TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Elektroenergeetika instituut Energiasüsteemide õppetool Laboratoorne töö nr:1 Õppeaines AES3610 ,,Programmeeritavad kontrollerid" PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERID JA PROGRAMMERIMINE 2007 Tallinn Kontroller on mikroarvuti, mis on ettenähtud seadmete, protsesside juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse kontrollereid väga laialdaselt erinevates valdkondades. Kontrollereid kasutatakse meditsiinis, energeetikas, transpordis (autod, lennukid, laevad), olme elektroonikas (televiisorid, raadiod), sides jne. Automaatjuhtimises kasutatakse kahte juhtimisviisi: aparatuurne juhtimine ja programmjuhtimine (joonis 1.1)
Mootorid Kasutusel on harjadeta Robbe ROXXY BL-Outrunner mootorid (mudel 2827- 34), mis tarbivad kuni 10 amprit voolu, sealjuures võimsus on 110W. Pöörded tühijooksul on 760rpm/V. Kasutada saab 8 x 5" kuni 10 x 5" propellereid. Tõstejõud ühe mootori kohta jääb siis 820g juurde. Kõrgust on mootoril 29mm ja diameeter on 28mm (allikas: http://data.robbe- online.net/robbe_pdf/P1101/P1101_1- 477934.pdf) Mootori kontroller Kontrolleriks on valitud mikrocontroller.com leheküljelt BL-CTRL V1.2, mis on SMD tüüp...
Kordamisküsimused 1.Kirjelda UART kaadrit. Universaalne asünkroontransiiver Programmeeritud mikrokiip, mis juhib arvutit ja välisseadmeid ühendavat jadaliidest. Täpsemalt öeldes kujutab see endast RS-232C DTE (Data Terminal Equipment) liidest, nii et see on võimeline suhtlema ja andmeid vahetama modemite ja teiste järjestikühendusega välisseadmetega. Arvutis toimub andmete töötlemine baitidena, s.t. baidi koosseisu kuuluvad bitid liiguvad paralleelahelaid mööda. UART teeb järgmist: · teisendab arvutist paralleelahelate kaudu saabunud baidid väljaminevaks järjestikuseks bitivooks · teisendab väljast saabunud järjestikuse bitivoo arvutile arusaadavateks baitideks · lisab väljaminevale bitijadale vajaduse korral paarsusbiti ning kontrollib sissetulnud baitide paarsust ja seejärel heidab paarsusekontrolli biti kõrvale · lisab väljaminevatele andmetele alguse ja lõpu tähised ning eemaldab need sissetulevatelt andmetelt · töötleb klavia...
REPORT & USER MANUAL TR A F F I C L I G H T S C O N TR O L S Y S T E M ALEXANDER TARANENKO ANASTASSIJA MOROZOVA Tallinn University of Technology March 2013 INTRODUCTION The following system consists of two Mitsubishi AL2 controllers that control two crossroads, a pedestrian crossing and a parking lot. The following implementation divides the task between the two, but keeps controller one the main one and controller two the secondary one. The system can work in two modes, automatic and manual, the latter of which can also work in two separate sub- modes that must be selected for each crosswalk individually. ...
võtta, sireenid annavad märku kui maja valvesse panna või valvest maha võtta · üleujutuse (uputuse) vastane andur · klaasi purunemise vastane andur, piisab ühest andurist suurele toale kus on palju klaasi pinda Valveautomaatikast üldiselt Valveautomaatika osad on jagatud gruppidesse erinevate kriteerjumite järgi, näiteks selle järgi millal nad toimivad · Enne juhtumit, ennetus kontrollerid nende ülesandeks on ennetada jutumast näiteks lukustades automaatselt uksi · Juhtumi ajal, liikumis andurid need saavad aru kui keegi liigub toas ja nad saavad aru kui tegemist on koduloomaga · Pärast juhtumit, parandavad kontrollerid nende ülesanne on piiratud ulatuses tekitatud kahju korrastada et järgnev töö mööduks lihtsamalt Neid saab samuti liigitada veel nende laadilt näiteks: · Füüsilised kontrollerid : aiad, ukdsed, lukud ja tulekustutid
Õhuringlust teostav ventilaator on sobitatud kambri taha ning tagab ühtlase ja täpse temperatuuri. Täismõõdud tagavad obstruktsioonile vaba ligipääsu ning kuum õhk on operaatorist eemale suunatud. Isoleerivad keraamilisest kiust pistikud, isolatsioonitoed ja ukselingid on peidetud ukse taha, mida tasakaalustab epokattega raskused. Kontrollerid on paigaldatud ventileeritud paneelile, mis on kaitse ning ka lihtsustatud nägemise mõttes sisse süvistatud. Kontrollerid koosnevad sisse-väljalülitusnupust, koormusenäidikust ja hoiatustulukesest. Ülekuumenemise kaitse on kõigil seadmetel eelseadistatud, kuid reguleeritav paneel paigaldatakse, kui lisavarustusena. Turvaukse lüliti on paigaldatud kõikidele mudelitele, mis töötab koos teise kontaktoriga, mis omakorda pakub kuumaisolatsiooni, kui ahju uks on avatud. Ülekuumenemise kaitse töötab ka lisamähistega, olles standarditega kooskõlas.
- Huvi programmeerimise vastu ning soov ennast arendada - Inglise keele oskus arusaamise ja enese väljendamise tasandil - Töötahe, kohusetundlikkus, põhjalikkus, täpsus ja ausus Töökoha moodulid · Arvuti graafika · Grupi töö tarkvara · Projektijuhtimine · Programeerimisealused · Digitaal tehnika · Mikroprotsessorid ja kontrollerid http://www.cvkeskus.ee/view_jobad.php?job_id=210840&w=1 Graafiline disainer Töö eesmärk: -Kujundamine trüki- ja internetimeediasse, -Reklaamide, trükiste jm kujundus. Nõudmised kandidaadile -PC kujundusprogrammide tundmine (CorelDraw, Adobe Photoshop), -Teamised trükiettevalmistusest, -Kohusetundlikkus, -Loov mõtlemine, -Väga hea eesti keele oskus nii kõnes kui kirjas. Töökoha moodulid: · Graafika · Eesti keel Eliise Seling
MB). Mällu saab laadida mitmed rutiinsed andmesideprotsessid, mida kontrolleri protsessor ise täidab. Lisaks töötab kontrolleri mälu ka vahepuhvrina. See kõik on vajalik arvuti enda protsessori koormuse minimeerimiseks. Tavakasutaja arvutis ajab passiivne kontroller asja ära, aktiivkontroller on omal kohal aga serverites, kus arvutil on palju muudki teha, ning kus erinevalt tava- arvutist võib ISDN-kontrollereid olla mitu. Ikka ja jälle huvitab inimesi, kas ISDN- kontrollerid kuidagi ka modemitega suhelda oskavad. Enamjaolt ei oska. ISDN-võrgus on kõnede tüübid defineeritud. ISDN-kontroller helistab välja andmeside resiimis, ning kui ta ei avastab, et teises otsas ei osata muud kui heliresiimis vastata, jätab ta ühenduse katki. On ka erandeid, kes selle peale ise heliresiimi lähevad ja modemina tööle hakkavad. Enamjaolt tunnevad need aparaadid väikesi kiirusi (1200...2400 bit/s). Harva on ette tulnud ka 14400 bit/s ühenduskiirust.
saab negatiivset laengut ja juhtiv kiht saab positiivset laengut. Elektrostaatilise jõu all elektronid ja augud liiguvad teine teise suunas ja kokkusaamisel rekombineeruvad. Rekombineerimisel toimub elektroni energia vähendamine, millega kaasneb elektromagneetilise kiirguse väljastamine (emiteerimine) nähtava valguse piirkonnas. Sellest tuleb emiteeriva kihi nimetus. Juhtimise viisid: PMOLED - (PM) passiivmaatriksiga. Sellistes kuvarites kasutatakse ridadeks ja tulpideks kujutise laotuse kontrollerid. Selleks, et piksel valgustada, tuleb sisse lülitada vastavad tulp ja rida: nende ristumiskohas piksel hakkab väljastama valgust. MPOLED kuvarid on soodsad, aga ridadega kujutise laotuse vajadus ei võimalda teostada suured kuvarid hea pildi kvaliteediga. AMOLED - (AM) aktiivmaatriksiga. Iga piksel juhitakse otseselt, nii nad saavad kiirelt pilti kuvata. AMOLED kuvarid võibad olla suured ja tänapäevaks on juba loodud kuvarid suurusega 40''
· sülearvutid (laptop, notebook); · lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); · suurarvutid (mainframe). Põhiplokk ehk korpus · Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. · Arvuti "südameks" on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit)
juhtimiseks Kõik elektriapaardid jagunevad: 1. Põhifunktsiooni järgi: a. kommutatsiooniaparaadid madal-ja kõrgepinge lülitid. (Mis on kommutatsioon sisse välja lülitamine): Võimsuslüliti , Koormuslüliti, Vinnaklüliti, lahklüliti. b. Kaitseaparaadid : sulavkaitsmed, kaitselüliti rikkevoolurelee, liigpingepiirikud. c. Piirikaparaadid : reaktor lahendid. d. Käivitusreguleerimisaparaadid : kontaktorid, kontrollerid, reostaadid. e. Kontrollaparaadid: releed, andurid. f. Reguleerimis aparaadid: pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid, pöörlemissageduse regulaatorid. g. Mõõteaparaadid: pinge-ja voolutrafo 2. Liigutus Vooluliigi järgi a. Alalisvoolu aparaadid b. Tööstussageduslik (50Hz) c. Kõrgsageduslik 3. Liigitus tööpõhimõte järgi a. Elektromagneetiline b. Magnetelektriline c
MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega MEGA PC voolu, ATX võimaldab ka arvutit tarkvaraliselt sisse- välja lülitada. Emaplaadid, mis millised ja miks : Emaplaat asub põhiplokis koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Emaplaat on elektroonikaseadmetes, peamiselt arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid
Oskan kasutada programmi simulatsiooni, oskan konfigureerida kontrolleri riistvara, mõistan häälestada ja väljaselgitada tarkvara ja rikkeid ning neid kõrvaldada. Oskan programmi laadimisviise jadapordi (RS 232) ning võrgukaudu (TCPIP). Minule sobis SFC. 19 Kasutatud kirjandus [1] Beck Automation Office ,,Multiprog 2.01 FC3X" [2] Manual of Multiprog 2.01 FC3X [3] Loengute kontspekt [4] Multiprog 2.01 FC3X ,,Help" [5] ,,Programmeeritavad kontrollerid SIMATIC S7" 20
Arvutikasutamine ja failisüsteemid Infotehnoloogia põhimõisted. Riist ja tarkvara,IT Informaatika- On teaduse ja tehnika haru,mis tegeleb arvutite abil toimuva infortöötlusega Infotöötlus- On informatsiooniga järjepidav operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Programm- On üksus mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara- All mõistetakse nii arvuti füüüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid ekh nn. "käegakatsutavad" osad:monitor,hiir,korpus jms. Tarkvara- Hõlmab endas kõiki arutiprogramme ning nende andmeid. Infotehnoloogia(lüh.IT)Tehnoloogia mis tegeleb informatsiooni talletamise,töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. Arvuti koostisosad: Arvuti(personaal arvuti,raal,ingl,computer) On kahest komponendist koosnev süsteem , mis on määrtud info töötlemiseks.Arvuti komponendid on tarkvara ja riistv...
Masin on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada Masinate liigitus: 1)Energiamasin 2)Jõumasin (tuulemootor) 3)Masingeneraator (elektrigener) 4)Tõste ja transportmasinad 5)tehnoloogilised (põllutöömasinad, metallipingid) 6)Kontrollerid ja juhtmasinad (andurid, ajamid) 7)Infot töötlevad (arvuti) MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. ...
taimer, ... o põhimälu - muutmälu (RAM), püsimälu (ROM), ülekirjutatav püsimälu, ... o adresseerimine - bitt, bait, sõna, aadress, aadressruum, ... k - kilo (10^3), M - mega (10^6), G - giga (10^9), T - tera (10^12), P - peta (10^15), E - eksa (10^18), Z - zeta (10^21), Y - jota (10^24) o siinid - andmesiin, aadress-siin, juhtsiin, ... o välisseadmed - välismälu, sisend/väljundseadmed, kontrollerid, ... · Programmi täitmine arvutis: o masinkäsud - protsessori käsustik o operandid, aadresside moodustamine o andmete kujutamine madaltasemel: täisarvud, ujupunktarvud, sümbolid ja stringid (sõned), ... o käskude täitmistsükkel juhtseadmes: käsuregister, käsuloendaja (PC), aadressregister, olekuregister (flags), ... o katkestused
arvutisse salvestatud mistahes infot (tekstid, pildid, tabelid, helid, videod jne). 3.Põhiplokk ehk korpus · Põhiplokk ehk korpus Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "südameks" on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit). Protsessor
terminal- igasugune võrguga ühendatud arvuti, printer, monitor vms. 80. termoprinter- arvuti väljundusseade, mis kasutab printimiseks kuumutamist, mille tulemusel kuumutatud kuumutustundliku paberi osa muutub tumedamaks. 81. trooja hobune- ehk troojalane ehk trooja on liik õelvara, mis tavaliselt tuleb kaasa koos mõne teise programmi või failiga. 82. tugikiibistik- täiendav integraalskeemide komplekt, mis seob omavahel erinevad arvuti riistvarakomponendid ja sisaldab vajalikud kontrollerid erinevate sisend- väljundseadmete ühendamiseks nii arvuti sees kasutades siine ja porte kui ka arvutist väljaspool kasutades arvutikorpusele väljatoodud porte. 83. turvaauk- arvutiprogrammi või -süsteemi niisugune omadus, mida selle loomise käigus kas ei mõeldud korralikult läbi, ei osatud ette näha, tehti hooletult või otsustati ignoreerida, ning mille kaudu saab sedasama süsteemi kuritarvitada. 84
ja floppy kontrolleri) ja FWH( firmware-i hub mis hangib infot BIOS flash mälust). 3. SPI bus - SPI siin on lihtne seeria siin mida kasutatakse BIOS flash mälu ligipääsuks. 4. SMBus - SMBus kasutatakse suhtlemiseks teiste emaplaadi osadega(süsteemi temperatuuri sensorid, ventilaatori kontroller). 5. DMA kontroller - DMA kontroller lubab ISA või LPC seadmetel otse ühendust põhimälule ilma protsessori abita. 6. Interrupt controllers - katkestamatud kontrollerid nagu 8259A ja/või I/O APIC. Katkestamatu kontroller pakub mehhanismi mis lubab ühendada ühendatud seadmetega protsessoriga. 7. Mass storage - massmälu kontrolleris nagu PATA ja/või SATA. See lubab süsteemile ligipääsu kõvakettastele. 8. Real-time clock - Pakub pidevat aja arvestust. 9. Voolu haldus - APM ja ACPI funktsioonid pakuvad arvuti magama panemist ja välja lülitust. 10. Nonvolatile BIOS memory - Süsteemi CMOS, abistab aku täiend voolu, loob
Kokkuvõte: Laienduskaardid on mõeldud selleks, et lisada arvutikomplektile mingisugust täiendavat funktsionaalsust. Laienduskaartide ühendatakse tavaliselt emaplaadile laiendussiinidesse. Erinevate laienduskaartide valik on nii lai, et kõiki laienduskaartide tüüpe siinkohal loetleda ei ole võimalik (ega ka vajalik), kuid olulisemad laienduskaartid on: graafikakaardid, helikaardid, võrgukaardid, tv- ja raadiokaardid, kontrollerid (lisapordid, S-ATA, RAID jne). Allikad: http://heiki.tpt.edu.ee/eucip/laienduskaardid.html Wikipedia
nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti. 4. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows’i või Linux’it) 5. Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor 6
KRL (Kuka robotid) Jne 15. Tööstusroboti koostisosad ● ümberprogrammeeritav automaatne masin, mida tootmisprotsessis käsutatakse inimese liikumisfunktsioonidega sarnasteks operatsioonideks esemete teisaldamisel või tööriistaga töötamisel ● Tööstusroboti iseloomulik tunnus on ühe või mitme manipulaatori olemasolu ● Tööstusrobot koosneb täitur-, juht-, mõõte- ja liiteseadmest 16. Kontrolleri ehitus (moodulehitus, IO-plokid). Keskmised ja suured kontrollerid kasutavad moodulstruktuuri. Toiteplokk, protsessor, andmevahetus-, sisend- ja väljundmoodulid on igaüks omaette korpuses. Moodulid paigutatakse spetsiaalsele tagasiinile (rack). Tööstuslik kontroller on seade, mis koosneb: korpusest, protsessorist, mäluseadmest, sisenditest ja väljunditest, siinisüsteemist. Läbi I/O ehk sisend-väljundsüsteemi toimub mikroprotsessori füüsiline ühendus kontrollitava süsteemiga. Sisend-väljundsüsteem ei ole mõeldud suurtele vooludele
Hooldusmees peab teadma ja oskama näha seoseid masina erinevate süsteemide vahel. Tänu nendele nõudmistele ja vajadustele saabki nõrkvoolusüsteemide paigaldaja tööd rasketehnikaga tegelevas ettevõttes. Minu põhiülesanneteks on erinevate seadmete paigaldamine raske- ja ehitustehnikale. Samuti nende hooldus ja seadistamine. Seadmeteks on põhiliselt olnud erinevad kaalusüsteemid tootjalt Pfreundt, Liebherri info edastus süsteem LiDat, ekskavaatori pöördpea kontrollerid SWAB, reversiivsed jahutussüsteemid, erinevad sahkade, harjade, koppade ja haaratsite kontrollerid ja juhtsüsteemid. Parandada ja taastada on tulnud ka kraanade erinevaid juhtsüsteeme. Seni tehtud töödest keerukam olekski ehk ühe kraana tulekahju järgne taastamine, kus jooniste ja skeemide järgi sai taastatud kogu elektrisüsteem, mis jääb kahe kabiini vahele. Töö sisaldas lugematul hulgal kaabeldamist ja erinevate andurite vahetamist.
välismaailmaga. Sealhulgas graafikapordid, PCIe ja PCI siinid, SATA liidese ja pordid, USB liidese ja pordid, helikaardi ja helipordid, võrgukaardi ja RJ-45 pordi. Joonisel on toodud ka SPI (Serial Peripheral Interface Bus) liides BIOS'i poole pöördumiseks ja LPC (Low Pin Count) liides, mille kaudu ühendatakse tugikiibistikuga järjestik- ja paralleelpordid ning pääseb juurde teistele funktsionaalsetele moodulitele (DMA kontroller, katkestuste kontrollerid, süsteemi timer, võimsussäästu režiimide haldus, süsteemi kell, jne). 1.2.2 Tugikiibistiku mõiste ja erinevate siinitüüpide otstarve Tugikiibistik on täiendav integraalskeemide komplekt, mis seob omavahel erinevad arvuti riistvarakomponendid ja sisaldab vajalikud kontrollerid erinevate sisend-väljundseadmete ühendamiseks nii arvuti sees kasutades siine ja porte kui ka arvutist väljaspool kasutades arvutikorpusele väljatoodud porte.
Failisüsteemid FAT Failipaigutustabel (FAT – File Allocation Table) on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid (loogilised üksused) koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest (füüsilised üksused) ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). Failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda sisaldab viita järgmisele failiga seotud klastrile ja nii edasi, kuni faililõpu klastrini. FAT failisüsteem koosneb neljast erinevast sektsioonist: Reserveeritud sektorid. Esimene reserveeritud sektor (sektor 0) on alglaadur, milles sisaldub failisüsteemi info ja tavaliselt ka alglaade kood. Lisaks on seal väli, mis määrab reserveeritud sektorite arvu. FAT #1 ja #2. Identsed failipaigu...
ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Väljundseadmed seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer, kõlarid jms. Põhiplokk ehk korpus Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub emaplaat koos sellel asuvate seadmetega (protsessorid, sisemälud, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiajam, kõvaketas, CD-ROM jt.). Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Mälu Mälu jaguneb sise- ja välismäluks. Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Tähtsamad sisemälud: põhimälu (RAM random access memory, nimetatakse ka suvapöördus-, töö-, muut-, operatiivmäluks jms
Operatsioonisüsteemi alused · http://codex.cs.yale.edu/avi/os-book/ · http://physinfo.ulb.ac.be/cit_courseware/cscourse.htm · http://www.cs.ut.ee/~varmo/OS2004/slides/ Referaat · Tähtaeg 1. Mai · Teema kooskõlastada õpetajaga · Laadida üles õpetaja serverisse hot.ee/llesurk · Edasi E-õpe · Registreerida ennast keskkonda · E-mail õpetajale · Õpetaja kinnistab teid õigele kursusele · Parooli mitte unustada (küsige e-maili teel õpetajalt) Mõiste Operatsioonisüsteem (OS) see on süsteemi- ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti (riistvara) vahel programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval efektiivsel viisil. Opsüsteemi peab tagama arvutisüsteemi korrektse käitumise. Operatsioonisüsteem, O...
levitamine üle kogu ettevõtte. Eriti probleemne ja oluline on selline tegevus juba väljakujunenud ettevõtetes, kus kulude kärpimine on suhteliselt piiratud, kuna sellega on pidevalt tegeldud ning samas on kõrvale jäätud muud innovaatilised võimalused. Finantsjuhi ja kontrolleri funktsioon Kontrolleri ja fin juhi tegevusvaldkond on sageli kattuvad kuid samas paljudes valdkondades täiesti lahutatud. Kui ettevõtte kontroller edutatakse fin juhiks, siis ei suuda kontrollerid lahti saada kontrolleri spetsiifilistest funktsioonidest sest tegevused kattuvad mõneti. Kuid lisaks peavad nad täitma ka fin juhi funktsioone. Seetõttu on selliste fin juhtide tegevus ülekoormatud, mis võib selleni et fin juhtimine kannatab. Majandusarvestuse valdkond: Suurem roll kontrolleril, kontrolleril on rohkem ülesandeid kui fin juhil Mõemad peavad osalema ev aasta auditi läbiviimisel, tegevusaruannete koostamisel,
mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatud tugevaid termilisi ja elektrodünaamilisi mõjusid ilma jääkdeformatsioonideta;
koodigeneraator (S: keelest sõltumatu, tugevasti arvutist sõltuv. F: Käskude valik ja arvutist sõltuvad optimeeringud -> Objektkood (masinakeelne programm) 11. Operatsioonisüsteemi üldistatud arhitektuurne mudel. Rakenduste tase (rakendused -> (käsundid, kompilaatorid, interpredaatorid, süsteemiteek)) -> OS-i tase: (mäluhaldur, failisüsteemi haldur, süsteemi haldur, võrguhaldur, S/V-süsteemi haldur) -> OS tuum (protsessori haldur, protsessi haldur) -> Riistvara tase: Erinevad kontrollerid (seadmete kontroller, mälukontroller terminalseadmete kontroller)/süsteemi riistvara. Operatsioonisüsteemi põhifunktsioonideks on tegumite (protsesside) 2 ajaline planeerimine ja mäluhaldus. Operatsioonisüsteem määrab milline protsess (protsessid) kuulub antud hetkel riistvaras töötlusele. 12. Operatsioonisüsteemi põhikomponendid. Mäluhaldur (memory manager), protsessori haldur (processor manager), S/V-
asukohad. Operatiivmälu suurust saab muuta mälumoodulite lisamise ja eemaldamisega. Kaasajal tun- takse vähemalt kolme tüüpi mooduleid: · SIMM14 vanemat tüüpi (lühem valge pesa, moodulil üks sälk keskel), töötavad ena- masti paarikaupa, kuni 32 MB-sed moodulid · DIMM15 e. SDRAM16 üsna levinud (moodulil kaks ebasümmeetrilist sälku) · DDR17 e. DDRAM uuem, eelnevast paar korda kiirem (moodulil üks sälk keskel) 1.5.4 Kontrollerid Kontrolleriks (controller) nimetatakse elektronlülitust, mis võimaldab protsessoril suhel- da kõvakettaseadme, disketiseadme vmt. salvestusseadmega. Tänapäeval kõige levinumad kontrollerid on Serial ATA18 , IDE (ehk Parallel ATA) ja SCSI 19 . Kontroller asub reeglina kõva- kettaga samas korpuses ning ühendub emaplaadiga vastava liideskaabli abil. Parallel ATA Lühend IDE väljendab asjaolu, et kontroller on kõvakettaga kokku ehitatud
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei ...
paisupaakides. Kontrollida peamasinate õli seisupumpade tööd, käivitada KaMeWa süsteemi õlipumbad ning kontrollida rõhku. Koostöös sillaohvitseriga kontrollida KaMeWa süsteemi, roolilaba ning silla ja masina vaheliste kommunikatsioonivahendite töövalmidust. Järgnevad järgmised operatsioonid: - Pöörata peamasinaid võllipööramisseadmega 3min ehk 2 pööret, samal ajal kontrollides avatud indikaatorkraane. - Aktiveerida peamasinate jahutusveesüsteemi kontrollerid - Avada kontrollõhu ventiil ja käivitusõhu ventiil, kontrollida rõhku ja lasta sete välja - Panna peamasinate kütuselatid asendisse STOP ja ajada peamasinaid ringi suruõhuga vähemalt 2 sekundi jooksul - Sulge inidkaatorklapid, ava õhu kraanid õliudu detektorisse - Aseta kütuselatid asendisse WORK - Teha lampide kontroll kontrollruumis - Käivita utiilkatelde tsirkulatsioonipumbad ja juhtõhk 36
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest
planeermis-, kontrolli- ja reguleerimissüsteemide infoga varustamine. Rahvusvahelisel tasandil ongi kasutusel ja eristatavad mõisted kontrolling, sisekontroll ja siseaudit. Ettevõttes teostab kontrollingu funktsiooni kontroller, kes peab vastaval juhtimistasandil andma probleemide lahendamiseks alternatiivseid lahendeid. Tegemist on org-i sisese nõustava ja toetava üksusega. Alternatiivid peaks andma vastuse küsimusele, mis juhtub siis, kui käituda vastavalt alternatiivile. Kontrollerid peaksid andma mitmeid alternatiive, sest siis jääb ka juhile otsustusvõimalus, sest juht ju vastutab kokkuvõttes. Ettevõtte kontrollingu finktsioon lähtub tavaliselt org-ilis-funktsionaalsest struktuurist. Kontrolleri tegevusvaldkondes tuleks eristada: · iseseisva tegevuse (vastutuse) valdkonda- seda koostab enda tehtud plaani järgi, valib ise valdkonna, mida kontrollib · vastava taseme juhtidega kooskõlastatud valdkonda- mis on juhtkonna poolt tellitud,
RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad 1.Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära? RAS nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi. Sundparalleelsus on mitme samaaegse andmevoo töötlus ja interaktsioon, kus esinevad vahele segamised. Ühe töö katkestamine ja hiljem lõpetamine (Andmevood tükeldatakse kiiremaks töötluseks). See on paralleelsus, mis on peale sunnitud ümbritseva keskkonna poolt. Traditsiooniline paralleeltöötluses ei esine vahelesegamist ühe või mitme and...
misaparatuuriga. Seda käivitusaparatuuri toidetakse üldisest jaotus- võrgust ja kasutatakse ühtlasi jaotusseadme kommuteerimisel. Mootorite käivitamiseks ja reguleerimiseks kasutatakse käivitus- ja reguleerimisreostaate ning takisteid, ballasttakisteid, teekonnalüliteid, mitmesuguseid automaatikareleesid jm. 3.1 KÄSIKÄIVITUSAPARATUUR Käsitsi juhitavateks aparaatideks on vinnaklülitid, ümberlülitid, pakettlülitid, käivituskastid, trummellülitid, kontrollerid ja mitmesugused automaadid. Kahe- ja kolmepooluselisi, mitmesuguse konstruktsiooniga vinnaklüliteid valmistatakse kuni 500 V pingele ja 60 6000 A voolule. Lahtisi keskkäepidemega vinnaklüliteid võib kasutada ainult pinge lülitamiseks ilma koormusvooluta. Külgkäepidemega vinnak- ja ümber- lülitid sobivad võrgu ühendamiseks ja lahutamiseks koormuse all. Külgkäepidemega vinnak- ja ümberlüliteid kasutatakse jaotus- kilpides koormusvoolu lülitamiseks.
Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor, klaviatuur ja hiir. Lisa-välisseadmed aga printer, skänner, heliseadmed, modemid jne. Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (ingl. motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "ajuks" on keskseade ehk protsessor. 2. Riistvara 2.1 Protsessor Arvuti aju (keskseade) on protsessor (ingl
2.5.2. Digitaal-analoogmuundurid 106 2.5.3. Analoog-digitaalmuundurid 107 2.5.4. Transpuutrid 111 2.6. Mikroprotsessorite kasutamine 114 2.6.1. Ülevaade 114 2.6.2. Mikroprotsessorid elektriajamis 115 2.6.3. Mikroprotsessorid releekaitses 119 LISA. Programmeeritavad kontrollerid SIMATIC S5 127 Kirjandus 141 5 Saateks Mikroprotsessortehnika on lühikese aja jooksul levinud peaaegu kõikidesse inimtegevuse valdkondadesse. Arvutid on muutunud igapäevaseks töövahendiks, mikroprotsessoreid kasutatakse juba kodumasinates, üha harvemini puutume kokku tööpinkidega, kuhu mikroprotsessorid pole veel jõudnud. Digitaal- ja mikroprotsessortehnika areng jätkub
f T 15 Tänapäevases elektrisüsteemis on kasutusel vahelduvvool sagedusega 50 Hz Euroopas, Austraalias ning enamikus riikides Aasias ja Aafrikas ning 60 Hz Ameerikas. Vahelduvvoolu kasutatakse peaaegu kõikide elektriseadmete toiteks nt soojendid, muundurid, kontrollerid, jm. Toitepinge ja -sageduse muutus alla või ülespoole lubatud piiri võib põhjustada mõnede mehhanismide väära talitlust ning põhjustada nende rivist välja langemist. Kuna aga täiturmehhanismid on üheks osaks süsteemist, siis võib ühe seadme rike osutuda saatuslikuks kogu süsteemi korrasolekule. Reeglina on aga tänapäeval kasutatav kaitseaparatuur võimeline seadmeid selliste olukordade tekkimise eest kaitsma. 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas
kiiremat edastust (näiteks videokaart) otse mällu. BIOSi setupi saab siseneda vajutades alglaadimisel klaviatuuril klahvi "DEL". Paljude BIOSi versioonide puhul saab BIOSi uuendamiseks vajalikku menüüsse siseneda klahviga "F2". Tuntuimad BIOSi tootjad on AWARD ja AMI BIOSis olevad seaded (riistvara conf, kell jms) ei sõltu arvuti üldtoitest, kuna toite tarvis on BIOSil patarei emaplaadil. 7. Standardsed perifeerseadmete kontrollerid: COM ja LPT pordi kirjeldus ja infoedastuse põhimõtted. Arvuti tagaküljel paiknevaid pesi nimetatakse portideks ehk väratiteks, sest nende kaudu toimub informatsiooni sisenemine arvutisse ja väljasaatmine arvutist. Sõltuvalt info ülekande viisist on kahte liiki porte: 1. paralleelpordid (parallel port) ehk rööpport - kus infot edastatakse korraga mitut juhet mööda. Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal) 2
on vahemikus 3,5–4%. Kaubaalused ja plastikust või kartongist kastid läbivad riiuli kaldpinna kogu selle pikkuses oma raskuse ajel ehk gravitatsiooni jõul. Riiulikonstruktsiooni olulised osad on rullikud, mille sisse on monteeritud pidurdava efek- tiga mehhanismid – kontrollerid. Mida suurem on kaubaaluse kaal, seda suurem peab olema ka kontrolleri pidurdav efekt. Kontrolleritega varustatakse üldjuhul kõik riiulirullikud. Kaubaalused veerevad rullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Kontrollerid takista- vad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustamise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
