Tabel 14 Variant Mootori tüüp 7 MTH613-10 Lisa 7 Faasirootoriga seeria MTH metallurgiamootorite tehnilised andmed. Staatorimähise ühendusskeem Y/ , 380/220, 50 Hz Võimsus cos Mootori B=100%, nn, n I2, E2k, Tmax, Tüüp KW p/min A V N*m MTH613-10 40 585 0,53 76,0 320 4120 1.Esiteks leiame ideaalse tühijooksu punkti.(tühijooksul libistus s=0): Mootori poolt arendatav moment on T0=0 Nurkkiiruse leiame valemiga 0=1=2f1/p , kus 0=1-nurkkiirus tühijooksul,rad/s f1-sagedus,Hz p-pooluspaaride arv 0=1=250/5 =62,8 rad/s 2.Nimitööpunkti saame valemitega Tn=Pn/n ja n=*nn/30 , kus Tn-nimimoment,N*m Pn-nimivõimsus,W 40KW=40*103 W nn-nimi pöörlemissagedus,p/min n-niminurkkiirus,rad/s n=*585/30=61,3 rad/s Tn=40*103/61,3=652 N*m 3.Leiame vääratuspunkti:Vääratusmomendi saame andmetest Tmax=Tv=4120 N*m
Asünkroonmasina rootoril on kontaktrõngad kui tegemist on faasirootori masinaga. Pidurdatud rootoriga asünkroonmootor on analoogiline sekundaarpoolelt lühistatud trafole. Ideaalsel tühijooksul olev asünkroonmootor pöörleb sünkroonkiirusel koos staatoriväljaga; on analoogiline tühijooksul olevale trafole ja tema rootorimähises puudub vool. Asünkroonmootori libistuskiirus on 0 kui rootor paigal; rootori suhteline kiirus staatorivälja suhtes. Asünkroonmootori libistus on suhteline libistuskiirus staatorivälja kiiruse suhtes; sõltumatu koormusmomendist. 3faasilise asünkroonmasina nimipöörlemiskiirus on 3490p/min. seda masinat toita 60Hz võrgust. Asünkroonmootori koormusmomendi suurendamisel rootori kiirus langeb; libistus suureneb; rootoris indutseeritud elektromotoorjõud suureneb; rootorivool suureneb. Mille poolest erineb asünkroonmasina aseskeem transformaatori aseskeemist? Asünkroonmasinal
1 3000 2 1500 3 1000 4 750 5 600 Mootori pöörlemiskiirust võib anda ka pöörlemisnurkkiirusena , mis näitab mootori pöörlemiskiirust radiaanides sekundi kohta. Asünkroonmootori tegelik pöörlemiskiirus on staatori magnetvälja pöörlemise kiirusest väiksem. Seda iseloomustab libistus s, mis näitab mootori pöörlemiskiiruse n erinevust sünkroonkiirusest ns ja avaldub Koormuse suurenemisega suureneb ka libistus, mille väärtuseks on tavaliselt 1-5 %. (actuators raamat, sinine). Asünkroonmootori poolt arendatav nimipöördemoment M võllil on avaldatav kus s on sünkroonnurkiirus ja Pmeh on mehaaniline võimsus mootori võllil, mis on antud mootori nimesildil. Momendi mõjumisel hakkab mootor seisvast asendist ennast kiirendama
on sünkroonkiirus kaks korda väiksem ehk 1500 p/min, kuuepooluselises ehk kolme poolusepaariga masinas on sünkroonkiirus kolm korda väiksem ehk 1000 p/min jne. jne. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas lühismähises induktsiooni teel. Selleks peab rootor pöörlema veidi aeglasemini kui magnetväli. Staatorimähises loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse 0 ja rootori pöörlemiskiiruse erinevuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet libistus. Libistus s on suhteline pöörlemiskiiruse muutus 0 n0 n s= = . 0 n0 Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest tulebki tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel.
on sünkroonkiirus kaks korda väiksem ehk 1500 p/min, kuuepooluselises ehk kolme poolusepaariga masinas on sünkroonkiirus kolm korda väiksem ehk 1000 p/min jne. jne. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas lühismähises induktsiooni teel. Selleks peab rootor pöörlema veidi aeglasemini kui magnetväli. Staatorimähises loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse 0 ja rootori pöörlemiskiiruse erinevuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet libistus. Libistus s on suhteline pöörlemiskiiruse muutus 0 n0 n s= = . 0 n0 Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest tulebki tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel.
tekkiva soojusena eralduvat energiat nim. rauaskaoks. 3. Mis on ventilatsioonikadu? Masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest tingitud kadu. 4. Mis on hõõrdekadu? Kadu mis tekib hõõrdest laagrites. 5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet. =P2/P1 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? Staatorimähises loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Tähtühendusega saame suuremat võimsust. 10
5 Arvutused *Arvutused on tehtud teise katsepunktile 1.Elektromagnetiline moment: Tem=1,93*IGA Tem=1,93*0,55=1,0615 Nm 2.Mootori moment T: Ts=Tem+T0 T=Ts (n=const) T=Tem+ T0=1,0615+0,8=1,8615 Nm 3.Kasulik võimsus P2: P2=1,8615*1482/9,55=288,87 W 4.Kasutegur: =P2/P1 =288,87/670=0,43 5.Võimsustegur: Cos=P1/(U1*I1 ) Cos=670/1,97/400/ =0,448 6.Libistus s: s=(n1-n)/n1=(1500-1482)/1500=0,012 7.Rootorimähise voolu sagedus f2: f2=s*50 Hz f2=0,012*50=0,6 Hz Arvutustulemused: Nr P1 T P2 cos s f2 W Nm W Hz 1 390 0,8 125,319 0,321331722 0,28574 0,00266 0,13333 4 4 7 3
ventilaatori tiivik ja faasirootoriga mootoril harjad ning harjahoidikud. 64. 9.3.2 Kuidas tähistatakse asünkroonmootori mähiste alguseid ja lõppe? Mähiste algused U1, V1 ja W1, lõpud U2, V2 ja W2 65. 9.3.3 Millised on asünkroonmootorite ühendusviisid toitevõrguga? Tähtühendus ja kolmnurkühendus. 66. 9.3.4 Mida nimetatakse sünkroonseks pöörlemiskiiruseks? Rootori pöörlemine sünkroonselt staatori magnetväljaga. 67. 9.3.5 Mis on libistus ja kuidas seda mõõdetakse? Libistus ,,s" on suhteline pöörlemiskiiruse muutus. Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. (Välja- ja rootori pöörlemissageduste vahe suhe pöörlemissagedusse) n1 staatori sünkroonikiirus n2 rootori päärlemissagedus 68. 9.3.6 Kuidas mõõdetakse mootori kasulikku momenti? 69. 10.3.1. Millised on RVKL põhiosad?
7. Käivitusvoolu kordsus i =5,0 8. Käivitusmomendi kordsus k =2,0 9. Vääratusmomendi kordsus v =2,2 10. cos n 0,83 11. Nimimoment Tn=10,1 Nm 12. Sagedus 50 Hz 1.1 Leiame ideaalse tühijooksu punktid : Kuna rooto pöörleb magnetvälja pöörlemise kiirusel, siis libistus s=0 ja mootoori poolt arendatav elektromagneetiline moment on samuti: T 0 =0, kus (1) T0 - ideaalse tühijooksu moment, 2f1 0 = 1 = (2) p 2 50 0 = 1 = = 157 s -1 2 1
magnetväli ehk asünkroonselt. (Teke,omadused,tähtsus) Tähtsamad parameetrid: 1)Madalsagedus (kuni 104m) vahelduvvoolugeneraator, kõrgpingeliinid | tekitab energiakadusid | Nimivõimsus, nimipinge, nimivool, cos, nimipöörlemissagedus, libistus s tugev kiigus kahjustab tervist, tekitab kadusid, lainete intensiivsus väike näitab mitme % võrra pöörleb rootor magnetväljast aeglasemalt. s=(n1- 2) Raadiolained (104-10-4m) elektrogeneraator, võngeringid, raadioantenn|suur intensiivsus, pole n2)/n1*100% n1-magnetvälja, n2-rootori. Enamus parameetreid sõltub vaja juhtmeid, lühilaine kümnendmeetrid,kesklaine sajadmeetrid,pikklaine kümnendkilom| infoedastus libistusest
sagedus. 3. Mis on ventilatsioonikadu? Kadu masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest 4. Mis on hõõrdekadu? Kadu, mis tekib laagriosade hõõrdest. 5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasutegur näitab kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet =P2/P1 P2- Kasulik võimsus P1- Tarbitav võimsus 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? On staatorimähistes loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Võimsus suureneb lülitades hiljem kolmnurka. 10
sagedus. 3. Mis on ventilatsioonikadu? Kadu masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest 4. Mis on hõõrdekadu? Kadu, mis tekib laagriosade hõõrdest. 5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasutegur näitab kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet =P2/P1 P2- Kasulik võimsus P1- Tarbitav võimsus 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? On staatorimähistes loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Võimsus suureneb lülitades hiljem kolmnurka. 10
uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Liigitus: Faasirootoriga asünkroonmootorid, lühisrootoriga asünkroonmootorid, kahefaasiline asünkroonmootor, ühefaasiline asünkroonmootor 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte, libistus, pöörlemissagedus. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel. Pöördmagnetvälji, mille tekitab kolmefaasiline vool staatorimähistes, läbib õhupilu ja aheldub rootorimähisega. Rootorivoolu põhjuseks on pöördmagnetvälja poolt rootorimähises indutseeritud elektromootorjõud, mis on võrdeline rootori suhtelise kiirusega pöördmagnetvälja suhtes. Asünkroonmootoris pöörleb rootor alati samas suunas, kuid aeglasemalt
cosϕ 1 =0,533 6. = 400∗2,30∗√ 3 770 cosϕ 1 =0,529 7. = 400∗2,1∗√ 3 660 cosϕ 1 =0,469 8. = 400∗2,03∗√ 3 280 cosϕ 1 =0,217 9. = 400∗1,86∗√ 3 5 n0−n Libistus : s= n 0 , kus n0= 1500 p/min 1500−1423 1. s= 1500 = 0,051 1500−1433 2. s= 1500 =0,045 1500−1442 3. s= 1500 = 0,039 1500−1452 4. s= 1500 =0,032 1500−1462 5. s= 1500 = 0,025 1500−1472 6. s= 1500 = 0,019 1500−1476 7. s= 1500 = 0,016 1500−1480 8. s= 1500 = 0,013 1500−1496 9
A T g (T 1); Tn nn n0 kus ; ; g 5s n Teguri g andmeteks võib täpsemate andmete puudumiselt võtta . Tn- nimimoment, Tv- vääratusmoment, s-libistus Joonis 1. Asünkroonmootori loomulikud karakteristikud 1.4 Lühisrootoriga asünkroonmootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud I km I Ik 2 kl kt aIm kt Käivitusvool toitevõrgus - Un
17 · Sel juhul on tegemist reaktiivse sünkroonmootori ehk reluktantsmootoriga (reluctance motor), mille töö põhineb õhupilu magnetilise takistuse (reluktantsi) muutumisel sõltuvalt rootori asendist Käivitamine ja reguleerimine · Sünkroonmootorit ei saa vahetult võrku lülitada, kuna staatoriväli ei suuda seisvat rootorit koheselt kaasa vedada (puudub libistus)! · Mootor tuleb eelnevalt viia sünkroonkiirusele lähedasele kiirusele · Peamiselt kasutatavad käivitusviisid on: 1)abimootoriga käivitamine kasutatakse eraldi mootorit (taval. faasirootoriga asünkroonmootor), suurtel võimsustel; 2)asünkroonne käivitamine kasutatakse peamiselt. Rootori poolusekingades on eraldi asünkroonmähis, mis annab libistuse · Sünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub toitepinge sageduse reguleerimisega sarnaselt asünkroonmootoriga:
38 Mootori pöörlemiskiirust võib anda ka pöörlemisnurkkiirusena ω, mis näitab mootori pöörlemiskiirust radiaanides sekundi kohta. 2 f Asünkronmootori tegelik pöörlemiskiirus on staatori magnetvälja pöörlemise kiirusest väiksem. Seda iseloomustab libistus s, mis näitab mootori pöörlemiskiiruse n erinevust sünkroonkiirusest ns ja avaldub ns n s s ns s Koormuse suurenemisega suureneb ka libistus, mille väärtuseks on tavaliselt 1-5 %. (actuators raamat, sinine). Asünkroonmootori poolt arendatav nimipöördemoment M võllil on avaldatav
R1 R g s v 1 ; s s ( A A 2 1) kus A g ( 1); T Tv ; R12 X k2 R2 v n T T Tn Pn n0 n n Tn 9,55 ; sn ; Teguri g andmeteks võib täpsemate andmete puudumiselt nn n0 võtta g 5s n Tn- nimimoment, Tv- vääratusmoment, s-libistus, 14. Lühisrootoriga asünkroonmootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud I km I Käivitusvool toitevõrgus - I k 2 kl Mootori näivtakistus käivitusel (lühitakistus) - kt aIm kt Un Zk 3I k 15. Asünkroonmootori sagedusreguleerimine 16. Elektrimootorite töötamine ühisel võllil 1 = 2 = . . . = i T = T1 + T2 + ... + Ti
Tehistunnusjooni võidakse saada võrgupinge muutmisel, ankruahela takistuse muutmisel või rööpergutusmähise ergutusvoolu muutmisel. Liitergutusmootoril saab kasutada kõiki elektrilisi pidurdusviise. Vastulülituspidurdusse üleminekuks on otstarbekas vahetada ankrumähise otsad, kuna ergutusmähiseid on kaks ja nende otste ümbervahetamine on tülikam. Dünaamilisel pidurdusel jäetakse tavaliselt rööpergutusmähis võrgutoitele. ASÜNKROONMOOTOR Libistus: Rootori nurkkiirus arvutatakse valemiga: : Asünkroonmootori mehaaniline tunnusjoon Klossi valem: Kõige lihtsamaks asünkroonmootori mehaanilise tunnusjoone mudeliks on üldtuntud Klossi valem mis sisuliselt lähtub ainult vääratusmomendist ja sellele vastavast libistusest. Rootoriahela takistuse suurenemisel väheneb käivitusvool, suureneb käivitusmoment kuni vääratusmomendini, suurenevad vääratus- ja nimilibistus. Mootorimoment on võrdeline pinge ruuduga: M=U2
temperatuurist R= l/s Ajaühikus eraldub energia on alalisvoolu võimsus p=w/I=U I=I k = u TG[w] Vooluringi konstantse ehk sünkroonkiiruse n1 ja rootori pöörlemiskiiruse n2 vahe. kolm võimallikku olukorda1)norm 2)tühijooks 3) lühis Libistus- Suhtelise kiiruse ja sünkroonkiiruse suhet nimetatakse libistuseks. 2.Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seadusete alusel.Ohmi seadus: vool on juhtmes Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonselt pöörlevast staatori võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega: I=U/R Kirhhoffi I seadus:
nimivooluga? 5. Millest sõltub asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus? 6. Millest sõltub magnetvälja pöörlemiskiirus? 7. Kuidas saab muuta asünkroonmootori rootori põõrlemise kiirust? 8. Mida nimetatakse libistuseks? 9. Mida tähendab, mootor töötab mittesünkroonselt ehk asünkroonselt? 10.Kui palju jääb asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus magnetvälja pöörlemiskiirusest väiksemaks? 11.Kuidas muutub koormuse kasvamisega libistus? 12.Mida nimetatakse vääratusmomendiks? 13.Milline on vääratusmomendile vastav libistus sõltuvalt mootori võimsusest ja konstruktsioonilt? 15.Mis sobib hästi asünkroonmootori käivitusvoolu vähendamiseks ja käivitusaja juhtimiseks? 16.Millega saab sujuvalt reguleerida kiirust? 17.Faasirootoriga asünkroonmasinad, ehitus, tööpõhimõte. 18.Kus kasutatakse faasirootoriga asünkroonmootoreid?Kuidas ühendatakse elektrimootor võrku? 19
Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Funktsioon Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline ampermeeter näitab väikseimat voolu? Valige üks: a. A1 b. A2 c. A3 Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: A3 Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuidas muutub asünkroonmootori rootori libistus mehaanilise koormuse vähenemisel? Valige üks: a. kasvab b. kahaneb c. ei muutu Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: kahaneb Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Asünkroonmootori rootori põõrlemiskiirus on staatori pöörleva mägnetvälja kiirusest ... Valige üks: a. võrdne. b. suurem; c. väiksem; Tagasiside
Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas lühimähises induktsiooni teel. Selleks peab rootor pöörlema veidi aeglasemini kui magnetväli. Staatormähises loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevust nim libistuseks, mida võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämisena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb asünkroonselt. Kui mootori koormus kasvab, siis libistus suureneb, seega suureneb ka rootoris indutseeritud emj ja seega ka vool. Lisaks pöörlemiskiirusele ja voolule sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cosφ Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5-7 korda nimivoolust suurem, ja mis kiiruse kasvades väheneb esialgu üsna aeglaselt. Lülitamisel võrgupingele on ka mootori võimsustegur esialgu väike
tagastuspingest. Joonis 1.12 Selleks et pidurdada mootorit võimalikult väikese kiiruseni peab pidurdusrelee KA tagastustegur olema võimalikult väike (ktag = 0,1...0,15). Faasirootoriga asünkroonmootori vastulülituspidurduse skeemi on kujutatud joonisel 1.13. Mootori magnetvälja pöörlemissuuna muutmisel reversseerimiskontaktorite KM1 ja KM2 ümberlülituse tulemusena suureneb libistus hüppeliselt (s 2) ja seega indutseeritakse rootorimähises pidurdusrelee KA rakendumiseks piisavalt suur emj E2 = s * E2k . Relee KA rakendub, avab oma avaneva kontakti juhtimisahelas ja selle tulemusena ei saa toidet ei pidurduskontaktori KM4 ega kiirenduskontaktori KM3 mähised ja nende peakontaktid mootori rootoriahelas on seega avatud ning rootori-ahelasse on lülitatud nii pidurdustakisti R2 kui käivitusreostaat R1. Seega toimub pidurdusvoolu
Asünkroonmootori töökarakteristika.
Töökarakteristika näitab mootori iseloomustavate suuruste sõltuvust kasulikust võimsusest
P2. Kui me mootorit koormame siis kiirus väheneb. Maksimaalne kasutegur on 0,7 kuni 0,8
juures.
4.)Ühefaasilise asünkroonmootori töötamispõhimõte :Mootori ühendamisel ühefaasilise
võrguga tekitab staatorimähis pulseeriva magnetvoo. Seda voogu võib lahutada kaheks vastas
suunas pöörlevaks magnetvooks, mille pöörlemiskiirus n1=60f1/p. Libistus pärisuunalise voo
suhtes, vastassuunalise voo suhtes
n + n2 n - n2
s2 = 1 > s1 s1 = 1
n1 n1
Magnetvoog 1 ja 2 indutseerivad rootorimähises elektromotoorjõude E'21 ja E'22, mis
tekitavad voolusid I'21 ja I'22. Voolu sagedus rootorimähises on võrdeline libistusega. Kuna
s1
on sünkroonkiirus kaks korda väiksem ehk 1500 p/min, kuuepooluselises ehk kolme poolusepaariga masinas on sünkroonkiirus kolm korda väiksem ehk 1000 p/min jne. jne. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas lühismähises induktsiooni teel. Selleks peab rootor pöörlema veidi aeglasemini kui magnetväli. Staatorimähises loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse 0 ja rootori pöörlemiskiiruse erinevuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet libistus. Libistus s on suhteline pöörlemiskiiruse muutus 0 n0 n s= = . 0 n0 Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. Rootor pöörleb mittesünkroonselt ehk asünkroonselt, millest tulebki tema nimetus. Standardse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurem libistus on väiksematel mootoritel.
Leida telferi mootori lubatud lülitussagedus. Telfer töötab vaheajalises talitluses = 0,21. Tõstetrumli takistusmoment Mt = 12,3 Nm. Süsteemi summaarne inertsimoment on J = 0,065 kgm2. Käivitusaeg tk = 0,23 s, k = 0,75. Mootori andmed: Pn = 2,2 kW; = 0,25, Un = 380 V, In = 6,4 A, nn = 14,72 s -1, n = 0,685, r1 = 3,67 , µv = 2,6, Ik/In =3,3. Mootori nimikaod 1 Pn = 2200 -1 = 1012 W. 0,685 Nimimoment ja -libistus Pn 2200 Mn = = = 23,78 Nm, 2 n n 2 14,17 26 16,7 -14,72 sn = = 0,1186 . 16,7 Võttes mehaanilise tunnusjoone nimilibistuse piirkonnas sirgeks, arvutame libistuse, pöörlemissageduse ja võimsuse töömasina takistusmomendi Mt korral järgmiselt
Väljasirunistrrsega sagedusnrurrnaro^ ,r""ķįi*uor'et väljtrnclpingei regr.lleerirnispiirĮonnasseclavõrd, kuivõrd ei üļetata ļubatrrcļ pi i rr'äät1l"tst' 30 lllootori libistr"rs rrringil põlįusel (näiteks kocrt'ttruse sLiurenenrise tõtĮtr) suut'etreb. S. t. fr) välreneb, siis väherieb ka co rring libistus s välreneb. Seega toiriliį-. ļįbistrrse re-9uleeritttisel rtegatiivne tagasiside ning tlrootori lįbisttls hoitakse kctlstantne. KuIta asįinkroonttrootori tööpiirkorrrras on lįbistLrse absoluutväärtus nirrg ka seļļe t-trttttttlsed r,äikesed, r,õrreļdes kogr-r kiirr.rse nrõõtrttise ciiapasoorriga' peab Iibistrrse nrääraIrliseks kasutatav kiirusearrdr"tl' olenra väga täprre. Ertainiklrļjulrttlclei sobivad seļļeks diskreetsed fotoeļektrilisecl inrpuissandr"rr'id.
tekitab kasulik aheldusvoog. Järelikult on asünkroonmootori mõlemad voolukomponendid 169 omavahel seotud ja ühe komponendi muutumine põhjustab teise muutumise. Seega täidab staator üheaegselt nii ankru kui induktori ülesandeid. Võrreldes teiste mootoritega, põhjustab asünkroonmootori voolu reaktiivkomponent suuremat voolu ning kuumenemist. Eelnev nähtus väljendub selgesti madalatel kiirustel. Asünkroonmootori tähtis tunnussuurus on libistus ehk libistussagedus, mis valemite (5.6) ja (5.8) põhjal avaldub kujul f2 0 - 2 S= = = . (5.9) f1 0 1 Libistus on rootori suhteline pöörlemiskiirus staatori pöördmagnetvälja suhtes, nagu eeldavad valemid (5.7). Sünkroonmasinates antakse rootorisse alalisvooluergutus, seega 2 = 0 ja 1 = 12.
pöörlemiskiirust. Asünkroonmootori puudused: pole lihtsat võimalust muuta sujuvalt rootori pöörlemiskiirust. Kiirust saab muuta pooluspaaride arvu muutmise teel. Asünkroonmootori reverseerimine on suhteliselt lihtne (kahe staatorimähise toitejuhtme vahetamise teel). Võrku ühendamine ja lülimine on lihtne. Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmine: 60 f1 n2 = (1 - s ) ; f1 toitevoolu sagedus; p pooluspaaride arv; s libistus p Pöörlemiskiiruse reguleerimiseks saab muuta voolu sagedust. Käsitööriistadel kasutati 200 Hz sagedust. Kaasajal muudetakse pumbamootoritel voolusagedust, mis võimaldab loobuda näiteks väiketarbijal veepaagist või hüdrofoorist, suurtel pumpadel vähendab see vooluhulka ja survetõusu käivitamisel. Pooluspaaride arvu muutmine on võimalik konstantsel pöördemomendil või konstantsel võimsuse Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmise 2 võimalust:
annaabi.ee 
