Kuna pole olemas sellist mootorit, mis sobiks kõikidesse rakendustesse tuleb igal konkreetsel juhul valida sobiv mootor. 7)vahelduvoolu mootor Vahelduvvoolumootorid. Asünkroonmootor on madala hinna ja lihtsa ehituse pärast tööstuses kõige enam kasutatav mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema. Asünkroonmootori tööpõhimõte, juhtimine ja kasutamine on käesoleva konspekti põhipunktideks. Sünkroonmootori (samuti ka asünkroonmasina) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks
elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks või pidurina, mil mehaaniline ja elektrienergia muunduvad soojuseks masinas. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel. Pöördmagnetvälji, mille tekitab kolmefaasiline vool staatorimähistes, läbib õhupilu ja aheldub rootorimähisega. Rootorivoolu
AA-14 1)Toitevõrkudes kasutatakse kolmefaasilise süsteemi puhul 5-juhilist juhistikusüsteemi, milles peale liinijuhtide L1, L2, L3 on kasutusel neutraaljuht N ja maandusjuht PE (protection earth). Tähtühenduse puhul ühendatakse neutraaljuht mõnikord tähe keskpunktiga (nt pingete sümmeetria tagamiseks). Maandusjuht ühendatakse inimeste ohutuse tagamiseks 111 elektrimasina või muu elektriseadme kerega (joonis 4.2). Elektrimasina staatorimähis võib olla ühendatud kas täht- või kolmnurklülitusse. Tähtühenduse puhul toidetakse faasimähist faasipingega, kolmnurkühenduse puhul liinipingega. Kuna liinipinge on faasipingest 3 korda suurem, siis on ka kolmnurklülituses faasimähise vool sama võrgupinge juures 3 korda suurem kui tähtlülituse puhul. Et vältida masina riknemist, tuleb mootori valikul ja paigaldamisel jälgida tema mähiste lülitust ning sellele vastavat nimipinget. 2)Lüliti ühendatakse kolme faasi vahele.
mootoris muudetakse rootori kiirust takistuse muutmisega rootori ahelas kasutades selleks spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti. Järjest enam leiab kasutust lühisrootoriga asünkroonmootor, kus rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu. Staatori magnetvälja pöörlemise kiirust nimetatakse sünkroonkiiruseks, mis avaldub 5 6 TÖÖPÕHIMÕTE Sünkroonmootori staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog, mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa. Staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi. Ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel.
Inertsi toimel jätkab rootor algul pöörlemist endises suunas. Staatori magnetväli pöörleb siis rootori pöörlemisele vastassuunas. Vastulülituspidurduses on mootori vool käivitusvoolust suurem, moment on väike, kuna rootorivoolu sagedus on suurenenud. Järsk voolu suurenemine võimaldab seda pidurdusviisi kasutada ainult väikese võimsusega mootorite juures. 3) Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega, pinge peab olema väiksem kui toitepinge. Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment. 4) Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootorite käivitamine
sektsioonide ümberlülitamise teel või varustatakse mootor mitme staatorimähisega. Kasutatakse ka mõlemaid mooduseid koos. Valmistakse spetsiaalseid mitmekiiruselisi asünkroonmootoreid. Lihtsaim ümberlülitusvõte on järgmine. Iga faasimähis jaotatakse kaheks sektsiooniks, mis lülitatakse omavahel kord jadamisi, kord rööbiti, muutes seejuures ühes sektsioonis voolu suunda. a) kaks pooluspaari b), c) üks pooluspaar Kui kolmefaasiline staatorimähis on jagatud sektsioonideks ning lülitada teda erinevatesse kolmefaasilistesse lülitusskeemidesse, tekib sama efekt. Lülitusviisiga Y - YY reguleerimine konstantsel lubataval momendil. Lülitusviisga Δ - YY reguleerimine konstantsel lubataval võimsusel. Mitmekiiruselise asünkroonmootori käivitus- ja pidurduslülitused ei erine põhiliselt tavalis mootori omadest, kuid lisandub võimalus astmeliseks käivitamiseks või pidurdamiseks.
kasutatakse horisontaalset võlli Staator on sünkroonmasina seisvaks osaks Koosneb kerest (1) ja südamikust (2), mille uuretes asub mähis Väikese võimsusega masina kere valatud malmist või terasest Keskmistel ja suurtel masinatel kere keevitatakse ja on lahtivõetav Staatori südamik koostatakse stantsitud elektrotehnilisest terasest (0,35 ... 0,5 mm) Südamiku plekkides on täisnurksed lahtised või poolkinnised uurded mähise paigaldamiseks. Staatorimähis kujundatakse sektsioonidena ja valmistatakse ümmargusest või kandilisest vaskjuhtmest Mähise väljaviigud tähistatakse C- tähega ning numbriga vastavalt faasile: a) faas 1, algus C1, lõpp C4; b) faas 2, algus C2, lõpp C5; c) faas 3, algus C3, lõpp C6 Peitpoolustega rootor tehakse tervest või kokkupandavast sepisest Rootori välispinnale freesitakse täisnurksed uurded, millesse asetatakse kandilisest vaskjuhtmest mähis Väljepoolustega rootor koosneb
läbimisel ankruahela takistust. Ankruahela takistus koosneb mähise takistusest. Kasutegur =P2/P1 =P2/P2+ p Asünkroonmootori töökarakteristika. Töökarakteristika näitab mootori iseloomustavate suuruste sõltuvust kasulikust võimsusest P2. Kui me mootorit koormame siis kiirus väheneb. Maksimaalne kasutegur on 0,7 kuni 0,8 juures. 4.)Ühefaasilise asünkroonmootori töötamispõhimõte :Mootori ühendamisel ühefaasilise võrguga tekitab staatorimähis pulseeriva magnetvoo. Seda voogu võib lahutada kaheks vastas suunas pöörlevaks magnetvooks, mille pöörlemiskiirus n1=60f1/p. Libistus pärisuunalise voo suhtes, vastassuunalise voo suhtes n + n2 n - n2 s2 = 1 > s1 s1 = 1 n1 n1 Magnetvoog 1 ja 2 indutseerivad rootorimähises elektromotoorjõude E'21 ja E'22, mis tekitavad voolusid I'21 ja I'22. Voolu sagedus rootorimähises on võrdeline libistusega. Kuna
Kuna asünkroonmootoril ei ole harju ja selle kiirust on lihtne muuta, asendatakse tänapäeval paljud alalisvoolumootorid asünkroonmootorite ja juurdekuuluvate inverteritega. 1.3.Sünkroonmootor Sünkroonmootor on vahelduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega Joonis 1. Sünkroonmootori tööpõhimõte Sünkroonmootor on sünkroonmasin, mida kasutatakse elektrilise võimsuse muundamiseks mehaaniliseks võimsuseks. Sünkroonmootor (samuti ka asünkroonmootor) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja (joonis 1). Erinevalt asünkroonmootoritest tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnet ergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (st. Staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel.
..85)% P1 P1 8.Kolmefaasiliste vooluringide kolmnurkühendus 23.Töömasinate mehaanilised tunnusjooned- sünkroonmootori käivitamise eesmärgil on poolusekingades Esimese faasimähise lõpp x ühendatakse kokku teise mähise algusega B jne kuni tekib kinnine käivitusmähis, mis võimaldab nn. asünkroonset käivitust: liinilülitiga L lülitatakse staatorimähis kolmnurkkujuline ühendus. Nullpunkt ja nulljuhe puuduvad ning kõik kolm juhet on liinijuhtmed. Liinipinge on kolmefaasilisele pingele. Seejuures on ergutusmähis ühendatud käivitustakistiga Rk, ümberlüliti ÜL on seisus võrdne faasipingega U=Uc sest liinipinge on kahe liinijuhtme nt Aja B vaheline pinge. A. Staatori pöördmagnetväli indutseerib käivitusmähises voolu, mille tulemusena tekib pöördemoment 9
rootorivoolu sagedus on suurenenud. Seega suureneb ka tema induktiivtakistus. Järsk voolu suurenemine võimaldab seda pidurdusviisi kasutada ainult väikese võimsusega mootorite juures. Faasasünkroonmootorit võib vastulülituspidurduses kasutada koormuse langetamisel väikese kiirusega (nii nagu rööpergutusmootoritki). Seejuures tuleb rootoriahelasse lülitada suur takistus. Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega. Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment. Sellise generaatori koormuseks on rootoriahelasse lülitatud takisti või lühisasünkroonmootori rootori enda takistus. Tuleb arvestada, et alalispinge puhul tuleb arvesse ainult staatorimähise oomtakistus. Seega peab pinge olema väiksem vahelduvpingest. Staatorimähised võivad olla alalispingele lülitatud mitmeti.
vähenemisel pooli magnetahelas induktiivsus kasvab. Käsikaarkeevitusel kasutatavaid ilma paispoolita trafosid valmistatakse võimsusega kuni 20 kVA, automaatkeevituseks kuni 100 kVA ja rohkem. 18. Asünkroonmootorid, liigitus, ehitus. Asünkroonmootorites muundatakse elektrienergia mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Liigitus: Faasirootoriga asünkroonmootorid, lühisrootoriga asünkroonmootorid, kahefaasiline asünkroonmootor, ühefaasiline asünkroonmootor 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte, libistus, pöörlemissagedus.
Elektrotehnika kordamisküsimused: 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? See annab oskusi muundada looduslikku energiat ning oskusi saada ja edastada elektrilist informatsiooni. Elektrotehnilised seadmed annavad võimaluse tootmist kompleksselt automatiseerida ning võtta kasutusele tehnoloogiaid, mille rakendamine näiteks kõrge temperatuuri, rõhu või ohtliku kiirguse tõttu oleks muidu võimatu. Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Elektroonika tundmine annab oskuse käsitleda keskmise ning suure võimsusega seadmeid, mille ülesandeks on ühe vooluliigi muundamine teiseks. Neid muundussüsteeme kasutatakse värviliste metallide elektrolüüsil, elektertranspordis, tõstemasinates, elektriajamites ning energia alalisvoolu ülekandel suurtele kaugustele. 3. Kes peaks olema õppimi...
Selsüün (ingl. selsyn →self “ise” + sün- + kr. chronos “aeg”) on induktsioonelektrimasin mehaaniliselt sidestamata võllide sünkroonseks või sünfaasiliseks pööramiseks. Selsüüne kasutatakse automaatkontrolli- ja -juhtimissüsteemides, järgivsüsteemides ning distantsmõõtesüsteemides. Selsüünid võivad töötada indikaatori- või transformaatorirežiimis. Täidetava ülesande järgi eristatakse andurselsüüne ja vastuvõtuselsüüne. Selsüünil on ühefaasiline staatorimähis ja 120° all paiknev kolmefaasiline rootorimähis. Joonisel 0.2.9Aa on toodud indikaatorrežiimis töötav selsüün. 8/27 jklng3.sxw Vasakul pool on andurselsüün, paremal vastuvõtuselsüün. Staatori ühefaasilised primaarmähised toidetakse ühest vooluallikast, kolmefaasilised mähised on omavahel ühendatud. Andurselsüüni rootori pööramisel mingi nurga φ võrra kolmefaasilistes ahelates indutseeritakse vool
Toitevõrkudes kasutatakse kolmefaasilise süsteemi puhul 5-juhilist juhistikusüsteemi, milles peale liinijuhtide L1, L2, L3 on kasutusel neutraaljuht N ja maandusjuht PE (protection earth). Tähtühenduse puhul ühendatakse neutraaljuht mõnikord tähe keskpunktiga (nt pingete sümmeetria tagamiseks). Maandusjuht ühendatakse inimeste ohutuse tagamiseks 111 elektrimasina või muu elektriseadme kerega (joonis 4.2). Elektrimasina staatorimähis võib olla ühendatud kas täht- või kolmnurklülitusse. Tähtühenduse puhul toidetakse faasimähist faasipingega, kolmnurkühenduse puhul liinipingega. Kuna liinipinge on faasipingest 3 korda suurem, siis on ka kolmnurklülituses faasimähise vool sama võrgupinge juures 3 korda suurem kui tähtlülituse puhul. Et vältida masina riknemist, tuleb mootori valikul ja paigaldamisel jälgida tema mähiste lülitust ning sellele vastavat nimipinget.
teise sulguva peakontakti ja käivitusreostaadi R1 ning ergutusahelasse lülitatud voolu- piirava takisti R3 (jadaergutusega mootor, joonis 1.6.b). Mootor hakkab tööle võõr- ergutusega generaatorina, muundades elektriajami liikuvatesse osadesse salvestunud kineetilise energia elektrienergiaks, mis pidurdustakistis R2 muutub soojuseks ja hajub ümbritsevasse keskkonda. Joonis 1.6 Asünkroonmootori dünaamiliseks pidurdamiseks lahutatakse tema staatorimähis liini- kontaktori KM sulguvate peakontaktide avanemisega toitevõrgust ning staatorimähis ühendatakse pidurduskontaktori KM1 sulguvate kontaktide sulgumise tulemusena alalisvooluallikaga (joonis 1.6.c).. Staatorimähises voolav alalisvool tekitab ruumis liikumatu alalismagnetvälja, milles pöörleva rootori mähises indutseeritakse vool ning staatori magnetvälja ja rootorimähise voolu koostoimel tekibki pidurdav moment.
käivitusahelat. Käesolevas konspektis keskendutakse kolmefaasilistele mootoritele. Asünkroonmootor on madala hinna ja lihtsa ehituse pärast tööstuses kõige enam kasutatav mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema. Asünkroonmootori tööpõhimõte, juhtimine ja kasutamine on käesoleva konspekti põhipunktideks. 26 Sünkroonmootori (samuti ka asünkroonmasina) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
