integraallülitusega. DIL tähis täpsustab klemmide asetust, mis 4011 puhul on 7+7 klemmi paralleerselt. CMOS on lühend inglise keelsest nimest Complementary metaloxide semiconductor ehk (teineteise) olekust erinevad metalloksiid pooljuhid (viide 1). Joonis 1: CMOS 4011 integraallülitus Klemme hakatakse lugema alati ülemise nõgu vasakpoolsest küljest. Integraallülitusele rakendatakse pinge 14. klemmile ja maandatakse 7. klemmilt. 4011 integraallülitus koosneb neljast väravast (vt. Joonis 1). Värava tüüpi näitab selle tingmärk. Sel puhul on tingmärgiks NAND (Not And). Input'i ehk sisendi poolt on ruut ja output'i e. väljundi poolt on ümar ning otsas väike ring. See tähendab, et see on NOT AND värav inverteeritud väljundiga. Kui mõlemad sisendid (nt. A1 ja B1) on kõrged (high), siis väljund (Q1) ei ole (NOT) ,,kõrge" vaid on ,,madal". Võimalikud on neli erinevat varianti (vt. tõetabelilt Joonis 2).
r I= kirja e jagatud R + r vaata valemid ise pärast üle :D:D 3.Ohmi seaduse : 1) Vooluringi osa kohta Mõiste: voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega I= U R 2)kogu vooluringi kohta Mõiste: voolutugevus on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega I= Kirja E R+ r 4) Välisvooluring-algab vooluallika + - klemmilt ja lõppeb vooluallika - - klemmil Sisevooluring-laengute liikumine vooluallika sees kõrvaljõudude abil. 5)Klemmipinge-pinge mis tekib väljaspool vooluallikat ehk välistakistusel ( U= J . R ) 6) Lühis- selline olukord vooluallikas, kus välisvooluringi takistus on väga suur Tagajärg: voolutugeuvs vooluringis suuureneb ja eraldub soojushulk ning juhtmed põlevad läbi 7 )Tühijooks- -selline olukord vooluallikas, kus välisvooluringi takistus on lõpmatult suur
takistusega. Takisti tema takistust ei saa muuta, reostaat tema takistust saab muuta, kasutatakse vooluringis voolutugevuse muutmiseks. Juhi takistus sõltub: materjalist ( materjali kristallvõre tugevusest ), juhi pikkusest ( mida pikem on juht, seda suurem on takistus võrdeline ), ristlõike pindalast ( mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus pöördvõrdeline ). 2V ühe kulonilise laengu viimisel lambi ühelt klemmilt teisele teeb elektriväli tööd 2 dzauli, 0,016 * mm2 / m 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga hõbedast traadi takistus on 0,016 oomi, 9,8 * 10-8 * m 1m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga rauast traadi takistus on 9,8*10-8 . I=U/R, I = voolutugevus A, U = pinge V, R = takistus , I on võrdeline U ja pöördvõrdeline R, R = *l/S, R = takistus , = eritakistus * mm2 / m ja * m, l = juhi pikkus m, S = ristlõikepindala m2 ja mm2, R on võrdeline l ja pöördvõrdeline S.
Elektritarvitiks on nt elektrimootor, küttekeha, lamp jne. Tarvitis muutub elektrienergia mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt 2 klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks. Vooluringi avamine tähendab seda et mingis vooluringi osas vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada e katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik seepärast kasutataksegi lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena. Mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel e elektriahel vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist või olla ka hoopis avatud ilma vooluta ahel
H1 klemmiga 10 (H1/5). Edasi juhatab juhe meid aadressile 13. Millest me järeldame, et meid suunatakse aadressile 13?. Liigume nüüd mööda skeemi alaservas olevat nummerdatud aadressriba tagasi kohale, kust leiame aadressi 13. Selle kohalt leiame ruudu, mille sees on number 218. Mida see number näitab? 4 & ProDiags Edasi liikudes jõuame süüteluku D klemmile p. Süütelukust klemmilt 30 juhtmega R4 läbi pistiku H1 klemmi 2 ülesse juhtmele 30. Juhtmelt 30 liigume kõrvaloleva vasakpoolse juhtmega alla läbi pistiku Y klemmi 3 aku plussklemmile. Aku miinusklemmilt maanduspukti aadressil 5. Mis on selle maanduspunkti aadress? Kus see maanduspunkt asub? Kuhu suundusid sulavkaitsmete S8 ja S7 juurest juhtmed X ja Z? Millisel aadressil need seadised asuvad? Mis värvi ja kui suure ristlõikepindalaga on juhtmed? Kust leiame nende maanduspunktid?
potentsiaal on kogu juhi ulatuses sama. 24. Kuidas avaldub kondensaatorite mahtuvus rööpühendusel ja jadaühendusel? – Rööpühendusel kondensaatorid liidetakse, jadaühenduses pöördväärtused liidetakse. 25. Mis on elektrivool? – Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine 26. Mis on elektromotoorjõud? – jõud, mis paneb vooluallikas osakesed liikuma. Ehk vooluallikas olev kõrvaljõudude poolt tehtud töö ühikulise laengu ümberpaigutamiseks ühelt klemmilt teisele. 27. Mis on pinge? Mis on vooltugevus? – Pinge näitab, palju on vaja tööd teha, et laeng ümber paigutada. Voolutugevus näitab, kui suur laeng kantakse ajaühikus läbi juhi ristlõike. 28. Mis on voolutihedus ja kuidas on see seotud voolutugevusega? (Tähtede tähendused). Voolutihedus näitab, kui suur vool läbib juhtme ristlõikepindala ühikut. J = qe * n * vtriiv 29. Ohmi seadus avatud ahela osa kohta. (Tähtede tähendused) – Võrdeline
Uks kinni Ukse sulgumisel lükkab uksepostil olev tapp pöördkeelt. Pöördkeele liikumine mõjutab mikrolülitit 1 NB! Kui uks on kinni, on lüliti avatud ja juhtploki klemmilt saab mõõta pinget. Ukse avanemisel lüliti sulgub ja pinge langeb nulli. 20 21 Ukse avanemis/sulgumislüliti Maandus Avanemine
1. Kes on esimese siirdetransistori leiutaja? Bardeen 2. Mille eest autasustati leidureid Nobeli preemiaga? Bj transistor 3. Mitu legeeritud piirkonda on transistoril? 3 4. Mis on transistori oluline operatsioon? võimendus 5. Mis on enamuslaengukandjad npn-transistori baasis? aukud 6. Kuidas tekitab npn-bipolaartransistor võimenduse? IC>IB 7. Milline on tavaliselt emitteri dioodi eelpinge? Päripinge 8. Millisel alusel on tehtud bipolaartransistor? . . 9. Millisel klemmilt algab npn-transistori elektronide vool? kollektor 10. Milline on elektronide peamine toime npn-transistori baasis? npn , , - () . (). , - , , , . 11. Millega võrdub bipolaartransistori vooluvõimendustegur? = IC / IB. 12. Kas kollektori toitepinge tõstmine suurendab baasi voolu? Jah 13. Leidke pingevõimendus, kui sisendpinge on 0.2 V ja väljundpinge on 10 V. 50 14. Milline on vooluvõimendustegur, kui sisendvool on 5 A ja väljundvool 10 mA? 2000 15
soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator. Selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik, seepärast kasutatakse lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. 1.2 Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. 1.3 Alalisvool
lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator. Selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik, seepärast kasutatakse lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Olgu siin näiteks lihtsaim taskulambi vooluring ja selle skeem. 3
lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator. Selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik, seepärast kasutatakse lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Olgu siin näiteks lihtsaim taskulambi vooluring ja selle skeem. 3
lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator. Selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik, seepärast kasutatakse lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Olgu siin näiteks lihtsaim taskulambi vooluring ja selle skeem. 3
juhis pidevalt endisele kohale tagasi viia, et säilitada juhi erinevates osades potentsiaalide erinevust. Seda on võimalik teha mingite kõrvaliste, mitteelektriliste jõudude abiga, mida tekitab vooluallikas. Mitteelektriliste jõudude töö arvel tekitatakse vooluallika ühel klemmil negatiivseta laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide juurdetoomisega sellele klemmile. Teisel klemmil tekitatakse positiivsete laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide eemaldamisega klemmilt. Nii tekitatakse klemmide vahel nullist erinev potentsiaalide vahe (pinge). Kui nüüd klemmid mingi juhiga ühendada, siis hakkavad vabad laengus selle tulemusel liikuma läbi juhi, et tasakaalustada klemmide potentsiaalide erinevust. Läbi juhi tekib elektrivool. Vooluallika energia arvel viiakse teisele klemmile jõudnud vabad laengukandjad läbi vooluallika tagasi lähtekohta. Vooluallika elektromotoorjõuks nimetatakse vooluallika poolt tehtud kõrvaljõudude tööd
lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks . Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator. Selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik, seepärast kasutatakse lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Olgu siin näiteks lihtsaim taskulambi vooluring ja selle skeem. Elektriskeemiks nimetatakse, seadme või selle osa graafilist
Ventiili ideaal VAK. Pingestamata:siire rohkem n alal. Elektriväli +->-. 0=t*lnpp/pn-pot vahe, p alas allpool joont, kasvab siirde alas 0-ni, t-temp.pot 25mV toatemp. Jdif(p- >n)=Jtr(n->p) voolude tihedused. Päripinge: p-n siirde laiuse vähenemine kõrgeoomilise ala (n) arvelt. Ruum laengute vähenemine, 0-Ua(läheneb 0-le), Ja=Jdif-Jtr Ia=JiaS-siirde ristlõige. Katkematu aukude dif läbi p-n siirde ja nende rekomb tekita el-de juurdevoo – klemmilt. Vastupinge:siire laienenud kõvasti n alale, 0+Ub. Jb=Jtr-JJdif. 0-kasvanud ja takistab aukude siirdest läbiminekut. Is=Jtr*S-soojuslik vool, Ia=Is(exp(U/t)-1)-eksponent. VAK: U<0=Ub=>const Is natuke alla nulli kuni läbilöögini, nullilähedal teeb jõnksu ja U>0=>Ia exp pingelang dioodil on exp laius(0,7V Si korral). STABilitron:alalispinge stab, läbilöögi põhimõte, kindel läbilöögipinge ja Istab min ja Istab max läbilöögi vool, selles vahemikus ei tohi rikenda
pot 25mV toatemp. Jdif(p->n)=Jtr(n->p) Pilet 10. voolude tihedused. Päripinge: p-n siirde laiuse vähenemine kõrgeoomilise ala (n) arvelt. Ruum 1. Wien'i sild laengute vähenemine, 0-Ua(läheneb 0-le), Ja=Jdif-Jtr Ia=JiaS-siirde ristlõige. Katkematu 2. TTL loogika ja 2NING-EI 3. Flash ADM aukude dif läbi p-n siirde ja nende rekomb tekita el-de juurdevoo klemmilt. Vastupinge:siire 4. 1 f. "0" alaldi laienenud kõvasti n alale, 0+Ub. Jb=Jtr-JJdif. 0-kasvanud ja takistab aukude siirdest 5. emitterijärgija läbiminekut. Is=Jtr*S-soojuslik vool, Ia=Is(exp(U/t)-1)-eksponent. VAK: U<0=Ub=>const Is 1. faasinihet fo puhul ple
4 πε ε 0 r Potentsiaal näitab tööd, mis tuleb teha, kui ühikuline laeng tuleb viia lõpmata kaugele. dA=F ∙ dR=E ∙ q 0 ∙dR dA=(−q 0 ) ∙ dφ=φ−( φ+dφ ) =q 0 ( φ−φ−dφ ) E ∙ q 0 ∙dr =−q 0 ∙ dφ −dφ E= dr 47. Mis on elektromotoorjõud ja mis on pinge, kuidas on need suurused omavahel seotud? (Põhjendada) Elektromotoorjõud (ε) on vooluallikas olevate kõrvaljõudude poolt tehtud töö ühikulise laengu ümberpaigutamiseks ühelt klemmilt teisele. Pinge näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. elektrostaatilised jõud kõrvalised jõud A= ⏞ Ae + ⏞ Ak A e =( φ1−φ 2) q A k =εq A A=( φ1−φ2 ) q+ εq U= =φ1−φ 2+ ε q 48. Mis on voolutihedus ja voolutugevus
Seda on võimalik teha mingite kõrvaliste, mitteelektriliste jõudude abiga, mida tekitab vooluallikas. Mitteelektriliste jõudude töö arvel tekitatakse vooluallika ühel klemmil negatiivseta laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide juurdetoomisega sellele klemmile. Teisel 1 klemmil tekitatakse positiivsete laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide eemaldamisega klemmilt. Nii tekitatakse klemmide vahel nullist erinev potentsiaalide vahe (pinge). Kui nüüd klemmid mingi juhiga ühendada, siis hakkavad vabad laengus selle tulemusel liikuma läbi juhi, et tasakaalustada klemmide potentsiaalide erinevust. Läbi juhi tekib elektrivool. Vooluallika energia arvel viiakse teisele klemmile jõudnud vabad laengukandjad läbi vooluallika tagasi lähtekohta. Vabade
hakkab sellest kulgema läbi vool I, mis teeb tööd. Kui voolu suund ei muutu siis on tegemist alalisvooluga (DC, direct current), mille mõõduks on voolutugevus. Voolutugevuse ühikuks on amper (A) ning mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi tarvitiga jadamisi. Ampermeetri ühendamisel üksi vooluallikaga võib viia mõõteriista riknemiseni. Elektrivoolu kokkuleppeline suund on valitud plussklemmilt miinusklemmile ehk suurema potentsiaaliga klemmilt väiksema potentsiaaliga klemmile (pluss klemmilt miinusele). Volt- ja ampermeetri ühendamist vooluringi iseloomustab Joonis 3.2. Joonis 3.2. Volt- ja ampermeetri ühendamine Joonis 3.3. Alalisvool vooluringi Vooluringi ühendatud tarviti omab elektritakistust. Takistus iseloomustab juhi mõju elektrivoolule, mida suurem on takistus, seda väiksem vool ahelas voolab. Takistuse tähiseks on R ja mõõtühikuks on oom (Ω)
Vooluringis on voolutugevus I võrdeline elektromotoorjõudude ε summaga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. Valem: I = ε /ε (R+r); R- välistakistus, r – sisetakistus, ε – elektromotoorjõudude summa 20. Ohmi seaduse üldkuju. Valem: U12 = I*R12, kus U12 = φ1 - φ2 + ε12 (emj suund algpunktist lõpp-punktini) φ1 - φ2 + ε12= I*R12 elektromotoorjõu tugevus märgiga suunas φ1 -> φ2 (alguspunktist lõpp-punkti, suuna otsustame meie ise - kui miinus klemmilt pluss klemmile, siis on emj positiivne, vastasel juhul on emj negatiivne, kuid abs. väärtus peab tulema sama). 11 φ 1−φ 2+ ε 12 Ilusamal kujul siis: I= R 12 Voolutugevus mingis vooluringi lõigus saadakse lõigus sisalduva summaarse elektromotoorjõu
lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator. Selline vooluringi katkestamine võib olla ohtlik, seepärast kasutatakse lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Olgu siin näiteks lihtsaim taskulambi vooluring ja selle skeem. 3
vähim, pingutatakse kinnituskruvi lõplikult. Tuleb hoia- Selleks et teada saada, kas laadimisvoolu puudumine on tada, et hammasrataste vääral hambumisel võib murduda tingitud generaatorist, tuleb relee-regulaator välja lülitada. generaatori võlli ots. S e e g e n e r a a t o i^e i tohi t oo- Kontrollimiseks eraldatakse juhtmed generaatori JJ- ja III- tad a koormuseta (lahutatud või kätkenud pluss- klemmilt.'Seejärel ühendatakse proovilambi üks juhe gene- klemmi juhtmetega), sest suurel kiirusel võib pingetõus raatori H-klemmiga ja teine kerega. Ergutusvooluahela tekitada alaldi ventiilide läbilöögi. sulgemiseks ja generaatori mähiste kaitsmiseks tuleb käsu- Alalalisvoolugeneraatoril kuulub peamine tähelepanu tada peent vasktraati mõnest kiudjuhtmest. Kui generaa- kommutaatori ja harjade seisundile
annaabi.ee 
