Skeem. Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Seega pingeresonantsi tingimus x L = xC 10)Mida iseloomustavad kontuuri hüvetegur ja ahela võimsustegur? Ahela võimsustegur on aktiivvõimsuse ja koguvõimsuse suhe, mis ühtlasi iseloomustab ka siinuselise pinge ja voolu vahelist suhtelist ajalist nihet perioodis ehk nihkenurka. Kui ϕ = 1cos , on tegemist puhta aktiivenergiaga ning reaktiivenergia edastamist liinis ei toimu. Kui ϕ < 1cos , suureneb ahela vool reaktiivenergia ümberlaadimise tõttu. 11)Kuidas tekib vahelduvvooluahelas vooluresonants? Skeem. Vooluresonants võib esineda vahelduvvoolu rööpahelas, kui ühes harus on kondensaator ja teises pool. Vooluresonantsi tingimuseks on rööpharude reaktiivjuhtivuste võrdsus. 12)Mida iseloomustab tarbija või ahela võimsustegur? Ahela võimsustegur on aktiivvõimsuse ja koguvõimsuse suhe, mis ühtlasi iseloomustab ka siinuselise
Kui ahela aktiivtakistus on suurem reaktiivtakistusest, siis on ahel aktiivse iseloomuga. Kui ahela reaktiivtakistus on suurem aktiivtakistusest, siis on ahel reaktiivse iseloomuga. Kui reaktiivse iseloomuga ahelas on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem siis on ahel induktiivse iseloomuga ning on reaktiivvõimsuse tarbija. Vastupidisel juhul on ahel mahtuvusliku iseloomuga ning käitub reaktiivvõimsuse allikana. Aktiiv- ja reaktiivenergia Energia on võimsuse ja aja korrutis. Nii nagu vahelduvvoolu puhul räägitakse aktiiv- ja reaktiivvõimsusest, nii tuleb rääkida ka aktiiv- ja reaktiivenergiast. Aktiivenergia , mõõtühikuks Wh või kWh. Reaktiivenergia , mõõtühikuks varh või kvarh. Aktiivenergiat mõõdetakse aktiivenergia-arvestiga, reaktiivenergiat reaktiivenergai-arvestiga. Energeetikas hinnatakse keskmist võimsustegurit mingi ajavahemiku (päeva, kuu, aasta) jooksul. See avaldub valemiga Ülesanne
Sn seadme arvutuslik võimsus Slub agregaadi lubatud suhteline koormus nimivõimsuse suhtes (staatilistel agregaatidel 1,1 ... 1,2 , masinagregaatide puhul 1,2 ... 1,4. n paralleelsete plokkide või agregaatide arv. 3.10 Kohalikud reaktiivvõimsuse allikad Tööstuses on kasutusel järgmised kohaliku reaktiivvõimsuse tootmise seadmed: 1) pidevalt töötavad aktiiv- ja reaktiivenergia allikad; 2) elektritarvitid, mis tarbivad aktiivvõimsust, kuid teatud tingimustel toodavad reaktiivvõimsust; 3) spetsiaalsed reaktiivenergia allikad. Esimesse gruppi kuuluvad sünkroongeneraatorid, cos = 0,8. Teise gruppi kuuluvad sünkroonkompensaatorid, võimsustegur mahtuvuslik -0.9. Kolmandasse gruppi kuuluvad kondensaatorid, kondensaatorbatareid, pooljuhtkompenseerimisseadmed ja pöörlevad sünkroonkompensaatorid.
Reaktiivvool on vältimatult vajalik enamlevinud vahelduvvoolumootorites asünkroonmootorites magnetvälja loomiseks. Niisuguse mootori võimsustegur sõltub oluliselt koormusest ning võib muutuda vahemikus cos = 0,1...0,3 tühijooksul kuni cos = 0,8...0,9 nimikoormusel. Induktiivvoolu vähendamiseks elektriliinides võib niisuguste mootoritega rööbiti ühendada kondensaatorid. Niisugust tegevust nimetatakse võimsusteguri parendamiseks. 6.16 Aktiiv- ja reaktiivenergia Energia on võimsuse ja aja korrutis. Nii nagu vahelduvvoolu puhul räägitakse aktiiv- ja reaktiivvõimsusest, nii tuleb rääkida ka aktiiv- ja reaktiivenergiast. Aktiivenergia Wa = P t = U I t cos Wa aktiivenergia vatt-tundides (Wh) P aktiivvõimsus vattides (W) t aeg tundides (h) Aktiivenergiat mõõdetakse aktiivenergia arvestiga. Seejuures kasutatakse enamasti süsteemivälist 100 ühikut vatt-tund, enamasti selle kordseid ühikuid
035 %- ni. CO2 edasine tus vib viia maa kliima muutustele. Peale CO2 eraldub veel palju teisi kahjulikke hendeid, niteks SO2 (vveldioksiid), mis kutsuvad esile happevihmasid ja veekogude happeliseks muutumist. hku eraldub tohutult soojusenergiat, mis samuti viib maa atmosfri soojenemisele. Eelnevast tuleneb, et energiavarustuse phiprobleemiks on energia kokkuhoid. Energia kokkuhoid saavutatakse eelkige elektrienergia kadude vhendamisega. Philiseks kadude vhendamise mooduseks on reaktiivenergia kompenseerimine, kasutades kohalikke reaktiivvimsuse allikaid. Kusjuures thtis on nende tbi, vimsuse, asukoha ja automatiseerimise tase. Suurt thtsust omab kadude vhendamisel koormuste tasakaalustamine. Kadude vhendamine kaudselt toimub ka elektrivarustuse kvaliteedi tstmise teel. Kadude vhendamine on seotud kulutuste suurenemisega. Seega phiksimuseks on optimaalsete nitajate leidmine. Teiseks probleemiks on elektrienergia nutud parameeetrite tagamine, mis tugineb
Ho omakapital · Võrguteenuste hinnakiri 6-35 kV pingel (EE Jaotusvõrk) Lo omakapitali osakaal · Võrguteenuste hinnakiri madalpingel (EE Jaotusvõrk) Ho = r(riskivaba)+ beta r(riskipreemia) · Reaktiivenergia hinnakiri r(rv) riskivaba intress LIITUMISE VARIANDID elektrivõrguga on järgmised: r(rp) turu riskivaba preemia · Peakaitsme suurendamine beta majandusharu risk · Liitumine koos madalpinge võrgu ehitusega
I liini arvutuslik vool !!! Enamik tööstusettevõtete elektritarbijad tarbivad ka reaktiivvõimsust. Seetõttu kantakse ka liinide kaudu reaktiivenergiat. Reaktiivenergia ülekandmisega on seotud voolu suurenemine, millega 3) Kokkusobitamine: kaasnevad: I lub I k .n 1) suuremad ristlõiked elektrivarustamissüsteemides kõikides
P cos S Võimsustegur on väga oluline näitaja elektrienergia ülekandel, mida suurem on võimsusteguri väärtus, seda vähem voolu tarviti tarbib ning seda efektiivsemalt elektrienergiat kasutatakse. Mootoritel jääb ta nimikoormusel vahemikku 0,8...0,9 ja tühijooksul 0,1...0,3. Aktiiv- ja reaktiivvõimsuse olemasolu tingib ka aktiiv- ja reaktiivenergia tarbimist võrgust. Reaktiivenergia on vältimatult vajalik enamlevinud vahelduvvoolumootorites –asünkroon- mootorites– magnetvälja loomiseks, kuid põhjustab võrgus suuremaid elektrienergia võnkumisi ja kadusid. Aktiiv- ja reaktiivenergia avaldatakse vastavalt W Pt a W Qt r
6.10 Mahtuvusega vooluring 85 6.11 Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis 87 6.12 Aktiivtakistus ja kondensaator vahelduvvooluringis 91 6.13 Induktiivsuse ja mahtuvuse jadaühendus. Pingeresonants 92 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus. Vooluresonants 95 6.15 Võimsustegur 98 6.16 Aktiiv- ja reaktiivenergia 98 7 Kolmefaasiline vool 100 7.1 Kolmefaasilise voolu saamine 100 7.2 Generaatorimähiste ühendusviisid 101 7.3 Tarvitite tähtühendus 104 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus 107 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus 109 7
kommutatsiooniprotsess. Viimane on eriti oluline tuleohtlikus keskkonnas paigaldatavate elektriseadme puhul. Vahelduvpingeregulaatori pinge ja vooludiagrammid on näidatud joonisel 4.28. Ahelas tekib vool pärast trüristor avanemist. Tüürnurk α määrab voolukõvera pinge ja voolukõverate vahelise nihke. Induktiivkoormuse puhul jääb vool pinge suhtes veelgi enam maha. Seega suurendab vahelduvpinge regulaator reaktiivenergia tarbimist ja lisakadusid toitevõrgus. 129 uv uv γ E α t α t λ iv λ iv
2. Millal ja millises vooluringis tekib vooluresonants? 3. Kuidas vooluresonantsi saada? 4. Milline on resonantsi korral vooluringi kogutakistus? 5. Milline on vooluresonantsi korral ahelas vool? 6. Kus vooluresonantsi kasutatakse? Kas vooluresonants on ohtlik nähtus? 55.Võimsustegur 1. Mida tähendab cos ? Kui suur võib cos maksimaalselt olla? 2. Miks püütakse cos parandada? 3. Mis kasu on cos tõstmisest? 4. Mida tehakse cos parandamiseks? 54.Aktiiv- ja reaktiivenergia 1. Mida nimetatakse energiaks? 2. Millega mõõdetakse aktiivenergiat? 3. Mis ühikutes aktiivenergiat mõõdetakse? 4. Millega mõõdetakse reaktiivenergiat? Mis on mõõtühikuteks? 55.Kolmefaasiline vool. Kolmefaasilise voolu saamine. 1. Miks kasutatakse kolmefaasilist vahelduvvoolu süsteemi? Mis on kolmefaasilise voolu eeliseks? 2. Millist voolu nimetatakse kolmefaasiliseks vahelduvvooluks? 3. Joonestada lihtsaim kolmefaasilise voolu generaator. Kuidas
mehhaaniliseks energiaks. • Veeenergia muutmise viisi järgi jagatakse turbiinid 2-te gruppi: – reaktiivturbiinid – tööratas on alati üleni vees, kus rõhk suurem atmosfäärsest rõhust. Sellele mõjub nii vee potentsiaalne kui kineetiline energia, mis turbiini käivitab. – aktiivturbiinid – asuvad alati õhus ja selle töörattale suunatakse vastavast düüsist väljuv veejuga. Nim ka koppturbiinideks. • Enamlevinud kasutuses on reaktiivturbiinid. Sõltuvalt reaktiivenergia tööratta ehitusest liigitatakse: – pöördlabaturbiinid – radiaal-aksiaalturbiinid • Pöördlabaturbiini tööratas koosneb võllile kinnitatud 4...8 labast, labade asend on turbiini kasuteguri suurendamise nimel reguleeritav võlli sisemuse kaudu. • Pöördlaba turbiini võll on reeglina vertikaalne ja ühendatud elektrigeneraatori rootoriga. Kasutegur on sellel suhteliselt kõrge 94...96 %. Väliskirjanduses nim pöördlabaturbiine kaplanturbiinideks
PR + (Q − Q K ) X U = U 0 − ∆U = U 0 − (3.32) U Pinge reguleerimise konkreetsemad küsimused kuuluvad võrgutalitluse juhti- mise valdkonda. Tarbijate konkreetne stimuleerimine ja reaktiivvõimsuse kompenseerimise motivatsiooni loomine saab praktikas toimuda elektritariifide kaudu. Seega on reaktiivvõimsuse kompenseerimine tihedalt seotud reaktiivenergia tariifidega. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 71 3.7. ARVUTUSTEHNIKA KASUTAMISEST ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMISEL Keerukate elektrivõrkude arengu planeerimine vastavalt tänapäeva nõuetele on mõeldamatu ilma arvutustehnika ulatusliku rakendamiseta. Vaja on luua
8, b. Väljundpinge positiivse poolperioodi vältel on lüliti VT1 suletud ning pinge väljundis Us = +0,5Ud. Väljundpinge negatiivse poolperioodi vältel on lüliti VT2 suletud ning pinge väljundis Us = +0,5Ud. Enne kui üks lüliti sulgub, siis teine avaneb, kuid sellegipoolest on mõlemad lülitid hetkeliselt suletud ning lühistavad alalisvoolu toiteahela. Voolu teekond reaktiivkoormuse korral on näidatud joonisel 1.8, b. Vabavoolu dioodid VD1 ja VD2 tagastavad mootori M reaktiivenergia toitevõrku. Kuna Us on positiivne ajavahemiku 0 < t < 0,5T kestel, juhib voolu transistor VT1 või diood VD1. Alates hetkest, kui Is muutub negatiivseks juhib poolperioodi alguses voolu diood VD1. Seega juhivad vabavoolu dioodid voolu siis, kui vool ja pinge on vastassuunalised. Joonisel 1.8, c on toodud ühefaasilise täissild-pingevaheldi jõuahela skeem. Skeemi mõlemad õlad sisaldavad transistoride paari koos vasturööplülituses vabavoolu dioodidest koosneva vastuvoolu tühjendusahelaga
1,0 U 0,5 1,0 Joonis I. I I. Reluktantsmootori kiiruse-r,o,rencli-tunnus.iocln Joonis l.l2. Neljapooļuselise reļuktantsmootori rootori ristlõikepind, millel on näha 4 radiaaļselt asetsevat su]ęfud uuret (a) ja staaįori maņetvooņ srtunavad siseuurded (b) Suur reaktiivenergia tatve, mis sõltub pooluste atvust ja masina võinrsusest. otsevõI'kuļü]ituses on reluktantsnrootori võirnsustegur cos rp = 0,4...0,5 : -ia kasutegur ņ 0,_55...0'8. Järelikult ttrleb relr-rktantsrnootorit toitva sageciusntuunduri võitltsLts valida välrenraļt 60 o/o surrrenr kui sanra väĮultdvõimsusega asünkroonmootori pulrul. Reluktantsrlrootori lubatav ülekoornrusmoment on ainult 1,2Tn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
