Ventilaatorid Ventilaator on elektriseade, mis on ette nähtud gaaside teisaldamiseks (puhumiseks või imemiseks). Neid kasutatakse ruumide tuulutamiseks - ventileerimiseks, õhu puhumiseks ahjudesse, kuivatus- ja jahutus- seadmetes, kliimaseadmetes, kodutehnikas jms. Vajaliku gaasi liikumist kutsub esile pöörlev tööratas, millel paiknevad labad. Ventilaatori valik teostatakse tavaliselt gaasi vooluhulga ja tekitatava rõhuvahe alusel. Tekkiva rõhuvahe alusel võib ventilaatorid liigitada Madalrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe jääb alla 720Pa Keskrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe jääb vahemikku 720-3600Pa Kõrgrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe on üle 3600Pa Ehituslikult jägunevad ventilaatorid aga järgmiselt: Radiaalventilaatorid ehk tsentrifugaalventilaatorid Radiaalventilaator 1. tööratas; 2. sisendkollektor; 3. spiraalkamper; 4. tööratta võll;...
2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid Asünkroonmootori põhimõtet selgitav skeem Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad mähisega rootoris ja indutseerivad selles elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus Lühisrootoriga asünkroonmootor lahtivõetult Asünkroonmootor läbilõikes Asünkroonmootori karakteristikud Asünkroonmootori karakteristikud pruun joon tüüpiline ventilaatori või tsentrifugaalpumba koormusjoon Asünkroonmootori karakteristikud erineva toitevoolu sageduse korral Asünkroonmootori elektromagnetilise momendi ja voolu kõverad eri tööreziimides Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse ja libistuse valemid Asünkroonmootori ringdiagramm võimalik
*** Referaat Kolmefaasiline asünkroonmootor *** 12. klass *** 2010 Asünkroonmootorist Asünkroonmootor on vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor, mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Nimetus tuleneb sellest, et ta pöörleb elektrivoolu sageduse ja poolusepaaride arvu alusel arvutatavast kiirusest veidi väiksema kiirusega ehk mitte sünkroonselt.
nn.asünkroonset käivitust. **Asünkroonmootorid** Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks või pidurina, mil mehaaniline ja elektrienergia muunduvad soojuseks masinas. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel
2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid Asünkroonmootori põhimõtet selgitav skeem Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad mähisega rootoris ja indutseerivad selles elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus Lühisrootoriga asünkroonmootor lahtivõetult Asünkroonmootor läbilõikes Asünkroonmootori karakteristikud Asünkroonmootori karakteristikud pruun joon tüüpiline ventilaatori või tsentrifugaalpumba koormusjoon Asünkroonmootori karakteristikud erineva toitevoolu sageduse korral Asünkroonmootori elektromagnetilise momendi ja voolu kõverad eri tööreziimides Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse ja libistuse valemid Asünkroonmootori ringdiagramm võimalik
Kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootor Kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootor koosneb liikumatust osast ehk staatorist, liikuvast osast ehk rootorist ja laagrikilpidest. Staator koosneb kerest ja faasimähistest. Keresse on pressitud õhukestest plekkrõngastest koosnev uuretega toru. Uuretesse on mähitud staatori faasimähised. Faasimähised tehakse isoleeritud mähisetraadist. Staatorimähiste kuus otsa viiakse välja mootori keres olevast august ja kinnitatakse klemmliistule. Klemmliistu puudumisel on juhtmeotsad lahtiselt klemmkarbis. Lahtised
väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse.
väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse.
Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks
Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille
Enamiku elektrimootorite nurkkiirus väheneb momendi suurenemisega. Elektimootorite mehaanilised tunnusjooned võime jagada jäikuse järgi nelja eriliiki: 1. Absoluutselt jäik tunnusjoon. (joon 1) Mis tahes momendi väärtusel nurkkiirus ei muutu (=const). Sellise tunnusjoonega on sünkroonmootor. 2. Jäik tunnusjoon (jooned 2 ja 5) Momendi muutumisel muutub nurkkiirus vähe. Jäiga tunnusjoonega on rööpergutusmootorid, väikese rootoritakistusega asünkroonmootor nimimomendi piirkonnas ja liitergutusmootor, millel on ülekaalus rööpergutusmähis 3. Pehme tunnusjoon (3, joon) Momendi suurenemine põhjustab märgatava nurkkiiruse vähenemise. Sellise tunnusjoonega on jadaergutusmootor ja liitergutusmootor, millel on ülekaalus jadaergutusmähis, suure rootoritakistusega asünkroonmootor. 4. Tõusev tunnusjoon (4 joon) Moment kasvab nurkkiiruse suurenemisel. Tõusva
Un Zk 3I k Mootori näivtakistus käivitusel (lühitakistus) - 1.5 Mootoritüüpide tingmärgid Mootoritüüpide tingmärgid vastavalt standardile IEC60617 Ühefaasiline lühisrootoriga asünkroonmootor Kolmefaasiline lühisrootoriga asünkroonmootor Kolmefaasiline faasirootoriga asünkroonmootor Ühefaasiline sünkroonmootor 2 ALALISVOOLUMOOTORID 2.1 Haruvoolumootor 2.1.1 Alalis-haruvoolumootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IαR U-võrgupinge E–ankrumähises indutseeritud vastu-elektromotoorjõud
....................... 21 Kasutegur........................................................................................................................................... 22 Karakteristikud .................................................................................................................................. 22 Töökarakteristikud ............................................................................................................................ 22 Ühefaasiline asünkroonmootor............................................................................................................. 25 Sildiandmed ....................................................................................................................................... 26 Ühendamine toiteallikaga ................................................................................................................. 26 Ülesanne ...........................................................................
Magnetvootihedus sünkmasina rootori pooluse pinnal muutub siinusseaduse järgi ja on pooluse keskel suurim. Sünkroonmasina töötamisel staatorivälja põhjapooluse vastas teisel pool õhupilu on rootoril põhjapoolus. Mis toimub sünkroonmasina üleminekul generaatoritalitlusest mootoritalitlusse? Muutub momendi suund; rootori poolus läheb pöörlemisel staatori poolusest veidi ette. Asünkroonmasina rootoril on kontaktrõngad kui tegemist on faasirootori masinaga. Pidurdatud rootoriga asünkroonmootor on analoogiline sekundaarpoolelt lühistatud trafole. Ideaalsel tühijooksul olev asünkroonmootor pöörleb sünkroonkiirusel koos staatoriväljaga; on analoogiline tühijooksul olevale trafole ja tema rootorimähises puudub vool. Asünkroonmootori libistuskiirus on 0 kui rootor paigal; rootori suhteline kiirus staatorivälja suhtes. Asünkroonmootori libistus on suhteline libistuskiirus staatorivälja kiiruse suhtes; sõltumatu koormusmomendist.
f(M). Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori omadusi töömasina nõuetest lähtudes. 1. Absoluutselt jäik tunnusjoon (1, joon. 2.3). Mis tahes momendi väärtusel nurkkiirus ei muutu (ω=const). Jäikustegur β=∞. Sellise tunnusjoonega on sünkroonmootor. 2. Jäik tunnusjoon (jooned 2 ja 5 joon. 2.3). Momendi muutumisel muutub nurkkiirus vähe. Jäiga tunnusjoonega on rööpergutusmootorid, väikese rootoritakistusega asünkroonmootor nimimomendi piirkonnas ja liitergutusmootor, millel on ülekaalus rööpergutusmähis, β= –40...–10. 3. Pehme tunnusjoon (3, joon. 2.3). Momendi suurenemine põhjustab märgatava nurkkiiruse vähenemise. Sellise tunnusjoonega on jadaergutusmootor ja liitergutusmootor, millel on ülekaalus jadaergutusmähis, suure rootoritakistusega asünkroonmootor. β ≤ –10. 4. Tõusev tunnusjoon (4, joon. 2.3). Moment kasvab nurkkiiruse suurenemisel. Tõusva
SÜNKROONMOOTOR Referaat Juhendaja: Koostaja: Tallinn 2016 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ehitus..........................................................................................................................................5 .....................................................................................................................................................6 TÖÖPÕHIMÕTE........................................................................................................................7 käivitamine..............................................................................................
Elektromagnetlained levivad ruumis ühtlase kiirusega - 300 000 km/s. See on suurim kiirus looduses. 3. Seadused ja reeglid Farady induktsiooniseadus: Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline kontuuriga ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Lenz'i reegel: Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esile kutsuvat magnetvoo muutumist. 4. Ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine Generaator, asünkroonmootor, trafo 5. Valemid I U1 n 1 =BS = i = L T = LC 2 =k = 1 T= t t U2 n2 f
Terminal TSX T317 3. Nupujaamad 2 tk 4. Kontaktorid 3 tk 5. Lõpplüliti 6. Induktiivandur 7. Tüüritav alaldi 8. Asünkroonmootor L1 L2 L3 L3 L3 O0,01 O0,02 O0,03 O0,04 O0,05 TSX 1720 I0,01 I0,02 I0,03 I0,04 I0,5 I0,06 Induk. andur +24 V Start Stopp Termo Lõpp- Talitluse
1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nuppjaam 4. Kontaktorid - 2 tk. 5. Lõpplülitid - 2 tk. 6. Asünkroonmootor Joonis 1 installatsiooniskeem KM1 KM2 ~ 230 V O0,01 O0,02 TSX 1720 I0,01 I0,02 I0,03 I0,04 I0,05 +24V S1 F4 S2 S3.1 S4.1 S3.2 S4.2 1. Töö eesmärk
loogikakontrolleri abil Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1) Programmeeritav loogikakontroller 2) Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 TSX 1720 3) Terminal TSX T317 4) Kontaktorid 2 tk. 5) Nuppujaamad 2tk 6) Asünkroonmootor Joonis 1 installatsiooniskeem KM1 KM2 ~ 230 V O0,01 O0,02 TSX 1720 I0,01 I0,02 I0,03 I0,04 +24V F4 S1 S2.1 S3.1 S2.2 S3.2 1. Töö eesmärk
pinge langeb 50-60 % ni nimipingest Kontaktor omab nulllkaitset st. lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori kaitsevõime Kontaktoreid kasutatakse peamiselt tööstuslike jõuahelate kommuteerimiseks pingega kuni 660 V ja vooludega kuni 1600 A. elektrimootorite elekterkütte, valgustuse, reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmete, võimsate alalisvooluahelate Kus kasutatakse? Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus (takistusahjud) AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühismootoriga Alalisvoolukontaktorid asüntroommootori DC-1 aktiivkoormus käivitamine ja pöörleva DC-3 rööpergutusega mootori väljalülitamine nimikoormusel mootori käivitamine AC-4 lühismootoriga ja seisva või vaevalt asünkroonmootori pöörleva mootori käivitamine ning väljalülitamine ning vastulülituspidurdus dünaamiline või
1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nuppjaam 4. Konaktorid - 2 tk. 5. Lõpplülitid - 2 tk. 6. Asünkroonmootor P2n = 0,37 kW, In = 1,05 A, cos = 0,8, f = 50 Hz, nn = 2860 min-1, Un = 380 V, IP44 Joonis 1 installatsiooniskeem KM1 KM2 ~ 230 V O0,01 O0,02 TSX 1720
Mähise pinge on võrdeline mähise keerdude arvuga. Trafo ülekandeteguri n=w1/w2=2200/500=4,4 valem: n=w1/w2 LK213 Harjutus: 1)Milliseid elektrimasinaid nim generaatoriteks, milliseid mootoriteks? Generaator: mis muundavad mehaanilise energia elektrienergiaks. (elektrienergia allikas) Mootor: on seade mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks (elektri tarviti) 2)Milliseid elektrimasinaid nim asünkroonmootoriks? Asünkroonmootor on vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. . 3)Millest ja kuidas sõltub asünkroonmootori magnetvoo pöörlemissagedus? Sõltub staatormähiste pooluspaaride arvust 4)Kuidas liigitatakse kolmefaasilisi asünkroonmootoreid rootortüüpide järgi? Lühisrootor- ja faasirootoriga asünkroonmootor 22)Kuidas käivitatakse lühisrootoriga asünkroonmootoreid?
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Laboratoorne töö Vahelduvvoolu-asünkroonmootor Tallinn 2014 Algandmed T0 0,8 Nm IGE 0,4 A n 0,74 n1 1500 p/min P2n 1100 W nn 1400 p/min cosn 0,79 I1n 4,7/2,7 A Un 220/380 V 2,4 cosn 0,9 Katseandmed Nr I1,A U1,V P1,W n, ...
(1, lk 213) Joonis 1. Elevaatori skeem (1, lk 239) Vedavate ketirataste ringjõud ( ) P := Sp - Sm + 0.05 Sp + Sm = 3.1 kN Elektrimootori võimsus kN := 1.2 võimsuse varutegur m := 0.8 ajami kasutegur P v N := kN = 3.3 kW m rev := 2 rev rpm := min Mootori valik, asünkroonmootor M3AA 132 MA, võimsusega N := 4kW, pöörete arv n m := 960 (3, lk 32) Vedavate ketirataste pöörete arv, kui D := 0.5m 60v nr = D 60 0.7 n r := = 27 0.5 Ajami ülekandearv nm i := = 35.9 nr Valin kolmeastmelise reduktori WINL87-40/1-182/4TC (4, lk 36), mille ülekandearv i := 38.2, lubatud ülekantav võimsus N := 11.36hp = 8.5 kW Tegelik keti kiirus 35.7 m
Kodune töö nr 5 Ülesanne 6.10 variant 1 Leida koormusdiagrammi alusel reziimis S3 töötava elektriajami mootori ekvivalentne moment ning valida sobiv: a)Üldotstarbeline kestevrezhiimiks ettenähtud seeria alalisvoolu haruvoolumootor nimiandmetega Un=220V ; nn=1000 p/min b)Korduvlühiajaliseks reziimiks ettenähtud seeria MTH faasirootoriga asünkroonmootor sünkroonpöörlemissagedusega 1000 p/min T1 , t1 , T2 , t2 , T3 , t3 , T4 , t4 , T5 , t5 , t6,s t7,s to,s N*m s N*m s N*m s N*m s N*m s 160 4 80 2 40 10 70 60 60 5 20 4 280 1.Teisendame koormusdiagrammi ristkülikuteks. => =122N*m Tt,2= =106 N*m Tt,5= Tt,7= Tt,7=
Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht-, blokeer- ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuni 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5 A väljalülitamiseks. Need on enamasti nii normaalselt avatud kui ka normaalselt suletud. Koormuse iseloomu järgi jagatakse (IEC 947-4-1 ja EN 60 947): Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus, takistusahjud AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel AC-4 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ning vastulülituspidurdus Alalisvoolukontaktorid DC-1 aktiivkoormus DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus DC-5 jadaergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine
Vahelduvvool Vahelduvvoolu generaator- Kui juhtmekeeru üks ots on ühendatud generaatori ühe kindla klemmiga K ja teine klemmiga L, siis juhtmemähise liikumisel läbi vertikaalasendi muutub väljundpinge polaarsus. a-b liigub üles ja paremale, e-d liigub alla ja vasakule, selle tulemusena muutub esialgne positiivne laeng K klemmil negatiivseka ja negatiivne laeng L klemmil positiivseks. K ja L klemmi vahel tekib sinusoidne vahelduvpinge. Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus ja reeglina ja suund muutuvad perioodiliselt. Osakeste liikumine on võnkumine ( triivi kiirus muutub perioodiliselt). f- voolutugevuse perioodiliste muutuste sagedus. T- periood, näitab ajavahemikku, mille tagant voolutugevuse mingi kindel väärtus kordub (i- hetkeväärtus, Im voolutugevuse amplituudväärtus, wt-faas, w- ringsagedus). Faas-f- näi...
Lihtsaim pneumomootor on pneumosilinder, mida võiks vaadelda kui lineaarliikumise pneumomootorit. 6)hydromootor Hüdromootorid muundavad hüdraulilise energia tagasi mehaaniliseks energiaks. Nagu pumpades on ka hüdromootorites kasutusel mitmeid erinevaid tööprintsiipe ja konstruktsioone. Kuna pole olemas sellist mootorit, mis sobiks kõikidesse rakendustesse tuleb igal konkreetsel juhul valida sobiv mootor. 7)vahelduvoolu mootor Vahelduvvoolumootorid. Asünkroonmootor on madala hinna ja lihtsa ehituse pärast tööstuses kõige enam kasutatav mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema. Asünkroonmootori tööpõhimõte, juhtimine ja kasutamine on käesoleva konspekti põhipunktideks. Sünkroonmootori (samuti ka asünkroonmasina) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või
Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Liigitus: Faasirootoriga asünkroonmootorid, lühisrootoriga asünkroonmootorid, kahefaasiline asünkroonmootor, ühefaasiline asünkroonmootor 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte, libistus, pöörlemissagedus. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel. Pöördmagnetvälji, mille tekitab kolmefaasiline vool staatorimähistes, läbib õhupilu ja aheldub rootorimähisega. Rootorivoolu põhjuseks on pöördmagnetvälja poolt rootorimähises indutseeritud elektromootorjõud, mis on võrdeline rootori suhtelise kiirusega pöördmagnetvälja suhtes
1. Programmeeritav loogikakontroller 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX TSX 1720 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nuppjaam -2tk 4. Lõpplüliti 5. Induktiivandur 6. Asünkroonmootor 7.Sagedusmuundur ATV 15 8.Potensiomeetrite paneel Joonis1. ~ 230 V I O S1 TSX 1720 PL L1 N S2
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TE.0395 ,,ELEKTROTEHNIKA" 1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuse...
................................................................................. 33 4.7.6. Planetaarülekanne........................................................................................................... 34 4.7.7. Laineülekanne ................................................................................................................ 34 4.8. Kaitseastmed ..................................................................................................................... 35 5. Asünkroonmootor .............................................................................................................. 37 2 5.1. Asünkroonmootori tööpõhimõte ....................................................................................... 37 5.2. Asünkroonmootori sildiandmed ...........................................................................
Trafod e transformaatorid Pöörlemissageduse reguleerimine on suhteliselt raske. On kasutusel erineva pöörlmissagedusega Seadmed vahelduvvoolu muundamiseks põhiliselt pinge tõstmiseks või mootoreid (lülitatakse ümber), parim viis on kasutada sagedusmuundurit (kallis). Pöörlemissuuna alandamiseks. Võimalik on ka sagedust ja baaside arvu muuta. Nt muudavad muutmiseks tuleb vahetada faasijuhtmed omavahel ära. ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220V pingeks. Põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Võnkering Lihtsaim trafo koosneb eletrotehnilise terase lehtedest koostatud südamikust ja Koosneb poolist ja kondensaatorist. Kasutatakse kõrgsageduslike võnkumiste genereerimiseks. primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe...
väiksemõõdulised. Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid lülituvad ümber juht-, blokeer-, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamastu kuni 20A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks. Need on enamasti nirmaalselt avatud kui ka normaalselt suletud. Koormuste iseloomu järgi jagatakse: · Vahelduvvoolukontaktorid · Alalisvoolukontaktorid Vahelduvvoolukontaktor: AC-1 aktiivkoormus, takistusahjud AC-2 faasimootoriga, asünkroonmootor AC-3 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel AC-4 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja vastulülituspidavus Alalisvoolukontaktor DC-1 aktiivkoormus DC-3 rööpühendusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidavus DC-5 jadaühendusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine....
4. Kirjutada kolmnurklülituses võimsuse arvutamise valem. 5. Kas tarviti võimsused täht- ja kolmnurklülituse korral on võrdsed? 6. Miks kasutatakse asünkroonmootorite käivitamisel niinimetatud täht-kolmnurk lüliteid? 61.Pöördmagnetväli 1. Mis on kolmefaasilise voolu üheks tähtsamaks omaduseks? 2. Kuidas nimetatakse ruumiliselt pöörlevat magnetvälja? 3. Millisel nähtusel põhineb asünkroonmootori töö? 4. Millist koormust kujutab endast asünkroonmootor? Selgita . 62.Elektrimasinad. Elektrimasina tööpõhimõte ja liigitamine 1. Miks kasutatakse elektrimasinat? 2. Mis on elektrimasinate ülesandeks? Elektrimasinate ehitus ja tööpõhimõte. 3. Kuidas jagunevad elektrimasinad vooluliigi järgi? 4. Sünkroonmasinad, ehitus, tööpõhimõte, kus kasutatakse? 5. Joonestada lihtsaim kolmefaasiline generaator. 6. Kuidas ühendatakse tavaliselt kolmefaasilise generaatori mähised? 7. Millest oleneb otseselt elektrijaama generaatorite töö
See annab signaali dispets^erile ja/või lülitab pumba välja. Lihtsaima veerelee ehitus selgub jooniselt 3.3.3, a: torusse tungiv vesi surub ketta vastu kummitihendit ning sulgeb varda otsas olevad kontaktid. Käivituse edukust kontrollitakse siibri ees oleva survereleega 7. Kui torustikus on tekkinud surve, annab relee signaali siibri avamiseks, kui seda pole, siis pumbamootori väljalülitamiseks. 1 asünkroonmootor 2 tsentrifugaalpump 3 veemagistraal 4 siibri elektriajam 5 siibri elektromagnetiline ajam 6 tagasivooluklapp 7 surverelee
0.6 0.8 0.98 9 1 0 50 10 0 15 0 20 0 25 0 30 0 35 0 40 0 5.19 2 ltj ( s) ttj s 1 36 1.879 ÜLESANNE Nr. 4 (Variant 7) Elektriajam töötab koormusdiagrammi järgi muutliku koormuse talitluses. Valida ekvivalentse momendi meetodi abil sobiv lühisrootoriga asünkroonmootor sünkroonkiirusega 1000 min-1 ning kontrollida valitud mootorit ülekoormusele. T1 , T2 , T3 , T4 , T5 , t1 , s t2 , s t3 , s t4 , s t5 , s Nm Nm Nm Nm Nm 65 25 35 40 50 30 25 35 15 90 LAHENDUS. Ekvivalentne moment 12 1 + 22 2 + 32 3 + 42 4 + 52 5 = 1 + 2 + 3 + 4 + 5 652 30 + 252 25 + 352 35 + 402 15 + 502 90
Vahelduvvool Saamine Litsaim generaator koosneb magnetpooluste vahel pöörlevast raamist, mille otstele on kontaktrõngad, rõngaste vastu surutud harjade kaudu juhitakse vool tarbijani. Kui raam teeb ühe täispöörde, siis teevad vabad laengud ühe võnke. Standardne vahelduvpinge: pinge max (amplituud) väärtus Um= 311V pinge hetkväärtus u muutub pidevalt -311V....311V pinge keskväärtus Uk=0 pinge efektiivväärtus U= Um/(ruutjuur)2= 220V -311 kuni +311 siinuseliselt muutuv vahelduvpinge paneb hõõglambi sama heledalt põlema kui 220V alalispinge e. soojustoimed on võrdsed. Eelised *transformeeritav (trafode abil) *lihtsamad, odavamad, töökindlamad masinad *toodetakse 3 faasiliselt (energia parem jaotumine) Vahelduvpinge tekitab tarbijas vahelduvvoolu. Im- max väärtus i- hetkeväärtus I- efektiivväärtus Takistused vahelduvvoolu ahelates 1)Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks....
Üliõpilane KAKB-61 Töö tehtud Matrikli nr Aruanne on Juhendaja Viktor Bolgov esitatud Elektrotehnika Töö nr 4 Elektriseadmed Variant A. Lühisrootoriga asünkroonmootor Katseobjektid Kasutatud seadised 2 Katseandmed Arvutustulemused. Tabel 2. Arvutustulemused Jrk. nr P1 , W T, Nm P2 , W η Cos ϕ1 s f 2 , Hz 0,75691 0,80379 0,05133 2,56666 1 1880 9,55 1423 5 9 3 7
M - mootor MG- mootorgeneraator GS Kolmefaasiline tähtlülituses sünkroongeneraator, väljatoodud neutraaliga M Kolmefaasiline faasirootoriga 3 asünkroonmootor Esimene kuju Teine kuju Nimetus Jadaergutusega alalisvoolumootor 11 M M M M Rööpergutusega alalisvoolumootor Kompaundergutusega G G alalisvoolugeneraator
Tarbijate elektrivarustus 1. Elektritarbijate ja paigaldiste kategooriad elektrivarustuse töökindluse järgi: 1. kategooria tarbijad ja -paigaldised, mille elektrivarustuse katkemine võib põhjustada ohu inimeludele, seadmete kahjustusi, massilist toodangupraaki ja pikaajalisi häireid keerukas tehnoloogilises protsessis. Selliste tarbijate või paigaldiste hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operasiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefoonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. 1. kategooria tarbijate ja paigaldiste hulgas eristatakse erirühma, mille katkematu töö 1. Komplekt alajaam; on ...
pingelangudega algebralise summaga n1
3.Vahelduvvoolu väärtused.Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdeline niisuguse väärtuselt muutumatu Pöörlemissagedus- Kui asünkroonmootor pöörleb, siis sagedus f2
ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil. Käivitamine: Pinge sujuv tõstmine, Käivitustakistid (vanemad masinad) Poolused: püsimagnet, ergutusmähis. Ergutusviisid (rööpergutus ergutusahelat ei tohi katkestada, sõltumatu ergutus). Jadaergutusega (peavoolumasin), liitergutusega (kompaundmasin) 18. Vahelduvvoolumasinad- staator, rootor. Ühefaasiline asünkroonmootor: Enamik mootoreid majapidamises, Pulseeruv magnetväli, Puudub loomulik käivitusmoment. 19. Rikkevoolukaitse- seade(lüliti), mis teatud tingimustel lülitab elektriseadmed elektrivõrgust välja tagades sellega kasutajate ohutuse. Hakab tööle siis, kui vool ettenähtud ahelast kõrvale kaldub, s.t ka siis, kui see tungib inimesse. Seade lülitub välja enne, kui inimene saab eluohtliku elektrilöögi. Rikkevoolukaitse lülitab sel juhul seadme lihtsalt välja
7.3 Tarvitite tähtühendus 104 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus 107 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus 109 7.6 Pöördmagnetväli 111 8 Elektrimasinad 114 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte 114 8.2 Asünkroonmootor 115 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor 120 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor 121 8.5 Alalisvoolumootor 122 8.6 Trafo 126 9 Voolu toime inimesele 129 10 Kirjandus 132 4 1 Alalisvool 1
Kuna langeva karakteristiku puhul on kiiruse muutum momendi muutuse suhtes vastasmärgiline, on jäikus negatiivne. Liigitus: Absoluutselt jäik karakteristik, millel =, see tähendab, kiirus ei sõltu koormusest. Selline karakteristik on sünkroonmootoril. Jäik karakteristik, mille puhul kiirus sõltub koormusest vähe. Sellesse rühma võib arvata mootorid, mille kiirus tühijooksust nimikoormuseni ei muutu rohkem kui 8...10% võrra, näiteks asünkroonmootor normaalse töö piirkonnas, samuti haruvoolumootor töötamisel normaalreziimis, ilma lisatakistuseta anksuahelas. Pehme karakteristik, mille puhul kiirus sõltub tugevasti koormusest. Sellist karakteristikutüüpi nimetatakse ka peavoolukarakteristikus, sest vaadeldava rühma mootorite tuntuimaks edisndajaks on alalisvoolu-peavoolumootor. 8. Mootorite elektrilise pidurduse meetodid 1
Kui rootori mähised on suletud tekib nendes vool. Rootori voolu ja pöörleva magnetvooga tekib pöördmoment. Kui arendatav pöördmoment on suurem kui pidurdusmoment hakkab rootor tööle. Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel.
Abikontaktid kommuteerivad juht, blokeer, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuini 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks Need on enamasti nii normaalselt avatuid kui ka normaalselt suletud (mitte pingestatud olukord on normaalolukord) Koormuse iseloomu järgi jagatakse · Vahelduvvoolukontaktorid · Alalisvoolukontaktorid Vahelduvvoolukontaktorid · AC-1 aktiivkoormus (takistusahjud) · AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor · AC-3 lühismootoriga asüntroommootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel · AC-4 lühismootoriga asünkroonmootori käivitamine ning vastulülituspidurdus Alalisvoolukontaktorid · DC-1 aktiivkoormus · DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus · DC-5 jadaergutisega sama mis DC-3 Kontaktor magnetkäiviti
Asünkroonmootori ehitus: Asünkroonmootori põhiosadeks on staator (paigalseisev osa) ja rootor (pöörlev osa). Asünkroonmootorid jagunevad ehituselt kaheks tüübiks, mis erinevad teineteisest ainult rootori ehituselt lühisrootoriga ja faasirootoriga mootoriteks. Viimaseid nimetatakse ka kontaktrõngastega mootoriteks. Joonistel on on näidatud lühisrootoriga asünkroonmootori ehitus. Kolmefaasiline asünkroonmootor on levinuim vahelduvvoolul töötav elektrimootor maailmas. Seda oma lihtsa ehituse, kerge hooldamise ja suheteliselt madala hinna tõttu. See masin võib töötada nii mootori kui generaatorina, mootori puhul on staatormähise ülesandeks pöörleva magnetvälja tekitamine. Asünkroonmootor on oma nime saanud selle järgi, et rootori pöörlemiskiirus erineb magnetvälja pöörlemiskiirusest ehk sünkroonkiirusest.
P= = = 3936 p 85 W. (1 + ) - (1 + 0,7) - 0,7 n 95 Kuna Pn>P, st 4000>3936, siis valitud mootor sobib ja ei kuumene üle ka 50 ºC keskkonnatemperatuuri juures. Ülesanne 6.11 Valida mootor püsivkoormusega kestvas talituses, S1 töötavale lintkonveierile. Ajamimootoriks valida asünkroonmootor, millelt käitatakse konveieri veotrummel reduktori vahendusel, ülekandearv i = 7,8, kasutegur r = 0,96. Koormatud lindi korral on konveieri takistus Ft = 360 N, lindi kiirus vt = 3,25 m/s. Veotrumli läbimõõt Dtr = 675 mm. Töömasina takistusmoment Ft Dtr 360 0,675 Mt = = = 121,5 Nm. 2 2 Taandame töömasina takistusmomendi elektrimootori võllile Mt 121,5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
