50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
206 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dj19
Õppematerjali autor
Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu, mis toimib koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Võimalikult tugeva magnetvälja saamiseks kasutatakse ferromagnetilisi südamikke, mida lihtsamini nimetatakse magnetsüdamikeks, mis moodustavad magnetahela. Vahelduvmagnetväljade puhul valmistatakse südamikud pöörisvoolude nõrgendamiseks ja neist tekkiva energiakao vähendamiseks enamasti 0,3...0,5 mm paksusest
Takt on ajavahemik,mille vältel kommutaatori seisund ei muutu.Tsükkel on taktide kogum.Tööpõhimõte:Seisneb selles, et ankur liigub magnetilise takistuse seisukohast sinna poole kus on väiksem takistus.Kui kahel mähisel on pinge, siis ankur liigub nende keskele.Siis kui järgmisel ajahetkel on pinge juba järgmistel mähistel ,siis liigub ankur nende vahele jne kuni tsükli lõpuni. Alalisvoolu masina tööpõhimõte 1.energia muundamine elektrimasinates elektrimasina töötamisel generaatorina toimub mehaanilise energia muundamine elektriliseks. See seletub elektromagnetilise indutktsiooni seadusega, mille olemus seisneb: kui välise jõuga F nihutada juhe magnetväljas näiteks vasakult paremale risti voolutiheduse vektoriga B, siis indutseeritakse juhtmes elektromotoorjõud. See valem määrab ainult elektromotoorjõu suuruse. Elektromotoorjõu suuna määramiseks tuleb kasutada paremakäe reeglit. Jõu suuna määramiseks tuleb kasutada vasakukäe reeglit
Tartu Kutsehariduskeskus Elektrotehnika alused MAIKO TEDER AT208 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS Referaad Juhendaja:Toomas sommer Tartu 2009 Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli, nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe
7.1 Kolmefaasilise voolu saamine 100 7.2 Generaatorimähiste ühendusviisid 101 7.3 Tarvitite tähtühendus 104 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus 107 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus 109 7.6 Pöördmagnetväli 111 8 Elektrimasinad 114 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte 114 8.2 Asünkroonmootor 115 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor 120 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor 121 8.5 Alalisvoolumootor 122 8.6 Trafo 126
............... 12 Karakteristikud .................................................................................................................................. 14 Kaod ja kasutegur .............................................................................................................................. 16 V kujulised kõverad ........................................................................................................................ 16 Pöörlevad kommutaatorita elektrimasinad .......................................................................................... 16 Tüübid................................................................................................................................................ 17 Käivitamine ja reguleerimine ............................................................................................................ 18 Nurgakarakteristik ................................................................................
kasutatakse juhtimisobjekti mudeleid, mis võimaldavad süsteemide optimaalset ning adaptiivjuhtimist. ajakonstant. Keerukaid süsteeme juhitakse põhiliselt digitaalarvutitega, mis töötavad reaal ajas. 3. intellektuaalsed 34. Elektriajami talitluse liigitus. Elektrimasina nimitalitluseks nim. sellist talitlust, millele tehase poolt on juhtimismeetodid põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnangutel. Neid meetodeid rakendatakse iseseisvalt mootor valmistatud ja mis on märgitud selle nimesildil. Standardite kohaselt eristatakse kaheksat erisugust
**AC Mootorid ehk vahelduvvoolu mootorid.** AC tähistab vahelduvvoolu ja on meetod energia ülekandmiseks akust elektrimootorile ja tema komponentidele (vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub). Vahelduvvoolu mootor on seade, mis muudab vahelduvvoolu energia mehaaniliseks pöörlevaks energiaks. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu,mis toimub koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad: 1. Vasesekadu (voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus) 2. Teraseskadu (magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena) 3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmootorid 2. Asünkr
Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Ühik= 1A; valem:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid