagatud sisekliima normtingimused. 17. Temperatuuriskaalad (Celsius, Fahrenheit, Kelvin). Celsiuse skaala: Rootsi füüsik ja astronoom Anders Celsius ; jaotatud Celsiuse kraadideks (°C); jää sulamispunkti (0°C) ja vee keemispunkti (100°C) vahe on jaotatud sajaks võrdseks osaks. Fahrenheiti skaala: Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit; jaotatud Fahrenheiti kraadideks (°F); nullpunktiks (0°F) vee, jää ja ammooniumkloriidi segu temperatuur; teiseks püsipunktiks inimese normaalne kehatemperatuur (96 °F); selle skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32°F ning vee keemistemperatuur 212°F. Kelvini skaala (absoluutse temperatuuri skaala): Inglise füüsik Sir William Thomson; põhiühik: kelvin (K); aluseks absoluutne nullpunkt (0K = -273,15°C); 1K = 1°C; absoluutse skaala järgi võib temperatuur olla vaid positiivne. 18. Soojusjuhtivus; Fourier' seadus.
Fahrenheit võttis oma skaala 0-punktiks lume ja salmiaagi segu temperatuuri (0°F) ning teiseks püsipunktiks inimese normaalse kehatemperatuuri (s.o 96°F). Fahrenheiti skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32°F ja vee keemistemperatuur 212°F, seega vahe on 180°F. Veel on praegu kasutusel nn absoluutne skaala. Seda skaalat kutsutakse ka Kelvini skaalaks (lord Kelvini nime järgi). Enamasti kasutatakse selles skaalas gradueeritud termomeetreid teaduslaboratooriumites. Kelvini skaala nullpunktiks on absoluutne nulltemperatuur, s.o -273°C. Harva võib näha termomeetreid, mille skaalal on jaotused Reaumuri kraadides. Reaumur valmistas oma termomeetri 1730. aastal. Ta kasutas termomeetri kapillaartorus vedelikuna piiritust. Reaumur jaotas jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahe 80-ks oskaks. 1. 2 Termomeetrite liigid 1. 2. 1 Tähtajaline termomeeter Tähtajaline termomeeter on kas elavhõbe- või piiritustermomeeter, millega
valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? 106) Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu. Miks see on tähtis? termodünaamiline temperatuuriskaala null-punktiks on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks. Vee kolmikpunkt on sellel skaalal 491,688 °R. 1 K = 9/5 °R Kahe keha temperatuuride võrdlemiseks tuleb Sooritada Carnot pööratav tsükkel kus üks keha on soojendi ja teine jahuti. Temperatuuride suhe on võrdne soojushulkade suhtega ja ei sõltu kehade ehitusest.
• Kehad võivad liikuda väga erineva kiirusega. • Keha liikumisolekut kirjeldab füüsikaline suurus, mida nimetatakse kiiruseks: kiirus näitab ajaühiku jooksul läbitavat teepikkust. • Mis on aeg? Absoluutse aja mõiste võttis kasutusele Newton: ta järjestas sündmused mõtteliselt mingile joonele, mis meenutas ühemõõtmelise ruumi mudelit: Pikkus, kiirus ja aeg • Peale järjestamist hakkas ta sündmusi võrdlema. • Ajaloosündmuste järjestamisel on nullpunktiks võetud Kristuse sünnikuupäev. • Newton eeldas, et sündmuste toimumishetkede järjestus ajateljel ning kahe sündmuse vahele jäävate ajavahemiks pikkused on kõigi vaatlejate jaoks ühesugused (absoluutse aja kontseptsioon). • Kui palju on üks ajavahemik absoluutse aja teljel teisest pikem? Newton kasutas perioodilisi protsesse (nähtusi), millele on omane korduvus või siis muutumatu kiirusega kulgevaid protsesse. Pikkus, kiirus ja aeg
Hõõrdejõu korral ei saa potentsiaalse energia mõistet sisse tuua. 8 Raskusjõu potentsiaalne energia Raskusjõu korral avaldub keha potentsiaalne energia kujul Ep = m g h , kus h on keha kõrgus vaadeldavast nullnivoost. Potentsiaalne energia ei ole määratud üheselt, vaid konstandi täpsuseni ja sõltub sellest, millise punkti me valime potentsiaalne energia nullpunktist. Raskusjõu korral võetakse nullpunktiks (või nullnivooks) enamasti suvaline punkt Maa pinnal (potentsiaalne energia sõltub ainult kõrgusest). Sama hästi võib ka nullpunkti valida mujalt, sõltuvalt konkreetsest ülesandest. Nii näiteks on laua peal oleva keha korral mõistlik valida nullpunktiks laua peal olev punkt. Sel juhul on laua pinnast kõrgemal potentsiaalne energia positiivne, allpool aga negatiivne. Raskusjõu töö avaldub keha alg- ja lõppoleku potentsiaalse energia vahena A = m g (h1 - h2 ) = E p1 - E p 2 .
Puidutöötlemise tehnoloogia CNC pinkidel Anti Lepik 2010/2011 CNC- tööpingi operaatori oskused · Lugeda jooniseid (CAD-joonised) · Kasutada CAM programme · Luua/muuta NC-koode · Kasutada CNC-tööpinki CNC pinkide ajalugu ja areng · Esimene arvuti ENIAC (Electronic Numerical Integrator and Computer) · Ehitati 1943-1946 Pennsylvania ülikoolis · Põrandapindala 92 m2 · Kõrgus 3 m · Kaal 30 tonni · 18000 vaakum elektronlampi · 5000 tehet sekundis · Energiatarbimine 150 KW/h CNC pinkide ajalugu ja areng · 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA · 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE · 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus · 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja eriotstarbelisi arvutijuhtimisega pinke · 1970-1980- esimesed CNC pingid. Mikroprotsessortehnika tegi revolutsiooni pinkide juhtsüsteemide kasutamisvõimalustes. Arvuti sai pingi lahut...
y = 2x2 2 graafikud. Leia iga graafiku abil vastava ruutfunktsiooni nullkohad ja haripunkti koordinaadid. Lahendus: Joonestame kõigepealt graafikud: y = 2x2 punane graafik; y = 2x2 + 2 roheline graafik; y = 2x2 2 lilla graafik. Kasulik on teha iga ruutfunktsiooni kohta vastav väärtuste tabel (jätame iseseisvaks tööks). Meie kasutame selleks Funktion programmi. Ruutfunktsiooni y = 2x2 (punane graafik) nullpunktiks on punkt (0; 0), mis on ka haripunktiks; ruutfunktsiooni y = 2x2 + 2 (roheline graafik) nullpunktiks on punktid (1; 0) ja (1; 0), haripunktiks punkt (0; 2); ruutfunktsiooni y = 2x2 2 (lilla graafik) nullpunkte ei olegi, sest ta ei puutu ega lõika x-telge. Haripunktiks punkt (0; 2) Ruutfunktsioon Ruutfunktsioon y = ax2 + bx ja tema graafik NÄIDE 1. Maleturniirist võttis osa x maetajat
Temperatuuri tähis Celsiuse kraadides on t. Suurbrittannias ja Ameerikas kasutatakse ka Fahrenheiti skaalat (1724.a.alates), mille püsipunktideks on jää ja salmiaagi segu temperatuur ning inimkeha temperatuur. Temperatuuri tähis Fahrenheiti kraadides on tF ja kehtib seos 1 °F = 5/9 °C Füüsikateaduses kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud, nn. absoluutset temperatuuriskaalat, mille kehtestas 1848.a. lord Kelvin . Selle skaala nullpunktiks on valitud nn. absoluutne nulltemperatuur, so. madalaim võimalik temperatuur, millega võrdset või madalamat pole põhimõtteliselt võimalik saavutada. Sellele temperatuurile Celsiuse skaalas vastab 273,15 °C. Temperatuuri ühikut Kelvini skaalal nimetatakse kelviniks (K). Absoluutse temperatuuri tähis on T ja skaala jaotise väärtus 1K = 1°C. T = t + 273,15 °C ehk t = T - 273,15 °C tF = 32 °F + 9/5 t .
Thomson tegi 1848. aastal ettepaneku temperatuur -273,15°C nimetada absoluutseks nulltemperatuuriks. Absoluutne nulltemperatuur -273,15°C sellest temperatuurist madalamat olla ei saa, sest kui molekulide kineetiline energia on null, siis seda enam vähendada ei saa. PS! Tegelikkuses pole võimalik saavutada ka ka absoluutset nulltemperatuuri, madalaim tänapäeval saavutatud temperatuur on umbes miljondik kraadi üle absoluutse nulli. KELVINI SKAALA- temperatuuriskaala, kus nullpunktiks on absoluutne nulltemperatuur ja kraadi väärtus on sama, mis Celsiuse skaalal. Temperatuuri tähis Kelvini skaalal- T (mõõdetakse kelvinites) 17 Temperatuuri tähis Celsiuse järgi- t (mõõdetakse kraadides) T = t + 273,15 t = T 273,15 Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni- Mendelejevi võrrand) 24. Isoprotsessid Ideaalse gaasiga toimuva igasuguse protsessi puhul on olekuparameetrite p, V, T omavaheline seos määratud ideaalse gaasi olekuvõrrandiga.
. . , am ), nimetatakse m- m~o~ otmeliseks ruumiks, s¨ usteemi A = (a1 , a2 , . . . , am ) selle ruumi punktiks ja arve a1 , a2 , . . . , am punkti A koordinaatideks. m-m~ o~ otmelist ruumi t¨ahistame umboliga Rm . s¨ Ruumi Rm punkte A = (a1 , a2 , . . . , am ) ja B = (b1 , b2 , . . . , bm ) nimetatakse v~ ordseteks ja kirjutatakse A = B, kui nende koordinaadid on v~ordsed, st a1 = b1 , a2 = b2 , . . . , am = bm . Nullpunktiks ehk koordinaatide alguspunktiks ruumis Rm nimetatakse punkti O = (0, 0, . . . , 0). Kaugus ruumis Rm . Olgu ruumis Rm antud kaks punkti A = (a1 , a2 , . . . , am ) ja B = (b1 , b2 , . . . , bm ). Defineerime A ja B vahelise kauguse j¨argmise valemiga: |AB| = (a1 - b1 )2 + (a2 - b2 )2 + . . . + (am - bm )2 . (6.1) ¨ Uhe- kahe- ja kolmem~o~otmelisel juhul v~ordub valemiga (6.1) antud kaugus punk- tide A ja B vahele t~ommatud sirgl~oigu pikkusega. Kauguse omadused. 1
korrapäratut liikumist. Browni liikumine on tõend selle kohta et osakesed vibreerivad ja liiguvad. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Kelvin (tähis K) on temperatuuri mõõtühikuks SI- süsteemis. Üldiselt mõõdetakse temperatuuri oC (Celsius). Temperatuur 0K või -273.15oC nimetatakse absoluutseks nullpunktiks ja sellel temperatuuril lõpetavad osakesed vibreerimise. Agregaatolek ehk olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Kui vedelik saab väljastpoolt soojust, omandavad mõned molekulid nii suure energia, et nad saavad vedelikust lahkuda
Loengukursus AEK 3025 24 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk Kui mitmefaasilise elektriseadme faaside elemendid (trafode ja generaatorite mähised, kondensaatorid, koormus jms) on tähtühenduses, siis elementide ühenduspunkti nimetatakse elektriseadme neutraaliks e. nullpunktiks. Kuna ühes elektrivõrgus on tavaliselt mitmeid elektriseadmete neutraale (elektrivõrgus on nt mitu trafot), siis sellist kogumit nimetatakse elektrivõrgu neutraaliks. Elektrivõrgu talitlusomadused ja isolatsioonile mõjuvad pinged sõltuvad sellest, kas neutraal on ühendatud maaga ja kui, siis milliseid lisaseadmeid kasutades on see ühendus tehtud, või on neutraal jäetud hoopis maast isoleerituks. Alljärgnevas vaadeldakse kõigepealt viimase, s.o isoleeritud neutraaliga elektrivõrgu
(3) Gay-Lussac'i seadus. Konstantsel rõhul temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra paisuvad kõik gaasid = 1/273 võrra sellest ruumalast Vo , mis oli gaasil 0 0C juures. Charles'i seadusest saab määrata temperatuuri, mille puhul ideaalse gaasi rõhk muutub nulliks: 1 t=- = - 273o C (3) Täpsemad määrangud annavad väärtuseks -273.16o C. See on teoreetiliselt madalaim võimalik temperatuur, mida nime-tatakse absoluutseks nullpunktiks . Sellest punktist algavat temperatuuriskaalat nimetatakse absoluutseks ning mõõt- ühikuks on kelvin (K). Olekuvõrrand Me vaatleme gaasi üksikutest molekulidest koosneva süstee-mina. See süsteem on tasakaalus, kui süsteemi parameetrid jäävad muutumatuks. Tasakaalustatud olekus on gaasi kõiki- de osade rõhud ja temperatuurid võrdsed. Gaasi kolme oleku-parameetrit ning gaasi kogust omavahel siduvat võrrandit nimetatakse gaasi olekuvõrrandiks, mis oma üldkujul kan- nab Clapeyron -
Pa Pascal 1 Pa=10N/m2=105bar, 1 bar=105N/m2=105Pa=1,02 at. Atm normaalrõhk, 1 atm=1,033 at=1,013 bar. mmHg mm elavhõbedasammast, mmHg= torr, 1 at=736torr, 1 bar=750 torr, 760mmHg=1 atm. Normaalrõhu väärtust loetakse omamoodi nullpunktiks, millest mõõdetakse erinevaid rõhu väärtusi (sele 1). Sele 1 - Õhu rõhu mõõtmine 5 pamb atmosfääri rõhk mille väärtus sõltub nii geograafilisest asukohast kui ka ilmastikust ega ole konstantne suurus. pe,1 ülerõhk pe,2 alarõhk pabs absoluutne rõhk 1.4 Õhu kokkusurutavus Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele
Alumiiniumlatid koosnevad kas lihtsate lukustusseadmetega ühendatavatest või väljatõmmatavatest lülilistest lükandlattidest, kusjuures väljatõmmatavatest lülidest lükkandlattidest, kusjuures väljatõmmatud lülid on selles asendis lihtsalt lukustatavad. Lati alumine ja ülemine ots on kulumise ja vigastuste vältimiseks kaitstud metallist plaadiga. Lati alumise otsa kaitseplaadi välispind on lati jaotiste nullpunktiks. Latile on kantud ühele või mõlemale poolele sentimeeterjaotised valgele taustale musta või punast värvi ristkülikutena, mis on eraldatud iga detsimeetri järel peene kriipsuga. Lati musta poole sentimeeter- ja detsimeeterjaotised algavad täpselt lati tallast, kuid punase poole detsimeeterjaotised on tavaliselt nihutatud lati talla suhtes 13-15 cm. Ühtlasi ei alga punase poole detsimeeterjaotiste numeratsioon nullist, vaid muust arvust, tavaliselt 45 või 48.
paksusega 2-3 cm. Alumiiniumlatid koosnevad kas lihtsate lukustusseadmetega ühendatavatest või väljatõmmatavatest lülilistest lükandlattidest, kusjuures väljatõmmatavatest lülidest lükkandlattidest, kusjuures väljatõmmatud lülid on selles asendis lihtsalt lukustatavad. Lati alumine ja ülemine ots on kulumise ja vigastuste vältimiseks kaitstud metallist plaadiga. Lati alumise otsa kaitseplaadi välispind on lati jaotiste nullpunktiks. Latile on kantud ühele või mõlemale poolele sentimeeterjaotised valgele taustale musta või punast värvi ristkülikutena, mis on eraldatud iga detsimeetri järel peene kriipsuga. Lati musta poole sentimeeter- ja detsimeeterjaotised algavad täpselt lati tallast, kuid punase poole detsimeeterjaotised on tavaliselt nihutatud lati talla suhtes 13-15 cm. Ühtlasi ei alga punase poole
Pa ⇒ Pascal 1 Pa=10N/m2=105bar, 1 bar=105N/m2=105Pa=1,02 at. Atm ⇒ normaalrõhk, 1 atm=1,033 at=1,013 bar. mmHg ⇒ mm elavhõbedasammast, mmHg= torr, 1 at=736torr, 1 bar=750 torr, 760mmHg=1 atm. Normaalrõhu väärtust loetakse omamoodi nullpunktiks, millest mõõdetakse erinevaid rõhu väärtusi (sele 1). Sele 1 - Õhu rõhu mõõtmine 5 pamb ⇒ atmosfääri rõhk mille väärtus sõltub nii geograafilisest asukohast kui ka ilmastikust ega ole konstantne suurus. pe,1 ⇒ ülerõhk pe,2 ⇒ alarõhk pabs ⇒ absoluutne rõhk 1.4 Õhu kokkusurutavus Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub
avaldusvormide näilisele mitmekesisusele esineb (massi arvestamata) siiski ainult kahte liiki energiat : liikuva keha kineetiline energia (sõltub kiirusest) • jõuväljas asuva keha potentsiaalne energia (sõltub asukohast) Töö vs soojus Mõlemad on energiasiirde viisid. Töö saab muuta 100% soojuseks kuid soojust ei saa kunagi muuta 100% tööks. Kuidas valitakse pot energia o-punkt? Vastavalt vajadusele ja otstarbele. Ülalt toodud potentsiaalse energia arvutuse näites oli nullpunktiks võetud Maa pind. Gravitatsioonväi vs elektriväli: Gravitatsiooniväli alati tõmbejõud, elektrilised jõud võivad olla nii tõmbe- kui tõukejõud. Elektrilised jõud on ka väga tugevad ületades gravitatsioonijõude aktuaalses energia piirkonnas rohkem kui 40 suurusjärgu võrra. Kui aatomid asuvad gaasis tihedalt lähestikku, siis nad põrkuvad tihti soojusliikumise tõttu ja need põrked moonutavad orbiitide kuju.
IMAGINAARAEG Imaginaararvudes väljendatud aeg. IMAGINAARARV Abstraktne matemaatiline konstruktsioon. Reaalarve ja imaginaararve võib kujutleda kui punktide koordinaate tasapinnal, nõnda et imaginaararvud on risti tavaliste reaalarvudega. INFLATSIOON Lühike kiirenenud paisumise periood, mille jooksul ülivarajase Universumi mõõtmed tohutult kasvasid. KELVIN Kelvini skaala temperatuuriühik, suuruselt võrdne Celsiuse kraadiga. Kelvini skaala nullpunktiks on absoluutne null. KIIRENDUS Eseme kiiruse väärtuste või suuna muutus. KIIRGUS Lainete või osakeste poolt läbi vaakumi või mingi keskkonna edasikantav energia. KIIRUS Suurus, mis iseloomustab liikuva keha poolt ajaühikus läbitud teepikkust ja liikumissuunda. KOSMILINE STRING Pikk raske pisikese ristlõikepinnaga objekt. Võis tekkida varajases Universumis. Praegu võib ainus string ulatuda läbi kogu Universumi. KOSMOLOOGIA
55. Nivelleerimislatid, nõuded ja kontrollid Nivelleerimislatid valmistatakse kuivast kuusepuust, fiibrist või metallist pikkusega 1,5; 3 või 4 ja paksusega 2-3 cm. Latid võivad olla jäigad, kokkukäänatavad või kokkulükatavad. Täpsematel töödel kasutatakse jäiga konstruktsiooniga latte. Lati alumine ja ülemine ots on kulumise ja vigastuste vältimiseks kaitstud metallist plaadiga. Lati alumise otsa kaitseplaadi välispind on lati jaotiste nullpunktiks. Latile on kantud ühele või mõlemale poolele sentimeeterjaotised valgele taustale musta või punast värvi ristkülikutena, mis on eraldatud iga detsimeetri järel peene kriipsuga. Lati musta poole sentimeeter- ja detsimeeterjaotised algavad täpselt lati tallast, kuid punase poole detsimeeterjaotised on tavaliselt nihutatud lati talla suhtes 13-15 mm. Ühtlasi ei alga punase poole detsimeeterjaotiste numeratsioon nullist, vaid muust arvust, tavaliselt 47-st või 48-st.
mähiste tähistamine [4] 5.3. Asünkroonmootori ühendamine toiteallikaga Asünkroonmootorite (aga ka sünkroonmootorite) ühendamisel eristatakse tähtühendust ja kolmurkühendust. 40 5.3.1. Tähtühendus Tähtühenduse korral on mootori mähised ühendatud nii, et kolme mähise lõpud on omavahel ühes punktis kokku ühendatud. Seda punkti nimetatakse nullpunktiks. Mähiste algused on ühendatud toitesüsteemiga. Tähtühendust tähistatakse sümboliga Y. Tähtühendus on illustreeritud Joonis 5.6. UL v1 IL UF v2 IF u2 w2 u1 w1 a b Joonis 5.6
IMAGINAARAEG Imaginaararvudes väljendatud aeg. IMAGINAARARV Abstraktne matemaatiline konstruktsioon. Reaalarve ja imaginaararve võib kujutleda kui punktide koordinaate tasapinnal, nõnda et imaginaararvud on risti tavaliste reaalarvudega. INFLATSIOON Lühike kiirenenud paisumise periood, mille jooksul ülivarajase Universumi mõõtmed tohutult kasvasid. KELVIN Kelvini skaala temperatuuriühik, suuruselt võrdne Celsiuse kraadiga. Kelvini skaala nullpunktiks on absoluutne null. KIIRENDUS Eseme kiiruse väärtuste või suuna muutus. KIIRGUS Lainete või osakeste poolt läbi vaakumi või mingi keskkonna edasikantav energia. KIIRUS Suurus, mis iseloomustab liikuva keha poolt ajaühikus läbitud teepikkust ja liikumissuunda. 48 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI KOSMILINE STRING
omad) ning igaühele vastas erinev ruumpaisumistegur. 1890. a. näitas W. Thomson, et need seadused avalduvad märksa lihtsamal kujul, kui nihutada temperatuuriskaala nullpunkt kohta, kus . Et on kindlasti nullist erinev, peab nulliga võrduma korrutise teine tegur. Nii saame , millest C. Võttes selle uue skaala nullpunktiks, saame absoluutseks temperatuuriks . 43 Uut skaalat nimetame Kelvini skaalaks rakendaja W. Thomsoni aadlinime - lord Kelvin - järgi. Kelvini skaala ühik on kelvin, tähis K (ilma kraadimärgita). Absoluutse (Kelvini) temperatuuri korral on rõhk ja ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuurist: Kelvini skaala:
arvestada ka molekulide potentsiaalse energiaga, mille avaldis on üldjuhul väga komplitseeritud. Valemist (9.4) järeldub muuhulgas, et on olemas temperatuur, mille korral ideaalse gaasi molekulide kineetiline energia saab võrdseks nulliga. Et kineetiline energia saab omada vaid positiivseid väärtusi, siis on see ühtlasi madalaim võimalik temperatuur. Celsiuse skaala järgi on see 273,16 0 C , mis on võetud Kelvini skaala nullpunktiks. Valem (9.4) võimaldab arvutada ainult gaasimolekulide kulgliikumise keskmise energia. Kui tahame arvutada summaarset kineetilist energiat, mis normaaltemperatuurile lähedastel temperatuuridel võrdub kulg- ja pöördliikumise kineetiliste energiate summaga, peame arvestama seda, et molekuli kineetiline energia jaotub ühtlaselt nii molekuli kulg- kui pöördliikumise vabadusastmete vahel. Molekuli kogu keskmine kineetiline energia (ka pöördliikumist arvestades) võrdub i
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
