Randaalid ehk ketasäke Töökiirus 12km/h = 3,6 ha/h 1. Randaalimise eesmärk on põldude koorimine. 2. Rohukamara purustamine enne kündi. 3. Mulla künnieelne harimine. 4. Kõnnivagude tasandamine. Randaali töötamise skeem Randaalid liigitatakse veoviisijärgi: 1. Ripprandaalid 2. Järelveetavad ehk haakerandaalid Ühele kettale langeva koorimise järgi liigitatakse randaalid 1. Kergerandaalid ( 15kg) 2. Keskmised randaalid (20-25kg) 3. Rasked randaalid (>25kg) Enamasti kasutatakse raskeid randaale mille ketaste lõbimõõt on 60cm (600mm) Kettad on sakilise servaga (hambalised), et paremini lõigata rohukamarat. Töösügavust muudetakse attaknurga muutmisega. Töökiirus kuni 12km/h Ei kõlba kivitele põldudele.
4 nõelu sisaldav prindipea (kirjutuspea), 5 prinditava märgi jäljend (punktmosaiik) paberil, 6 prindipeas paiknevad elektromagnetid). Õisprinter Olid kasutusel 1980-ndatel . Ratast keerutatakse kuni soovitud kirjamärk on suunatud vastu paberit. Seejärel löökhaamer (print hammer) lööb hoova vastu märgitüüpi, mis tabab trükilinti, jättes paberile soovitud kujutise. Töökiirus on 30-60 märki sekundis. Miinuseks on asjaolu, et sellega ei saa printida graafikat. Seda tüüpi printerid on väga mürarikkad ja aeglased mistõttu neid enam ei kasutata. Õisprinteri tähekandur Ridaprinter Prindib terve rea korraga. Puudus: trükikvaliteet väga madal nind mürarikas ning ei saa printida graafikat. Veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk perfoveokeid Printeri töökiirus 1000- 3000 rida minutis.
pääse külm nii sügavale maapinda ja ei kahjusta taimi.Mulda rullitakse külvijärgel perioodil. Vanal ajal kasutati rulli vedamiseks, inim- ja loomjõudu.Tänapäeval on põllurullid ühendatud traktoritega.Põllurulli eesmärk on sama mis ennegi, aga nüüdsed põllurullid on arenenumad.Tänapäeval valmistatakse rulle metallist.Vanasti tehti neid aga puust. Tänapäeva põllurullid võivad kaaluda mitutuhat kilogrammi ning laius pea 10 meetrit.Tänapäevaste põllurullidega suureneb töökiirus, mis tagab tootlikuse kasvu ja väiksemad kulud. http://www.oilseeds.ee/et/jatiina/bbg-pollurull-aw http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/trykis_mahe_teraviljakasvatus_2011.pdf http://www.starfeld.ee/unia-ginot-cambridge
oleks võimeline lahendama väga mitmesuguseid teadus- ja tehnikaülesandeid. Firma IBM nõustus finantseerima arvuti loomist ja loovutas Aikeni käsutusse neli inseneri. Töö kestis umbes viis aastat ning 1944.aasta augustis anti Harvardi ülikoolile üle "Operatsioonide järjestuse automaatjuhtimisega arvuti", mida tuntakse nime all Mark-I. 3 Reaalarvutite töökiirus oli väike ja nad ei olenud töökindlad. Põhjuseks oli eelkõige tööelementide- elektronmehanismide releed väike töökiirus ja kindlus; struktuurilt, samuti arvutuste automaatjuhtimise mooduse poolest kordasid nad Babbage´i analüütilist arvutusmasinat. Neil oli ka üks ja seesama puudus: ei olenud mälus salvestatavat programmi. Siiski kuulub ajaloos releearvutitele üsna auväärne koht,
järgmised veidi ebamääraselt defineeritud terminid: · mustandikvaliteet · liht- ehk normaalkvaliteet · tähe- ehk esinduskvaliteet Viimane vastab juhule, kui printeri töö tulemus on võrreldav elektrilise bürookirjutusmasina omaga. Juga-, laser- ja LED-printerite puhul esitatakse lahutusvõime samuti nii rõht- kui ka püstsuunas väärtuste korrutisena. TÖÖKIIRUS Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis või lehekülgede arvuga minutis. Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Näiteks keeruka graafikaga lehepoognad nõuavad palju rohkem aega kui lihttekstiga leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värviprint. Harilikult esitatakse printeri maksimaalse töökiiruse näitajad mitme tööviisi kohta. Lisaparameetrks teksti printimisel om märkide printimistihedus. Seda iseloomustatakse enamasti märgitiheduste 10, 12 või 15 cpi (märki tolli kohta) korral.
kulutas arvuti 0,3-15 sekundit. Masina käivitas 5-hobujõuline mootor. Ka Mark II loodi H. Aikeni juhtimisel. Need arvutid olid nn arvutusautomaadid, mis olid konstrueeritud elektromehaanilistest releedest ja loenduritest. Need arvutid töötasid jäiga programmi järgi, mis oli arvujadaks kodeerituna perfolindil. Programm ei võimaldanud juhtida arvutusi sõltuvalt vahetulemustest, mistõttu programmi koostamine oli ülimalt töömahukas. Taoliste arvutite rakendamist pidurdas veel madal töökiirus ja töökindlus ning põhimälu oli väikese mahuga. Hobujõud tähis hj, mittesüsteemne võimsusühik; 1 hj = 735,5 W (Suurbritannias ja USA-s 1 HP (hors power) = 746,5 W) Mehaaniline arvuti oli suhteliselt suur ja kohmakas, töötas aeglaselt, tekitas suurt müra ning kulus kiiresti. Kui releede asemel hakati kasutama elektroonilisi inertsivabu elemente, saavutati arvutite töökiiruses uus tase. Seepärast püüti alates 1930-nendatest aastatest
hoorattalt rammile jõukruvi abil. Jõud on ühtlane. 4.Stantsimisvasarad: Vasarad saavad oma energia rammi potentsiaalsest energiast, mis muudetakse kineetiliseks energiaks. Sepistusmasinaid on kokku 4 tüüpi ning nende lühikirjeldused on järgmised: 1)Mehaanilisi presse on kahte tüüpi, jagunedes kepsuga või eksesntrikuga pressideks. Nende töökiirus on tavaliselt 0,06-1,3 m/s. Energia saab press hoorattalt millele annab kineetilise energia omakorda elektrimootor. Hooratas on ühendatud siduri abil ning viidud tsentrist välja. Maksimaalse jõu saavutab press alumises asendis ehk jõud sõltub pressi käigust. Seoses ettenihke ja detailide vahetuse automatiseerimisega on pressid väga tootlikud. Jõud, mida press suudab arendad on
Seda kasutatakse pneumoseadmetes. Õhk muudetakse mehhaaniliseks jõuks. Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid. Kõige tuntum suruõhu kasutamine on arvatavasti rehvi täitmine. Kus õhk surutakse kompressori abil rehvi. Pneumosilinder on silindritaoline seade, mis võimaldab selles kolvi sirgjoonelist liikumist gaasi rõhu jõul. Sisuliselt on pneumosilinder edasi tagasi liikumist võimaldav pneumomootor.Pneumosilindri eeliseks võrreldes hüdrosilindriga on suur töökiirus ja tavalisima töögaasi, suruõhu laialdane kättesaadavus. Puuduseks võrrelduna hüdrosilindriga on madalama töörõhu tõttu samade mõõtmete juures nõrgem jõud. Pneumaatiline püstol.
Pneumaatika ja Hüdraulika süsteemi võrldus. Pneumaatika. Plussid: Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal pool, seega on suruõhu saamine võimalik kõikjal. Transporditavus: Suruõhku saab torustiku abil lihtsalt transportida suhteliselt kaugele, puudub vajadus töötanud suruõhu. tagasijuhtimiseks. Akumuleerimine: Paljudel juhtudel puudub vajadus kompressori kasutamiseks, sest suruõhku saab eelnevalt akumuleerida suruõhureservuaari, kust seda saab kasutada vastavalt vajadusele. Samuti saab suruõhku sel moel transportida. Temperatuur: Suruõhuseadmed on tundetud temperatuuri kõikumistele. Plahvatusohtlikkus: Suruõhu kasutamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht, seega puudub vajadus kasutada spetsiaalseid turvavahendeid. Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja ga...
Vabalt programeeritavate seadmete kastusse tulek lõi tarkvara arengule rohkem võimalusi. Lisaks perioodilisele viitühendusele (off-line) , ilmus kassaterminali anmete uuendamine a reaalaajas (on-line) 1986.a. Valmis esimene puurekekraanil kasutamiseks mõeldud kassatarkvara. Kaasaegne tarkvara Laialdane POS rakenduste levik algas peale 1990.a. Kui arvuti muurus igapäevaseks Kõige tähtsamkateks nõueteks kaasaegsele POS süsteemile peetakse : Suur ja järjepidev töökiirus Usalusväärsus Kasutusmugavus Tehnilise toe võimaluse üle kaughalduse. Veebipõhised müügispsteemid Peale 2000.a. Veebipõhise POS tarkvara saab käivtada igas arvutis, millel internetiühendus ja tarkvara poolt toetatud veebilheitseja. Eesti turul pakub veebipõhise müügitarkvara lahendusi palju erinevaid firmasid. Riistvara kassasüsteemi käivitamisel : Kliendiekraan Vöötkoodilugeja Kaardilugeja Rahasahtel Kassakaal Termo kassaprinter Maatriks kassaprinter
4 põhi toorainet: · jahu sõelutakse pärm · suhkur tuhk-,puuder- ja tolmsuhkur sool · muna 5tk vedelik vesi · rasvaine või, margariin(EVE) õli. Hea pärmi näitaja : 1) Kergitus võime 2) säilib 3) suhkur 4) töökiirus 5) kasutamine Kuivpärm ja presspärm Kuivpärm võetakse 15g kui on vaja asendada 50g presspärmiga- Enne kasutamist kuivpärm segatakse sõelutud jahuga. Presspärm lahustatakse vedelikus või lisatakse teistele toorainetele murendatud. Seljuhul tuleb taigen 15-20 min ,et karanteerida pärm segunemine teiste toorainetega. Toorainete lisamine kaussi: Rasvaine (sulatatud) Vedelik (350 C) + pärm (segan kõik kokku) Muna Sool + suhkur Jahu (sõelutud)
Võlli keere: M 14 Võimsus: 1100 W Tühijooksu kiirus: 11 000 rpm Suurus: P286×K106 mm Kaal: 1.6 kg 2. SAED Metabo ketassaag Ketassaag KS 54, 1010 W, ketas 160 mm, lõikesügavus 0-54 mm, 3,4 kg Tikksaag Bosch PST 800 PEL 230 V/50 Hz Toide: Võimsus: 620 W Töökiirus: 5003100 rpm Käigu pikkus: 23 mm Maks. saagimissügavus puidus: 80 mm alumiiniumis: 15 mm terases (legeerimata): 6 mm Suurus: P185×K200 mm Kaal: 2.1 kg . 3. AKUTRELLID Akutrell BZ 12 SP 2 akut 12V/1,4 Ah,30 min. laadija AC 30, 0400/01450p/min, 18/35Nm, 10 mm padrun
Erinevad vaalutid Tauri Luigand PM 15 ESIVAALUTI SAMASZ TWIST 600 · Eelised: · Puhas töö · Hea vaade tööpinnale · Miinused · Väike töökiirus · Iga traktor ei sobi selle tööriista jaoks https://www.youtube.com/watch?v=8LISQFPD2iU Näitajad: · Töö laius 6,0 m Vaalu laius 1,3 m Transpordi laius 2,35 m Jõu tarve alates 80 hj Efektiivsus ~6,0 ha/h Mass 770 kg VAALUTI SAMASZ 1 ROOTORIGA · Eelised · Saab väiksemates kohtades paremini töö ära teha · Ei vaja jõulist traktorit · Miinused · Väike töömaht Video Z-410-st https://www.youtube.com/watch?v=N1imqhxGgkc
Kontrolli viga vastupidine bit. Juhul kui vastuvõtja registreerib häire, "teatab" ta sellest CRC error infoploki saatjale kuue samanimelise biti saatmisega. Võimenduse viga ASK error Kuju viga Form errorstaatusvälja Kuna alguses on piduritel nulle kõige rohkem edastatakse see infoplokk esimesena. 5. Võrgu töökiirus Uste juhtplokid Mugavuselektroonika võrk Auto mugavust suurendavad Aeglane võrk seadised, nagu näiteks elektrilised klaasitõstukid jne., vajavad väiksemat
Siinid : mööda siine edastatakse infot protsessori ja teiste seadmete vahel. Kõvaketas (Hard Disk Drive) on magnetketas ,kuhu on võimalik talletada suures koguses informatsiooni. Disketiseade seade andmete lugemiseks disketil või nende salvestamiseks sellele. Diskett mahutab 1,44 MB. Laserplaadiseade (CD-ROM) · CD-R- ühekordset kirjutamist võimaldav laserketas · CD-E-kustutatav laserketas · CD-I-laserketas multimeedia rakendusteks Arvuti töökiirus oleneb: · protsessori taktsagedusest ja töömälu suurusest · graafikamälu suurusest · siinide läbilaskevõimest Mälu mõõtühikud · 1 bait (B) =ühe märgi salvestamiseks vajalik infohulk · 1 kilobait (KB)= 1024 B · 1 megabait(MB)=1024 KB · 1 gigabait (GB)= 1024 MB Printer : võimaldab info väljatrükki paberile. Printerid jaotatakse: Maatriksprinter Trükisõlmes on 9....47 maatriksitaoliselt asetatud nõela.
või torustikus. Kui rõhk tõuseb üle lubatud piiri, avab kaitseklapi sulgur keskkonnale väljapääsu, rõhu vähenemisel aga sulgeb selle. Normaalolekus on kaitseklapi sulgur suletud. Pneumosilinder on silindritaoline seade, mis võimaldab selles kolvi sirgjoonelist liikumist gaasi rõhu jõul. Sisuliselt on pneumosilinder edasi tagasi liikumist võimaldav pneumomootor. Pneumosilindri eeliseks võrreldes hüdrosilindriga on suur töökiirus ja tavaliseima töögaasi, suruõhu laialdane kättesaadavus. Puuduseks võrrelduna hüdrosilindriga on tänu madalamale töörõhule samade mõõtmete juures nõrgem jõud.
Operatiivmälu Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Mälu tüübid Laias laastus saab kogu mälu liigitada kaheks suureks alajaotuseks: püsimälu ja muutmälu. Püsimälu ROM ROM alam liigid: 1. ROM 2. PROM 3. EPROM 4. EEPROM 5. Flash-mälu jt.
Primaarsest saab kätte väga kiiresti, sekundaarsest kätte saamine võtab aega. TERTSIAALNE Tertsiaarsesse mällu läheb info, kui toimub väga sage harjutamine ja selle puhul pole unustamist. Selle alla lähevad rääkimine, lugemine, kirjutamine, mida aastate jooksul ei unustata, isegi kui on mingi mäluhäire. Selle maht on väga suur. Mälumaht Arvestatakse arvutikeeles 1013 1015 baitile. Arvestades info hulka, mida aju peab töötlema, peaks tema töökiirus võrreldes arvutitega olema 100 miljonit käsku sekundis. Näiteks PIII protsessoriga lauaarvuteid läheb 10000, et olla sama suutlikud kui inimaju. Deep Blue moodustab 1/30 inimaju suutlikkusest. Kuigi Deep Blue võitis malemängu, ei suutnud ta inimese kombel mõelda. Tema võit tulenes suutlikkusest väga lühikese aja jooksul läbi analüüsida miljoneid käiguvariante ja võrrelda neid oma mällu sisestatud avangute ja lõppmängudega
Mõlemad näitajad on printeri passis harilikult antud maksimaalselt suured, mis vastavad tegelikult ainult lihtsaimate tähemärkidega kaetud prindilehekülgede väljastamisele. Reaalselt võtab, aga iga protsess märkimisväärselt rohkem aega kui passis. Iga uus srift, erinev kirjasuurus ja lisaatribuut suurendab printimiseks kuluvat aega. Kõige aeganõudvam on siiski pilte sisaldavate lehekülgede väljaprint. Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Keeruka graafikaga lehepoognad nõuavad kümneid kordi enam aega kui lihttekstiga leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värviprint. Erinevaid näitajaid printeri maksimaalse töökiiruse määramisel on mitmeid. Jagunevad need enamasti tööviiside kaupa. Lisaparameetriteks teksti printimisel on märkide printimistihedus, mida iseloomustatakse märgitihedusega 10, 12 või 15 cpi
Raadioside lairibas. Infrapunasüsteem Edastusallikas peab olema piisavalt võimas, et läbida takistusi. Edastuskiirus on kuni 10Mbit/s. Sellisedühendused on piisavalt kiired nii lokaalvõrgu kui ka Interneti teenuse pakkumiseks. Inrapuna süsteemid jagunevad Otsenähravus signaaliedastus eeldab otsenähtavust saatja ja vastuvõtja vahel, muidu infi ei levi. Hajuskiirgus signaalid peegelduvad seintelt ja laest, peegeldumise tõttu on töökiirus madal.Tööulatus kuni 30 meetrit. Infrapuna süsteemid jagunevad 2 Peegelduskiirgus arvuti kõrval asuvad optilised transiivrid (muundurid), mis saadavad signaale kindlasse kohta, kus nad ümber adresseeritakse edastamiseks vajalikku arvutisse. Lairiba võrgud Laservõrgud See tehnoloogia eeldab otsenähtavust saatja ja vastuvõtja vahel. On sarnane infrapuna võrkude tehnoloogile
võimalda. 24-nõelastel maatriksprinteritel kasutatakse tavaliselt maatriksit 24x12 (mustandikvaliteet) või 24x36 (LQ-kvaliteet). Nende prindikvaliteet on 9- nõelaste omast parem ja lahutusvõime ulatub 360x360 punktini tolli kohta (dpi). Üheks võimaluseks prindikiiruse tõstmisel on mitme (kahe) prindipea (nõelakomplekti) üheaegne kasutamine, mis on ka realiseeritud mõnedes ülikiiretes mudelites, kus saavutatakse töökiirus üle 1000 märgi sekundis. Tavaliste 9- ja 24- nõelase printeri väljastuskiirus on suurusjärgus 200-300 märki/s. Lööktehnoloogial on hulk eeliseid. Trükijälg on arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal. Tehnoloogia sobib eriti hästi mitmeosaliste ja isekopeeruvate formularide printimiseks, kusjuures koopiate arv võib ulatuda 7-8-ni. Nõelmaatriksprinterid pole andmekandja suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu igasugune paber
....5 2.1 Laserprinteri tehnoloogia......................................................................................7 2.2 Laseroptiline skaneerimissüsteem ....................................................................... 8 3.1 Värvilisus..............................................................................................................9 3.2 Lahutus- ehk eraldusvõime...................................................................................9 3.3 Töökiirus...............................................................................................................9 3.4 Paberi formaat ja söötmine................................................................................. 10 3.5 Printeri eluiga......................................................................................................10 3.6 Tarkvaratoetus ................................................................................................................
LQ-printi nad ei võimalda. 24-nõelastel maatriksprinteritel kasutatakse tavaliselt maatriksit 24x12 (mustandikvaliteet) või 24x36 (LQ-kvaliteet). Nende prindikvaliteet on 9- nõelaste omast parem ja lahutusvõime ulatub 360x360 punktini tolli kohta (dpi). Üheks võimaluseks prindikiiruse tõstmisel on mitme (kahe) prindipea (nõelakomplekti) üheaegne kasutamine, mis on ka realiseeritud mõnedes ülikiiretes mudelites, kus saavutatakse töökiirus üle 1000 märgi sekundis. Tavaliste 9- ja 24- nõelase printeri väljastuskiirus on suurusjärgus 200-300 märki/s. Lööktehnoloogial on hulk eeliseid. Trükijälg on arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal. Tehnoloogia sobib eriti hästi mitmeosaliste ja isekopeeruvate formularide printimiseks, kusjuures koopiate arv võib ulatuda 7-8-ni. Nõelmaatriksprinterid pole andmekandja suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu igasugune paber. Printida saab ka ümbrikke, lipikuid, kleebiseid,
Dioodide liigid: • Alaldusdiood - ette nähtud vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid, mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10 A, nimetatakse ka jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus sildlülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni.Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks, tänu muundamisega toiteplokkide laiale levikule, ulatuvad need aga sadade kilohertsideni. • Punktdiood - Raadiolainete detekteerimiseks. • Mahtuvusdiood (varikap) - pooljuhtdiood, mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkond...
või torustikus. Kui rõhk tõuseb üle lubatud piiri, avab kaitseklapi sulgur keskkonnale väljapääsu,rõhu vähenemisel aga sulgeb selle. Normaalolekus on kaitseklapi sulgur suletud. Pneumosilinder on silindritaoline seade, mis võimaldab selles kolvi sirgjoonelist liikumist gaasi rõhu jõul. Sisuliselt on pneumosilinder edasi tagasi liikumist võimaldav pneumomootor. Pneumosilindri eeliseks võrreldes hüdrosilindriga on suur töökiirus ja tavaliseima töögaasi,suruõhu laialdane kättesaadavus. Puuduseks võrrelduna hüdrosilindriga on tänu madalamale töörõhule samade mõõtmete juures nõrgem jõud.
GLUT5 soole rakkudes GLUT4 on insuliin-indutseeritav, vahendab glükoosi transporti lihas- ja rasvkoesse Anaeroobne glükoosi katabolism e anaeroobne glükolüüs Rakus toimub glükoosi fosforüülimine ensüümide glükoosi ja heksoosi kinaasi abil Glükoosi kinaas (esineb maksa ja pankrease - rakkudes) Madal sugulus glükoosile (hakkab tööle kõrgetel glükoosi kontsentratsioonidel) Suur töökiirus (suudab lühikese ajaga fosforüülida suuri glükoosi koguseid) Insuliinist ja süsivesikuterikkast toidust indutseeritav Heksoosi kinaas (esineb kõikides kudedes) Madal töökiirus ja kõrge sugulus glükoosile tagab glükoosiga varustatuse ka hüpoglükeemiliste seisundite korral Anaeroobse glükolüüsi hormonaalne regulatsioon Insuliin Kahest peptiidahelast koosnev hormoon 5500Da Proinsuliin
Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Muutmälul on palju teisigi nimetusi: töömälu, operatiivmälu, põhimälu, suvapöördusmälu. Muutmälu (inglise keeles RAM: random access memory) on mälu, kus paiknevad hetkel kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. .....................................................................................................................................................6 Vahemälu (Cache) on kiire sisemälu, kus paiknevad protsessorile minevad ja sealt tulevad andmed, mis on loodud operatiivmälu töö kiirendamiseks. Vahemälu tööprintsiip on lühidalt
Peale 80ndaid kasutatakse Bridgeporti freesmasinaid siiani kuid nendega hakkasid konkureerima CNC pingid mida üritati läbi arvuti/koos arvutiga kasutada. 5. Keermestamine Freesimine on lõikeprotsess mille käigus tehakse millegisse näiteks mingi auk, kui freesil on kindel muster, siis on võimalik keermestada eelnevalt tehtud auk sellejaoks on eraldi keermepuurid. Kõige täpsemaid keermeid saab teha CNC pingiga, millega tagatakse maksimaalne töökiirus ja täpsus. Lisaks: https://www.youtube.com/watch?v=rDnavOlGcdc Keerme freesid. 6. Kaasaegne Freesimine Kaasajal freesitakse kõige rohkem professionaalsete CNC frees pinkidega. Lisaks on kodudes liikvel ka täiesti teiseotstarvetega freese(näiteks Mullafrees). CNC freesimisega tehakse pigem mitte väga suuri asju näiteks tehakse ehteid, juppe, emaplaate jne on võimelised ka tegema näiteks varuosi jms. Kuid selleest on ta väga täpne ning sellega saab teha ilusaid ja
3. Liidesed Arvutiga, mille välisseadmeks printer tegelikult on, seob teda eriline liides. Dokumendi printimisel vajatakse teksti ja graafika ühendamist sellest liidesest mõlemal pool leiduvate tark –ja riistvaraliste vahenditega. Liidesed on: USB LPT Võrguliides (printserver) Infrapuna Bluetooth On olnud ka printereid, mida on ühendatud COM porti 4. Töökiirus (lehekülge minutis või tähemärki sekundis) Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis (cps- characters per second) või lehepoognate (lehekülgede) arvuga minutis (ppm- pages per minute). Nii üks kui teine on printeri passis harilikult antud maksimaalselt suur, mis vastab lihtsaimate tähemärkidega kaetud prindilehekülgede väljastamisele. Tegelikkuses võtab iga prinditöö tunduvalt rohkem aega kui passi lugedes lubatud oli
i.k. Random Access Memory, RAM, (lisamaterjal); · vahemälu - sinna on salvestatud kõige sagedamini kasutatavad andmed selleks, et protsessor saaks kiiremini neid kasutada (aja kokku hoidmise mõttes); i.k. cache memory, (lisamaterjal) · toiteplokk - annab arvutile voolu (lisamaterjal); · andmesiinid - siinid, mille kaudu liigub info; · jne. Just arvuti sees olevast riistvarast sõltub arvuti töökiirus. Kõige rohkem sellele mõjuvad: 1. protsessori taktsagedus (mõõtühik MHz); 2. operatiivmälu maht (mõõtühik Gb); 3. videokaardi oma mälu suurusest; 4. andmesiinide läbilaskevõime. Allpool on toodud Indrek Kuuse (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/korpus/korpus_seest.jpg, 18.02.2011) pilt ja lühikirjeldus korpuses olevatest komponentidest. 1protsessor; 2emaplaatjasellelpüsimälu(ROM); 3muutmälu(RAM); 4akõvaketas
Meeldis koostöö personaliga ja see, et sai palju asju ise teha algusest lõppuni. Koostöö juhendaja oli väga hea, sest iga ksimus, mis ma talle esitasin, sai vastuse. Kui tekkis probleeme, siis ta tuli ja seletas mulle lahti, kuidas midagi teha. Enamusel juhtudel andis ta pärast igat lõpetatud tööd mulle uue töö. Juhendaja mulle väga meeldis, sest ta oli abivalmis ning hea õpetaja. Juhendajale valmistas muret ainult mu töökiirus, mida ma kavatsen järgmiste praktikatega arendada, sest kokatöö nõuab kiirust. Nagu Amita ütles mulle, et ma sain hakkama antut töödega. Vajan innustust ja motivatsiooni. Üldiselt tulin ma kokatöö ülesannetega kenasti toime. Puudu jääb tööle jõudmisel kohusetundest, seega tuleks mul pingutada enesedistipliini osas. Kuna praktika eesmärgiks oli anda praktikandile teadmised põilistest eeltöötlusvõtetest ja
-bitine adapter) enamasti seda tähendabki. Enamasti, sest tootjate vahel on erinevusi ja alati ei tarvitse see nii olla. Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja alles suuremate resolutsioonide (800x600 jne) ja värvussügavustega (65K (high colour) või 16.7 million (true colour)). Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip (chipset) ja mälu suurus, -kogus. Mälu töökiirus samuti tõuseb omasoodu -taktsagedused kasvavad juba paarisaja MHz- ni ning regenereerimiseks kuluv aeg väheneb (see viimane on igasuguse dünaamilise mälu puhul vältimatu toiming, mille käigus kõik bitid kirjutatakse nende kustumise vältimiseks mälus uuesti üle). Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri käitumist. Pildimälu on nagu kahe tule vahel- ühest küljest tahab RAMDAC värskendussagedusega määratud
Arvutivõrgu komponendid, võrgukaardid ja aktiivseadmed Järgur Järguri ülesandeks on signaali kuju taastada ja edastada võrgu teistele segmentidele. Segment on võrgu osa, mille piires kehtib üks ja sama reeglistik. Korrektseks edastuseks peab iga võrgu segment kasutama samasuguseid andmepakette. Järgur 2 Järguridei luba andmeid vahetada eri tüüpi võrkude vahel. Erinevad võrgud on näiteks Etherneti ja Token Ring. Mõlemad segmendid peavad kasutama samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist). Järgur 3 Järgurid saavad ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid (valguskaabel, koaksiaalkaabel). Järgur võib olla ka mitmepordine. Port on seadme üks ühenduspistik ja neid saab olla seadmetel erinev hulk. Hub Hub on enamlevinud järguri tüüp. Hubi abil saab ühendada omavahel kokku arvuteid üheks arvutivõrguks. Hub saadab päringud kõiki...
second) või lehepoognate (lehekülgede) arvuga minutis (ppm- pages per minute). Nii üks kui teine on printeri passis harilikult antud maksimaalselt suur, mis vastab lihtsaimate tähemärkidega kaetud prindilehekülgede väljastamisele. Tegelikkuses võtab iga prinditöö tunduvalt rohkem aega kui passi lugedes lubatud oli. Iga uus šrift, erinev kirjasuurus ja lisa-atribuut suurendab printimiseks kuluvat aega. Eriti aeglane on pilte sisaldavate lehekülgede printimine. Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Keeruka graafikaga lehepoognad nõuavad kümneid kordi enam aega kui lihttekstiga leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värviprint. Harilikult esitatakse printeri maksimaalse töökiiruse näitajad mitme tööviisi kohta. Lisaparameetriteks teksti printimisel on märkide printimistihedus. Seda iseloomustatakse enamasti märgitiheduse 10, 12 või 15 cpi (characters per inch- märki tolli kohta) korral.
kirjamärk on suunatud vastu paberit. Seejärel löökhaamer (print hammer) lööb hoova vastu märgitüüpi, mis tabab trükilinti, jättes paberile soovitud kujutise. 30-60 märki sekundis. Teistsuguse kirjaliigi trükkimiseks tuleb vahetada märke kandev ratas. Õisprinteri tähekandur Kokkuvõtteks: Ei võimalda printida graafikat Aeglane Mürarikas Prindib terve rea korraga Veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk perfoveokeid (nagu fotoaparaat). Printeri töökiirus 1000- 3000 rida minutis. Paber rullis Mürarikas Suurim kasutusvaldkond kauplustes- tsekkide väljatrükiks. trükijälgon arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal. Nõelmaatriksprinterid pole andmekandja suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu igasugune paber. Printida saab ka ümbrikke, lipikuid, kleebiseid, etikette ja kasutada lõõts- või rullpaberit. isekopeeruvate formularide printimiseks, kusjuures koopiate arv võib ulatuda 8-ni. tagasihoidlik prindikvaliteet
Mõnedel uuematel kiipidel on sisseehitatud tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks. Kui patarei välja võtta, siis "unustab" arvuti ära kõik sätted, mida vahepeal BIOS-is muudetud on. Patareid üldjuhul siiski välja võtta ei tasu väikesätete taastamiseks (kui arvuti valede sätete pärast enam piltigi ette ei võta) on emaplaadi tootjad paigaldanud emaplaadile silluse (jumper), mida ümber tõstes info CMOS-kivil kustub. Arvuti töökiirus võib tublisti sõltuda CMOS-i sätetest, sest CMOS lubab määrata, kui kiiresti loeb arvuti andmeid operatiivmälust, kas protsessori vahemälu on lubatud või keelatud, kui kiiresti PCI siin suhtleb sellel siinil olevate lisakaartidega jne. Täpsed valikud, mida BIOS-is teha saab, sõltuvalt BIOS-i tootjast ja valmistajast. 6 Erinevad sätted ja valikud 1. Date/Time: Kasuta seda süsteemi õige kellaaja ja kuupäeva sisestamiseks
3) läbivuselt ja manööverdusvõimelt a) normaalse läbivuse ja manööverdusvõimega (1x2x3) b) suurendatud läbivusega (1x3x3) c) suurendatud manööverdusvõimega (3x2x3) d) suurendatud läbivuse ja manööverdusvõimega (3x3x3). (AxBxC) – autogreideri telgede valem: A-juhitavate telgede arv B-vedavate telgede arv C-üldine telgede arv. 18. Autogreideri tootlikkuse arvutus. Autogreideri tootlikkus planeerimistöödel arvutatakse järgmise valemiga: T=V*(Lh-Lü)*1000*E, m2/t, milles V- töökiirus km/t, Lh- hõlma haardelaius m, Lü-naaberläbikute ülekate m, E- töö efektiivsuse tegur. 19. Skreeperite otstarve ja liigitus. Skreepereid kasut pinnaste kihiliseks lõikamiseks, transportimiseks mõnest sajast meetrist mõne kilomeetri kaugusele ja kihiliseks laotamiseks. Liigitatakse 1. liikumise viisilt a) haagised b) poolhaagised c) iseliikuvad 2. Kopa täitmise viisilt a) lõikejõududega täitmine b) elevaator-täitmine c) tigu-täitmine 3. Kopa tühjendamise viisilt a) vaba
(kuni 8 cm ) niitmiseks ja purustamiseks. Niidetud jäänused laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud surutakse maadligi. Seadet saab liigutada külgsuunas ja veehaarded. Vedelsõnnik transporditakse ja laotatakse hüdrosilindriga. Tööorganiteks rasked vasarad või Y terad. vedelsõnniku- e lägalaoturitega, mis on kas haagised, Soovituslik töökiirus on 5-12 km/h. poolhaagised või liikurmasinad. TSN Vedelsõnnikut võib laotada: Tsn mudel on eelkõige mõeldud suurepinnaliste karjamaade · põllu pinnale - pindlaotus, hooldusniitmiseks, söötis põllumaade puhastamiseks, · põllu pinnale koos samaaegse sõbastamisega mulda -
kasutatakse arvude moodustamiseks numbreid 0-9. 10-nd süsteemi arv 2-nd süsteemi arv 0 0 1 1 2 10 3 11 4 100 5 101 Operatiivmälu ehk töömälu. Seda nimetatakse Random Access Memory ehk RAM. Seal hoitakse programmide andmeid. Selle mälu juures on äärmiselt oluline suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete ning vastuvõetava hinna juures. Arvuti väljalülitamiset kustuvad kõik mälud, mis olid operatiivmälus. Püsimälu ehk ROM on (Read Only Memory). See on osa arvuti mälust kust saab tavaliselt vaid infot lugeda. Seal paiknevad kõik vajalikud arvuti käivitamiseks programmid , käsud, andmed, testid, mis kontrollivad riistvara valmisolekut ja töökorda jm. Kuid arvutis olev püsimälus olev info säilib.
*lülitus- ja juhtimisseadmed – masina töö alustamises ja lõpetamiseks ning tööparameetrite operatiivseks muutmiseks või nende eelvalikuks (tüüp 1 – vajutatavad nupplülitid; tüüp 2 – ümber lülitatavad klahvlülitid) 5. Pneumaatiliste käsimasinate liigitus konstruktsiooniliste lahenduste alusel, nende kasutusala. – rootormootorid kasut peamiselt pöörleva liikumise saamiseks, enimkasutatavad. Turbiinmootorid – kasut peamiselt suurt töökiirus nõudvate operatsioonidega lihvimispoleerimismasinais. Kolbmootoritest löök- või pöördtoimelise liikumise saamiseks. 6. Põhilised pneumaatiliste käsimasinate tüübid. pneumodrell, pneumaatiline naelapüstol trummel- ja pidekassettidega, otse- ja nurgi pneumodrellid, nurgi- ja otsemutrikeerajad, pneumaatiline löökvasar metalli ja puidu töötlemiseks, nõelpuhastaja metallpindade töötlemiseks, tiigersaag puidu, plastikute ja metalli saagimiseks, rihmlihvimismasin. 7
magnetsüdamike olekuna või pooljuhtlülitustes olevate elektrilaengutena. Välismälu moodustavad magnetlint-mäluseadmed, milles andmed on jäädvustatud magnetlindile umbes nagu magnetofonis, ning ketasmäluseadmed, kus andmed säilivad magnetkelmega kaetud ketastel. Sisendseadmete kaudu sisestatakse andmeid näiteks mulgustatud kaartidelt ning väljundseadmed esitavad arvutustulemused tabelitena, joonistena või muul viisil. Arvuti talitlust juhib programm, töökiirus on sadu tuhandeid ja isegi kümneid miljoneid tehteid sekundis. Et mikroelektroonika võimaldab valmistada keerukaid elektronlülitusi tillukestena, siis saab ehitada väikesi arvuteid. Miniarvuteid kasutatakse teaduslaboratooriumides, tööstusettevõtteis ning konstrueerimisbüroodes. Klahvarvutid on eriti lihtsad käsitseda, andmed ja arvutuseeskiri sisestatakse neisse klahvistiku abil käsitsi. Taskuarvutid on väga väikesed, ent paljud mudelid võimaldavad teha keerukaid teadusarvutusi
protsesse. See kõik oli varem kõik võimalik aga vaid siis, kui Chrome installiti Google Pack-i. 4.Funktsioonid Google Chrome-i eesmärkiks on olla turvaline, kiire, lihtne ja stabiilne interneti brauser. Vahel on märgatavad erinevused Chromi ja tema kolleegide vahel kasutaja liides. Mis on ebatüüpiline tänapäeva brauseritele.Näiteks Chromi ei muuda RSS(Rich Site Summary). Chrome-i tugevuseks on see et selle kohandamise tulemused ja JavaScript töökiirus on mõlemad sõltumatud. Kontrollinutud mitmete veebisaitide poolt. Ja olles seinini kõige kiiremad suurte brauserite seas. Paljud Chrome-i unikaalsed omadused olid varem teatud teiste brauserite arendajate poolt, kuid Google oli esimene kes neid rakendas ha avalikustas. Näiteks tema kõige olulisem graafilise kasutaja liide GUI(Graphical user interface- Graafiline kasutaja liide). Chromi oli esimene kes
Kiiresti paljunevad residentsed viirused on kavandatud nakatama võimalikult paljusid süsteemi poolt kasutatud faile ning nende efektiivsus sõltub suuresti levimiskiirusest. Kiiresti paljunev pahavara kujutab endast erilist probleemi antiviirusprogrammidele, sest süsteemi mälus märkamata jäänud aktiivne viirus võib nakatada üldskaneerimise käigus igat kontrollitud faili. Sellist meetodit kasutades suureneb pahavara avastamise tõenäosus, kuna võib langeda nakatunud arvuti töökiirus ning esineda muidki kahtlust äratavaid sümptomeid. Aeglased residentsed viirused paljunevad aga harva, näiteks ainult failide kopeerimisel. Selliste programmide eesmärgiks on jääda madalat profiili hoides tabamatuks: arvuti aeglustumise võimalus on väiksem ning halvimal juhul esineb tõrjeprogrammide poolt väheseid viiruse jälgede tuvastamisi. Faililaiendid ja viirused Viirused on suunatud erinevatele failidele ja meediumitele, näiteks:
mitmesugused abilülitused. Nende puuduseks on väiksem lülituselementide arv ühel 1 kristallil ning seega ka tagasihoidlikumad funktsionaalsed võimalused. Teiseks oluliseks puuduseks on mitu suurusjärku suurem võimsustarve. Väljatransistoridel on ehitatud suurem osa mikroprotsessoreid ja mäluelemente, mis nõuavad suurt elementide tihedust ning vähem võimsust. Puuduseks on oluliselt väiksem töökiirus. Npn-bipolaartransistor: Räni-aluskristalli tekitatakse difusiooni teel n- ja p- piirkonnad, mis moodustavad transistori. Pärast difusiooniprotsesse kristalli pind oksüdeeritakse, mis annab väga hea SiO2-isoleerkihi. Kontaktpindade moodustamiseks jäetakse isoleerkihti maski abil sobivad avad. Ühendusjuhtmed moodustatakse alumiiniumist samuti fotolitograafia abil. Bipolaartransistore kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi lülituselementide valmistamiseks
konformatsioonilisi muutusi. Afiinsus on ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt. (ligandi siduv sait retseptoritel, substraati siduv sait ensüümidel, atiivsait ensüümidel) Dissotsiatsioonikonstant on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem on Ka arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub (laguneb ioonideks), st seda kangem on hape. 2. Ensüümreaktsiooni parameetrid Vmax ja Km Vmax – ensüümi teoreetiline maksimaalne töökiirus antud kontsentratsiooni jm tingimuste juures Km – Michaelise konstant; substraadi kontsentratsioon, mille juures ensüümi töökiirus on pool maksimaalsest töökiirusest V max väike Km väärtus tähendab, et antud substraat seondub ensüümiga tugevalt 3. Mehhanismid, mis reguleerivad valkude afiinsust, allosteeriline kontroll -Allosteerilised üleminekud (allosteeriline kontroll) Katalüütiliste subühikute konformatsiooni muutus allosteerilise regulaatori
Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Windows NT 'ga arvutis peaks sisemälu maht olema vähemalt 32MB, Windows XP'ga arvutis aga 128MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. · Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks - kettaseade. Kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia.
sisendseadmeteks ning väljundseadmeteks. 19. Millest sõltub arvuti jõudlus? Arvuti jõudlus sõltub protsessori jõudlusest, muutmälu suurusest ja jõudlusest, graafikakaardi jõudlusest. 20. Mille lühend on MHz, GHz? 1 megaherts (MHz) = miljon hertsi 1 gigaherts (GHz) = miljard hertsi 21. Kui suur on kaasaea on kaasaegsete arvutite kõvakettad? Tänapäevase arvuti kõvaketas on tavaliselt mahuga 120 GB. 22. Kui palju on kaasaegsetel arvutite protsessori töökiirus? 2GHz 4 GHz 23. Millise mahutavuseggsetel arvutitel operatiivmälu? 1 4 GB 24. Kas operatiivmälu lisamine suurendab või vähendab arvuti jõudlust? Suurendab. 25. Milleks on vajalik protsessor? Protsessori on vaja selleks, et täita operatsioone ja töödelda andmeid. 26. Millistes ühikutes mõõdetakse protsessorite töökiirust? Hertsides. 27. Loetle mõned protsessorite tootjad ! Intel, Cyrix, AMD. 28. Millest tuleneb lühend RAM? Random-access memory
-Saag peab lõikama materjali märkjoone kõrvalt, jääkmaterjali poolt. -Töödeldava materjaliga kokkupuutel peab saag töötama täispööretel. Töötavat tikksaagi või veel liikuvat saetera ei ole soovitav saeteest välja tõsta. Selle nõude eiramine võib põhjustada tera purunemise vastu materjali pinda. -Sae järsuks pööramiseks saetees puuri sinna eelnevalt ava. 13 -Ülemäärane töökiirus põhjustab tera ülekuumenemist ja riknemist. -Saelehe nürinemisest annavad märku saelehe muutumine tuimaks ja saehammaste valged tipud. -Parema tulemuse saab saagides paksema lõiketeraga, kuid peab kontrollima, et see sobiks juhtrullikutele. Paksemate terade puhul on tera paindumine vähem tõenäoline. Ohutusjuhised 1.Kasuta kaitseprille. 2.Saeterade vahetamisel ja talla kaldenurga reguleerimisel tuleb tikksae pistik seinast välja tõmmata. 3
-bitine adapter) enamasti seda tähendabki. Enamasti, sest tootjate vahel on erinevusi ja alati ei tarvitse see nii olla. Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja alles suuremate resolutsioonide (800x600 jne) ja värvussügavustega (65K (high colour) või 16.7 million (true colour)). Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip (chipset) ja mälu suurus, -kogus. Mälu töökiirus samuti tõuseb omasoodu -taktsagedused kasvavad juba paarisaja MHz- ni ning regenereerimiseks kuluv aeg väheneb (see viimane on igasuguse dünaamilise mälu puhul vältimatu toiming, mille käigus kõik bitid kirjutatakse nende kustumise vältimiseks mälus uuesti üle). Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri käitumist. Pildimälu on nagu kahe tule vahel- ühest küljest
) Kombaini igapäevane määrimine ja hooldus. Masinat tuleb regulaarselt kontrollida kogu koristuspäeva jooksul. Kõrred ja muu kogunenud praht tuleb eemaldada, et tagada masina nõuetekohane töö ja vähendada tulekahju ohtu. See peatükk kirjeldab masina peamisi osi, mis vajavad regulaarset puhastamist, ülevaatust ja reguleerimist. Kontrollimise sagedus oleneb paljudest teguritest, sh töötingimused, ilm, vilja seisukord, masina häälestus ja töökiirus. Koristusprahti võib koguneda mitme tunni või mitme päeva jooksul. Selle peatüki joonised kirjeldavad masina osi, mis vajavad regulaarset ülevaatust ja puhastamist. Kuigi ka teised piirkonnad vajavad regulaarset puhastamist, on nimetatud piirkonnad tuleohutuse seisukohast kõige tähtsamad. Masina regulaarne ja põhjalik puhastamine koos muude kasutusjuhendis kirjeldatud rutiinsete hooldustöödega vähendab suuresti tööseisakute võimalust ning parandab masina jõudlust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
