Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pöördvõrdeliselt" - 120 õppematerjali

thumbnail
1
odt

Teoreetiline mehaanika - Staatika

jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüs...

Teoreetiline mehaanika
165 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

o. 18kg) ruumala on 0,018m 3. Järelikult jääb iga molekuli osaks ruumala 0,018m 3/6*1026=30*10-30. Siit järeldub, et molekulide lineaarmõõtmed on ligikaudu 30*10-30m3 3*10-10m=3 A. Teiste molekulide mõõtmed on samuti suurusjärgus mõni ongström. §62. Ideaalse gaasi olekuvõrrand, isoprotsessid ja nende graafikud. Boyle´ I Mariotte seadus jääval temp.-il muutub antud gaasihulga rõhk pöördvõrdeliselt ruumalaga. Analüütiliselt kirjut. seda nii: pV=const (t=const). Igale temp.- väärtusele vastab oma kõver Neid kõveraid nim. isotermideks joon.1. joon.1 joon.2 joon.3 Gaasi üleminekut ühest olekust teise jääval temp.-il nim. isotermili-seks protsessiks. Sellise protsessi korral liigub gaasi olekut kujutav punkt mööda isotermi. p,t- või V,t-diagrammil kujutab isoterm. prot. vastavalt p- või V-teljega paralleelne sirge. Need sirged on ka iso-termid...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile el...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Põlevkivi, kirde-eesti

Ressursikasutus maailmas on jõudnud sellise tasemeni, et mingil hetkel pole enam raha, millega osta järgmise perioodi mugavusi. Enamgi veel - mistahes rahahulga olemasolul pole kusagilt leida ressursse, mille abil seda mugavust saavutada. Taastumatud loodusvarad kallinevad nende kasutamise ulatusega pöördvõrdeliselt , seetõttu on katastroofipiir juba tunnetatav. Praegu elavate põlvkondade õnnetuseks on see piir nihkunud liialt lähedale. MEEMIDE KAMMITSAIS Põlevkivi nagu iga teinegi fossiilse päritoluga energiaallikas on ennekõike seotud traditsiooniga. Richard Dawkins räägib vastavalt kas põlevkivi-või siis naftameemist: teadmised biosfääri käitumise kohta lubavad küll arvata, et fossiilsete mineraalide liigne muundamine...

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

ülesanded

2 = arctan( tan 1 ) = arctan( tan 20°) = 10°31' 1 2 Vastavad tangensiaal- ja normaalkomponendid E sin 20° = 1 E1 = sin 20° E1 = sin 20° 10 = 3,42V / m E1 E cos 20° = 1n E1n = cos 20° E1 = cos 20° 10 = 9,39V / m E1 Kuna kahe keskkonna dielektrikute tangensiaalkomponendid on võrdsed: E1 = E 2 E 2 = 3,42V / m Ning elektrivälja tugevuse normaalkomponent kahe keskkonna piiril muutub pöördvõrdeliselt nende keskkondade dielektrilisele läbitavusele: 1 E1n = 2 E 2 n E 2 9,39 E 2 n = 1 1n = = 4,70V / m 2 4 2. Leida, mis kaugusel l tasapinnalise laine amplituud vaheneb e korda, kui laine levib vases (= 5.8 S/m, = , = ) sagedusel 1MHz. Antud: = f = 1MHz = 10 6 Hz H µ 0 = 4 10 -7 m 1 F 0 = 10 -9 36 m = 5.8 S/m =?...

Laineväljad
46 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elekter ja optika

elektrilise induktsiooni vektori abil. Kui , siis on elektrinihke vektor samasuunaline elektrivälja vektoriga: Suhteline dielektriline läbitavus on alati suurem ühest 5.Elektrimahtuvus: Elektrimahtuvus näitab kuivõrd suur elektrilaeng piltlikult kehasse mahub. Seejuures jääb juhi välja tugevuses kondensaatoris nulliks. Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub plaatide pindalast võrdeliselt. Plaatide vahel oleva dielektriku kihi paksusest pöördvõrdeliselt ja dielektrilisest läbitavusest võrdeliselt. C=e*e0 *S/d. e0 ­ on dielektriline läbitavus vaakumis. Elektrimahtuvuse tähiseks on C. C= q/w. Mahtuvus on arvuliselt võrdeline laenguga, mis tõstab juhi potentsiaali ühiku võrra. Tema mõõtühikuks on Farad. 1 Farad saadakse kui juhi potentsiaal muutub 1V võrra laengu 1C juurdeandmisel. Kogumahtuvus jadaühenduse korral on 1/C=1/C1 + 1/C2 + 1/C3.... Kogumahtuvus rööpühenduse korral on C=C1 + C2 + C3.... 6...

Füüsika
132 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

Näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. q I= t 205. Millest oleneb metallist juhi takistus? Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest, juhi pikkusest ja pöördv6rdeliselt juhi ristlõike pindalast R = (*l)/S 206. Kuidas sõltub metallist juhi takistus ristlõike pindalast? pöördvõrdeliselt 207. Kuidas sõltub metallist juhi takistus juhi pikkusest? Võrdeliselt 208. Formuleerige Ohmi seadus vooluringi osa kohta. voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega. U I= R 209. Formuleerige Joule'i-Lenzi seadus. elektrivoolu töö arvel juhis eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja ajaga. A = I Rt 2 210...

Füüsika
167 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused (eksami vastused)

Miks transistorit saab kasutada võimenduselemendina? Vaata 31. 36. Miks terassüdamikuga pooli mähises tekib alalispingele lülitamisel suurem vool kui sama pooli lülitamisel sama suurusega vahelduvpingele? Alalisvoolule lülitamise korral ei teki reaktiivtakistust, mis tingib suurema voolu. 37. Millist rolli mängib elektromagnetilistes seadmetes puistemagnetvool? Pruun õpik lk 225 38. Elektromagneti tõstejõud sõltub pöördvõrdeliselt magneti ja eseme vahelise õhupilu suurusest. Kas see tähendab, et kui õhupilu >0-le, siis tõstejõud >lõpmatusele? Tõenäoliselt mitte :-p 39. Kuidas teha kindlaks, milline mähis trafol on kõrgema, milline madalama pinge jaoks? 40. Millised on elektrimootori eelised ja puudused võrreldes teiste jõuallikatega? (näide autode põhjal) Eelised: keskkonda ei saastata heitgaasidega; sisepõlemismootorist suurem kasutegur; vaiksem mootor;...

Elektriahelad ja elektroonika...
526 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Majandusarvestus kordamisküsimused

suurenes raha või nõuete arvel ­ lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusis ja varud vähenesid ­ tootmisvarudega kaetuse kordaja vähenes. Varud on langenud ning näiteks nõuded ostjatele ja raha suurenenud (müük suurenes, nõuded ostjatele ka suurenesid, võeti lühiajalisi laene, mille arvelt raha hulk suurenes ning kuna mõlemad suhtarvud sõltuvad lühiajalistest laenudest pöördvõrdeliselt , siis lühiajaliste kohustuste suurenemine mõjutas mõlemat suhtarvu samas suunas samas ulatuses. PS: raha hulga suurenemine võib tuleneda ka nõuetest, mis kätte saadi (otseselt pole vahet, kas on raha või nõuded ­ ei muuda lühiajaliste kohustuste kattekordajat ega tootmisvarudega kaetuse kordajat, aga kui sisuliselt mõtlesid, siis raha on likviidsem kui nõuded)....

Majandus
278 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Majanduse mõisted

Keskne tunnusjoon on hind. 1 Nõudlus - seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida ostajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb ­ seega on toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus pöördvõrdeliselt seotud. Nõudluskõveral negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindad korral osta suuremaid koguseid. Turu puudujääk - olukord, mille puhul nõutav kaubakogus ületab pakutava kauba koguse antud hinna puhul Asendusefekt - olukord, kus toode muutub teiste sarnaste kaupadega võrreldes odavamaks ning tarbija ostab seda toodet rohkem ehk asendab odavama tootega teisi, kallimaid tooteid....

Majandus
363 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Termodünaamika õppematerjal

Need molekulid on pidevas võnkumises (tahked kehad) või kaootilises liikumises (vedelikud, gaasid). Kehade omadusi seletatakse molekulide summaarse mõju kaudu. Molekulide suur hulk toob endaga kaasa statistilise meetodi kasutamise. Antud juhul tähendab see järgmiste eelduste täitmist: (1) Molekulide hulgal (kollektiivil) on sellised omadused, mis üksikmolekulil puuduvad. (2) Eksisteerib kindel kvantitatiivne seos molekulide kollek-tiivi omaduste ja üksikmolekuli iseloomustava füüsikalise parameetri keskväärtuse vahel. (3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on idea...

172 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Konspekt

Mida sisaldab looduslik vesi ­ lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse ­ on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb ­ vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne ­ sete, muda, liiv, savi, orgaaniline ­ plankton, taimede ja loomade jäänused, elus ­ kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad ­ väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilm...

Eesti sisevete ökoloogia
70 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elektrivool - alalisvool

ELEKTRIVÄLI · Coulomb'i seadus kaks liikumatut punktikujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende kehade laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga. F-vastasmõjujõud[1N] q-laengute absoluutväärtus[1C] R-kehade vaheline kaugus[1m] k-võrdetegur · Vastasmõjujõud on 1)absoluutväärtuselt võrdsed 2)ühel sirgel 3)suund määratakse Newtoni III seadusest 4)vastassuunalised. · On olemas kahte liiki elektrilaenguid, positiivsed ja negatiivsed. Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa ku...

Füüsika
61 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Energia

Dielektriline konstant D ­ näitab mitu korda on elektrostaatiline interaktsioon antud keskkonnas nõrgem kui vaakumis Vesi D = 80, orgaanilised solvendid D = 1 - 10 Coulomb´i seadus elektrostaatilise interaktsiooni energia U (J) jaoks: U = k D-1q1 q2 r -1 Vastab energiale, mis kulub kahe, teineteisest lõpmata kaugel oleva laengu q1 ja q2 (C) toomisel teineteisest kaugusele r (m) Laeng-laeng interaktsioon: ·ei ole suunaline ·sõltub pöördvõrdeliselt laengute vahelisest kaugusest van der Waalsi interaktsioonid - permanentsete dipoolide osalusega interaktsioonid Polaarsed molekulid ­ puudub summaarne laeng kuid esineb asümmeetriline molekulisisene laengute jaotus Dipoolmoment µ = q x µ (D, debai) Permanentne dipool = dipool Dipoolid võivad interakteeruda: ·laengutega ·teiste dipoolidega Dipoolide osalusel interaktsioonid sõltuvad dipoolide orientatsioonist ja on lühema ulatusega, kui laeng- laeng interaktsioonid...

Keemia alused
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Komposiitmaterjali konspeks

Sel juhul ei läbi pragu hapras maatriksis plastset kiudu, vaid seiskub, kusjuures kiud venivad. Tugevus kasvab proportsionaalselt armatuuri paksusega ning mahuga. plastne maatriks + habras kiud ­ puhul kasvab purustustöö võrdeliselt kiudude läbimõõduga dA ja pöördvõrdeliselt nende mahulise sisaldusega VA. 21. Milliste omaduste poolest polümeerkomposiidid ületavad konstruktsiooniteraseid? Põhjendage näidete abil! Autotööstuses õigustavad ennast hea korrosioonikindluse, müra- ja vibratsioonisummututavuse tõttu. Kerged ja vastupidavad raudtee vagunite konstruktsioonis. väike soojus- ja elektrijuhtivus, vastupanu keemiliselt agressiivsetele keskkondadele. 22. Mida näitab kiudude kirjeldamisel nn. tex-väärtus?...

Komposiitmaterjalid
195 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kordamine elektrivälja kohta

voolud summaga 2) Ahela kogupinget mõõdan ahela otstest, punkidest A,B. Ning ka kõikide tarbijate pinget mõõdan otstelt punktidest A ja B. Rööpselt ühendatud tarbijate pinged on võrdsed. U=U=U =..=Un 3) I=U/R Kogu takistuse pöördvöörtus võrdub üksikute takistuste röördvöörtusega 1/R=1/R+1/R+..n/Rn Kui R=R..Rn siis 1/R=n/Rn => R=Rn/n rööpühendusel läheb takistus väiksemaks 4)R=l/S voolutugevuse takistuse korrutis on konstantne. Voolutugevused jaotuvad pöördvõrdeliselt takistusega. I/I=R/R LAETUD KONDENSAATORI ENERGIA ­ Kondensaatori laadimiseks anname talle laengu. Plaadile antud laengu kasvades suureneb ka pinge plaatide vahel. Laetud Kondensaatori energiat mõõame selle tööga mida tehakse kondensaatori laadimiseks. kui 2 punkti vaheline potensiaalide vahe on jääv suurus, siis võime leida töö laengu q ümberpaigutamisel ühest punktist teise A=q*U. Kuivõrd kond-i laadimisel kasvab pinge ühtlaselt 0-st U-ni, siis kõgu töö A=q*(U+0)/2=q*U/2...

Füüsika
137 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Autocad II

Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka ­180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...

Autocad
187 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika kordamine

Päikesesüsteem , koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). (+ eraldi lehtedelt vaadata) Valguse peegeldumine, Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedam...

Füüsika
62 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Kaksiktähed

Noored kaksiktähed on hämmastavalt erinevad Seni teadaolevate noorimate identsete kaksiktähtede analüüs on avastanud üllatavad erinevused nende heleduses, pinnatemperatuuris ja võibolla isegi suuruses. Teadusajakirjas Nature 19. juunil avaldatud uurimus pakub välja, et üks kaksiktähtedest on märgatavalt varem tekkinud. Kuna seni on astrofüüsikud eeldanud, et kaksiktähed tekivad samaaegselt, paneb avastus proovile teooriad, mis kirjeldavad tähtede tekkimist. Teoreetikud peavad kontrollima, kas nende mudelid võimaldavad kaksiksüsteeme, mille tähed tekivad erinevatel aegadel. Identsed kaksikud avastati 1500 valgusaasta kaugusel asuvas Orioni udukogus, mis on tuntud kui tähtede lastetuba. Äsja tekkinud tähed on umbes miljon aastat vanad. Arvestades tähtede umbes 50 miljardi aasta pikkust eluiga, on nad võrreldavad umbes päeva vanuse lapsega. Vanderbilti Ülikooli õppejõud Keivan Stassun ütleb, et varjutavad kaksiktähed on meile võtmeks,...

Astronoomia
41 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Alalisvool

U I= R I voolutugevus amprites (A) U pinge voltides (V) R takistus oomides () Muutumatu takistuse korral pinget suurendades suureneb vool võrdeliselt pingega. Seda illustreerib joonis, kus sirgel, mis vastab 4 takistusele on tähistatud rida punkte: kui pinge on 4 V, on vool 1 A, kui 8 V ­ 2 A, 12 V ­ 3 A. Muutumatu pinge korral takistust suurendades väheneb vool pöördvõrdeliselt takistusega. Selle näiteks võib vaadelda joonise paremat äärt: kui pinge on 12 V, siis 2 takistuse korral on vool 6 A, 4 korral 3 A, 6 korral 2 A ja 10 A korral 1,2 A. Ohmi seaduse meelespidamiseks võib kasutada nn. Ohmi kolmnurka. 12 Kui otsitava suuruse tähis sõrmega kinni katta, annab kolmnurga allesjääv osa selle suuruse valemi. Kui näiteks on vaja meenutada, kuidas avaldada voolu I, siis tuleb näpuga katta täht I. Ülejäänud...

Elektrotehnika
187 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun