Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kursuse projekt: Tehniline Mehaanika Konveier ajami projekteerimine Õpilane: Siim Jaansoo MH-31 Juhentaja: Ants Siitan Kehtna 2005 Projekteerida lint konveierile ajam, kasutades tigureduktorit ja kett ülekannet. Variant:39 Joonis 10,11 Lähteandmed:1) Ringjõud konveieri trumlil F=2,5 kW 2) Trumli ringkiirus V=0,4 m/s 3) Trumli läbimõõt D=350 mm
Rauno Priimägi TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Mehaanikateaduskond Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: MI- 41 Tallinn 2010 TTK 1. Leian ajami tööea. Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = = 0,33 24 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h 2. Valime optimisteguri. Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 3
Kodune töö nr 3 Lähteandmed: Asula ühisveevarustuse skeem on toodud alljärgnevalt (Joonis 1). Ühisveevarustuse süsteemi iseloomustavad suurused on toodud (Tabel 2) ning veetarbimist iseloomustavad suurused on toodud (Tabel 1). Kinemaatiline viskoossus () = 1,308 * 10-6 m Maksimaalne lubatud kiirus torudes (v) = 0,8 m/s Toru ekvivalentkaredus (e) = 0,1 mm Pumba kasutegur () = 0,6 Ajami kasutegur (a) = 0,95 Ülesanne: Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi torud Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi toitev pump Leida dimensioneeritud pumba vajalik ajami võimus Koosta ühisveevärgi torustikeskeem ja kannaskeemile: o toru materjal, välisläbimõõt, pikkus o pumba vooluhulk ja tõstekõrgus PE De 140 500m
...................................................................................................... 7 3.1. Trumli läbimõõdu D leidmine ......................................................................................... 7 3.2. Trumli pikkuse l leidmine ............................................................................................... 7 3.3. Trumli pöörete arvu ntr määramine ................................................................................. 8 4. AJAMI VAJALIKU VÕIMSUSE LEIDMINE JA MOOTORI VALIK ........................ 9 5. AJAMI ÜLEKANDEARVU LEIDMINE JA REDUKTORI VALIK .......................... 10 6. TUGIKONSTRUKTSIOONIDE JA TUGIRULLIDE MÕÕTMED NING LINTKONVEIERI SKEEM ................................................................................................. 11 7. PÕHIELEMENTIDE SPETSIFIKATSIOON ................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS ...............................................
docstxt/12739213094907.txt
Marko Kuldsaar KAT 31/41 1. MASINAELEMENDID TÖÖ 1. Lähteandmed Lindi veojõud: F=3kN Lindi kiirus: v=1,1 m/s Trumli läbimõõt D=225 mm Lindi kiiruse hälve =4% Ajami tööiga La=7aastat 2. Tehniline ettepanek Leiame ajami (tööea, ressursi) Lh=7*0,85*((8*2)/24)*24 Tulemuseks saame 34748 h Ajami Mootori parameetrite määramine Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0,5 nmin nmax nmin) 1 Kiilrihm 1 0,94 0,96 0,95 2 Silinder reduktor 1 0,97 0,98 0,975 3 Elastne doroidsidur 1 0,98
Hüdro- ja pneumoajami eksami- ja kontrolltöö küsimused: 1. Hüdroajami koostisosad ja tööpõhimõte Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ),
Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri: Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused: g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse:
Ventilatsiooni süsteemi struktuuriline ülesehitus 3 Ventilatsioonisüsteemi põhi element on ventilatsioonijuhtimis keskus mis kogub kokku kõik andurite signaalid ja muudab need andmeteks mis määravad ära vajaduse kui palju õhku on vaja ventileerida. Häireandurid määravad ära hädaolukorra, mille korral antakse signaal tekitada hädaolukorra reziim.Ventilatsioonijuhtimis keskus on ajami üksus, mis juhib ajami automaat talitlust. Juhtimisruumi etteande käsklus kujutab endast hoone personali poolt reguleeritavat liidest, mille abi saab muuta automaatreziimi. Ventilatsiooni jõukilp on elektriline juhtimis liides. Ventilatsiooniajami täiturorganiteks on sissepuhke ja väljapuhke ventilaatorid, mille tööd juhib ja soodustab õhuklappide ajam. Ventilatsiooni juhtimise osa Ventilatsiooni süsteemi asukoht magistraalvõrgu skeemil Joonis 1 1
TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn SISUKORD 1. TEHNILINE ÜLESANNE ................................................................................................ 5 1.1. AJAMI TÖÖIGA ........................................................................................................ 5 1.2. MOOTORI PARAMEETRITE MÄÄRAMINE ......................................................... 5 1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE .................. 5 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. ............................................................ 10 2.1. HAMMASRATASTE KÕVADUSE, TERMOTÖÖTLUSE JA MATERJALI VALIK ..........
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16 Köp = 24 = 0,66 Lh = 7 365 0,85 24 0,66 = 34400,52 h ~35000h Lh=35000 Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 2. Määran lintkonveieri nõutava võimsuse:
1.Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, suhteliselt madal kasutegur. 2. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, võib
Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ),
vigastaud ega deformeerunud Väljalaske süsteemi kontroll Väljalaske torustikul puudusid vigastused, kinnitus detailid olid korras, ühenduskohtades puudusid tahmalaigud ( torustiku hermeetilisus korras ). Rihma pingsuste kontroll Veepumbarihm, konditsioneeri ajami rihm, roolivõimu pumba rihm, hammasrihm Rehvi rõhu ja konditisiooni kontroll Rehvirõhud korras, mustri jääk piisav Tühikäigu kontroll 850p/min vastab tehase nõuetele Aku kontrollimine Puhtus, kinnitus ja laetus Jõuülekande hooldus Töö Märkused Käigukasti õlilekete kontroll Lahutuspinnad, hoovad ning hüdroajami
2. Rooli ülekande põhidetailid (tähistage joonisel) karter kruvi koos kuulidel liikuva mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2. Roolilati korpus, laagripesa 3. Hammaslatt 4. Hammasratas 5. Sisemise rooliotsa pesa 6. Roolivarras 7. Roolivarda otsa, välimine rooliots B. Rooliajam 1. Ajami hoovad (tähistage joonisel) 2. Ajami vardad (tähistage joonisel) 3. Kuulliigendi detailid ................................................. .................................................................... 4. Roolitrapetsi moodustavad: Rööpvarras, käändhoovad, esitelg, parem ja vasak käändteljehoob, paralleelvarras 5. Roolitrapetsi otstarve: juhtratast pöördenurkade vahekord oleks õige (Sisemine ratas pöörab suurema nurga all kui välimine.
laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaatklapp: *reageerib vedeliku temperatuure *asubsuure ja väikse ringi vahel *termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. 1.8 Veepump: *Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. 1.9 Radiaator: *Jahutab vedelikku 2 Radiaatori või paisupaagi kork: *Tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar *Vajalik temp. tõstmiseks. 2.1 Ventilaator: *tekitab õhuvoolu läbi radiaatori *käiatakse: *elektri mootoriga *Mehhaniliselt kiilrihmaga *viskoosussiduriga *bimetalliga *elektromagnetiga 2.2 Paisupaak: *kuumana jahutusvedelikud paisuvad
· Seadme juhtimine on lihtne. · Väldib koormuse kontrollimatu liikumise, kuna vedelik on praktiliselt kokkusurumatu ja vedeliku tagasivoolu saab kontrollida vooluklappide abil. · Kiiruse, jõu ning jõumomendireguleerimine on mugav ja teostatav lihtsate seadmetega. · Soodus soojusreziim. · Ajam koosneb enamuses standardsetest komponentidest, mis lihtsustab ajami projekteerimist ja lühendab seadme valmistamise tähtaegu. · elektriliselt mugav juhtida, mis soodustab ajami sobitumist elektrooniliste juhtimissüsteemidega. Piiravad asjaolud: · Keskkonnaohtlikkus, töövedeliku tuleohtlikkuse või reostuse oht vedeliku väljavoolu korral süsteemist; · Ajami tundlikkus saastumisele, mis tingib suuri kulutusi töövedeliku puhastamisele;
või hammasrihmülekannet. Viimased neist on kaasaegsemad. Hammasrihma võttis kasutusele Saksa firma Glas 1962.a. Hammasrihmajami eelised ja puudused: lihtne, kerge, odav, kulub kiiresti, ei talu suuri koormusi, vajab ääristega pingutusrulli, mis väldib rihma mahajooksmist, ei vaja õlikindlat keskkonda. Kettajami eelised ja puudused: vastupidav, raske, kallis, nõuab õlikindlat korpust, vajab pingutustalda. Hammasratasajami võttis taaskasutusele VW. Selle ajami eelised ja puudused: töökindel, vastupidav, täpne, raske, kallis, mürarikas. Hammasratasajam on kasutusel alanukkvõlliga mootorites, kus nukkvõll paikneb väntvõlli lähedal. Viie silindrilisel mootoril on hammasrattaid seitse. Mootori V10 ajam vajab juba 18 hammasratast. 2 Reguleeritavad gaasijaoutsfaasid Pikaketiajam Selle ajami iseärasuseks on see, et väntvõllilt käitatakse väljalaskeklappide nukkvõll ja selle
1 S1 + q 0 H g = 7 kN Ühe ketiharu maksimaalne arvutuslik pingus kk := 7 Sak := kk 0.65 Sp = 42.1 kN Valin III kategooria keti katketugevusega St := 68kN, võlli läbimõõduga D := 11mm. (1, lk 213) Joonis 1. Elevaatori skeem (1, lk 239) Vedavate ketirataste ringjõud ( ) P := Sp - Sm + 0.05 Sp + Sm = 3.1 kN Elektrimootori võimsus kN := 1.2 võimsuse varutegur m := 0.8 ajami kasutegur P v N := kN = 3.3 kW m rev := 2 rev rpm := min Mootori valik, asünkroonmootor M3AA 132 MA, võimsusega N := 4kW, pöörete arv n m := 960 (3, lk 32) Vedavate ketirataste pöörete arv, kui D := 0.5m 60v nr = D 60 0.7 n r := = 27 0.5 Ajami ülekandearv nm i := = 35.9 nr
juhtmete hargnemis koht Juhtmete hargnemis koht juhtmete ristumine (eraldi juhtmed) Töö nr3 Elektriajamid Ajam on töömasinat või mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Ajami valik · Võimsus · Toimekiirus · Mass · Mõõtmed · Juhitavus · Töökindlus · Ökonoomsus · Teenindusmugavus Ajamite tehnilised näitajas · Ajami liik(lahtine,kinnine,ohutu) · Toitesüsteemi parameetrid (mis pinget vajab ) · Mootori toitemuunduri tüüp · Nimireziimi parameetrid · Mehaanilised karakteristikud' · Kasutegur · Müra · Pidevalt lubatud tööaeg · ... Ajami liik · Elektriajam · Hüdroajam (vesi, õli, vedelik) · Pneumoajam (õhk surve) · Kombineeritud ajam (võib olla mitu koos ) Elektriajam On mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitumiseks ettenähtud
hermeetiliselt suletud. Kui liita kokku kõik rõhukaod ja need omakorda korrutada õhukulu tootlikkusega siis ventilaatori võimsus (P) on võrdne tootlikkuse ja rõhu korrutisega. Rõhukadu avaldub: pk =pt Kus p t = materjali tõstmisel tekkiv rõhukadu. p t = p* µ *h*g p-õhu tihedus h-tõstekõrgus g- raskuskiirendus, g=9,81 m/s 2 µ = massikonsentratsioon kg/s Ventilaatori mootor valitakse vastavalt ventilaatori pidevtalitluse ehk nimivõimsusele. Ventilaatori ja ajami optimaalseks tööks ja kindlaks käivituseks on vaja, et mootori nimivõimsus oleks ventilaatori nimivõimsusest veidi suurem. Võimsusvaru mittereguleeritavate ajamite puhul peaks olema 10...15 %, reguleeritavate ajamite puhul 5...10 %. Ventilaatori võimsus on võrdne tootlikkuse ja rõhu korrutisega. Ventilaatori mehaaniline võimsus võrdub rõhu ja tootlikkuse korrutisega. Ventilaatoriajami iseloomulikuks tunnuseks on see, et mootori püsitalitluse
Second level Third level Fourth level Fifth level Gaasipedaali asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsiooni gaasipedaali asendist. Reostaat-tüüpi andur paikneb mootoriruumis ja on trossi abil ühendatud gaasipedaaliga. Kaasaegsetel autodel paikneb see andur ka salongis, gaasipedaali kinnituskoha juures ja see võib olla ka Hall´i andur. Vastavalt sellelt andurilt saadud signaalile annab mootori juhtarvuti drosselklapi ajami elektrimootorile korralduse drosselklapi vajalikuks asendiks.
Juhtimisseadmed Rool pidurid seisupidur sõidupidur ketaspidur trummelpidur Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob 2.Hüdrauliline- vedelik - pedaal- hoob 3.Pneumaatiline- suruõhk - kompressor (veoautod) Mehhanismid: Rataste pidurimehhanismid asuvad rataste küljes - ülesanne liigutada piduriklotse. Ketaspidur: Piduriklotsi ja ketta kokkupuutepind lameda kujuga: 1.Piduriketas 2
Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 flopikettale või kõvakettale. Vahel nimetatakse CD-RW kettaid ka CD-E (CD- Erasable) ehk kustutatavateks CD ketasteks. Esimesed CD-RW ajamid ilmusid turule 1997.a. keskel. Need ajamid võimaldavad lugeda ka tavalisi CD-ROM kettaid ja salvestada infot nii CD-R kui CD- RW ketastele. Lugeda sai CD-RW kettaid esialgu ainult CD-RW ajami abil, tavaline CD-ROM ajam selleks ei kõlvanud. Philips Electronics ja Hewlett-Packard on välja töötanud uue standardi MultiRead, mis võimaldab CD-RW kettaid lugeda ka MultiRead tüüpi CD-ROM ajami abil. CD-RW ketta tööpõhimõte on järgmine. Kettatoorikuks on 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille pealmisele küljele pressitakse spiraalne soon sammuga 1,3 mikromeetrit. Seejärel kantakse pinnale mitu õhukest kihti erinevaid
Kui õhu sisselase kompressorisse on suletud, töötab kompressor alarõhu piirkonnas. Seda meetodit kasutatakse eeskätte kolbkompressorites ja pöörlevat liikumist kasutatavates kompressorites. Kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse Meetodit kasutatakse eelkõige suurtes kolbkompressorites. Pärast kompressori sisselaskeklapi avatud asendisse lukustamist, ei ole kompressor võimeline tootma suruõhku. Kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega Pöörlemissagedust muudetakse sellisel juhul kas käsitsi või automaatselt sõltuvalt töörõhust. Kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega Reguleerimine toimub õhu sissevoolu piisamise teel. Meetodit kasutakse eeskätt kolb- ja turbokmpressorite kasutamise korral. Kompressori ajami käivitamise ja seiskamisega Antud reguleerimise korral on kompressor ühes olekus kahest: töötab täiskoormusel või on väljalülitatud
Sagedaseim ist on H8/h8. 2. Kuidas arvutatakse pikijõuga koormatud klemmliide? Kuidas arvutatakse pöördemomendiga koormatud klemmliide? (kirjutada valemid + seletused). 94. 3. Kuidas arvutatakse pikijõu (telgjõu) ja pöördemomendiga koormatud klemmliidet? 95. 96. 97. osa 7. Sidurid ja lülitatavad pidurid 1. Mis on siduri ülesandeks masinates? 98. Siduri ülesandeks võib olla: 99. 1. Võllide telgede asendihälvete kompenseerimine; 100. 2. Ajami töö ebaühtluste leevendamine; 101. 3. Masinate sujuv või hetkeline käivitamine, seiskamine, kiiruste ümberlülitamine, reverseerimine; 102. 4. Kaitse ülekoormuste eest; 103. 5. Ainult ühesuunalise pöörlemise võimaldamine jne. 2. Kuidas liigitatakse sidureid? 104. *Lülitavad sidurid (võllid on võimalik ühendada ja lahutada: automaatselt, vastavalt välisele käsule). Näiteks: ·Hõõrdsidurid· Nukksidurid· Elektromagnetilised sidurid · Hüdrosidurid. 105
3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõll Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist. Nukkvõllil on olemas: a) võlli nukid klappide ja abiseadmete käitamiseks, b) laagritapid,
plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C Termostaat reageerib vedeliku temperatuure asubsuure ja väikse ringi vahel termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. Vedeliku pump Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. Radiaator Jahutab jahutusvedelikku Ventilaator tekitab õhuvoolu läbi radiaatori käiatakse: elektri mootoriga, mehhaniliselt kiilrihmaga Paisupaak Vajalik töösooja vedeliku paisumise kompenseerimiseks Paisupaagi kork tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar, mis on vajalik temp. tõstmiseks. Jahutusvedelikud EG- etüleenglükool+ aditiivid /+ vesi/.
Roolivõimendi Roolivõimendi ülesanne: Parandada auto sõidumugavust ja teelpüsivust. Kui juhtrattad on tugevasti koormatud (kesk- ja suurveoautod ning bussid), raskeneb auto juhtimine, sest rooliratta pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saavutada 400 N. Nendel juhtudel, mil juhi tööd pole võimalik kergendada ülekandearvu suurendamisega roolireduktoris, nähakse ajami konstruktsioonis ette võimendi käsutamine. Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar,
võimsus In , A Un , V n , - nn , p/min J , Kg * m2 Pn, KW 4,5 25,2 220 0,810 1000 0,1 1. Kõigepealt leiame mootori niminurkkiiruse, ankru takistuse ja teguri c väärtused => => = 0,829 => = 1,9 V*s 2. Leiame ajami taandatud inertsimomendi. Jekv=J+J´ => Jekv= 0,1 +0,2*0,1 = 0,12 Kg*m2 3. Nüüd saame arvutada algnurkkiiruse. st= - => st= 4. Et arvutada elektromehaanilist ajakonstanti peame alguses leidma mootori nimimomendi Tn,em= => Tn,em= = 42,9 N*m Samuti leiame staatilise koormuse juures oleva ankru voolu valemist st= - => Ist= => Ist= 1
kaelu. Põskede jätkuvaks osaks võlli vastas poolel on vastukaalud, mis tasakaalustavad väntmehhanismi tööd. Väntvõlli eesmisele otsale on asetatud ajamite rihma rattad. Nendeks võivad olla: hammasratas, ketiratas ja hammasrihma ratas. Kui nukkvõll on alumise asetusega, siis tavaliselt kasutatakse hammasratas ülekannet. Kui aga nukkvõll asetseb ülemises asendis, siis kasutatakse kett või hammasrihma ajamit. Hammasrihm on tänapäevasel. Et ajami ratas ei muuda oma asendit võlli suhtes on võlli ja ajamiratta vahele asetatud kiil. Kiilujaoks on nii väntvõlli kui ka ajamirattal vastav soon. Väntvõlli ajami ratas on jaotus hammasrataste karbis ning ilma mootorit osaliselt lahtivõtmata me seda ei näe. Mootorist väljaulatuvale osale kinnituvad veel kiilrihmad, mille abil käitatakse mitmeid abiseadmeid(genekas, veepump). Väntvõlli sees on kanalid, nende kaudu juhitakse surve all õli väntvõlli laagritele
K3 siibrisulgemise kontaktor KB3 siibri suletud asendi Joon.4. Pumba käivitamise (a) ja siibri juhtimise (b) lõpplüliti releeskeem PM1 mootori maksimaalvoolurelee PM2 siibri ajami maksimaalvoolurelee PB2 siibriahela ajarelee BPA avarii-(üleujutus-)relee Lülituse kohaselt toimub pumba sisse- ja väljalülitamine reservuaari veenivoo järgi. Kui nivoo langeb valitud alampiirini sulgub nivoorelee kontakt P ja annab toite automaatjuhtimise relee PY mähisele
Hüdroajam võib töötada nii iseseisva ajamina kui ka automaatjuhtimisega seadme osana. Hüdroajami eelised on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist. Võid saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste komponentide abil. Jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega. Ülekoormusi saab vältida koosneb enamasti standartsest komponentidest, mis lühendab ajami projekteerimise ja valmistamise. Lihtne on ajamit elektriliselt juhitda, mis võimaldab seda laialdaselt kasutada automaatjuhtimises. Ühtlane ja täpne liikumine, võime startida suurtel koormustel ja heasoojus vahetus. Hüdroajami puudused on tuleohtlikkus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel. Töövedeliku tundlikus saastumise suhtes. Temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele. Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur
................................................................................... 7 3. KOORMUSDIAGRAMM, EKVIVALENTNE MOMENT JA VÕIMSUS ......................... 8 4. MOOTORI VALIMINE JA MEHAANILINE TUNNUSJOON......................................... 10 5. MEHAANILINE TUNNUSJOON ...................................................................................... 12 6. INERTSIMOMENDI LEIDMINE ....................................................................................... 13 7. AJAMI JUHTIMINE ........................................................................................................... 15 8. ENERGIAKULU ................................................................................................................. 16 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 17 KIRJANDUS .....................................................................................................
3. Eksoskeletonide kontrollimine ja tööpõhimõtted. [11] 3.1 Robot ülikonna HAL kontrollimise meetodid. HAL 3 on alakeha liikumist abistav robot ülikond. HAL kasutab, operator mingi lihase pööramise kavatsuse teadasaamiseks, müoelektrilisi signaale. Operaator kontrollib lihaste viskoelestsusi nagu sirutajalihase ja painutajalihase kokkutõmbeid. Liigese jäikust reguleerivad erinevad liikumised. Operaator suure liigese viskoelastsuse abistamise vajamisel on mõistlik suurendada HAL-I ajami viskoelastsust. Vajalik on hinnata opetraatori, raskesti otse mõõdetavat viskoelestsust kasutades liikumise informatsiooni. Sellepärast on vajalik operaatori liigeste vaheliste lihasete bioloogilist- ja liikumise informatsiooni kasutavad robotülikonna kontrollmeetid. HAL-3 puhul on oluline tuua välja jalgade kiikumise liigutused. Joonisel 14 olev konfiguratsioon koosneb eksoskeletoni raamist koos põlve- ja puusaliigeste jaoks mõeldud ajamitega. Liigesele
Küsimuse tekst Summaarne lõikejõud treimisel jagatakse tavaliselt 3 koordinaattelje suunalisteks komponentideks. Kõige suurem neist on järgmine komponent ja tema väärtust on vaja teada: Vali üks: a. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik detaili kujuhälbetünnilisuse arvutamiseks b. tooriku teljesuunaline komponent Ff või Fx, vajalik pingi kiiruste kasti ülekannete arvutamiseks c. lõikekiiruse suunaline komponent Fc või Fz, vajalik pingi ajami mootori võimsuse määramiseks d. radiaalsuunaline komponent Ft või Fy, pingi ajami mootori võimsuse määramiseks Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Liistusoonte töötlemiseks võllidele kasutatakse järgmisi lõikepinke ja lõikeriistu: Vali üks: a. horisontaalfreespinke ja laupfreese b. vertikaalfreespinke, universaalfreespinke ja sõrmfreese c. vertikaalfreespinke ja laupfreese d
AINETÖÖ Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: II KAT Üliõpilane: Erko Õppejõud: Janek Luppin Tallinn, 2006 1. Näidisauto üldandmed TOYOTA COROLLA 2006 BENSIIN 1,6 VVT-i Tühimass 1175 1385 kg Täismass 1695 1780 kg 2. Veoskeem ESIVEDU MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS 3. Vedrustuse tüüp Esisild: MacPersoni vedrustus Vedrustuse käigu pikkus 95 mm Vedrustus sõltumatu Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Elastseks lüliks on kummi puksid 4. Rehvide ja velgede markeering: Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h ) Koormusind...
= Pk / P Koosneb viiest komponendist : Click to edit Master text styles = mhvaül Second level o Mahukasutegur o v = Q / Q + q Third level Fourth level o Hüdrauliline kasutegur o h = H / H + htp = H / Hteor Fifth level o Pumba mehaaniline kasutegur o m = Pi / P o Pumba ajami kasutegur a o Ülekandemehhanismi kasutegur ül · Elektrimootori kasutegur el = P / Pel Hammasrataspump (kõrge · Seadme kasutegur kasuteguriga) y = Pk / Pel Kavitatsioonivaru, h Kriitiline kavitatsioonivaru hkr Kavitatsiooniohu vähendamiseks paigutatakse pump võimalikult paagis oleva vedeliku tasapinna lähedale või vahetult vedeliku sisse. Click to edit Master text styles
25x14x90 mm Nukksiduri eelised: - Suur ülekantav moment - Elastne vaheelement tagab jäikuse, kuid samas summutab ajamis vibratsioone ja lööke - Võllid jäävad ühendatuks ka vaheelemendi purunemisel - Vaheelemendi pikk tööiga (kasutatav mõlematpidi kui ühelt poolt ära kulub, saab kasutada teistpidi sama kaua) - Vaheelement on odav ja hõlpsasti vahetatav Nukksiduri puudused: - Ajami laagerdusele lisanduvad koormused, mis on võrdelised telgede hälvetega - Vaheelemendi elastsus tekitab ajamis nurklõtku - Siduri suured mõõtmed võrreldes lubatud hälvete väikeste väärtustega Muhvsiduri eelised: - Jäik - Suur ülekantav moment tänu suurele tootevalikule Muhvsiduri puudused: - Vajab suurt täpsust seadmete vahelisel joondusel (ühendatavad teljed peavad olema sama joone peal) - Suure massiga
Koostage jõuülekande skeem. Nimetage selle plussid ja miinused (miks just niisugune lahendus?). Plussid: kaalu jaotus palju ideaalsem, selline jõuülekanne reageerib isegi vähimatki rataste libisemise ja automaatselt saadab õige kogus võimu rataste õige haarde tagamiseks. Sidur (hüdrotrafo). Siduri peasilinder Siduri Keskmeprofiil: 21,8x24,2-23N 5 Siduri ajam. 4MOTION ajami südameks on mitmekettaline õlivannis töötav sidur, kus siduri surve reguleerimine sõltub tagaratastele kanduvast pöördemomendist. Siduri abil saab pöördemomenti reguleerida nullist kuni täieliku ülekandeni, mil veojõud jagatakse võrdselt esi- ja tagarataste vahel. Sõltuvalt hõõrdetegurist on võimalik viia veojõud 100% tagateljele. 6 Käigukast Käigukast: manuaal
pöördentrrga (asendi) juhtimiseks avatud või srrletud juhtimisalrelaga süsteemides tirigirrrusel, et väĮurldsuurust reguleeritakse sulrteļiselt aeglaselt ning lrrootor töötab pearrriselt püsitalitĮuses, Suletr"rd juhtimisahelaga stisteernid võimaldavad võrreldes avatud siisteerrridega suurendada oluliselt väĮundsuuruste reguleerimise täpstrst ning parandada nrõrrevõrra ajami dünaanrilisi rräitajaid, nõnda et ajamit saab kasrrtada ka toitepinge trrätgatarlate fluktr.ratsioonide rring nruutļiku koormuse korral. Sageduse muutttnrise kiirus ehk kiirendus- ja aeglustusrampide kestus on tavaļise sagedusjuhtimise prrhul aga rangelt piiratrrcl. DünaarniĮised protsessid võivad kergesti põhjustada mootori vääratr.lmise, S. t. tööpurrkti nihkumise üļe vääratuspunkti' mootori seiskumise või teņra taļitluse väikesel nll
jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3. Pumpa käitava ajami järgi: - aurumasinaga pumbad, - auruturbiinpumbad, - elektripumbad, - mootorpumbad, - käsipumbad. 4. Ajamiga ühendamisviisi järgi: - ülekandemehhanismiga ( reduktor , rihmülekanne jne.), - otsetoimivad pumbad (pumba tööorgan on otseselt ühendatud töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min),
Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandmed 26 Käigukastide põhidetailid ja elemendid 30 Kordisti 35 Jaotuskastid. 37 Kardaanülekanded. 39
Vints Iseseisvate mehhanismidena kasutatakse vintse lastide vertikaal-, kald- või horisontaalsuunaliseks ümberpaigutamiseks ja tõstemastide või masttõstukite mastide vantide pingutamiseks. Peale selle kasutatakse neid paljudeteiste tõstemasinate tõstemehhanismidena. Liigitatakse: 1. Otstarbe järgi: a) üldotstarbelised. b) eriotstarbelised. 2. Ajami tüübi alusel: a) käsivintsid, b) mehhaanilised vintsid. 3. Trumlite arvult: a) ühetrumlilised, b) mitmetrumlilised. 4. Trumli ja jõuallika seostuselt: a) elektroreversiiv-vintsid b) friktsioonvintsid. 5. Kiiruste arvult: a) ühekiiruselised, b) mitmekiiruselised. 6. Kinnituskoha alusel: a) põrandavintsid, b) seinavintsid,
lööke · Vaheelemendi pikk tööiga (kasutatav mõlemat pidi kui ühelt poolt kulub, saab kasutada teistpidi sama kaua) · Vaheelement on odav ja hõlpsasti vahetatav Nukksiduri puudused: · Siduri suured mõõtmed võrreldes lubatud hälvete väikeste väärtustega · Vaheelemendi elastsus tekitab ajamis nurklõtku · Ajami laagerdusele lisanduvad koormused, mis on võrdelised telgede hälvetega Muhvsiduri eelised: · Jäik · Suur ülekantav moment tänu suurele tootevalikule Muhvsiduri puudused: · Vajab suurt täpsust seadmete vahelisel joondusel ( ühendatavad teljed peavad olema sama joone peal) · Suure massiga Kasutusvaldkondi: Kasutatusaladeks võiksid olla rasked kraanad, puidufreesid, laevaajamid, seadmed inimeste
Lahutusmuhvi koost Rolls-Royce Phantom III - clutch bearing Maailmas on väga palju erinevaid lahutusmuhve Siduri rikked · Hõõrdpinnad kulunud · Suure libistamisega on vedrud ülekuumenenud · Hüdraulikasüsteemis on õhk sees · Lamellvedru otsad kulunud (>0,5mm) · Käigukasti veovõlli sooned ,,kruvistunud" Kui sidur ei lahuta: ajamiprobleemid, hammasliite probleemid Kui sidur libiseb: ajami ebakorrektne reguleerimine, eriti esineb see probleem hüdraulikaga siduriga, vabakäigu puudumine, hõõrdkettad kulunud, väntvõlli või käigukasti veovõlli simmerling ei pea õli ja siduriketas on saanud õliseks. Kui sidur teeb müra: survelaager käib koguaeg vastu sidurikorvi lamelle ja on vananenud ning laager kinni jäänud.
laiemalt. Hüdroajam võib töötada nii iseseisva ajamina, kui ka automaatjuhtimisega seadme osana. Hüdroajami eelised: On lihtne saada nii kulgevat, kui pöörlevat liikumist. Võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil. Jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega. Ülekoormusi saab vältida. Koosneb enamasti standardsetest komponentidest, mis lühendab ajami projekteerimise ja valmistamise aega. Lihtne on ajamit elektriliselt juhtida, mis võimaldab seda laialdaselt kasutada automaatujuhtimises. Hüdroajami plussid: Ühtlane ja täpne liikumine. Võime startida suurtel koormustel. Hea soojusvahetus. Hüdroajami puudused: Tuleohtlikus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel. Töövedeliku tundlikkus saastumise suhtes. Temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele. Suhteliselt madal kasutegur Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur:
Kui elektriajamis on talitluseks on analoogne lühiajaliseks talitluse mootori valikuga. Soojuskaod ei muutu kogu mootori edasi-tagasi liikuvad osad, siis tuleb momendi asemel vaadelda jõudusid. Elektriajami põhivõrrandite töötamisaja kestel. Kui mootor töötab vaheajalisel talitlusel sama võimsusega kui kestval, siis mootor rakendamisel tuleb arvestada momentide ja jõudude märke. Enamasti takistab takistusmoment ajami soojeneb astmeliselt üksikute eksponentfunktsiooni lõikude kaupa. Teatud aja möödudes saavutavad liikumist, mõnel juhul võib ta aga seda soodustada. Reaktiivsete takistusmomentide ja jõudude all temperatuuri tsükklid oma püsivväärtuse. Vastavalt standardile loetakse vaheajalise koormuse korral mõistetakse momente ja jõude, mis takistavad liikumist ja muudavad oma märki liikumissuuna muutumisel
kodudesse, st. igaüks võis elada Art Deco stiilis. Graafiline disain Tarbegraafika (plakat, postkaart, raamatukaas, pakend) kasutas kujunduses pikki kitsaid vorme, ümaraid pindu ja geomeetrilist mustrit, sümboliseerimaks masina-ajastu kiirust. Rõhudes abstraktsioonile, moonutustele, geomeetriliste kujundite lihtsustamisele ja intensiivsetele värvidele, olid lemmikuteks masina- ja auto kujutised, ajami, rooli, ratta, jne. kujutised, mis olid tehnoloogia, kiiruse ja kaubandusliku külluse tähised. Stiili tunnused · Geomeetrilised ja nurgelised mustrid. Üheks geomeetriliseks lemmikmotiiviks oli sik- sak · Materjalidest kroom, klaas, peeglid, läikmaterjalid, nahk, lakitud pinnad. · Furnituuri juures väärispuidud -palisander, mahagon, eboniit, sükamor. · Loodusmotiivid - teokarbid, eksootilised taimed, eksootilised figuurid.
2-2.4 a= 0,45 m Rumpli tööraadius R=a/cos = 35 cos= 0,819 R= 0,54 m Jõukomponent Q=MB/(2*R) Q= 16012,84 kN Q mõjub risti balleriga ja pöörab teda õli poolt tekitatud rõhujõu mõjul plunseri pinnale P=MB*(cos)²/a P= 26233,90 kN Määrame ajami silindri läbimõõdu D=(1.1*MB/(p*a*2))^(1/2) p= 80 kN/cm² töövedeliku rõhk (80-100 kN/cm² 2 silindriga) D= 0,16 m Hüdrosilindri plunseri kolvikäik Sp=2*a*tan tan= 0,7002075 Sp= 0,62 m Roolimasina tootlikkus sekundis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
