sajandi teise poole parimaks ja maailma enim mõjutanud leiutiseks. 1. Et tulekahju korral on tegemist kas hõõg või leekpõlemisega, mille käigus eraldub soojust ja põlemisgaase, peab andur reageerima just sellistele keskkonnamuutustele. Kauplustes müügil olevad tulekahjuandurid mõõdavad reeglina vaid ühe parameetri erinevusi seega tuleb hinnata hoonest lähtuvat võimalikku tuleohtu ja ehituslikku eripära ning teha valik vastavalt sellele. Temperatuuriandur reageerib temperatuuri tõusule või etteantud temperatuuri ületamisele, sobides näiteks niisketesse ruumidesse ning köökidesse. Suitsuandur seevastu reageerib põlemisel ja pürolüüsil vabanevatele osakestele. Seega sobib ta peaaegu kõikidesse ruumidesse, välja arvatud niisked ruumid ja köögid. 2. Ostukeskustes ja ehituskauplustes müüdavad suitsuandurid on enamasti kas optilised või ioonandurid
Ärge vigastage küttekaablit! Mingil tingimusel ei tohi kaitsetoru painutada täisnurga alla Enne küttemati põranda külge liimimist tuleb paigaldada põrandaandur. Andur, mis paikneb 4-meetrise kaabli otsas, tuleb paigutada kaitsetorusse ja see omakorda 10- mm soonde, mis lõigatakse põrandasse. (Toru ülesanne on võimaldada anduri asendamist, kui see peaks kunagi katki minema). Anduri kaabel tuleb viia krohvi alt paigalduskaabli karpi, kuhu paigutatakse temperatuuriregulaator. Temperatuuriandur tuleb panna võimalikult põranda keskele. Pärast küttemati mahapanekut viiakse toitejuhe koos anduri juhtmega kaablikarpi. Kaablikarp tuleb paigutada õigesti nii esteetilises (temperatuuriregulaator jääb seinal nähtavale) kui praktilises mõttes. Vannitoa temperatuuriregulaator tuleb paigutada ruumist välja (s.t sobivasse naaberruumi), kuna suurenenud niiskus võib regulaatori toimimist mõjutada. Kui matid on paigutatud nii, et mõni juhe (s.t toitejuhe või anduri juhe) ei ulatu
Kliimaseade Käsitsijuhitav kliimaseade 1 1 = Konditsioneeri lüliti 2 = Ülerõhuklapp 3 = Ventilaator 4 = Rõhulüliti 5 = Mootori temperatuuriandur 10 9 6 = Ventilaatori soojuslüliti 7 7 = Aurusti temperatuuriandur 8 = Ventilaator 9 = Mootori juhtplokk 6 10 = Elektro-magnetsidur 8 2 4
ehitusest ja töörežimist. Otsepritsel jäävad ära häirivad mõjud, nagu kütuse ebaühtlane jaotumine ja seintele kondenseerumine. Elektrooniline pritseseadis Elektronpritseseadis koosneb vähemalt kolmest osaseadisest: Õhusööteseadis: õhufilter, sisselasketorustik, seguklapp, sisselaske-harutoru Kütusesööteseadis: kütusepaak,kütusepump, kütusefilter, rõhuregulaator, klapp-pihusti Juht- ja reguleerseadis: Andurid (nt temperatuuriandur) Juhtplokk ja täiturid (nt kütusepumbarelee) Elektrooniline pritseseadis Sisend: Andurid võtavad teabe vastu ja edastavad selle elektrilise signaaline juhtplokki Töötlus: Juhtplokk töötleb saadud teavet ja võrdleb selgunud tegelikke väärtusi enamiku tunnusväljades salvestatud sätteväärtustega. Selle alusel arvutab juhtplokk välja täiturite vajaliku rakendamise. Väljund: Juhtplokk loob seadise soovitud
8. Termopaaride gradueerimistabelid Töö käik: Ahju elektriline toide lülitatakse sisse ahju esipaneelil paikneva lüliti abil, süttib kontroll lamp. Ahju toite sisselülitamisel antakse elektriline toide ka automaatregulaatorile, mis peale kontrolltesti on valmis tööks. Ahju kütteelement saab elektrilise toite temperatuuri reguleerimise süsteemi kaudu. Vajalik temperatuur ahjus antakse ette digitaalsena, valides regulaatoril etteandereziimi. Regulaatoriga ühendatud temperatuuriandur on paigaldatud mõõtmaks ahju keraamilise toru temperatuuri. Selle keraamilise toru ümber paikneb elektriline küttekeha, keraamilise toru sisse on aga paigaldatud metallplokk võrdlus- ja kalibreeritava termopaariga. Temperatuuriregulaator töötab pulseerivas reziimis. Ahju soojusliku inertsi tõttu stabiliseerub temperatuur aeglaselt etteantud väärtuse juures. Stabiliseerunud temperatuuride (s.t. voltmeetri näit ei tohi muutuda 30 sekundi jooksul rohkem kui 0,006mV võrra) korral
...........................................................3 Kaasaegsed mõõte- ja juhtimissüsteemid põhinevad arvutitehnikal. Kuna nende süsteemide võimalused kasvavad, siis infot esmaselt vastuvõtvate andurite roll tõuseb oluliselt. Andurid muutuvad oluliseks teguriks automaatikas ja robootikas ning nad koguvad suurt tähtsust süsteemide struktuurielementidena...................3 Igapäevaelus kasutatavad andurid: suitsuandur, tulekahjuandur, temperatuuriandur, rõhuandur, kiirusandur, kiirendusandur, asendiandur, siirdeandur, jõuandur, momendiandur, pingeandur, vooluandur, lähedusandur, induktiivandur, magnetvälja andur, Geigeri loendur (kiirgusandur), valgus(tatus)e andur / optiline andur, heliandur (mikrofon) jne................................................................................................... 3 Andur.........................................................................................................
ehitus:A-täiendava veevärgivee sisestus,B-auru sisestus, C-vee ülejäägi väljutus, d-kuuma vee sisestus pastörisaatorisse, I- piima temperatuuriandur, II- kuuma vee temperatuuriandur. 1-auru automaatklapp, 2-veevärgivee toru, 3-vee ventiil, 4- perforeeritud toru, 5- kuuaveesõlme korpus, 6-
temperatuuri mõõtmine Swan-Ganz kateetri abil. Tavaliselt venoossevere vere temperatuuri mõõtmist kasutatakse südameoperatsioonide ajal. Alternatiivideks on kehatüve temperatuuri mõõtmine söögitorust, pärasoolest, ninaneelust või põiest. Söögitorust temperatuuri mõõtmine on kõige täpsem alternatiivne meetod kehatüve t emperatuuri jälgimiseks intraoperatiivse perioodi jooksul. Spetsiaalne pehme temperatuuriandur viiakse söögitoru alumisse ossa (söögitoru alumine neljandik). Selles sügavuses anduri paigaldamine vähendab sissehingatavate gaaside mõju ning näitab õiget temperatuuri. Ideaalne anduri positsioon täiskasvanutel on 38 kuni 42cm lõikehammastest. Rektaalne temperatuur võib kiirete temperatuurimuutuste korral aktuaalsest kehatüve temperatuurist kuni 1,5 °C maha jääda. Ninaneelu anduri viiakse läbi ülemise ninasõõrme 10 kuni 20 cm sügavale
Tehnilised andmed: · Elektrooniline mõõtmine: * Vöötkoodiga invarlatt 0,3 mm (0,001 ft) * Standardne vöötkoodiga mõõtelatt 1,0 mm (0,004 ft) · Visuaalne mõõtmine: 1,5 mm (0,005 ft) · Kauguse mõõtmine: 20 m (65,62 ft) sihtimiskaugusega * Vöötkoodiga invarlatt 20 mm (0,066 ft) * Standardne vöötkoodiga mõõtevarras 25 mm (0,082 ft) * Visuaalne mõõtmine 0,2 m (0.656 ft) · Seadistamise täpsus: 0,2" · Reaalajas kell ja temperatuuriandur: kellaaja või temperatuuri salvestamine · Temperatuur töö ajal: 20°C kuni +50°C (4°F kuni 122°F) · Suurendus: 32x · Sisemälu: kuni 30 000 andmerida · Välismälu: toetab USB Flash Drive andmekandjaid · Andmete ülekanne: USB liides andmete edastamiseks DiNi seadme ja PC arvuti vahel (kahepoolne andmeside) · Sisemine aku: Li-Ion, 7,4 V / 2,4 Ah · Tööaeg: töötab 3 päeva, kui ei kasutata valgustust · Kaal (koos akuga): 3,5 kg (7,72 lb)
jaanuarist 2002 ka kuni 3500 kg täismassiga sõidukitel. Diiselmootoriga sõiduautodel on OBDII kohustuslik 2003. aastast. Erinevalt esimese põlvkonna pardadiagnostikaseadmest on OBD-2/EOBD puhul standardiseeritud nii veakoodid kui ka diagnostikapesa ning määratletud selle asukoht sõidukis. Lubatud on ka kasutada täiendavaid valmistaja poolt defineeritavaid veakoode. 4. Andurid 4.1 Jahutusvedeliku temperatuuriandur Ehitus ja tööpõhimõte- Jahutusvedeliku temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termistore (takisteid, mille takistus sõltub oluliselt temperatuurist). Tavaliselt kasutatakse NTC (Negative Temperature Coefficient) termistore, mille takistus temperatuuri suurenedes väheneb. Termistore saab toitepinge tavaliselt läbi juhtplokis oleva lisatakisti. Termistori klemmipinge ongi temperatuuri signaaliks. Joonis 1. Jahutusvedeliku temperatuuriandur
arvamust! Käigukasti temperatuurianduris või selle vooluahelas on 60°C juures katkestus. Signaalipinge tõuseb 5V. Põhjuseks on tõenäoliselt oksüdeerunud ühendus või anduri rike. 53. Vali Online-materjalist "Tehtävä 56". Klient kurdab: "Auto käitub imelikult. Auto on käinud juba mitmes remonditöökojas, iga kord on esinenud hulgaliselt rikkekoode ja vahetatud osi. Midagi oluliselt paremaks läinud ei ole. Hetkelgi näitavad rikkekoodid: õli temperatuuriandur, vedava võlli pöörlemissagedus, veetava võlli pöörlemissagedus." Simuleeritud olukkord vastab rikke esinemise hetkele. Leia rike ja põhjenda oma arvamust! Pingelang juhtploki signaalimaanduse ahelas. Pingelang tekitab häireid väikese vooluga töötavate seadiste töös. 19
Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24 Eelmine kuupäev 1999-09-24 Lehekülg 5(33) Ülesande lahendamise näide temperatuuriandur, aeglusti Kus komponent paikneb ja kuidas see töötab? Aeglusti õlijahuti väljundis. Kaks andurit, mille takistus muutub temperatuuri muutudes. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? Kontrollib jahuti temperatuuri vahetult pärast soojusvahetit, kaitsmaks süsteemi ülekuumenemise eest. Kui juhtblokk saab informatsiooni, et temperatuur on liiga kõrge, piiratakse aeglusti väljundit. Süsteemi töökindluse suurendamiseks on andureid kaks tükki
puhastab kogu tsrkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. 2) Möödavoolu filter seda tüüpi filtrit läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. 32. Töötava mootori temperatuuritsoonid 85-95 kraadi umbes jahutusvedelik tavaliselt 33. Jahutussüsteemi agregaadid ja osad Paisupaagi kork, klapptermostaat, termomeeter, temperatuuriandur, radiaator, ringvoolu pump, radiaator, külm õhk, paisupaak. 34. Termostaadi eesmärk ja tööprintsiip Termostaat reguleerib mootori jahutusvedeliku temperatuuri. Mootori käivitamisel on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud jjahutusvedelikku ei lasta jahutusradiaatorisse. Jahutusvedelik soojeneb mootori plokis piisava temperatuurini (85-95) siis avaneb termostaadilapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse, kus toimub
summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. Spetsiaalne riistvara 44. Spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalused: Programne realisatsioon + riistvaraline realisatsioon: CPU-ga ühendatakse siine
Mootori jahutusventilaatorid Kustub mälust rikke kõrvaldumisel Eel- ja järelsoojendushõõgküünalde relee Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist Mootori kaksikrelee Kustub mälust rikke kõrvaldumisel Nukkvõlli asendi andur Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist Kõrgrõhu pumba kolmanda silindri väljalülitus Kustub mälust rikke kõrvaldumisel Kütuse temperatuuriandur Kustub mälust rikke kõrvaldumisel Siduripedaali andur Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist Turbolaaduri heitgaasi voolu juhtimise Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist hõrendusklapp Õhu temperatuuri andur Kustub mälust rikke kõrvaldumisel Akupinge Kustub mälust rikke kõrvaldumisel
summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. Spetsiaalne riistvara 44. Spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalused: Programne realisatsioon + riistvaraline realisatsioon: CPU-ga ühendatakse siine
Selle põhjal määratakse ka sellele liikumiskiirusele sobiv käik. Sõidukiirusest on sõltuvuses ka käiguvahetuse hetkel kasutatav töörõhk. Sarnaselt vedava võlli anduritele on ka veetaval võllil kasutusel kolme liiki andureid: induktsioonandur, Halli andur või magnettakistuslik andur. 4.5 Õli temperatuur Automaatkäigukasti õli temperatuuri mõõtmiseks on paigutatud käigukasti õlivanni temperatuuriandur. Selle signaali põhjal tehakse käigukasti ülemkuumenemise vältimiseks vajadusel käiguvahetusprogrammis korrektuure. Käigukasti õli normaalne temperatuur on 50...80 °C. Ohtlikuks muutub kuumenemine üle 150 °C . Ülekuumenemise vältimiseks lukustab juhtplokk hüdrotrafo varem. Temepratuurianduritena kasutatakse tavaliselt NTC -andureid, millel temperatuuri suurenedes takistus väheneb ja vastupidi. 4.6 Kickdown
kiirenduse, jõu, momendi, voolu, pinge ja muude suuruste juhtimiseks [4]. Tagasisidesignaalide genereerimiseks kasutatakse erinevaid andureid, mis edastavad juhtseadmele infot mõõdetava suuruse kohta. Juhtseade on varustatud regulaatoriga, mis võrdleb tagasisideandurilt saadud signaali selle väärtusega, mis on sisse programmeeritud. Näiteks, kui on tegemist konditsioneeriga, mis hoiab ruumis konstantset temperatuuri, siis edastab temperatuuriandur juhtseadmele keskkonna hetketemperatuuri. Kui temperatuur on langenud allapoole vajalikku, siis vähendab juhtseade ventilaatori pöörlemiskiirust. 2.4. Näide Vaatleme üht isereguleeruvat automatiseeritud süsteemi. Joonis 2.5 on kujutatud James Watti kesktõmberegulaator, mis oli loodud 1769. aastal auruturbiini kiiruse reguleerimiseks. Kesktõmberegulaator koosneb kahest kuulikesest, võllist ja libisevast muhvtist. Auruturbini
härmatise moodustumist spiraaltorudele õhuvoolusi, külmutusagensi rõhku, õhu- või spiraaltorude temperatuuri arvesse võttes ning vajaduse tekkides lülitub sulatusreziimile; sulatamine aja ja temperatuuri järgi "Time-temperature defrost" aja ja temperatuuri järgi sulatamisel on soojuspump-seadmel ette määratud kindlad intervallid, millede tagant peab seade lülituma sulatusreziimile või on selleks eraldi temperatuuriandur. Ajavahemik kahe sulatuse vahel võib varieeruda 30 90 minutini olenevalt süsteemist ja regioonist kus soojuspumpa kasutatakse. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 83 Õhk-õhk soojuspumba eelised ja puudused Eelised: Väiksemad investeerimiskulud Lihtne paigaldada Kõrge efektiivsus Reversiivsus Õhk-õhk soojuspumpa saab kasutada ka õhku jahutava seadmena ehk õhukonditsioneerina Puudused:
summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. 26.Optilised mäluseadmed. Info salvestamisel kasutatakse peegelduvat materjali, milles on augud (süvendid).
signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. 5. PILET 1. Võrdlusskeem
mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoogdigitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. PILET 5
Automaatreguleerimissüsteemi stabiilsus oleneb nii objekti kui ka regulaatori dünaamilistest omadustest ja nende kokkusobivusest. Üks ja sama süsteem võib olla stabiilne või mittestabiilne olenevalt regulaatori häälestamisest. Stabiilsuse kadumise oht on iseloomulik suletud süsteemidele, kus põhitagasiside võib lakata õigesti toimimast. Võnkumiste ja võimalike mittestabiilsuste põhjuste selgitamiseks vaatleme vee temperatuuri reguleerimist, kus külma vette lisatakse kuuma vett. Temperatuuriandur asub reguleerimisklapist teatud kaugusel allavoolu. Kui reguleeritud vee temperatuur külma vee temperatuuri järsu alanemise tagajärjel samuti alaneb ajahetkel t0, siis jõuab signaal andurini aja pärast. Seega reageerib andur vee temperatuuri muutusele ajahetkel t 1 = t0+ . Ajavahemik oleneb klapi ja anduri vahelisest kaugusest ja vee kiirusest. Kui oletada, et mõõteseadis ja regulaator on inertsivabad ja toimivad silmapilkselt, siis alates hetkest t 1 ilmub
skeem ja töötamise põhimõte. 1. regulaator, mis reguleerib küttesüsteemis tsirkuleeriva vee temperatuuri sõltuvalt välistemperatuurist; 2. püstiku liiniseade-ventiil (vooluhulga reguleerimiseks); 3. radiaatori reguleer-ventiil( vooluhulga reguleerimiseks ); 4. reguleerventiili termostaat (arvestab ruumi tulevat lisasoojust (päike, elektri- seadmed)); 5. soojakulu arvesti; 6. tsirkulatsioonipump; 7. temperatuuriandur väljas. Nii püstiku kui ka radiaatori reguleerventiilile antakse projektiga sealt läbiv vajalik vooluhulk (eelseade arv). Seda kontrollitakse süsteemi häälestamisel reaalsel tööreziimil ja vajaduse korral korrigeeritakse. Reguleerimise kohta vormistatakse vastav akt. 7.3 Peamised nõuded küttesüsteemide ehitamisel ja ekspluateerimisel 4. Küttesüsteemi võimsus peab vastama hoone soojakadudele. Ta peab andma
Joonis 3.24 Dünaamilise paisu juhtimise korral määrab voolumuutusest sI ning pingemuutusest sU tulenevad liigpinged juhtlülitus. Lihtsamate kaitseviiside puhul vähendab IGBT-ja MOSFET- transistoride sulgemise liigpingeid suurem paisu jadatakistus (joonis 3.25, a) või vooluallika juhtimine (joonis 3.25, b). Siirde temperatuuri vahetu mõõtmine on võimalik vaid siis, kui temperatuuriandur paigutatakse siirdele võimalikult lähedale (nt monoliitlülituste puhul või ühendatakse temperatuuriandur pooljuhtkristalliga). Temperatuuri saab määrata kaudselt dioodi või türistori vastuvoolu mõõtmisega. Siiski on selliseid meetodeid rakendatud ainult intelligentsetes jõumoodulites. Transistor-jõumoodulite temperatuuri mõõdetakse jahutusradiaatorite pinnal või pooljuhtkristalliga ühendatud termoanduritega. Seega annavad mõõtmised soojuslike
annaabi.ee 
