4. Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures. 5. Täisdupleks andmeedastus kahes suunas sama aegselt. 6. Joonis 8 Telefonis kuluv võimsus Lähteülsanne: Kirjelda, mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad, võrguseadmed jaotur (hub) ja kommutaator (switch). Millises ISO-OSI kihis töötamiseks on kumbki mõeldud, mis on nende seadmete ülesanded võrgus, millised on nende funktsionaalsused mida nad teha võimaldavad. Muu, mida oskad lisada. Vastus: Jaotur ja kommutaator on ISO-OSI kanalikihis. Eesmärgiks on olla keskseks ühenduskohaks võrgu erinevate seadmete jaoks ning mõlemad töötlevad pakette. Erinevus on see, et kommutaator jaotab paketi kindlale saajale MAC aadressi järgi ja jaotur jaotab paketi
Käiviti ei tööta- enne kontrollimist tuleb veenduda, et aku ja selle ühendusjuhtmed on korras. Nõrgalt kinnitatud juhtmega aku klemmil on suur takistus ja ta läheb käiviti sisselülitamisel kuumaks. Vooluahela katkestust võib põhjustada ka käiviti nõrk kinnitus või punutud vaskjuhtme puudumine mootori ja auto kere vahel. Kõige tõenäolisem viga on see, et on tekkinud puudulik kontakt harjade ja kommutaatori vahel, tõmberelee küll rakendub, aga ankur ei pöörle. Kommutaator puhastatakse klaaspaberiga, mille teralisus on 80 või 100. Kui see ei aita, tuleb kommutaator üle treida. Poole lühemaks kulunud harjad asendatakse uutega, mille otsad töödeldakse kommutaatori järgi nõgusaks. Tõmberelee klemmidel võib esineda suur pingelangus, kulunud kontaktide pärast. Kui tõmberelee ei rakendu, kontrollitakse lülitusrelee ja süütelüliti seisukorda. Käiviti töötab aeglaselt- rikke põhjuseks võib olla käiviti mähiste ja kommutaatori lestade lühised
Siin kohal käsitleme ainult pisikesi nn. Mikromootoreid. Sellise mootori peamisteks koostisosadeks on paigal seisev staator ja pöörlev rootor. Staator koosneb püsimagnetitest, rootor aga mähistest (ankrud) ja kommutaatorist. Vaatame kuidas see toimib. Vooluga mähistraadile mõjub püsimagnetite tekitatud väljas Lorenzi jõud. Jõu suund on määratud parema käe reegliga. Lorenzi jõud keeraks rootorit kuni tasakaalu asendini. Sinna jõudes aga kommutaator pöördub nii palju, et ühendab mähisel pinge polaarsuse ümber, seega muutub ka voolu suund ja tekkib uuesti keerav jõud, mis viiks ta järgmisesse tasakaalu asendisse, siis toimub analoogiline ümber ühendamine ja nii võib mootor pöörelda lõpmatuseni või vähemalt esimese voolukatkestuseni, kui enne laagrid läbi ei kulu. Kui mootorile on rakendatud nõrk koormus (kui väliselt koormust pole, siis on selleks hõõrdejõud
mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti.
Ahelkommutatsiooni 3 etappi on: ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja), andmete ülekandmine, ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). See meetod on hea telefoniühenduseks kuid andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna enamus aega on kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Kommutatsiooni sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Selle meetodi piirangud on: blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, ‘kaja’, privaatne ligipääs. Pakettkommutatsioon Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga
elektrivoolu suunaga. Kuna mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis seetõttu peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu suund muutuma, et Lorentzi jõud mõjuks pidevalt ühes ja samas suunas. Selleks on meil vaja kommutaatorit. Kommutaatori ülesanne on muuta voolu suunda mähises, seetõttu ongi kommutaator jagatud kaheks, et iga poole pöörde järel muutuks mähises elektrivoolu suund. Seetõttu mähis pöörlebki, ehk teisisõnu on elektrienergiast tekitatud mehaaniline energia. 6 3
Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S. Kui need üksteise lähedusse panna siis nad tõmbuvad kokku, kui asetada üksteise lähedusse kaks samanimelist poolust, siis need tõukuvad. Tänu magnetvälja kindlatele jõujoontele ja Lorentz´i jõu omadustele saab valmistada elektri mootori. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Elektri mootori tegemiseks on vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit ja elektrivoolu. Kommutaator on elektrimasina rootori külge ehitatud isoleeritud alusel elektrit juhtivast materjalist klemmliistud, mis moodustavad kommuteerimissõlme. Klemmliistud on paigaldatud rootori võllile ringi kujuliselt ja ühendatud süsteemselt elektrimasina mähise otstega. Kommutaatorit mööda libisevad mootori pöörlemisel rootorimähiseid välisahelaga ühendavad vooluvõtuharjad. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid: elektrirong, tramm, trollibuss.
mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu suund muutuma, et Lorentzi jõud mõjuks pidevalt ühes ja samas suunas. Selleks on vaja kommutaatorit. Kommutaatori ülesanne on muuta voolu suunda mähises, seetõttu ongi kommutaator jagatud kaheks, et iga poole pöörde järel muutuks mähises elektrivoolu suund. Selletõttu mähis pöörlebki.
Ahelkommutatsiooni 3 etappi: 1.ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja), 2.andmete ülekandmine, 3.ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). See meetod on hea telefoniühenduseks. Andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna enamus aega kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Komm.sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Piirangud – blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, ‘kaja’, privaatsus. Kasutatud allikad http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/raadioside.html http://wigrypilot.blogspot.com/2013/08/raadioside-reeglid.html http://et
Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on masina kere ja magnetahela osa. Induktor on masina osa kus luuakse magnetväli. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Mähised on tehtud peenest vasktraadist ja mähis ise asetseb kahe omavahel vastamisi oleva püsimagneti vahel. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järgi muuta voolu suunda poolis. Selleks on kommutaator mis paikneb masina võllil ja pöörleb koos ankrumähisega muutes voolu suunda. Kommutaatoril on lestad ja nad on üksteisest isoleeritud. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjade abil, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on kas söest, grafiidist või vasest. Harju surutakse vedrude abil vastu kommutaatorilesti. Poolis muudetakse voolu suunda neutraaljoonel. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ja mida rohkem on masinas pooli,
staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus Sisepõlemismootori tüüpiline starter jadaergutusega alalisvoolumootor Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator alalispinge saadakse regulaatoriga alaldis Starter osadeks lahtivõetuna 6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad Alalisvoolu masina kommutaator (kollektor) läbilõikes Alalisvoolu masina üks harjasehoidja (kommutaatori kohal) Alalisvoolu masina harjaste näidised Alalisvoolu masina eri tüüpi harjaste (A, B, C, D) paiknemine kollektoril Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem Tänapäeval on reostaat asendatud jõuelektroonikaga Sõltumatu ergutusega mootori skeem
ning sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Kuna mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis seetõttu peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu suund muutuma, et Lorentzi jõud mõjuks pidevalt ühes ja samas suunas. Selleks on meil vaja kommutaatorit. Kommutaatori ülesanne on muuta voolu suunda mähises, seetõttu ongi kommutaator jagatud kaheks, et iga poole pöörde järel muutuks mähises elektrivoolu suund. Seetõttu mähis pöörlebki, ehk teisisõnu on elektrienergiast tekitatud mehaaniline energia.
Töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas 2. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. 3. Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip? 4. Mis on elektrimasina põhiosad? Ergutusmähis, ankur, hari, lamell, kommutaator, ankrumähis. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge (joonisel ei ole näidatud), mis on ühtlasi elektrimootori kereks ja magnetahela osaks. Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 6. Kuidas tekitatakse sõltumatu ergutusega elektrimootoris magnetväli? Ergutusmähise või püsimagnetite abiga.
o Multiedastuse aadress(multicast) aadressi esimene bait lõpeb 1-bitiga o leviedastuse aadress(broadcast) ff:ff:ff:ff:ff:ff 2nd-koodis "kõik ühed" Leviedastuse aadress o ei ole kasutatav võrgukaardi aadressina o kõik seadmed võtavad kaadri vastu ja töötlevad Kanalikihi võrguseadmed Arvuti võrgukaart (NIC - network inteface card). Sild Kommutaator(Switch). Sild "kuulab" liikulst mitmes segmendis jälgib kaadrites saatjate MAC-aadresse ning peab segmentide kaupa nende aadresside tabeleid funktsioneerib kahes osas o õppimine (aadressitabeli täitmine) o edastamine (kaadrite filtreerimine) kaaderid, mille saaja ei asu samas segmendis saatjaga, edastatakse sihtsegmenti kui saatja asub samas segmendis saajaga, kaader unustatakse
Juhtimisseade moodustab analüüsi tulemustena ajalise järjekorra, milles neid salvestusi tuleb lugeda ühenduste loomiseks. Sellekohased andmed salvestatakse juhtimismälusse. Grupilüliti Ühenduse loomist tagavat seadet nimetatakse seniajani grupilülitiks. Grupilüliti põhiülesanne on korraldada ajapilude voogu selliselt, et abonentide vahel oleks olemas ühendus. Digitaalne grupilüliti sisaldab kahesuguseid komponente, aeglüliti ja kommutaator (ruumiline lüliti). Kaks andmepilude voogu üks kummaski suunas on omavahel seotud. Oletame, et abonent A helistab abonendile B Juhtimissüsteem omistab ajapilu 3 grupilülitisse sisenevaks ja ajapilu 1 sealt väljuvaks (abonendi B suunas). Selleks, et ühendus oleks kahepoolne tuleb lisada ka teine suund. See tähendab, et peab olema võimalik kommuteerida ajapilusid (muuta nende numbreid) kui ka füüsiliselt kommuteerida (valida vastav väljund).
Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1", ülejaanud on "0". Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja 1 väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitilise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne
Võrgutehnoloogiad Arvuti ühendus: võrguadapter(network adapter, network interface card, NIC) PCI- käib laiuskaart Sülearvutites PC CardBus WiFi modem Bluetooth, IrDa+mobiiltelefon Arvutivõrgu koostisoasad järgur e .repiiter (repeater) Kasutatakse limiitide suurednamiseks jaotur-mitmepordiline järgur HUB · Passiivne jaotur- käitub sisuliselt harukarbina · Aktiivne-lisatud on haldus- ja seirefunk kommutaator (switch) edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad iga pordi taga eraldi võrgudomeen levisaated(broadcast)-kõigile jaamadele adresseeritud saadetised multisaated (multicast)- mitmele jaamale adresseeritud saadetised jõuvad ikka kogu võrguni paigutakse seina peale ruuter-router, broadcast domain, tegelevad parima tee valimsega (võike hüpete ,hop, arv) lüüs-gateway, protocol coverter. IP-võrgus saadetakse kõik paketid, mis jäävad väljaspoole alamvõrgu maski lüüsile
Ahelkommutatsioon jaguneb kolme etappi: a) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja); b) andmete ülekandmine; c) ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). Antud meetod on hea telefoniühenduse jaoks. Andmeside jaoks aga mitte väga, sest enamus aega on kanal tühi, samas selle pluss on see, et teised ei saa kasutada. Kommutatsiooni sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv või mitteblokeeriv (saab teha kõikvõimalikke ühendusi). Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks. Iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides on
31. kiip- väike pooljuhtmaterjali (enamasti räni) kristall, millele on tekitatud integraalskeem. Tüüpiline kiip on väiksem kui pool ruutsentimeetrit ja sisaldab miljoneid transistore. 32. klaviatuur- võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka. 33. klaviatuurikontoller- elektroonikaskeem, mis jälgib klahvivajutusi ja genereerib mingile klahvile vajutamisel vajaliku koodi. 34. kommutaator- seade, mida kasutatakse elektriahelate sisse, välja ja ümberlülitamiseks. Kommutaator võimaldab valida lülitusteks soovitavaid väljundahelaid ning neid ühendada vajalike sisendahelatega. 35. kompaktketas- mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. 36. kondensaatorid- kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev elektroonikakomponent
juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. Demultipleksor on kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. 4. Registrid Registriteks nim
mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga
mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga
Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või tarkvararessurssidele). 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks.
Ack1 ja Ack0 vaheldumisi, ootab time-outi ja siis kui pole Acki tulnud v tuli vale Ack, siis saadab vastavalt uuesti), Go-Back N ARQ (saadab mitu korraga ja järjest kontrollib Acke, kui mõni on vahelt ära jäänud, saadetakse alates ärajäänud paketist)ja Selective Reject ARQ (saadab mitu korraga ja järjest kontrollib Acke, kui üks jääb vahelt ära, siis saadetakse ainult see uuesti, muidu ikka edasi). Kanalikihi seadmed kommutaator (Switch) ja sild (Bridge) kommutaator teeb seadmetel MAC-aadresside põhjal järgi, teab, et pordis 1 on arvuti A jne, saadab infot ühelt seadmelt teisele, tagab mitme seadme vahelise üheaegse ühenduse (jaoturis saadetakse sõnum laiali kõigile, kommutaator aga teab, kes kellele tahtis saata) sild on vähemalt kahe pordiga osa kahe põrkedomeeni (LANi) vahel, tänapäeval on sillaks ikkagi kommutaator. Sild kontrollib, kuhu porti on vaja saata ning ei saada midagi ebavajalikku porti. Hargneva puu protokoll (STP).
code sidekanali identifikaator) ja koos kutsuva ja kutsutava telefoni numbritega. Seadme paiknemiskoode on nelja tüüpi olenevalt sõlme asukohast võrgus. Saatja paiknemiskoodiga OPC (Originating Point Code) tähistatakse võrguseade, mis algatab kutse. Kõigil juhtudel põhiandmevoo algataja tähistab end koodiga OPC. Vastuvõtvale poolele omistatakse sihtkoha kood DPC (Destination Point Code). Sihtkoha kood DPC määrab alati ära kutse sihtkoha, milleks on alati SSP kommutaator. Naabersõlme kood APC (Adjacent Point Code) tähistab saatja või sihtkoha naabersõlme. Neljandat paiknemiskoodi tüüpi alternatiivset (Alias Point Code) või funktsionaalset (Capability Point Code) kasutatakse vaid tarkvaraliselt. Alternatiivsete paiknemiskoodidega tähistatakse need võrgusõlmed, mis osutavad kasutajatele eriteenuseid Paiknemiskoodi formaat oleneb standardist ITU standardi kohaselt on: · esimene väli 3 bitti
code sidekanali identifikaator) ja koos kutsuva ja kutsutava telefoni numbritega. Seadme paiknemiskoode on nelja tüüpi olenevalt sõlme asukohast võrgus. Saatja paiknemiskoodiga OPC (Originating Point Code) tähistatakse võrguseade, mis algatab kutse. Kõigil juhtudel põhiandmevoo algataja tähistab end koodiga OPC. Vastuvõtvale poolele omistatakse sihtkoha kood DPC (Destination Point Code). Sihtkoha kood DPC määrab alati ära kutse sihtkoha, milleks on alati SSP kommutaator. Naabersõlme kood APC (Adjacent Point Code) tähistab saatja või sihtkoha naabersõlme. Neljandat paiknemiskoodi tüüpi alternatiivset (Alias Point Code) või funktsionaalset (Capability Point Code) kasutatakse vaid tarkvaraliselt. Alternatiivsete paiknemiskoodidega tähistatakse need võrgusõlmed, mis osutavad kasutajatele eriteenuseid Paiknemiskoodi formaat oleneb standardist ITU standardi kohaselt on: · esimene väli 3 bitti
· (A+B)+C = A+(B+C) liitmise assotsiatiivsus · A+ = A · A+(-A) = · 1A= A · A= · 0A = · (a+ b ) A= aA + bA · a (A+B) = aA + aB · a( b A) = b (a A) · a (b A) = (ab) A · (a A) B = A (a B) = a ( A B) · A = A= · EA=AE=A · A B B A (üldjuhul) · (A+ B ) C = C A+ C B · ( A B) C = A ( B C) · -A = (-1)A · A B = A + (-1)B · A0 = E Maatriksi ja pöördmaatriksi kommutaator on null maatriks. AA-1= 3. Ruutmaatriksit nimetatakse diagonaalmaatriksiks, kui selle maatriksi kõik väljaspool peadiagonaali paiknevad elemendid on võrdsed nulliga. 4. Sellist diagonaalmaatriksi, mille kõik peadiagonaali elemendid on võrdsed nimetatakse skalaarmaatriksiks. S() = E 5. Ruutmaatriksi A, mille determinant on nullist erinev nimetatakse regulaarseks maatriksiks. A(m×n) |A| 0 6
polaarsuse. r r r M = pm ´ B , (2) r r mis paneb ankru pöörlema ja saame mootori. Siin p m = w I S ankrumähise magnetmoment (A·m), I vool ankrumähises, S ankrumähise pindala. Jõumomendi ühikuks on N·m. Alalisvoolugeneraatori ja mootori oluliseks osaks on kommutaator, mille ülesandeks on voolusuuna automaatne muutmine ankrumähises iga poolpöörde järel. Kommutaator on kinnitatud ankruvõllile ja koosneb üksteisest isoleeritud voolujuhtivatest lestadest (lamellidest), milledega on ühendatud ankrumähise otsad. Lestade arv sõltub mähise poolide arvust: ühepoolilise mähise korral on kaks poolringikujulist lesta, kahepoolilise mähise korral neli veerandringilist lesta jne. Kommutaatori lestad ühendatakse läbi kahe diagonaalselt
Esituskiht on praktiliselt tühi kiht, s.t. informatsiooni vahendatakse muutmata kujul. 8. Ahelkommutatsioon. 1) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja), 2)andmete ülekandmine, 3)ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). See meetod on hea näiteks telefoniühenduseks. Andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna enamus aega kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Komm.sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Piirangud blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, `kaja', privaatsus. 9. Pakettkommutatsioon. Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda
5. LAN Kohtvõrk. Kohalik arvutivõrk kus arvutite vaheline kaugus ei ületa 1000 meetrit. Kohtvõtku kasutatakse suurte ressursside (suured kettad, võrguprinter jne) ühiskasutuseks ning andmesideks. Võrku lülitumisel küsitakse kasutajalt harilikult kasutajatunnust ja parooli. Ühendus välisvõrkudesse (Internetti) on tavaliselt korraldatud läbi ühe keskse seadme (serverarvuti või võrguseadme nagu jaotur, kommutaator vms). Kohtvõrgus olevad arvutid on ühendatud HUBi või Switchi(kontsntraatori või kommutaatori) abil teise arvuti või muu perifeerse seadmega. Omavahelise ühenduse jaoks kasutatakse kaableid (algselt koaksiaalkaabel, mille tänapäeval on kõrvale tõrjunud CAT3, CAT4, CAT5, CAT5e, CAT6 ja CAT7 UTP kaabeldused. Tänapäeval on spetsiaalsete seadmete abil võimalik luua ka traadita kohtvõrk.Arvutivõrgus võivad arvutid ja seadmed olla
võimaldamiseks Olulisemad standardid 12 IEEE 802.1X Autentimisspetsifikatsioon, mis võimaldab kliendil saada ühendust traadita võrgu pääsupunktiga või fiksvõrgu kommutaatoriga, kuid ei luba kliendil saada ühendust Internetiga enne, kui see esitab oma isikuttõendavad andmed, näit. kasutajanime ja parooli, mida verifitseeritakse eraldi serveris. 802.1X spetsifikatsioonis on seega kolm osalist: paluja (klient), autentija (kommutaator või pääsupunkt) ja autentimisserver. TÄNAN KUULAMAST!
süst., on 48 bitine aadress ja DL-andmelüli. Frame-kaader(konteiner), päisesse pannakse kirja saatja MAC ja saaja MAC (Source ja Destination) saadetav teade, taile (saba) kontroll summa-liidab kõik bitid kokku. Broadcast-laialdane ülekanne, MAC broadcast FF:FF:FF:FF:FF:FF, source 00:1a:10:8b:7c:02 destination FF:FF:FF:FF:FF:FF Hub-jaotur, kopeerib ühte ja sama kaadrit kõikidesse portidesse Switch-kommutaator, aitab tähttopoloogia seadmetel ühenduda, suudab õppida missugune masin on missuguse pordi otsas, suudab õppida ära MAC aadressi, võimaldab kokku ühendada kaks osapoolt L1-füüsiline kiht (kaablid, antennid, signaali tekitajad) L2-andmelüli kiht (hubid, switchid(L2)) Võrgukiht-käib lülitamine tarkvaraliste aadresside järgi IP aadress-Internet Protocol kasutab identifitseerimise jaoks IP aadresse, näitab, millisesse
Klient/server võrk- Kliendid kasutavad läbi võrgu serverite poolt pakutavaid ressursse. Peremehelt-peremehele võrk(P2P)- Selline võrk, kus kõik laua- ja sülearvutid töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste võrgus olevate kasutajatega ilma keskse serverita. Switch- Võrguseade, mis valib välja trakti või ahela, mida mööda andmeüksus saadetakse järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupunkti andmed tuleb saata. Toimub MAC-aadressi alusel. Hub- Võrgus asuvate seadmete ühendusseade. Ethernet'i jaotur töötab OSI mudeli kõige alumises e. füüsilises kihis ning ei tee midagi muud, kui ühendab kohtvõrgu arvutid omavahel füüsiliselt kokku üheks võrgusegmendiks.
c * cn = cn 2 n n n k=n c 2 n =1 n (a ) = a (a, q )da 26. Operaatorite korrutis ja kommutaator Kahe operaatori F^ , G^ korrutamise all tuleb mõista nende järejest rakendamist olekufunktsioonile , s o F^ G^ = F^ G^ . ( ) (26.1) Kahe operaatori korrutis ei ole üldiselt kommutatiivne. Olgu operaatorite F^ , G^ järjest rakendamine suvalisele funktsioonile ekivalentne mõnesuguse kolmanda operaatori A^ rakendamisega. Siis kirjutame
Esituskiht on praktiliselt tühi kiht, s.t. informatsiooni vahendatakse muutmata kujul. 8. Ahelkommutatsioon. 1) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja), 2)andmete ülekandmine, 3)ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). See meetod on hea näiteks telefoniühenduseks. Andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna enamus aega kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Komm.sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Piirangud blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, `kaja', privaatsus.9. Pakettkommutatsioon. Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda
Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasesplekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nim. ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest möörelmismoment=0. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja muundab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Iga pool on ühendatud 2 lestaga. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Selle järgi, kuidas on omavahel ühendatud masina ankru ja ergutusmähis, liigitatakse alalisvoolumootoreid:
ja siini (PCI, USB) edastamiseks. TV-kaardi abil on võimalik arvutit kasutada televiisori ja videomaki asendajana, raadiokaardi abil raadio asendajana. Uuematel kaartidel on ümber- programmeeritav püsimälu koos videovormingute dekodeerimise tarkvaraga. Võrgukaart on mõeldud arvutivõrgu kaabli ühendamiseks. Tüüpiliselt on kaabli teises ot- sas kas teise arvuti võrgukaart või mõni võrgujagamisseade (jaotur või kommutaator). Võr- gukaardi olulisteks parameetriteks on järgmised. · Kasutatava võrgu kiirusestandard levinud on 100 Mbit/s võrgud, varem kasutati ka 10 Mbit/s ja tasapisi hakkavad kasutusse jõudma 1 Gbit/s võrguseadmed. · Arvutivõrgu ühendusviis kaasajal on levinud 4 keerutatud juhtmepaariga keerupaari (twis- ted pair) ühendused, varem kasutati ka kahe- Foto 36. Foto 37.
sisendsignaal muutub esialgsest võrdlussignaalist väiksemaks, on uus võrdlussignaal piisavalt erinev, nii et ümberlülitamist ei toiu. 4. K-MOP loogika Komplementaarsete MOP transistoridega loogikalülitused. KMOP loogika kasutab kõrgendatud režiimis MOSFET-e transistoridena ja põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel, et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu üldse tarvis oleks. 5. Multiplekser Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteerivate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga komuteerida 4 sisendit, kolma juhtsisendiga 8 sisendit jne. Pilet 3 1. Türistori volt-amper karakteristik Türistorid on neljakihilised pooljuhtseadised. Olemuselt on need tüüritavad dioodid,
1941. aasta 13. juuli õhtul lasti õhku raudteesild, 18. juulil enne taandumist õhkisid ja süütasid venelased jaamahoone, veetorni, depoo ja õlitsisternid. Jaamahoone hävis peaaegu täielikult. 25. juuliks taastatakse linnas kord. Algasid koristustööd. Tähtsaimaks sai raudtee taastamine. Korrastati raudteetrassi. Ametiruumid paigutati jaamatagusesse kahekorruselisse telliskivimajja. Seal paiknes ka ajutine telefoniside. Telefonikeskjaam hävis koos jaamahoonega. Uus, sajakohaline kommutaator viidi üle Viljandi 1a 1944. aastal. Hakati taastama raudteesilda ja ehitama hooneid vanadele alusmüüridele. Raudteeliiklus taastus. Saksa okupatsiooni ajal oli reisiliiklus hõre. Reisijate veoks olid kohandatud loomavagunid: seinte ääres lihtsad seljatoeta pingid, kütmiseks vaguni keskel raudahi, plekkkorsten juhitud läbi katuse. Köeti põlevkivi või kivisöega, mis muutis vaguni õhu raskeks. Valgustuseks olid seintele kinnitatud petrooleumilambid. Eriti raske oli seisjatel
Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide. Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks. Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter (router), modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management). Võrgu ajalugu: Pärast arvutite ilmumist, hakati aegamööda terminale viima peaarvutist järjest kaugemale. Siit tekkiski idee panna arvutid tööle võrgus, mida mööda saaks üks võrku ühendatud arvuti saata teisele arvutile vajalikul hetkel infot. On ju teada, et elektrisignaal
See meetod on hea näiteks telefoniühenduseks. Andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna R Mbps enamus aega kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Komm.sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke W MHz ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale
Õige vastus on: Peripheral Component Interconnect Küsimus 7 Mitu kontakti on tavalise PCI-liidesesiini pesal? Õige vastus on: 47. Küsimus 8 EISA-liidesesiini aadressisiin on ...(NB! Valed vastused annavad miinuspunkte) Õige vastus on: ... 32 bitine. Küsimus 9 ISA-liidesesiini aadressisiin on ...(NB! Valed vastused annavad miinuspunkte) Õige vastus on: ... 24 bitine. Küsimus 10 Milline komponent on erinevalt varasematest liidesesiinidest lisatud PCIe topoloogiasse? Õige vastus on: Kommutaator (switch). Küsimus 11 VLB-liidesesiini aadressisiin on ...(NB! Valed vastused annavad miinuspunkte) Õige vastus on: ... 32 bitine. Küsimus 12 Kui emaplaadil on mitu 16x PCIe liidesesiini pesa, kas siis need kõik toimivad alati 16x kiirusega? Õige vastus on: Ei - osad võivad toimida aeglasemalt. Küsimus 13 Mida tähendab lühend ISA? Vastus kirjuta inglise keeles. Õige vastus on: Industry Standard Architecture Küsimus 14 Millist signaaliedastust kasutab PCIe
ELEKTER JA ELEKTRI JÕUSEADMED ELEKTRI OLEMUS Elekter (elektrivool) on laetud osakeste voog (kindlas suunas). Elekter on kasutuskohas ökoloogiliselt puhas, sisaldab energiat. Samas on elekter mõõdetav (U, I, R). Jaotub: alalis- ja vahelduvvool. ELEKTRIMOOTORID Alalisvoolu mootor Vahelduvvoolu mootor Asükroonmootor (alalisvoolu erimootor) Sammmootor (vahelduvvoolu sünkroonmootor) Kulgmootor ELEKRIMOOTORI EHITUS Osadeks: staator, rootor, mähised, harjad, kommutaator (bearing). Tööpõhimõte: elektrimootoris saavutatakse pöörlev liikumine kahe erineva magneti jõujoonte sobimatuse tulemusel. Staatori magnet tekitab alati ühesuguse magnetvälja. Rootoris tekitatakse magnetväli korraga ühes mähisepaaris. See magnetväli paikneb staatori magnetvälja sees ja püüab ennast selle välja järgi korrigeerida. Pöörab rootorit mingi nurga võrra, selle pööramise tulemusena satub voolu alla järgmine mähisepaar ja pöördemoment kordub.
Isegi kui vastus ei jõua kohale ja pakett saadetakse uuesti, oskab vastuvõtja sama paketi tuvastada ja viskab selle ära. 29 Põrkedomeen: Kui kasutame repiiterit, siis on tegemist kanalikihi seisukohalt ühe võrguga, sest tegu on füüsilise kihi seadmega. 30 24. Kanalikihi seadmed kommutaator (Switch) ja sild (Bridge). Kommutaator – välimuselt sarnane jaoturiga. Kommutaator saab aru, mis on tema külge ühendatud, tunneb ära seadme MAC-aadressid, seega info ei jõua igasse jaama. A saab infot saata B-le samal ajal kui D saab saata infot E-le. Sild – sild kahe või enama LANi vahel. saab töötada kahte moodi: kas võtab kogu paketi vastu ja saadab kuhu vaja või hakkab kohe info saades seda edasi saatma (enne, kui terve pakett lõplikult käes on)
Kuula, kas keegi teine edastab (meedium vaba ?) Kui meedium on vaba, siis edasta kaader Kui meedium ei ole vaba, siis kuula edasi. Alusta kaadri edastamist niipea kui meedium vabaneb. Kuulamist jätkatakse ka edastamise ajal Kui tuvastad kokkupõrke (Collision Detect) siis edasta lühikene teavitussignaal (jamming) ja lõpeta seejärel edastus Oota juhuslikult valitud aja (back off) jooksul ja seejärel alusta uuesti esimesest punktist 57. Kanalikihi seadmed - kommutaator, võrgu segmenteerimine Kanalikihiseadmed – kommutaator, sillad Sild on võrguseade, mis ühendab lokaalseid võrgusegmente ja edastab andmepakette ühest võrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sild on sarnane jaoturile ja järgurile aga erinevalt neist suudab sild ka andmevoogu hallata ja kontrollida, kas teda läbivaid pakette on võimalik õigesse võrgusegmenti suunata. Sild töötab OSI mudeli 2. kihis (MAC-kihis) ja on läbipaistev võrguprotokollidele
- hooldusvaba; - vähesed detailid puutuvad kokku keskkonnaga. 18 Toite- ja süütesüsteemi detailide inglisekeelsed nimetused Toitesüsteem- fuel and exhaust system Kütusepaak- fuel tank Küttepump- fuel pump Pihusti- fuel discharge/injector Sisselasketorustik-inlet manifold Väljalasketorustik- exhaust manifold Õhuvoolu andur- air-flow sensor Süütepool- ignition coil Kommutaator- commutator Süüteküünal- spark plug Jaotur- distributor 19 Küsimused 1. Mis juhtub, kui hõrendusanduri ühendusvoolik lahti ühendada? Kas mootor käivitub? (katsetage stendil!) Kui hõrendusanduri ühenduvoolik lahti ühendada, siis kütuserõhk tõusis ja jäi püsima teatud rõhule. Mootor käivitub normaalselt. 2. Kuidas reageerib mootor elektritarbimised kasvule? Millised on auto enamlevinud
Rööpergutusega (ergutusmähised on ankrumähisega rööpühenduses) Segaergutusega (osad ergutusmähised on ankrumähisega jadaühenduses, osad rööpühenduses) Tööpõhimõte: Vooluga mähistraadile mõjub püsimagnetite tekitatud väljas Lorenzi jõud. Jõu suund on määratud parema käe reegliga. Lorenzi jõud keeraks rootorit kuni tasakaalu asendini. Sinna jõudes aga kommutaator pöördub nii palju, et ühendab mähisel pinge polaarsuse ümber, seega muutub ka voolu suund ja tekkib uuesti keerav jõud, mis viiks ta järgmisesse tasakaalu asendisse, siis toimub analoogiline ümber ühendamine ja nii võib mootor pöörelda lõpmatuseni või vähemalt esimese voolukatkestuseni, kui enne laagrid läbi ei kulu. Ehitus: Sellise mootori peamisteks koostisosadeks on paigal seisev staator ja pöörlev rootor. Staator
1. MULTIPLEKSOR, DEMULTIPLEKSOR MULTIPLEKSOR (MUX) digitaalskeemides kasutatav kommutatsioonielement. 2n andmesisendit, n kontrollsisendit ja üksainus väljund. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Järelikult kahe juhsisendiga ehk kahebitise koodiga saab kommuteerida 4 sisendit jne. Piisava arvu sisenditega MUXi abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. DEMULTIPLEKSOR (DeMUX) kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv 2n, kus n on juhtsisendite arv. Kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit jne. 2. ADRESSEERIMISE VIISID Vahetu (Immediate) operand ise sisaldab operandi otsest väärtust, ei viidata mälu- ega registriasukohale NT: ADD #12, D0
Loll viga: kui S suletud(transs avatud), siis max vool- >läheb takistusel soojuseks P=U2/R=5V2/R, selle vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S2)-toitest +5V voolu maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar) 5. ühendab ühe sisendi(2n) väljundiga, n aadressi sisendit. Komb.Sk. Vaja ühe siini peal saata. Kommutaator, ümberlüliti. Pilet 3. 1. türistori volt-amper karakteristik 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. T-triger 4. demutlipleksor 5. inverteeriv võimendaja (skeem, pingevõimendustegur) 1. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg pool natu alla
kitsaste vaskplaadikeste ehk lamellidega, mis moodustavadki kommutaatori. Kommutaatormootori tööpõhimõte seisneb magnetvälja ja elektrivoolu vastastikuses toimes. Kui laseme magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivoolu, hakkab see liikuma. Juhtmes tekib elektromagnetjõud. Kommutaatormootoril on juhtmeteks rootori mähise keerud. Juhtides harjade kaudu elektrivoolu mähisesse, pöördub rootor staatori magnetväljas mingi nurga võrra. Koos rootoriga pöördub ka kommutaator ning ühendab lamelli abil järgmise rootorimähise keeru, mis sunnib rootorit jällegi edasi liikuma. See protsess kordub pidevalt ning tekibki rootori pöörlemine. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks vahetatakse harjadele mineva voolu poolused vastava lüliti abil. 2 Ekstsentriklihvmasinas kasutatav kommutaatormootor Reduktor on hammasratastest ülekandemehhanism, mis on mõeldud pöörlemise edasiandmiseks ühelt võllilt teisele
annaabi.ee 
