- teata kohe tõstuki juures ilmnenud vigadest; - piira tõstuki töötsoon; - kasuta korvis ohutusrakmeid. ÄRA KUNAGI KASUTA TÕSTUKIT, KUI SEE POLE TEHNILISELT KORRAS VÕI KUI SA POLE SAANUD VÄLJAÕPET SELLE KASUTAMISEKS. ESEMETE TÕSTMINE JA TEISALDAMINE Esemete tõstmiseks ja teisaldamiseks tohib kasutada vaid konkreetseks otstarbeks sobivaid piisavalt tugeva konstruktsiooniga seadmeid. Tõstukeid ja tõstevahendeid ei tohi üle koormata. Tõsteseadmed tuleb paigaldada kohtadesse, kus on tagatud aluspinna kandvus. Tõstetav koorem tuleb hoolikalt kinnitada, kasutades selleks ettenähtud abivahendeid. Tõsteseadmed ja abivahendid peavad olema ametlikult aksepteeritud ja tehniliselt korras. Tõsteseadme tööpiirkond peab olema eraldatud ehitusobjektist ja ümbritsevast territooriumist selliselt, et ohtlikule alale ei pääseks inimesi. Ala piiramiseks tuleb kasutada ümbritsevast keskkonnast selgelt eristuvaid tõkkepuid, aedikuid
Vaata TV täiendus! 2.3.5. Teisaldatavad tellingud tuleb kindlustada juhusliku liikumise vastu. 2.3.6. Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab olema tasandatud ja tambitud. Sellelt tuleb tagada sademevee ärajuhtimine. 2.3.7. Tellinguid, mis paiknevad liikumisteede juures või koorma tõstmise kohtades, tuleb kaitsta löökide, vigastuste ja nihkumiste eest. Ohtlik tsoon tellingute ümber tuleb eraldada piirdega ja varustada hoiatusmärgistusega. 2.4 Tõsteseadmed 2.4.1. Tõsteseadmeid ja nende lisaseadiseid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. 2.5. Tõsteseadmed 2.5.1. Inimeste tõstmiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteseadmeid ja abivahendeid. 2.5.2. Inimeste tõstmiseks kasutataval töövahendil peavad olema seadised, mis väldivad: 2.5.2 (1) tõsteseadme ümberminekut; 2.5.2 (2) tõsteseadmelt kukkumist; 2.5.3. Tõsteseade peab olema varustatud vahenditega, mis selle avariilisel
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müüja TM13 Referaat KAUBANDUSLIKUD SEADMED Marjana Kuusmaa Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 KÜLMSEADMED..............................................................................................................4 1.1 Külmseadme täitmine...................................................................................................5 1.2 Ohutus..........................................................................................................................6 1.3 Puhastamine..................................................................................................................6 2 KASSASÜSTEEM..............................................
kontrollima tööohutuse plaani täitmist ning korrigeerima või laskma seda korrigeerida, kui töös tekib muudatusi; -võtma kasutusele abinõud, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud. PÜSIKINDLUS JA TUGEVUS Kindluse ja tugevuse tagamiseks ehitusplatsil peavad kõik materjalid, seadmed ja üldjuhul iga objekt, mis ükskõik mis viisil liikudes võiks mõjutada töötajate ohutust ja tervist, peavad olema kinnitatud sobival ja ohutul viisil ehitustellingud, trepid, tõsteseadmed jms. Ebapiisava tugevusega või ebastabiilsetest materjalidest koosnevate konstruktsioonide ja pindade kasutamine on keelatud. EVAKUATSIOONIPÄÄSUD JA -TEED Ohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda kõikidelt töötamiskohtadelt kiiresti ja ohutult. Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vastavalt märgistatud ja valgustatud piisava valgustugevusega turvavalgustusega. Öösel või tumedal aastaajal ehitusplatsil väljas
9. VIBRATSIOON Üldvibratsioon Kohtvibratsioon Vibratsioontõbi Vibratsiooni vähendamine Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide ...
mehhaniseeritud peale- ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga Kaubavoog - kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks Kohustus - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Komplekteerimistõstuk - tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks Konsolideerimine - kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti Konto - finantsarvestuse abivahend, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks Konventsionaalne - traditsioonile vastav, leppekohane, tinglik Krediit - laen Kulu - aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või
Tartu kutsehariduskeskus Kaubanduse ja ärinduse osakond Karmen Lillepõld LAOMAJANDUSE PORTAAL lõputöö juhendaja:Lidia Feklistova Tartu 2009 Sisukord Tartu kutsehariduskeskus................................................................................................1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 ......................................................................................................................................3 Millise info leiad portaalist.............................................................................................4 Ettevõtted..................................................................................................................4 Uudised.....................................................................
........süsteem a) süüte 6) Hüdrodünaamilise transmissiooni tüüpilised elemendid on a) hüdropump b) hüdromootor 7) Mis isel ROPS tüüpi kabiini? Kaitseb masinisti masina ümberminekul 8) Auto kolm põhiosa on: a) mootor, kere, sassii 9) Tööorgani järgion konveierid a) lint b) kraap c) tigu d) plaat 10) Konstruktsiooni ja teenindusvälja keerukuse järgi on tõste masinad a) lihtsad tõsteseadmed b) ehituskraanad c) ehitustõstukid 11) Iseliikuvate- ja autotõstukite tõsteseaded on a) sarniir-hoob b) tleskoopnool c) paralleelogramm 12) Kopa täite- ja tühjendussuuna järgi on ühekopalised laadurid: a) Frontaalse täitmise ja külgtühjendamisega b) Frontaalse täitmisega ja tühjend 180* ulatuses c) Front ja front 13) noole liikuvuse järgi jaotatakse tornkraanad a) tõstetava noolega
(5) Teisaldatavad tellingud tuleb kindlustada juhusliku liikumise vastu. (6) Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab olema tasandatud ja tambitud. Sellelt tuleb tagada sademevee ärajuhtimine. (7) Tellinguid, mis paiknevad liikumisteede juures või koorma tõstmise kohtades, tuleb kaitsta löökide, vigastuste ja nihkumiste eest. Ohtlik tsoon tellingute ümber tuleb eraldada piirdega ja varustada hoiatusmärgistusega. §29. Tõsteseadmed (1) Kõik tõsteseadmed ja nende juurde kuuluvad lisaseadised, koostisdetailid, toestused ja ankurdused peavad olema korralikult konstrueeritud, ehitatud ja monteeritud, et tagada piisav tugevus kasutamisel ning hoitud heas töökorras. (2) Tõsteseadmeid tohib käsitseda ainult eriväljaõppe saanud töötaja. (3) Kõigil tõsteseadmetel ja lisaseadistel tuleb selgelt näidata nende maksimaalne lubatud tõstejõud.
märkimisväärsed lisakulutused - seetõttu on firmale igati kasulik rakendada tööõnnetuste vältimiseks ettevaatusabinõusid. Käesolevas voldikus ongi põhitähelepanu pööratud praktilistele ettevaatusabinõudele. Mis on töövahend? Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks: · masinad ja seadmed (ketassaed, puurmasinad, kopeermasinad, muruniidukid, jne.); · käsitööriistad (kruvikeerajad, noad, käsisaed, liharaiumiskirved, jne.); · tõsteseadmed (tõstukid, tõstetavad tööplatvormid, vintsid, tropid, jne.); · muud vahendid (redelid, survepesurid, jne.). Mida peab ette võtma? · Selgita välja, millised sinu poolt kasutatavad töövahendid võivad tekitada ohtu ja kuidas. · Mõtle, mida sa saaksid teha ohu vältimiseks ja kontrolli, kas seda on võimalik teha. · Otsusta, kas on vaja rakendada veel mingeid täiendavaid ohutusabinõusid. · Tegutse
2) Tõsteseadmete liigitus: * tungrauad, * peavad tõsteseadmed taluma küllalt suurt tormi. sepistamise teel. Valuterast võib kasutada vaid siis, kui 35) Puistelasti haarajad: Tsüklilise polüspastid, * vintsid, * talid (telpid). Tuule põhjustatud koormus F tuul=piAi, kus Ai konks on kadudefektide avastamiseks läbi valgustatud. toimega TTS võimaldavad tõsta puistlasti
ümbritsevasse keskkonda (1 %) Järeldus: Enam soojust läheb massilt väiksemasse lõikeprotsessis osalevasse keskkonda. 22 TOOTMISTRAUMATISM JA H. KUTSEHAIGUSTESSE ... on sisult keerukas ja paljufaktoriline nähtus, mis kätkeb OHTLIKE (traumatekitajad ) ja KAHJULIKE (haigustekitajad) faktorite mõju inimesele tööprotsessis.O ja K faktorid jagunevad nelja rühma: 1- FÜÜSILISED: liikuvad masinad, masinaosad ja mehanismid, trans- port, tõsteseadmed, treilaast, lõikeriistad, tolm, temp., elekter, kiiritus. 2- KEEMILISED: erinevad grupid- üldtoksilised ärritavad, toksilised (kasvajate teke), sensibiliaarsed (allergia teke), mutageensed (sugurak- kudele mõjuvad). Kahjulikud aurud ja gaasid, toksiline tolm ning agressi- ivsed vedelikud (happed ja leelised). 3- BIOLOOGILISED: mikro (bakterid, viirused, pisilased)- ja makroor- ganismid (taimed, linnud, loomad, kalad). 4- PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED: so ERILINE rühm kahjulikke ja oht-
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Tööinspektsioon Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helen Kant Tööinspektsioon SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1.TÖÖINSPEKTSIOON........................................................................4 1.1.Tööinspektsiooni ajalugu................................................................4-6 2.TÖÖTAJAD..................................................................................6 2.1 Töökeskkonnaspetsialist..................................................................6 2.2 Töökeskkonnavolinik......................................................................6-7 2.3 Töökeskkonnanõukogu..........................
Osa tööst tehakse kõrgustes ja ka tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke, seal esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Palkmajaehitaja põhilised töövahendid on liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, mootorsaag, elektritrell, riisk, vararaud, mitmesugused vesiloodid, elektrikäsifreesid ja saed, nivelliir, tõsteseadmed, peitlid ja muud käsitööriistad. Turvatöötaja Turvatöötaja kaitseb objekte, vara ja isikuid kallaletungide, varguste ning vandalismi eest. Turvatöötaja peab olema hea füüsilise ja vaimse tervisega. Tööiseloom Turvatöötajad kaitsevad objekte, vara ja isikuid kallaletungide, varguste ning vandalismi eest, hoiavad ära kõrvaliste isikute juurdepääsu valve all olevatesse hoonetesse ja territooriumile ning tagavad turvalisuse rahvakogunemistel.
Kas töötajate abiruume (riietuskabiine, pesemisruume jms) on piisavalt? Kas on olemas koht (söökla vms), kus töötajad saavad süüa? Kas on olemas esmaabivahendid; kas meditsiiniline järelevalve on tagatud? Kas töötajaid on saanud ohutuks käsitsi teisaldamiseks juhendust ja väljaõpet? Kas raskete koormate teisaldamiseks on olemas tõsteseadmed? Kas ehitusplatsil (nii maa all kui õhus) olevate pingestatud elektriliinide asukoht on teada? Kas pingestatud elektriliinidega töötamiseks on olemas reeglid? Kas on hoolitsetud selle eest, et pädev isik hooldaks ja kontrolliks sageli elektrisüsteeme ja -seadmeid? Kas tellinguid püstitavad, tõstavad ümber ja lammutavad sellel alal pädevad isikud?
Kas töötajate abiruume (riietuskabiine, pesemisruume jms) on piisavalt? Kas on olemas koht (söökla vms), kus töötajad saavad süüa? Kas on olemas esmaabivahendid; kas meditsiiniline järelevalve on tagatud? Kas töötajaid on saanud ohutuks käsitsi teisaldamiseks juhendust ja väljaõpet? Kas raskete koormate teisaldamiseks on olemas tõsteseadmed? Kas ehitusplatsil (nii maa all kui õhus) olevate pingestatud elektriliinide asukoht on teada? Kas pingestatud elektriliinidega töötamiseks on olemas reeglid? Kas on hoolitsetud selle eest, et pädev isik hooldaks ja kontrolliks sageli elektrisüsteeme ja -seadmeid? Kas tellinguid püstitavad, tõstavad ümber ja lammutavad sellel alal pädevad isikud?
5 2.2. Terastrossi valik Järgnevalt valitakse sobiva tõmbetugevuse ning profiiliga terastross. Trossi andmed on toodud tabelis 2.1. Tabel 2.1. Terastrossi tehnilised parameetrid [1] Jrk. Parameeter Väärtus nr. kraanad, elektrilised 1 Kasutusala tõsteseadmed, seadmed, kus trossi keritakse 2 Trossi läbimõõt dtr = 15,0 mm Traatide summaarne ristlõike 3 86,27 mm2 pindala Minimaalne 4 S0tr = 117 kN katkemiskoormus 5 Illustratsioon 2.3
hädaolukordades. Trümmi tohib minna vaid vanemtüürimehe loal, ka sel juhul tuleb kanda kaitseriietust. Kui tüürimees leiab, et trümmi minek on antud ajahetkel ohtlik, tuleb enne trümmi minemist seda 24 h tuulutada. Trümmis on keelatud kasutada lahtist tuld, tõsta üksi raskusi. Laadimise ajal peab jälgima, et ei olek luugikrae all ning et last ei hakkaks kukkuma. 22. Ohutusnõuded tõstetööde teostamisel. Tõsteseadmed. Kõik lastimistööd peavad toimuma järelvaatajaga, kes jälgib, et kauba mass ei ületaks tõstemehhanismis lubatud masse. Tõsteseadmetaga ei tohi tõsta inimesi, nind töstemehhanismidega töötamisel tuleb kanda kaitseriietust. Tõsteseadmete korrosioon pole lubatud (kui trossidel on korrosioon rohkem kui 10%, tuleb nad vahetada). Samuti ei tohi tõstemehhanismide trosside vahe moodustada 90 kraadist nurka. Alustades laadimist, tuleb
Redeleid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. Teisaldatavad tellingud tuleb kindlustada juhusliku liikumise vastu. Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab olema tasandatud ja tambitud. Sellelt tuleb tagada sademevee ärajuhtimine. Tellinguid, mis paiknevad liikumisteede juures või koorma tõstmise kohtades, tuleb kaitsta löökide, vigastuste ja nihkumiste eest. Ohtlik tsoon tellingute ümber tuleb eraldada piirdega ja varustada hoiatusmärgistusega. Tõsteseadmed Kõik tõsteseadmed ja nende juurde kuuluvad lisaseadised, koostisdetailid, toestused ja ankurdused peavad olema korralikult konstrueeritud, ehitatud ja monteeritud, et tagada piisav tugevus kasutamisel ning hoitud heas töökorras. Tõsteseadmeid tohib käsitseda ainult eriväljaõppe saanud töötaja. Kõigil tõsteseadmetel ja lisaseadistel tuleb selgelt näidata nende maksimaalne lubatud tõstejõud. Tõsteseadmeid ja nende lisaseadiseid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt.
Riskianalüüsi läbiviimisega seotud probleemid Töökeskkonnaalase töö korraldamine on süsteemne meeskonna töö! Töövahend ja selle ohutu kasutamine. Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohud ja riskid.- Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks: · masinad ja seadmed (ketassaed, puurmasinad, kopeermasinad, muruniidukid, jne.); · käsitööriistad (kruvikeerajad, noad, käsisaed, liharaiumiskirved, jne.); · tõsteseadmed (tõstukid, tõstetavad tööplatvormid, vintsid, tropid, jne.); · muud vahendid (redelid, survepesurid, jne.). Ohutu kasutamine: · - kasuta tööks õigeid töövahendeid; · - veendu masinate ja seadmete turvalisuses; · - kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised; · - taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus; · - vii hooldustöö läbi turvaliselt; · - juhenda ja koolita seadmete kasutajaid. Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohud ja riskid.-
www.logiproff.com/popFile.php?id=67 4. Milline näeb välja ja kuidas töötab peenkauba läbivooluriiul? Tavaline avatud riiul kõrgusega enamasti 2,0-2,3m ja sügavusega 0,3-0,6m. Peenkaubariiulid võivad olla ka kõrgemad ja ulatuda läbi kahe kuni kolme korruse. Kasutatakse enamasti juhtudel, kui ühe toote laoseisu maht ruumalaühikutes on vähem kui 0,5 kuupmeetrit. 5. Kirjeldada liikuvmastiga tõstukit. Vastus : . Liikuvmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed. Nende eeliseks on suur kasutamise universaalsus. Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis edasitagasi koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt, tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata. Alust on võimalik kallutada nii masti kui ka kahvlite abil. Kui mast on koos kaubaga eesmises asendis, toimib tõstuk vastukaalu põhimõttel, kui aga tagumises asendis, toimib see tugiratta põhimõttel.
html http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/10_Tostukid%20ja%20laoseadmed.pdf http://m.autoline.ee/bp/foto-laadur-komplekteerimiststuk-LINDE-V-12-01-- 14042411265567057200.html 8 14. Missuguseid tööoperatsioone on võimalik laos teostada komplekteerimistõstukitega? Komplekteerimistõstukid on tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks. Komplekteerimistõstuki abil on komplekteerimistöö teostamine efektiivne, mugav ja ohutu. Tõstuk on varustatud konsooliga, millele kinnitatakse komplekteerimisleht. http://e-ope.khk.ee/oo/tostukite_liigid_ja_ehitus/komplekteerimiststukid.html 15. Milline on komplekteerimistõstuk, millega saab komplekteerida kolmandalt kuni viiendalt riiulikorruselt? Kõrgkomplekteerimistõstuk. http://e-ope.khk
kaubale. Kolmanda osapoole all mõeldakse üldjuhul ettevõtet, kes suudab pakkuda integreeritud logistilisi teenuseid Kombineeritud veod Vedude liik, mille puhul kasutatakse kaht või enamat veoviisi. Kaup on kogu veoprotsessi käigus ühes kaubaruumis (veoühikus). Kaupa ei laadita vahepeal maha ega panda koormasse eraldatud osadena. Veoühik (treiler, konteiner jne.) laaditakse ümber teisele veovahendile, kusjuures muutuda võib veoviis. Komplekteerimistõstuk Komplekteerimistõstukid on tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks. Tõstuki abil on komplekteerimistöö teostamine efektiivne, mugav ja ohutu. Tõstuk on varustatud konsooliga, millele kinnitatakse komplekteerimisleht. Toodetakse madalkomplekteerimistõstukeid (1-2 riiulikorrus), keskmiste kõrguste komplekteerimistõstukeid (2-4 riiulikorrus) ja kõrgkomplekteerimistõstukeid (2 - 8 riiulikorrus). Konossement (Bill of Lading)
Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusab...
pihtasaamise oht?Kas hoidefunktsioonid surupinnaga on reguleeritud nii, et ei ole masinaosa ja detaili vahele jäämise ohtu? Kas masina/seadme ümber põrandal on libisemist välistavad kleepribad? Kas põrandal on juhtmeid, voolikuid, tootmisjäätmeid, tõstealuseid või muid segavaid esemeid, mille otsa on võimalik komistada? Kas töökohal on vajalikud tehnilised abivahendid, näit. tõstukid, tõstvad töölauad, konveierid, iminappadega tõsteseadmed ning kas nad on kaetud ohukatetega ning korralikult hooldatud? Kas töökohal on piisavalt vaba ruumi selleks, et tööd saaks teha ohutult ja teisi ohustamata? Kas töökoha koristamine on harjumus ning kas rakendatakse mingeid kindlaid rutiinseid koristusprotseduure? (töökultuur) Libisemine ja kukkumine 2013.a. Eestis juhtunud 4180 tööõnnetusest oli 722 (17,2%) tingitud samal tasapinnal libisemisest või komistamisest.Juhtub kõikjal – rasketööstusest kontoritööni
vastavalt materjalide saabumise graafikule. Materjalide saabumise graafikut korrigeeritakse ja täpsustatakse ehitusplatsi üldkoosolekul ja ka vajadusel jooksvalt, arvestades ehitustegevuse tegelikku kulgu. Kõikide suuremahuliste valmisdetailide nagu kannvundamentide, karkassielementide (postid, talad), vahelaepaneelide, trepielementide ning välisseina- ja soklipaneelide montaaz toimub ratastelt ning saabuvad platsile vahetult enne nende paigaldamist. Põhimaterjalid, tõsteseadmed, ja transpordi organiseerib peatöövõtja. Alltöövõtja hangib abimaterjalid, kooskõlastades materjali tüübi ja margi peatöövõtjaga, kes omakorda kooskõlastab need tellijaga esitades vajaliku kehtiva dokumentatsiooni (sertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid, kasutusjuhendid ning hooldusjuhendid). 8.1 Toodangu väljastamine 8.1.1 Ladustamine tehases ja transport Elementide tootja on vastutav materjalide, valmistoodangu ja muu varustuse eest, mis kuuluvad tema
Tanke pn vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstivuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostust. Aastast 1978 nõuabb, et ehitavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Eluruumid ja masinaruumid on reeglina ahtris. Lossimiseks on tankerite pumbaruumide miidlist ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustiku ühenemisel abistavad tõsteseadmed. 6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Veeldatud gaasi tankerid Sõltuvalt lasti veeldumistemperatuurist on kasutusel alljärgnevad alaliigid: · Kuni -55°C puuraugugaas (LPG), ammoniaak · Kuni -104°C etaan, eteen · Kuni -164°C maagaas (LNG), metaan Konstruktiivselt on nad ideaalse isolatsiooniga ja isoleeriva ballastiga. Tankid on kas sfäärilised,
Tankerid on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest Uutel tankeritel peavad olema ka kahekordsed pardad (double hull) Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed. Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Veetakse õli, nafftat. 6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Sõltuvalt lasti veeldumistemperatuurist on kasutusel alljärgnevad alaliigid: kuni -55 °C puuraugugaas (LPG), ammoniaak; kuni -104 °C etaan, eteen; kuni -164 °C maagaas (LNG), metaan · Konstruktiivselt on nad väga hea soojus- isolatsiooniga
töötavad ka teistes talitlustes. Näiteks tõstemasinad kord tõstavad, kord langetavad, kuid vahepeal esineb nende töös seisakuid (nt koorma laadimisel). Samuti puurimisseadmed, mis koormatakse vaid puurimise ajaks, pausi ajal on mootor välja lülitatud. See tähendab, et mootori võimsus võib erinevate talitlusviiside korral olla erinev, mistõttu tuleb talitlusviis täpselt ära määrata ajami projekteerimisel. Võimsates rakendustes, nagu tõsteseadmed ja tööstusrobotid, muutuvad moment ja kiirus talitluskestuse jooksul märgatavalt. Samui vajatakse kiirenduse ajal suuremat kävitusmomenti ning pidurdamise ajal pidurdusmomenti. Tabel 4.1. Elektrimootorite erinevad talitlusviisid EN 60034 järgi [6]. Tüüp Nimetus Kirjeldus Kestevtalitlus Talitlusviis, kus masin töötab pidevalt nimikoormusel,
2. Tugiratastõstukid. Lisaks siirdamisele ka kaupade virnastamise või hoiukohale paigutamise funktsioon. Virnastamisel või hoiukohtadele paigutamisel peavad eesmised tugirattad saama liikuda alumisel korrusel asuva aluse vahedesse. Seega esimese korruse kaubaalused peavad olema alati paigutatud väga täpselt. Juhiplatvormita tugiratastõstuk Juhiplatvormiga tugiratastöstuk Juhiistmega tugiratastõstuk 3. Lükandmastiga tõstukid. Ladudes enam kasutatavad tõsteseadmed. Universaalsed. Mast liigub koos kaubaalusega edasi-tagasi. Seetõttu saab tõstet teha distantsilt, ei pea alumise korruse alusele sisse sõitma nagu siirdetöstukiga. Negatiivse omadusena toob see kaasa vajaduse laiade vahekoridoride järele (2,7-2,9m). Enamik lükandmastiga tõstukitest varustatud külgnihkega. Tõstejõud 1,2-3,2 tonni, kiirus kuni 12 km/h. Tõstekõrgus kuni 10- 1 Im. 4. Pöördkahvhga tõstuk
International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed. Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Kemikaalide tankerid Paljud keemiakaubad on ohtlikud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgisuse ning tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist (vedel väävel) ja mõned survetanke. Reeglina on see alaliik tankereid kahekordse pardaga. Vaheseinad tankide ümber on võimalikult siledad, et oleks kerge jälgida tankide hermeetilisust ja neid hooldada. Vaheseinad on tavaliselt roostevabast
laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed. Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Kemikaalide tankerid Paljud keemiakaubad on ohtlikud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgisuse ning tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist (vedel väävel) ja mõned survetanke. Reeglina on see alaliik tankereid kahekordse pardaga. Vaheseinad tankide ümber on võimalikult siledad, et oleks kerge jälgida tankide hermeetilisust ja neid hooldada
International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed. Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Kemikaalide tankerid Paljud keemiakaubad on ohtlikud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgisuse ning tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist (vedel väävel) ja mõned survetanke. Reeglina on see alaliik tankereid kahekordse pardaga. Vaheseinad tankide ümber on võimalikult siledad, et oleks kerge jälgida tankide hermeetilisust ja neid hooldada. Vaheseinad on tavaliselt roostevabast
Raami pikendatakse suruõhusilindri abil. Tagumine suruõhu abil väljalükatav osa paikneb teleskoopiliselt põhiraami sees. (Pildid 3.21 ja 3.22) Valmistatakse ka konteinerite veo alusraame, mis on varustatud tõstukitega. Niisugune alusraam võimaldab tõsta konteinerit laadimiseks maapinnale. Tõsteseadmed on võimelised tõst- ma kuni 36 t koormust ning käitlema nii 20 ft kui ka 40 ft konteinereid. (Pilt 3.23) Euroliidu juhtorganid peavad perspektiivseks pikkade ja suure kandejõuga autorongide kasu- tuselevõtmist kogu Euroopas. Rasked ja pikad megavedukid vähendavad veokulusid ja aitavad vähen-