Mis on loogiline „1“? Valige üks või mitu: a. Omistamisoperatsioon b. Elektriahela katkestus c. Signaal, mis kannab mingit informatsiooni d. (Nominaalne) elektrivool ahelas Tagasiside Sinu vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: (Nominaalne) elektrivool ahelas, Signaal, mis kannab mingit informatsiooni Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi bittide arv Valige üks: a. 8 b. 65 536 c. 255 d. 16 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 8 Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi diapasoon Valige üks: a. 0 - 16 b. 0 - 220 c. 0-8 d. 0 - 255 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 0 - 255 Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1....
Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge 6. Kuidas tekitatakse sõltumatu ergutusega elektrimootoris magnetväli? Sõltumatu ergutus- ergutusmähist toidetakse generaatorivälisest allikast/ Sõltumatu ergutusega elektrimootori (vt joonis 6.6) karakteristikud on samalaadsed kui püsiergutusega mootoril. Kuna toited on eraldatud, siis on võimalik neid eraldi muuta. Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust. Pöörlemiskiirust saab muuta kas muutes ankruvoolu või ergutusvoolu tugevust, reeglina muudetakse siiski ankruvoolu tugevust. 7. Kuidas tekitatakse rööpergutusega elektrimootoris magnetväli? 7. Rööpergutus- ankrumähisega rööbiti ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Rööpergutusega elektrimootoris (haruvoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud rööbiti ja saavad sama toitepinge. Ergutusmähise
L2 1 2 2 7395432 C 6 = -100 10 -12 = 71,5 pF 2,7 10 -6 8.Väjundsignaali sageduse sõltuvus toitepinge amplituudist Muutsime ostsillatori toitepinget ühevoldise sammuga 9V kuni 14V ning mõõtsime iga pinge väärtuse korral väljundsignaali sagedust kümme korda. Lõpuks leidsime igas mõõtepunktis sageduse keskmise väärtuse ja veahinnangu ning koostasime vastava graafiku ja tabeli. Tabel 1.Sageuste 10 väärtust erinevate toitepingete korral Toitepinge(V) 9 10 11 12 13 14 Sagedus f(kHz)
Muutes näiteks ankruvoolu tugevust. 12. Kuidas saab jadaergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust? Vähendades koormust? Suurendades tühijooksu voolutugevust. 13. Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda? Ankrumähise voolusuuna muutmisega (toitepinge polaarsuse muutmisega). 14. Kuidas saab sõltumatu ergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda? Tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust. 15. Kuidas saab rööpergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda? Tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust. 16. Kuidas saab muuta ankruvoolu tugevust? Ühendada ankrumähisega jadamisi muuttakisti või kasutada toitepinge impulss- laiusmodulatsiooni. 17. Milles seisneb ankruvoolu tugevuse reguleerimine impulss-laiusmodulatsiooniga? Impulsselement sisaldab ka elektroonse juhtimisploki, mis määrab vajaliku impulsi laiuse.
Kuna MRE pöörlemissagedusandurid suudavad anda kasutuskõlbliku signaali ka väga väiksel pöörlemissagedusel ja suhteliselt suure õhuvahe muutmise juures, sobivad nad hästi ABS-pidurite anduriteks. Viimasel võib ta olla integreeritud rattalaagriga. MRE anduri sees on takistist, mille takistus sõltub magnetväljast ja magnetvoo tiheduse muutmise suunas. Pöörlev rootor tekitab anduris 7...14 mA vooluimpulsi, mille sagedus muutub koos pöörlemissagedusega. Toitepinge on tavaliselt 12 V ja väljundsignaal samapinge, mille min/max väärtused sõltuvad juhtplokis asuvast takistist. Takistis on paigaldatud kas toitevoolu või maanduse poolele. MRE anduri eri liigiks on magnetrattaga andur. Selle anduri rootor koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. Ühendusskeemilt sarnaneb magnetrattaga Halli andurile. Tal on kolm juhet toitepinge maandus ja signaaljuhe. Anduri võimendi
Aprill 2012 Aruanne esitatud: 16.aprill 2012 Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Lihtsa ostsillaatori ehituse ja tööpõhimõttega tutvumine. Mahtuvuslikus kolmpunktlülituses generaator. Positiivne tagasiside ja selle kasutamine. Ostsillaatori väljundsignaali puhtus ja sageduse stabiilsus, toitepinge kõikumiste mõju. Siirdeprotsessid käivitusel. Kasutatavad seadmed: · Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti · Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik Valime ja arvutame koostatava transistorvõimendi parameetrid Lähteandmed: E=9 V Uk0=6V Ik0=1 mA f0=1 MHz UE0=1 V
kiirgusnähtused; kõrgsageduslikud juhtivusnähtused; kiirguslikud lahendusnähtused; elektrostaatilised lahendusnähtused; elektromagnetliline tuumaimpulss.Kõige tähtsam on esimene rühm kuhu kuuluvad ka pinge kvaliteedi nähtused. 3. Elektri kvaliteedinäitajad Pinge kvaliteedinäitajad: võrgusagedus, pingetase/aeglased pingemuutused, pingelohud ja kiired pingemuutused; lühiajalised/pikaajalised toitekatkestused; võrgusag/transient liigpinged; toitepinge asümmeetria; kõrgemad/vaheharmoonikud;signaalpinged; alaliskomponendid vahelduvvooluvõrkudes; flikkerid. 4. Võrgusagedus +-1% 99,5% nädalas. +-0,5%=kvaliteedi kõrgtase, +-1%=normaaltase 5. Pingehälve, pingemuutused, värelus 95% MP/KP toitepinge efektiivväärtuse 10min. keskväärtusest olema normaaltingimusel +-10%. Värelus e. flikker on nägemisaistingu ebaühtlus valguse kõikuvast heledusest või muutlikust spektraaljaotusest. 6
Sumeeriva lülituse baas lülituseks on väljundis vastasfaasilise signaali. Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab inventeeriv lüliti. Automaatikas on vaja aga sageli liita erineva tähtsusega signaale. tema võimendus sageduse alumine piir on 0. see omadus tingib omakorda võimendi sees Taolist erinevate tegurite toime liitmist erinevas mastaabis saab teha kui valida sisendite otsese sidestuse kasutamise ja vajaduse sümeetrilise toitepinge järele. Op võimendi takistused vastavas suhtes. Nii et õhukulumeetri signaal mõjutab väljundit kõige enam ja võimendus tegur on väga suur vähemalt 20 000- 1 000 000 korda. Ja seetõttu kasutatakse õhu temperatuuri andur kõige vähem. Op võimendi baasil on võimalik luua mitme tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi erineva otstarbega võimendeid, kui tagasiside ahelaga kujundada nõutav sagedus omadusi
C2 10nF C1 750pF 3. Ostsillaatori sagedus f0, väljundpinge amplituud ja arvutatud pooli L induktiivsus. Ostsillaatori sagedus f0 = 386,9kHz Väljundpinge amplituud Uv = 4,68V Pooli induktiivsus C1 + C2 -4 L := = 2.425 × 10 H 2 2 f0 4 C1 C2 4. Väljundsageduse stabiilsuse hinnang. Standardhälve = 178,3Hz 0.00046084259498578444042 f0 5. Toitepinge mõju väljundsagedusele esitav graafik. 390 388 386 f 384 382 380 378 8 9 10 11 E Joonis 2. Ostsillaatori toitepinge mõju väljundsagedusele. 6. Harmoonilismoonutustegur kh. kh = 3.666% 7. Siirdeprotsessi kujutis koos aegadega. Joonis 3 Ostsillaatori siirdeprotsessi kujutis. Tabel 3
R=75 2,6 R=82 4,54 A W 1,2 1,07 0,6 1,13 V 2,2 0,47 Millest on põhjustatud võimsuste erinevused? Põhjused on mõõteseadmete vigadest...ükski mõõteseade pole ideaalne Teiseks takisti sojeneb....mis tähendab, et vool suureneb vähe M õõtm is tulem us te järgi võim suse s õltuvus toitepinge st 60 50 40 Toite pinge Column A 30 20 10 0 3,75 10,625 23,125 35,625 Võim s us Mõõtmistulemuste järgi võimsuse sõltuvus toitepingest
läheb väiksemaks, kui 0,6 V on väljundpinge 0 V. Ruutkeskmise pinge jaoks võib ideaalse dioodi korral jagada kogu signaali ruutkeskmise pinge kahega (vaata vahelduvsignaali osa Urms = 1,41 V). Sildlülituses aladi korral on ruutkeskmine 2 korda suurem. Kes tahab, võib ruutkeskmise signaali leida ka lihtsustatud dioodide jaoks aga siis peaks kasutama integreerimist.) 6. 15 V Zener dioodi maksimaalne lubatud võimsus on 100 mW. Milline on sobiv jadamisi ühendatava takisti väärtus, kui toitepinge on 24 V? Milline vool läbib Zener dioodi, kui koormustakisti väärtus on 5 k? (IZmax =6,67 mA; R = 1,35 kR mA; IZ = 3,67 mA Transistorid 7. Bipolaarse npn või pnp transistori ehitus ja tööpõhimõte (s.t. joonistage emitter, baas ja kollektor, siirded nende vahel, voolud emitterisse, baasi ja kollektorisse). Pingestamine ja voolud ühise emitteriga lülituse korral koos sisend, ülekande ja väljundkarakteristikutega (piisab kõige lihtsamast
HKHK Toiteplokk AV13 Jaanika Rumajntseva Monika Särgava Toiteploki Mõiste Arvuti toiteplokk (PSU e. Power Supply Unit) on seade, mis muundab elektrivõrgust saadava toitepinge arvuti elektroonikakomponentide toiteks sobivaks alalispingeks. Toiteplokid FATAL1TY 1000W ja 500W Xilence 120mm RedWing Toiteploki ülesanne Toiteploki ülessanne on tagada arvitokomponentide varustamine vooluga millel on õige pinge. Samas on ta ka põhiline voolu vastuvõtja. toiteploki ülesseehitus Toiteblokid on ehitatud üles impulsstoitesüsteemile st. nad ei sisalda
Emaplaat : Asus P9X79 LE http://dlcdnet.asus.com/pub/ASUS/mb/LGA2011/P9X79-LE/E8039_P9X79_LE.pdf 1.Protsessori toitepinge muutmine. Protsessori toitepinge muutmiseks on vaja esialgu minna ASUS'e emaplaadi BIOSi. Seda saab teha vajutades klaviatuuril nuppu F2 või Delete. ASUS'e emaplaadi puhul tuleb peale seda vajutada BIOSis klaviatuuril F7 mis viib ,,Advanced Mode" BIOSi. Advanced BIOS Mode all tuleb otsida teiselt vahekaardilt, AI Tweaker, ülesse rida CPU VCORE voltage, Offset Mode Sing ja CPU VCORE Offset voltage.
4) Võimsused Moonutusvõimsus: Vahelduvvoolu mittelineaarsed vooluringid 1) Mittelineaarsed elemendid 2) Ferromagnetilise südamikuga vektordiagramm 3) Aseskeemid – jada ja rööp 4) Ferroresonantsi erinevus lineaarse resonantsi ees. Kuidas tekib jadaühel ja kuidas rööpühenduse resonants. Võrreldes konstantsete parameetritega vooluringi resonantsiolukorda, omab mittelineaarne vooluring resonantsil järgmisi erinevusi: 1) resonantsi olukorda on võimalik saavutada toitepinge muutmisega, 2) ühe ja sama toitepinge korral võib vooluringis esineda kolm erinevat voolu väärtust Resonants jadaühendusel tekib siis kui: Resonants rööpühendusel tekib siis kui: Vooluringi tööolukorrad, Siirdeprotsessid 1) Kommutatsiooni seadused Defineerime kaks kommutatsiooni seadust: I seadus (ehk reegel): igas induktiivsust sisaldavas harus säilitavad kommutatsiooni hetkel vool ja magnetvoog need väärtused, mis neil oli enne kommutatsiooni,s.o. vool
Tavaliselt libisetakse märjal pinnal. Komistatakse enamasti siis, kui liikumisel jalg takerdub millegi taha, kuid ülakeha püüab inertsist edasi liikuda. Komistamise põhipõhjus on töö- või elukoha halb korrashoid. Tavaliselt ei kujundata töökohti nii, et seal oleks võimalus komistada, selle põhjustajad tekivad töö käigus. Kõige ohtlikumad ongi just ootamatud takistused liikumisteel- inimene ei oska takistustega arvestada, sest tavaliselt ei ole neid segamas. Elektrisokk: 220 V toitepinge, mida kasutatakse aparaatide toiteks, on inimesele ohtlik. 220 V poolt põhjustatud vool võib tekitada südametöö ebereeglipärasust, aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Lõikehaavad tekivad näiteks noaga sisselõikamisest, kääridest ja muudest teravatest tööriistadest. 4 Müra kaudne toime tervisele: -Kõrgvererõhutõbi; -Südametegevuse häired (südameverevarustuse häirete tagajärjel);
kasutatakse kas püsimagnetergutust, mille puhul staatoril paiknevate püsimagnetitega tekitatakse ajas muutumatu magnetvälilalisvoolu mootor. 2)Harjadega, harjadeta. Harjadega alalisvoolumootorid töötavad alalispingel ning põhimõtteliselt ei vaja eraldi juhtelektroonikat, kuna kogu vajalik kommutatsioon toimub mootori sees. Mootori töötamise ajal libisevad kaks staatilist harja rootori pöörleval kommutaatoril ning hoiavad mähiseid pinge all. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi.Ehituselt on vahelduvvoolu servomootor sarnane sünkroonmasinaga. Erinevuseks on see, et servomootor sisaldab ka rootori asendi andurit. Staatorimähis on kolmefaasiline nagu tavalisel sünkroonmasinal, kuid seda toidetakse vaheldist, mida juhitakse rootori asendi anduri signaalidega
suhtes). Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab väljundis vastasfaasilise signaali. Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab tema võimendus sageduse alumine piir on 0. see omadus tingib omakorda võimendi sees otsese sidestuse kasutamise ja vajaduse sümeetrilise toitepinge järele. Op võimendi võimendus tegur on väga suur vähemalt 20 000- 1 000 000 korda. Ja seetõttu kasutatakse tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus
ei ületa etteantud suurust. Nimiväljundvõimsuse saab vajaliku helirõhutaseme järgi arvutada (Jaotises 7.11 esitatud metoodika järgi Abo raamatus). · Maksimaalne väljundvõimsus (Pmax) on selline võimsus, mille puhul Khmax ulatub 10%-ni. Mõlemat neid võimsusi peab võimendi taluma kestvalt (kehvade puhul vähemalt 10 min. aga korralik võimendi lõpmatuseni). Püsiva siinusvõimsuse korral on võimendi stabiliseerimata toitepinge madalam kui nõrga signaali puhul, sest stabiliseerimata toide hakkab kõikuma tarbitava voolu taktis. Muusika signaalipinge sisaldab impulsse, mille amplituud on kuni 10 korda suurem signaalipinge kesksuurusest, selliste impulsside ajal ei jõua toitepinge alaldi suuremahtuvusega filterkondensatoritel (silukondensaatoritel) langeda, mistõttu impulsside väljundvõimsus niinimetatud muusikaväljundvõimsus (Pm) on suurem kui nimiväljundvõimsus püsisignaali puhul
Mõõtmist tuleb alustada töötava seadise toitepinge- ja maandusahelate pingelangude kontrollimisega. Elektriahela kõige tõhusamaks mõõtmiseks on otse juhtploki klemmidelt. Toitevoolu ja maanduse kontrollimine Kõige mõtekam on kontrollida ostsilloskoobiga. Käigukasti juhtploki toitepinget ja maandust on otstarbekas mõõta mootori tühikäigul ja sisselülitatud käigu korral. Hädareziimil, kus elektrilist juhtimist ei toimu tuleb toitepinge ja maanduse kontrollimiseks kasutada isatarbijat(näiteks ühendada juhtploki asemele hõõglamp). Mõõtmise juures tasub meeles pidada, et mõõtmiste ajal peab vooluring olema suletud. Kontrollsõidu kontrollimine - kas autot saab käivitada ainult käiguvalitsa "P" ja "N" asendites - kas sisselülitatud käik püsib sees ja vastab käiguvalitsa asendile Tagurpidikäigu ja selle tule korrasolekut;
Dioodi tööpõhimõtet võib võrrelda uksega mis avaneb ühele poole, kuid ei avane teisele poole. Ehk siis teiste sõnadega: diood laseb voolu läbi ainult ühes suunas ja takistab selle läbipääsu teises suunas. Kui päri või vastuvool juhtub olema liiga tugev siis diood hävib. Reaalne diood juhib õige veidi voolu ka vastupidi lülitatuna. Samuti ei ole tema takistus pärisuunas kunagi null: tavalisele dioodile langeb alati umbes 0,7 volti pinget. Madala toitepinge juures päris oluline kaotus. Eridioodidel on pingelang väiksem, nt 0,15 V (Schottky diood). Diood Poest ostetud dioodil võib ühe väljaviigu lähedal märgata korpusele joonistatud joont nii tähistatakse katoodikoiba. Vool liigub elemendis alati anoodilt katoodile, see ongi pärisuund. Dioodi korpuse sees on üksainus P-N pooljuhtsiire. Materjaliks enamasti räni (Si), kõrggsagedus- dioodides ka germaanium (Ge) või GaAs.
Nr 1. 1600W,3900 lööki/min,SDS Plus,Betoon kuni 32mm,Metall kuni 13mm,Puit kuni 40mm Aukude tegemiseks kõvasse pinda Nr 2.höövel puidust asjade siledamaks ja õhemaks tegemiseks Nr 3. Profi keevitus Fimer TM260 Saab kasutada nt. Armatuuri ühendamisel ja metall elementide juures nende kinnitamiseks Nr 4. Makita ketassaag 1100 W, 3500 p/min Laudade lõikamiseks Nr 5. 230mm ketaslõikur. 2200w pööratav käepidemega Samuti hea lõikamiseks, pisemad metalli lõikusmised hea teha. Nr 6. Gaasi puhur Võimsus: 10kW Maksimum kütusekulu: 0,75kg/h Õhuvool: 300m3/h Toitepinge: 220v Süütamine: mehaaniline (puudub termostaadi võimalus) Tööruumi soendamiseks hea asi Nr 7. Elektrihaamer 1100w naelte sisse lõõmiseks Nr 8. Otslihvija DWT 6 mm (AEG) Pöörete arv 27000 minutis, kaal 1,65kg. 6mm otsaga(collet), millega saab nii metalli, kui ka puitu lihvida (freesida). Nr 9. mootorsaag Stiga Puidu saagimiseks Nr. 10 Kärcher A2004...
Km Gain2 Joonis 1. Struktuurskeem tähistega 5 1/0.361 111.1/4397.8 Väljund 3.78 0.013s+1 0.058s Toitepinge Un=420 Elektriosa Gain Võll Koormus Tn=506 Gain1 3.78 Joonis 2. Struktuurskeem arvudega Ülekandefunktsioonid JL 2 JR R L us ( p ) = ( p ) p + ( p ) p+ k m ( p ) + T k ( p )+ T k ( p ) p
=P2/P1*100%, tühijooksu võimsus ehk kadu; hakkavad pinged piiramatult kasvama. Pingelangud hakkavad kondensaatoril ja poolil kasvama ning Liigitus: võivad ületada toitepinge U mitmeid kordi. 1)k põhjal võib liigitada pinget tõstjateks, pinget alandavateks Jadaühenduses võib lõppeda läbilöögiga kondensaatoris. Ohustab inimesi. Rööpahelas tekib 2)faaside põhjal: 1-faasilised, 3--faasilised vooluresonants, kus haruvoolud IC ja IL võivad koguvoolus I olla palju kordi suuremad. Pool võib
keerukaimatest toimingutest. Samaaegselt peavad sobilikult suhestuma sulavus, pinna märgamine, kapillaarne voolavus, aurustumine, kristalliseerumine jne. Turvalisusest: Lõpetades jootmistöö, lülita alati jootekolb välja! Sedasi väldid edasist ohtu see sisse jätta või end ära põletada, ka on ta nõnda juba jahtunud, kui koristama hakkad. Jootekolb võib omapead jäetuna põhjustada tulekahju või võib tekitada põletusi. Teine oht on toitepinge! Rakenda kõik ohutusabinõud tegeledes töötavate seadmetega. Kui on vaja avada korpus, kontrolli et seade oleks vooluvõrgust lahti ühendatud, mitte ainult välja lülitatud! Auto aku korral on tegemist 24 või 12 voldiga, mis pole niivõrd ohtlik, kui vool, mida aku välja annab, sellest piisab, et panna juhet plahvatama. Ühenda alati aku enne lahti, ühendades esimesena maa ehk miinus juhtme. Viimane hoiatus puudutab jootjat ennast
1.2 VALEMITE TEISENDAMINE JA MUUTUJATE AVALDAMINE Valem on matemaatiliste märkide abil esitatud väide. Kuna matemaatika ja füüsika kursuses õpitakse väga erinevaid valemeid, siis tuleb tihti valemeid teisendada sobivale kujule, et avaldada nendest muutuja. Näide 6. Leiame voolutugevuse väärtuse amprites, kui toitepinge U = 12 V ja takistus ahelas R = 2 oomi. Lahendus. Ohmi seadusest U = IR avaldame voolutugevuse I. Selleks tuleb jagada valemis mõlemad pooled läbi suurusega R, sest see on voolutugevuse I kordajaks. U Saame: =I. R Võrduse pooli võib vahetada ilma märki muutmata. U Saame võrduse: I = . R
väiksem? 3. Mis on alalisvool? Mis ühikutes mõõdetakse? Too mõned näited seadmetest, mis tarbivad alalisvoolu. 4. Mida näitab laengukandjate kontsentratsioon aines? 5. Kuidas leitakse takistite süsteemi kogutakistus rööpühendusel, kuidas jadaühendusel? 6. Kui suur takistus peaks olema tolmuimejal, et teda läbiks 220-voldisel võrgupingel 5-ampriline vool? 7. Arvuta voolutugevus 300 takistusega elektromagneti mähises, kui toitepinge on 12V. 8. Takistid 20 ja 200 on ühendatud rööbiti. Pinge on 100V.Arvuta voolutugevus mõlemas takistis. Leia koguvoolutugevus ja kogutakistus. *9. Korteri kaitsmed taluvad voolu tugevusega 10A. Sisse on lülitatud valgustid (2,5A), teler (1A) ja aeg-ajalt töötab külmkapp (2,5A).Kas kaitsmed põlevad külmkapi sisselülitumisel läbi? Mis juhtub, kui pereema hakkab pesu triikima? Triikraua kütmiseks vajalik voolutugevus on 5A. Millal muutub asi kriitiliseks?
Kõik pooljuhtstabilitronid on väga kiiretoimelised, mis pole aga omane alaldusdioodidele. 9. Loetleda vahetute sagedusmuundurite tüübid. Vahetute sagedusmuundurite peamiseks eeliseks on energiat salvestavate vahelülide puudumine skeemis. Tänu otsesele muundamisele on nende kasutegur kõrge. Tavaliselt kasutatavad vahetud sagedusmuundurid on loomuliku kommutatsiooniga tsüklokonverterid, kuid nende peamiseks puuduseks on väga madal väljundsagedus,mis ei saa olla kõrgem kui 0,4 kordne toitepinge sagedus(võrgusagedus). Samuti on tsüklokonverterite võimsustegur suhteliselt madal ning seetõttu loetakse perspektiivsemateks maatrikssagedusmuundureid. Põhilisteks vahetute sagedusmuundurite liikideks on tsüklokonverterid, kaksik- pulsilaiusmodulatsioonigasagedusmuundurid ja maatriks-sagedusmuundurid. Tsüklokonverterites kasutatakse jõutüristore, teistes vahetutes sagedusmuundurites kasutatakse täielikult juhitavaid jõupooljuhte (suletavaid türistore ja jõutransistore). 10
Vastulülituspidurduses on mootori vool käivitusvoolust suurem, moment on väike, kuna rootorivoolu sagedus on suurenenud. Järsk voolu suurenemine võimaldab seda pidurdusviisi kasutada ainult väikese võimsusega mootorite juures. 3) Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega, pinge peab olema väiksem kui toitepinge. Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment. 4) Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootorite käivitamine Lühisasünkroonmootoreid käivitatakse tavaliselt otse võrku lülitamisega.
Pidurdustakisti suurus - - = - -, milles Ea-ankrumähise emj; Ia,p-algpidurdusvool = × = 3,88 × 104,7 = 406 Algpidurdusvoolule esitatud tingimus , 2 ... 2,5 × , 344 ... 430 , seega -440 - 406 = - 0,198 = 1,77 -430 ÜLESANNE Nr. 3 (Variant 7) Arvutada täpsustaud Klossi valemi abil lühisrootoriga asünkroonmootori loomulik mehaaniline tunnusjoon ja tehistunnusjoon, kui mootori staatorimähise toitepinge on Ul=0,7Uln. Arvutustulemuste alusel ehitada tunnusjoonte diagramm. Üldotstarbelise seeria 4A lühisrootoriga asünkroonmootori tehnilised andmed: Mootori Nimi- Nimi- Käivitus- Staatori- Nimi- Nimi- Vääratus tüüp võimsus pöörlemis- momendi mähise pinge voolu momendi Pn [kW] sagedus kordsus ühendus Un [V] sagedus kordsus
Oluline on, et Ku oleks suur ja Kü oleks väike. Põhilised tunnussuurused Võimendustegur ehk diferentssignaali võimendus Ku on väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentspinge suhe. Diferentssignaali võimendus Ku vastab võimendusele ilma tagasisideta. Ku = (10 ... 3000) 103 Väljundpinge on praktiliselt kogu alas (UVmin...UVmax) lineaarselt sõltuv diferentspingest. Kui maksimaalne pinge on saavutatud, siis väljundpinge enam ei kasva ja jääb (1...5) V madalamaks kui toitepinge. Näiteks toitepingel Ut = ± 15 V, Uvmax 12 V. Ühissignaali nõrgendustegur Küs on võimendusteguri Ku ja ühispinge ülekandeteguriKü suhe. Ühissignaali nõrgendustegur väljendatakse reeglina detsibellides (dB): Küs = (60...120) dB Mida suurem on ühissignaali nõrgendustegur, seda kvaliteetsem on võimendi. Nihkepinge UN on diferentspinge, mis tuleb anda diferentsvõimendi sisendite vahele, et muuta väljundpinge nulliks. Põhjuseks on võimendi komponentide mitteidentsus. UN = (1..
Vahelduvvoolu toite korral tekib mootori magnetahela massiivsetes osades suur soojuskadu ning avaldub ergutusmähiste suur induktiivtakistus. Masina omaduste parandamiseks koostatakse ta kere ja poolused ning ankur elektrotehnilisest lehtterasest stantsitud lehtedest. Eelised asünkroonmootori ees: kiirema käiguga, mis pole seotud kiire toiteallika sagedusega. Kompaktsus kasutatakse pealmiselt reduktori korral. Tänu sellele on suur käivitusmoment. Koormuse kasvu korral puhul, siis kui toitepinge on sellel puhul muutumatu, vähenevad hiljem automaatselt ja võrdeliselt seal olevad pöörded praktiliselt nullini ja hiljem suureneb automaatselt selle moment. Mootoril on peamiselt pehme mehaaniline tunnusjoon. Moment on tavaliselt võrdeline ja pöörded on põhiliselt pöördvõrdelised võlli koormusega ehk tarbitava võimsusega. Sõltuvus on praktiliselt lineaarne tühijooksust kuni selle täieliku pidurduseni. Toitepinge muutmisel
koormusahela sisendnäivtakistusest zv > zs , kuid ei ole lõpmata suur. < > 9. Takistusliku primaarmuunduri neljajuhtmeline ühendusskeem 10. Mõõtesilla ühendusskeemid Mõõtmiste käigus esineb küllaltki tihti olukordi, kus näiteks tensoanduritest moodustatud Wheatstone'i mõõtesild paikneb mõõteseadmest (voltmeetrist) eemal. Sellisel juhul on üheks silla väljundpinget mõjutavaks teguriks toitepinge temperatuuristabiilsus [8], mille tagamiseks kasutatakse sageli toitepinge mõõtmist silla läheduses. Pikkade juhtmete takistus võib seejuures samuti mõjuda ebasoodsalt silla toitepingele. Probleemi lahendamiseks kasutatakse kuuejuhtmelist silla ühendusskeemi (joonis 8 2.59). Mõõtesilla toitediagonaali tippudes olevat toitepinget ja mõõtediagonaalis
teise klemmi jaoks. Seetõttu on soovitatav maaklemm alati ühendada mõõteskeemi punktiga, mille pinge maa suhtes ei muutu. Teine multimeetri sisendklemm on konstrueeritud harilikult suure (pinge mõõtmiseks) sisendtakistusega klemmina ja seetõttu mõõtmistulemusi kuigi palju ei mõjuta. Juhul kui tegemist on võrgutoitega multimeetriga, tuleb maaklemmi asukohta tingimata jälgida, kuna vastasel juhul võib kannatada mõõtmiste ohutustehniline pool (seadme korpus võib sattuda toitepinge alla). Suur osa multimeetritest on väikeste gabariitidega patareitoitel mõõteiistad, kuid ka nende kasutamisel on vaja pöörata kõrgendatud tähelepanu maaklemmi asukohale. Pildil on toodud digitaalne multimeeter MAS830L Multimeeri leiutaja oli Donald Macadie. Tüüpiline multimeeter on võimeline mõõtma alalisvoolu, vahelduvpinget ja alalispinget ning takistust - Vahelduvpinge, V tähistab volti, mis on pinge ühik ja selle järel olev "laineke" näitab,
Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. Täiturmootorile esitatakse järgmisi nõudeid: · vabakäigu puudumine, s.t. toitepinge kadumisel peab mootor isepidurduma ja seiskuma · stabiilne töö mistahes kiirusel · pöörlemiskiiruse muutumine tüürpinge suuruse või faasi muutudes · suur käivitusmoment · väike tüürvõimsus · suur toimekiirus · töökindlus · väike mass ja mõõtmed Õõsrootoriga mootor Mittemagnetilise õõsrootoriga mootoril on õhukeseseinaline (0,2...1 mm) alumiiniumrootor. Rootoril on väike inerts ja suur takistus. Erinevana teistest mootoritest pöörleb õõsrootor kahe
Rk1=Rk2=5,1 k RB=120 RE=4,3 k 2. Arvutuste lähteandmed E = +/-12V) Uk0=2,5 V Ik0=0,2 mA 3. Mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid, võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe ning väljundsignaalide graafikud. Mõõdetud: Usis=10 mV Uv1=1,115V Uv2=1,124V Ku1=Uv1/Usis=111,5 Ku2=Uv2/Usis=112,4 Arvutatud: Ku1=Ku2=Rk/(0,05/Ik0) =20,4Arvutatud ja teoreetiline ku erinesid üksteisest nii palju seetõttu, et teoreetiline võimendus sai arvutatud eeldusel, et toitepinge on +/- 5V, aga tegelik oli +/-12V. Võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe() on 180°, mida on ka graafikutelt näha. Diferentsvõimendi puhul sobib antud faasinihe teooriaga, kuna andes sisendpinge sisendisse on väljundpinge esimeses väljundis sisendpingega vastasfaasis ning teises väljundis sisendpingega samas faasis. Joonis 2. Diferentsvõimendi väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus 4. Diferentsiaalne pingevõimendustegur Mõõdetud: Uv(k.dif) = 2,26V
ω = 2nN [ ] n = [ ] ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) Tm = 2 x TN (kriitiline moment = ülekoormatavus x nimimoment) T=0 n = 1500 pööret/minutis Valemid: Magnetvälja pöörlemiskiirus [ ] [ ] f1 – toitepinge sagedus p – pooluspaaride arv (tuleb vaadata skeemilt) (kui 6 täppi staatoril, siis p = 1 ja kui 12, siis p = 2) p 1 2 3 4 5 n1 3000 1500 1000 750 600 Elektromagneetilise jõu seadus:
Joonis. 2.5.2 Trafo kasutamisel langeb koormustakistus primaar poolele taandatud takistusena, mille väärtus sõltub trafo ülekande tegurist. R´L=RL/n2, n=W1/W2. Kui koormustakistus on väljund takistusest väiksem tuleb kasutada pinget vähendavat trafot kui suurem siis pinget tõstvat trafot. Joonis 2.5.3 Tingituna trafost muutub ka transistori tööreziim sest kollektor pinge muutused ei teki nüüd mitte kollektor takistuse pingelangu kaas abil. Vaid toitepinge ja primaarmähisel tekkiva emj jõuliitumisel. Kui sisend signaal puudub siis on kollektori ja emitteri vaheline pinge võrdne toitepingega. Kui sisend signaali suurenemisel tekib kollektor voolu suurenemine siis induttseeridakse pirmaar mähisel emj mis püüab voolu suurenemist takistada see tähendab tema minus on suunatud kollektorile. Sisend signaali vähenemisel püüab aga trafo induktiivsus. Voolu muutust takistada ja emj pluss on suunatud kollektorile
millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist tähelepanu, kuid kui ventilaator muutub lärmakaks või on tunda kõrbelõhna, siis tuleks töö kiiresti lõpetada ja arvuti välja lülitada. Peale seda ei soovita arvutit sisse lülitada enne, kui ventilaator on kas kontrollitud või välja vahetatud. Kui jahutamine katkestada, siis kuumenevad integraalskeemid suhteliselt kiiresti üle ja riknevad
1. Koostada sildskeem temperatuuri T mõõtmiseks piirkonnas 0..100 ºC kasutades takistustermomeetrit (R0 = 100 (0ºC), temp. Teguriga +0,4 %/ºC) ja mV-meetrit. Valida silla takistused tingimustel: silla väljundpinge U temp. 0ºC on 0 mV ja temp. 100 ºC on 100 mV, silla toitepinge E = 3,3 V. Arvutada ja esitada graafikud: silla väljundsignaal U(T) ja mõõteviga T(T) antud mõõtepiirkonnas. Antud: piirkond 0..100 ºC E = 3,3 V R0 = 100 (0ºC) R1 Rt = +0,4 %/ºC U(0º) = 0 mV U U(100º) = 100 mV E = 3,3V t
mängimiseks (autosimulaatorid, lennusimulaatorid) mälukaardilugeja - andmevahetuseks arvuti ja erinevat tüüpi mälukaartide (SD, CF, MMC jne) vahel mälupulk - mäluseade andmete salvestamiseks (analoogiline mälukaardiga), ühendatakse USB- porti kiipkaardilugeja - andmevahetuseks arvuti ja kiipkaartid (nt ID-kaart) vahel projektor - arvuti ekraanipildi näitamiseks suurelt seinale (ekraanile) nt estluste tegemisel või õppetundides UPS (katkematu toitepinge allikas) - kaitseb arvutit ootamatu voolukõikumiste ja -katkestuste eest hiirematt - vajalik hiire paremaks/täpsemaks liikumiseks (oluline rulliga hiirte puhul) Mis on kasti sees? toiteblokk - muundab elekrivoolu arvutile sobivaks (madaldab pinget: 220V -> 5V, 12V, 3.3V) emaplaat (MotherBoard) - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) protsessor (CPU) - arvuti keskne andmetöötlus üksus (töötleb läbi etteantud ülesanded ja väljastab
U Z 43 Ro= = =7,10 Ω I Z 6,06 Hüvetegur Qz: Ro 7,10 QZ = = =0,0492 r Z 144,44 Stabiliseerumistegur kz: Δ U Z 6,02−5,89 0,13 k Z= = = =0,01413 Δ E 31,7−22,5 9,2 (Uz=5.6V) Järeldused ja kokkuvõte: Pooljuhtstabilitron (stabilitron, zenerdiood, Zeneri diood e. Z-diood) on ränidiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus võib suures ulatuses muutuda. Stabilitron vähendab ka alaldatud pinge pulsatsiooni (vahelduvkomponenti). Stabilitronid töötavad pinge-voolu tunnusjoone vastuharu läbilöögi-piirkonnas (joonis 3.8). Stabilitrone toodetakse pingetele 3...400 V ja vooludele kümnendikest milliampritest mitme amprini. Stabilitrone võib ühendada jadamisi, siis võrdub stabiliseerpinge üksikute stabilitronide stabiliseerpingete summaga.
takistuse mõõtmisega andurit kontrollida. MRE-andur, ehk magnetresistor pöörlemissagedusandur MRE-anduri (ingl. Resistor < lad. Resistere vastupanu avaldama) sees on takisti, mille takistus sõltub magnetväljast. Lisaks on anduris veel signaalikäsitlusskeem, kus tekitatakse muutuv 7 mA / 14 mA vooluimpulss. Toitepinge on tavaliselt 12V ja väljundsignaal on püsiv pingesignaal, mille min/max väärtused sõltuvad juhtploki takistitest. Anduril on ainult kaks juhet ja ta suudab mõõta ka väga aeglast liikumist. Andur kannatab suhteliselt suurt õhuvahet. Tavaliselt on õhuvahe 0,5 ... 2 mm. Magnetrattaga andur
Kasutatavad seadmed: · Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti · Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik 1. Koostatud võimendi skeem Joonis 1. Ühise emitteriga lülituses resonantsvõimendi Valime ja arvutame koostatava transistorvõimendi parameetrid · Võimendi toitepinge E=9 V · Transistori vooluülekandetegur h21E=300 · Emitteri vaheline küllastuspinge UBE0=0,7 V · Võimendi töösagedus f=60 kHz · Emitteri pinge maa suhtes UE0= 1 V · Kollektorvool =1 mA · Koormustakistus Rk=510 · Signaali sisetakistus Rsig=120 · Emitter takistus k · Baasipingejaguri alumise õla takistus rahuldab võrdust k · Pingejaguri ülemise õla takistus k
vajutamisele. Pidurdamise lõppedes laseb klapp kasutatud suruõhu välisõhku. Alljärgneval selel on kujutatud veoki MAN näitel piduri keskseadmega skeemi 4S/3M: Sele 12. Piduri keskseadmega veoki skeem 4S/3M (allikas: MAN) A402 EBS juhtseade piduri keskseadmega (Compact CBU), B119...B122 ratta pöörlemissageduse andur, B332...B335 piduriklotside kulumise andurid, Y264 tagasilla rõhureguleerimismoodul, Y368liiasusklapp, Y278 haagisepidurite juhtklapp, X317 haagise pistikupesa, 1 toitepinge, 2 CANandmesiin. Skeemil kujutatakse õhutorusid pideva joonega ja elektrijuhtmeid punktiirjoonega. Pildigalerii Compact CBU (allikas: WABCO) Alljärgneval selel on kujutatud veoki MAN näitel piduri keskseadmega skeemi 4S/4M: Sele 13. Piduri keskseadmega veoki skeem 4S/4M (allikas: MAN) A402 EBS juhtseade piduri keskseadmega (Compact CBU), Y125...Y126 esisilla rõhureguleerimisklapp, B119...B122 ratta pöörlemissageduse andur, B332..
mille elektroodidevahelise dielektriku – siirde – tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. • Stabilitron (Zerneri diood) - pooljuhtdiood, mis töötab läbilöögirežiimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline töörežiim stabiilne ja kasutatav. • Valgusdiood - pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse
Elektroodid on kaetud kattega, mis sulades moodustab sulametalli. Keevitusvannis tekib keevisõmbluse pinnale seda välismõjude eest kaitsev räbukiht ehk slakikihit. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5-8mm. Elektrood valitakse vastavalt metalli paksusele ning loomulikult ka keevitusaparaadi võimsusele. Elektroodkeevitusseadmed on invertertehnoloogial põhinevaid alalisvoolu (DC) seadmeid. Inverterkeevituse tööpõhimõte Võrgust saadav toitepinge alaldatakse dioodide abil ja silutakse filtri abil ning saadakse silutud alalispinge. Saadud alalisvool muudetakse inverteri abil nelinurkimpulss- vahelduvvooluks mille sagedus on mõni kHz. Kõrgsageduslik vahelduvvoolupinge muudetakse kõrgsagedusferriidist südamikuga trafo abil madalamaks ja alandatakse sekundaaralaldi abil alalisvooluks. Kõrge töösageduse tõttu on trafo väga kerge ja väike. Inverterkeevituse tööpõhimõtte joonis.
3. Taskulambipatarei suudab anda 2 tunni vältel voolu keskmiselt 0,25 A. Kui suur laeng läbib lampi? 4. Kui kaua aega võtab aku laadimine laadimisvooluga 7,5 A, et akusse salvestuks laeng 270 kC? 5. Aku pinge on 12 V, lambi takistus 5 . Leia voolutugevus. 6. Kui suur takistus peaks olema elektripliidil, et teda läbiks 220voldisel pingel 5amprine vool? 7. Arvuta voolutugevus 300oomise takistusega elektromagneti mähises, kui toitepinge on 12 V. 8. Arvuta nikeliintraadi pikkus 42oomisele takistile, kui traadi ristlõikepindala on 0,15 mm2. Nikeliini eritakistus 0,42 mm2/m 9. Lambi takistus on 8 , nimivool 0,25 A. Kaka sellist lampi on ühendatud jadamisi. Leia vajalik toitepinge. 10. Arvuta alumiiniumitraadi pikkus 42oomisele takistile, kui traadi ristlõikepindala on 0,2 mm2. Alumiiniumi eritakistus 0,028 mm2/m 5. ÜLIJUHTIVUS
kasutusel samasugune hammastega impulssratas nagu indutsioonandurilgi. Võrreldes induktsioonanduritega on Halli anduritel järgmised eelised: - signaali ampiltuud ei sõltu pöörlemissagedusest, mistõttu teda saab kasutada ka väga aeglaste liikumiste mõõtmiseks.(võimalik mõõta ka multimeetriga). - signaal püsib muutumatuna ka küllalt suure õhuvahe muutuse korral (0,1...1,5mm). Puuduseks võib pidada toitepinge (lisajuhtme) vajadust ja seda, et andur ei kannata polaarsuse vahetamist ega takistuse mõõtmist. Vedrustusest tingitud liikumise tõttu esineb ABS anduritel sagedasti juhtmete rikkeid. Magnettakistuslik andur Joonis 8. Magnettakistuslik andur Magnettakistuslikud ehk MRE andurid (Magneto Resistive Elemnts) meenutavad väliskujult induktsioonandurit ja tööpõhimõttelt Halli andurit. Anduri sees on takisti, mille takistus sõltub magnetväljast ja magnetvoo tiheduse muutumise suunast
Milline on 3faasilise asünkroonmootori staatorimähise magnetväli? 3 faasimähise magnetväljade summaarse välja suund pöörleb ruumis ühtlase kiirusega mis on proportsionaalne toitepinge sagedusega. Kus paiknevad asünkroonmasina mähiste magnetväljad? Staatorimähise väli läheb läbi õhupilu staatorist rootorisse; rootorimähise väli läheb läbi õhupilu rootorist staatorisse. Mis järjekorras järgnevad staatori pinnal vahelduvoolumasinate staatorimähiste faasitsoonid? A-Z-B-X-C-Y. Asünkmootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja vahetada omavahel 2 mootorit toitvat faasijuhet. Mille poolest erineb asünkroonmasin sünkroonmasinast? Sünkroonmasinal on püsimagnetid v
mähiste lülitust ning sellele vastavat nimipinget. 2)Lüliti ühendatakse kolme faasi vahele. 3)Mootori kiirust saab reguleerida voolu peale andmisega. Mootori voolu piiramiseks, sujuvaks kiirendamiseks ja aeglustamiseks on traditsiooniliselt kasutatud reostaatkäivitust ja reostaatpidurdust. Samuti saab reostaate kasutada mootori kiiruse reguleerimiseks. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine olid valdavalt kasutusel pooljuhtmuundurite eelsel ajal, mil masina toitepinge ja/või sageduse reguleerimine oli seotud suurte raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid R1, R2 ja R3. Ankruahela summaarne takistus . Mootori käivitusvool on pöördvõrdeline ankruahela takistusega. suma a +++= RRRRR 321 = RUI sumaaa . Takistuse suurenemisel väheneb vooluga võrdeliselt ka mootori moment amm = ΦIkT , kus km on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
