Nimivõimsus-elektriseadmel arenev võimsus; Nimipinge-pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust; Joule'i-Lenzi seadus-elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t; Kõrvaljõud-mitteelektrilised jõud, mis rakenduvad vooluallikas; Ohmi seadus kogu vooluringi kohta-voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega; Pinget- välistakistusel nim vooluallika klemmipingeks; Tühijooks-vooluallika töö piirolukord, kui seda ei kasutata; Tühipinge- elektromotoorjõud, sest ta võrdub vooluallika tühijooksul katkestuskohas tekkiva pingega; Lühis-kui välistakistus on lähedane nullile; Klemmipinge-pinge vooluallika klemmidel, mida näitab klemmide külge ühendatud voltmeeter. T-1012 d-10-1 G-109 c-10-2 M-106 m-10-3 K-1...
Sisukord Keemilised vooluallikad.......................................................................................... 3 Üldine ehitus ja talitlus........................................................................................... 3 Tunnussuurused...................................................................................................... 4 Elektromotoorjõud............................................................................................... 4 Nimipinge............................................................................................................ 4 Sisetakistus......................................................................................................... 4 Mahutavus........................................................................................................... 4 Energiatihedus.................................................................................................... 4 Säilimiskestus.......
Elektrivool vabade laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Alalisvool elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.(akud, patareid) Vahelduvvool elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt Eritaktstus näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Ülijuhtivus füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V...
Füüsika kontrolltöö 1. Mõisted Alalisvool elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid laengukandjad. Juhtivuselektronid valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus. Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine. Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom) 1 oom juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A. eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 läh...
Pii 3,141593 ns 1512 3 1,732051 1000 72 1512 7500 W =14 , 3097 A 34000, 890,85 Pn60 750060 = = =49 ,7359 Nm n n2 144023, 14 nn 1512-1440 = =0, 05 1512 1. Ühefaasilise trafo kohta on teada nimipinge U1N = 230 V, nimivõimsus SN = 630 VA ja lühispinge aktiivkompon Leida trafo vaseskaovõimsus poolel nimikoormusel. Nimipinge U1n 230 nimivõimsus Sn 630 Niminäivtakistus primaar Z´n lühispinge aktiivkomponent uka 7 0,07 Primaar lühistakistus r`k Leida trafo vaseskaovõimsus Pcu?
tõusmisel ühe kraadi võrra. Rakendused: Takistustermomeetrites. 6) Kes oli ja mida tegi Heike Kamerlingh-Onnes? Hollandlane Heike Kamerlingh-Onnes avastas 1911. aastal ülijuhtivuse elavhõbeda juures. (s.t avastas ülijuhtivuse). 7) Mis asjad on ülijuhid, ja kus neid rakendatakse? 2 kohta. Ülijuht on aine, mille takistus on 0. Ülijuhte kasutatakse: · Termotuumareaktorites ehk tehispäikestes. · MRA. 8) Mis asi on nimivõimsus ja nimipinge (kus neid rakendatakse)? Nimivõimsus võimsus, mida annab välja elektritarbija nimipinge korral. Erinevates elektriseadmetes- ja tarvitites rakendatakse nimivõimsust. Nimipinge pinge, mille korral elektritarbija töötab kõige efektiivsemalt. Keemilistes vooluallikates rakendatakse nimipinget. 9) Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd kodus? Vaatad oma elektritootja kodulehelt (nt. Eesti Energia) palju elekter maksab ning kasutad elektrivoolu töö
Euroopa Liidu maades on hakanud eri riikide oma tähistega paralleelset või nende asemel järjest rohkem kasutust leidma. Harmoneeritud (ühtlustatud) standardid on EL uue lähenemisviisi direktiividega liituvad standardid. Tähised algavad harmoneerimistunnusega H, mille asemel võib olla ka täht A, kui juhtmed ja kaablid on kasutamiseks lubatud vaid mõnel maal. Tähistamise järjekord tähises on järgmine: 1) Harmoneerimistunnus NÄIDE 2) Nimipinge 3) Soonte isolatsioon 4) Väliskest 5) Ehituse eripära 6) Soone ehitus 7) Soonte arv 8) Kaitsejuhi olemasolu 9) Ristlõige *Milliseid tähiseid kasutatakse ning mida nad tähendavad. 1) Harmoneerimistunnus: H harmoniseeritud tähis A mitmel maal tunnustatud tähis 2) Nimipinge: 00 100/100 V 01 >100/100 V, kuid <300/300 V 03 300/300 V 05 300/500 V 07 450/750 V 1 0,6/1 KV
Kondensaatori mahtuvus sõltub elektroodide pinnast, nendevahelisest kaugusest ja isolatsiooni dielektrilisest läbitavusest. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest sõltuva mahtuvustakistusliku elemendina. Nii nagu takistid jagatakse ka kondensaatorid püsikondensaatoriteks, mille mahtuvus ei ole muudetav ja muutkondensaatoriteks, mille mahtuvus on muudetav. Kondensaatorite põhiparameetrid on nimimahtuvus, tolerants, nimipinge ja mahtuvuse temperatuuritegur. Nimimahtuvus on kondensaatori mahtuvus normaaltingimustel. Selle väärtused vastavad sarnaselt takistitele normridadele E6, El2, või E24, mõnikord ka ridadele E48, E96 või El92. (vt. tabel 1.1). Tolerants ehk mahtuvushälve näitab, mitu protsenti võib kondensaatori mahtuvus olla nimimahtuvusest suurem või väiksem. Tolerants on enamasti ±20; ±10 või ±5%. Ühe rea nimiväärtusega kondensaatoreid võidakse toota mitme tolerantsiga. Kuni 10 pF
Mähis millele antakse energiat välisahelast. Trafo pinge reguleerimisel koormuse all võivad esineda järgmised protsessid piiratud suurusega lühisvool mähise otsas; reaktori voolu katkestamine lüliti kontaktide abil. Mis vahe on autotrafol ja tavalisel trafol? Autotrafo kaal ja gabariidid väiksemad; ühte osa mähisest läbib nii sekundaar kui primaar vool; tühijooksuvool väiksem. Millise mõõtetrafo normaaltalitlus on lühistalitlus? Voolutrafo. Trafo kasutegur sõltub nimipinge ja tööpinge erinevusest; on määratud sekundaar ja primaar poole aktiivvõimsuse suhtega; muutub koormamisel; on kõige väiksem lühisel; on kõige väiksem tühijooksul. Trafo suhteline takistus on määratud nimipinge ja nimivoolu suhtega. Trafo aseskeemi magneetimisharus oleva aktiivtakistuse väärtuse saab leida tühijooksu katsel registreeritud Voltmeetri ja Wattmeetri näitude alusel. 3faasilise trafo mähis ühendusskeemiga Y0/ lülitatakse toitevõrku kui pinge faasis A on max.
· Uuri vanematelt, millist energiapaketti kodus kasutatakse. Küsi vanematelt Eesti Energia arvet, kas paberkandjal või internetist. Uuri sealt, millistest komponentidest koosneb 1kWh hind. Arvuta nädala kestel kulutatud elektrienergia maksumus sarnaselt arvel näidatuga. · Mida arvad sellisest energia kulust? Kas Sul oleks võimalust elektrienergiat säästa? Paku välja omapoolseid lahendusi! Tabel kodus olevate elektritarvitite kohta Tarviti Nimipinge Töösagedus Võimsus Elektripliit 230 V 50 Hz 6000 W Tolmuimeja 230 V 50 Hz Max. 2000W Televiisor 220-240 V 50 Hz 150W Mikrolaineahi 230-240 V 50 Hz 800W Kohvikann 220-240 V 50-60Hz 2000W Röster 220-240V 50-60Hz 600-700W
Elektrivõrk · Kõrgpingevõrk 110-3300kV · Keskpingevõrk 6-35kV · Madalpingevõrk 230/400V Kõrgepingevõrk ehk põhivõrk on ette nähtud el.energia ülekandeks elektrijaamast suurte vahemaade taha põhilistesse jaotuspunktidesse.(selle võrgi nimipinge on üle 35 kV)110-220- 330 kV Keskpinge ehk jaotusvõrgud nende võrkude kaudu toimub piirkonniti elektrienergia laialijaotamine ja muundamine madalpingeks(selle võrgu nimipinge on alatees 1kV kuni 35 kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133 madalpinge alajaamasid 18107 Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0.23/0.4 kV · Süsteemvõrk 330 kV ühendab elektrisüsteeme ja elektrijaamu · Ülekandevõrgud 110 ja 220 kV kannab el.energia suurematesse alajaamadesse · Jaotusvõrk 6-35 kV edastab el.energia tarbijateni Alajaam on ettenähtud el
Kondensaatorid Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev elektroonikakomponent. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus 1745. aastal valmistasid E.J. von Kleist ja P. van Musschenbroek esimese kondensaatori, mida tuntakse kui leideni purki või kleisti pudelit. Kondensaatorite eesmärk on elektronide säilitamine ja/või juhtida vahelduvvoolu. Samas takistades alalisvoolu (DC) läbipääsu. Kondensaatorite mahtuvust tähistatakse mitmel eri viisil. Kõigepealt tuleks selgeks teha ühikud ja nende teisendused Kondensaatorite tunnussuurused Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab Mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist Isolatsioonitakistus kondensaatori...
Kondensaator Mis on kondensaator? Elektroonikaskeemide teine põhikomponent. Võrreldav veeboileriga. Antud komponent omab ühtlustavat mõju. Tänu sellele jõuab inimeste kõrvu kvaliteetne heliseadmetest. Kuidas töötab? Elektrilaengute kogumine ja salvestamine Koosneb kahest plaadist, eraldatud dielektrikuga Neid laetakse vooluallikast. Laengu kogunemisel tekib elektriväli, mille tagajärjel võib toimuda läbilöök. Dielektrik Kondensaatori liigid Kondensaatoril on olemas kaks põhiliiki: Esimeseks põhiliigiks on püsikondensaator, mis jaguneb omakorda veel neljaks. 1. Kilekondensaatorid 2. Kõrgsagedus 3. Senjett keraamikakondensaatorid 4. Elektrolüütkondensaatorid Teiseks põhiliigiks on muutkondensaatorid, mis jaguneb kolmeks. 1.Häälestuskondensaatorid 2.Seadekondensaatorid 3. Superkondensaatorid Kondensaatori tunnussuurused Nimimahtuvus Mahtuvushälve ehk toler...
taastumiskaugus magnetväljas ning töötsüklite arv e. eluiga Kasutatakse näiteks jalgratta spidomeetri või turvasüsteemi ukse avamise andurites 6. Lülitid ja releed Releed Lülitusseade, mis muudab sisendsignaali toimel hetkeliselt oma väljundolekut Elektromehhaaniline relee koosneb mähisest, täiturseadisest ja kontaktidest Ahelate järgi eristatakse primaar- ja sekundaarreleed Parameetriteks mähise nimipinge, mähise vool või takistus, kontaktidele rakendatav max. pinge, max. vool 7. Pistmikud Pistmik e. pistikseadis koosneb pistikust ja pesast Kontaktpinnad jagunevad isasteks (male) ja emasteks (female) pistikuteks (plug) ja pesadest (socket, jack) Mõlemad pooled võivad kinnituda nii juhtmetele kui seadmete paneelidele Kontakt alad peavad olema puhtad ja mehhaaniliselt kahjustamata 7
Ülesanne 1L-5 Antud: Mootor 4A315S4Y3 Nimipinge 660V Võimsus 160kW Kasutegur 93,5%=0,935 käivitusvoolukordsus 1,9 Käivitusmomendikordsus 1 K 7 Käivitusvoolu tegur 0,85 cos 0,91 sin 0,415 Nimilibistus 0,02 Nimipöörlemissagedus 1500 p/min Lahendus: 1.Leiame nimivoolu = = =164A 2.Leiame loomuliku käivitusvoolu = *K = 165*7=11* A 3.Leiame loomulikule tunnusjoonele vastav lühisnäivtakistus. = = =0,332 4.Leiame lisatakisti takistuse väärtuse. = - Valemid aktiiv- ja reaktiivtakistused lei...
ElektroTehnikaalused Elektriahela parameetrid Pinge U (1V) suurus mis iseloomustab elektrivälja Voolutugevus I (1A) - juhiristlõiget läbinud elektrihulk ühes sekundis Takistus R (1) - takistuse järgi elektriahelale või selle osale rakendatud pinge ja seda elektriahelat või osa läbiva voolutugevuse suhe . Võimsus P (1W) - Elektriahelas tehtav töö ühes sekundis Vooluring (elektriring) Vooluahel(elektriahel) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas,elektritarviti ja lüliti tekib vooluahel . Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring . Keemilised vooluallikad ja patareid Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas , mis muundab aktiivainete keemilise energia vahetult elektrienergiaks . Keemiliste vooluallikate liigitus : Galvaanika elemendid - ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatavad Galvaanielementide ja patareide parameetrid : Nimipinge uue elemndi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral. Siset...
Parksepa Keskkool Uurimistöö Elektrienergial töötavad masinad ja energiakulu kodus ning selle energia maksumus Koostaja: Kärol Pilberg Juhendaja: Kalju Haabmets 1. Elektitarvikud minu kodus Seade Nimipinge (V) Töösagedus (Hz) Võimsus (W) Veekeetja 220-240 50 2000 Pesumasin 230 50 2200 Televiisor 220 50 60-120 Mikrolaineahi 230 50 1250 Laualamp 220-240 50-60 60 Laelamp 220 50 60
Esimese juhtme läbimõõt on teise läbimõõdust neli korda väiksem. Kummas juhtmes on laengukandjate kiirus suurem ja mitu korda? 6. Aku pinge on 24V, lambi takistus on 8. Leia voolutugevus. 7. Taskulambipatarei suudab anda 2 tunni vältel voolu keskmiselt 0,25A. Kui suur laeng läbib lampi? 8. Arvuta kogutakistus, kui pingel 260V on rööbiti takistid 20k 12,5k. Leia voolutugevused. *9. Jõulureklaamis on ühendatud jadamisi lambid, mille nimipinge on 13V ja nimivool 0,2A.Mitu lampi peaks ahelas olema, et toitepingel 220V pinge ühel lambil ei ületaks lubatavat? (Veidi alla võib olla, üle mitte). Kui suur on siis voolutugevus?
Kodune töö nr 3 Ülesanne 4.8 Leida alalisvoolu haruvoolumootori pidurdusaeg reaktiivse koormusega Tst =40N*m võõrergutusega dünaamilisel pidurdusel, kui algpidurdusvool Ip = 2 * In ning ülekandemehhanismi ja töömasina taandatud inertsimoment J` = 0,2J . Ehitada sõltuvused = f(t) ja i = f(t) . Mootori andmed Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Inertsimoment võimsus In , A Un , V n , - nn , p/min J , Kg * m2 Pn, KW 4,5 25,2 220 0,810 1000 0,1 1. Kõigepealt leiame mootori niminurkkiiruse, ankru takistuse ja teguri c väärtused => => = 0,829 => = 1,9 V*s 2
Kodune töö nr 1 Ülesanne 2.14 variant 2 Arvutada ja ehitada alalisvoolu haruvoolu rööpergutusega mootori loomulik elektromehaaniline ja mehaaniline karakteristik ning reostaatkarakteristikud. Mootori andmed on: Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Lisatakisti ankruahelas tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW , -12 1,0 5,9 220 0,770 3000 1,5 4,5 I.Elektromehaaniline karakteristika 1.Käivitus ja tühijooksu punktide leidmiseks peame arvutama alguses mootori niminurkkiiruse
Elektrotehnika Kondensaator Kondensaator on koostis osa, mis kogub endasse elektrienergiat ja tühjeneb siis lambi või takisti kaudu. Kondensaatori omadust koguda elektrienergiat, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Mahtuvuse ühik on Farad F. Diood Diood on koostisosa, mis juhib elektrivoolu ainult ühes suunas. Vastupidises suunas diood elektrivoolu ei juhi. Transistor Transistor on koostis osa mille abil saab võimendada elektrisignaale. Kui transistori baasile anda väike voolutugevus, siis kollektorilt pääseb emitterile suur voolutugevus. Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas, mis muudab aktiivainete keemislise energia vahetult elektrienergiaks. Vooluallikaid liigitatakse Galvaanielemendid ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatav Nimipinge uue elemendi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral sisetakistus elemendi takistus, mida on avaldatud elemendi ele...
elektrisüsteem ning väga olulise osa sellest moodustab elektrivõrk. Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 – 500 kV (Eestis 110 – 330 kV). Põhivõrgust saavad toite suuremad ja võimsamad elektritarbijad ning keskpinge 6 – 35 kV jaotusvõrgud, mis alajaamade kaudu varustavad elektritarbijaid enamasti 400 V madalpingel. Jaotusvõrguga võivad olla ühendatud ka kohalikud elektrijaamad. Ennekõike liigitatakse elektrivõrke nimipinge alusel. Elektrivõrgu nimipinge on pinge, millele võrk on ette nähtud ja millele viidates iseloomustatakse teatud talituskarakteristikud. Kõige üldisemalt võib elektrivõrke jaotada madal- ja kõrgepingevõrkudeks. Kõrgepingevõrgud jaotatakse omakorda keskpingevõrkudeks, kõrgepingevõrkudeks ja ülipingevõrkudeks. Eestis on ülipingevõrgud pingega 330 kV, keskpingevõrgud 3 – 35 kV ja madalpingevõrgud nimipingega 0,4 kV.
Silindrilised elemendid (2-5) ja neist moodustatud patareid (6). Lapikutest plaatidest koostatud patareid (1). Samasuguste mõõtudega toodetakse ka NiCd akusid. Nööpelemendid (7). Analoogilise kujuga on ka liitiumelemendid. 1 2 3 4 5 6 7 Eri firmade ja tähistussüsteemide vastavustabeli leiad viimaselt leheküljelt. Keemiliste vooluallikate põhilised iseloomustussuurused on: Nimipinge V - Pinge koormuseta vooluallika klemmidel. Enamusel primaarelementidel ~1,5 V v.a. liitiumelementidel, mille nimipinge on 3 V. Pliiakudel 2,1 V ja Ni-akudel 1,2V. Mahtuvus Ah või mAh - Allikast saadava voolu ja aja korrutis Akusid iseloomustab veel: Tagastustegur - Akust saadava laengu ja laadimisel salvestatud laengu suhe Külmkäivitusvool A - Pliiakudel saadav maks. vool, mis on vajalik starteri käitamiseks. Eluiga laadimiskordades või aastates
ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 18 SISUKORD 1. ELEKTRIVÕRGU PROJEKTEERIMISE ÜLESANNE JA ÜLDSKEEMI VALIK ..............................................................................19 1.1. ELEKTRIVÕRGU PROJEKTEERIMISE ÜLESANNE .......................19 1.2. LÄHTEANDMETEST VÕRGU PROJEKTEERIMISEL ...................244 1.3 ELEKTRIVÕRGU NIMIPINGE VALIK ..........................................................28 1.4. JAOTUSVÕRKUDEST TULENEVAD PIIRANGUD........................34 1.5. VÕRGUOSA ARENGUVARIANTIDE VALIK .................................38 1.6 TÖÖKINDLUSE ARVESTAMINE ......................................................40 1.7. ELEKTRIVÕRGU ÜLDSKEEMI VALIK ................................................42 2. ELEKTRIVÕRGU ELEMENTIDE VALIK ...................................
Kodune töö nr 2 Ülesanne 5.2 variant 5 Arvutada grafoanalüütilise meetodi abil alalisvoolu haruvoolumootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori andmed Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW -81 32,0 170 220 0,860 1500 I Loomulik tunnusjoon 1.Leiame tühijooksu tööpunkti. Esimesena peame arvutama mootori ankrutakistuse Ra ja konstruktsiooni teguri c => =0,0906 => =1,3 V*s
vahelduvvoolukontaktoritel on kaarekustutusseade. Kaarkustutusseade Suur lülitus ja väljalülitusvõime (10-20 nimivoolu) Pikk iga suure lülitussageduse juures Suur elektriline kulumiskindlus kuni 3 milj. tsüklit, seejuures ka käivitusvoolusid lahutades. Suur mehaanlinie kulumiskindlus kuni 10- 20 milj tsüklit Väike mass ja mõõdud,tehnoloogiline lihtsus Suur töökindlus Kontaktori nõuded: Kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat ankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut. Kontaktori töötamine Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Alampinge eest kaitseb kuna siis lülitab end ise välja kui pinge langeb 50-60 % ni nimipingest Kontaktor omab nulllkaitset st. lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori kaitsevõime Kontaktoreid kasutatakse peamiselt tööstuslike jõuahelate
Pinge all olevad osad või seadme tööprotsessis liikuvad osad peavad olema kaitstud juhusliku puudutamise eest, samuti vee, tolmu jms sisse sattumise eest. Kaitseaste skaala algab numbriga null mingit kaitset ei ole ,seade on nn lahtine. Elektriseadme andmesildil või kerel tuuakse ära veel järgmisi andmeid : Valmistaja tähis või nimetus ; Seadme nimetus või tüübitähis, mis on vajalik varuosade muretsemisel ; Nimipinge (V) , nimivool (A) , nimivõimsus ( W või kW ), nimisagedus (Hz) Seadet ja selle kasutustingimusi iseloomustavad tähised. 2.VALGUSTUSSEADMED Olenevalt kasutuskohast võime liigitada valgusteid järgmiselt : Sisevalgustid ehk siseruumides kasutatavaid; Välisvalgustid ehk välja paigaldatavad valgustid. Välisvalgustid jaotuvad näiteks omakorda kasutusala ja konstruktsiooni järgi aia-, pargi-, konsool-, otsvalgustiteks jt
gaas-, vaakumkondensaatoriteks. Püsikondensaatorite eriliigiks on elektrolüütkondensaator, kus kasutatatakse elektroodide vahel elektrit juhtivat elektrolüüti. 2 Kondensaatorite tunnussuurused · Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus. · Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest. · Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab. · mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist. · Isolatsioonitakistus kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele. · Lekkevool kondensaatorit nimipingel läbiv vool. · Kaonurga tangens suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral.
Rööpergutusega alalisvoolumootori loomulikud ja tehistunnusjooned Praktiline töö nr. 2 Ülesanne 2.17.3 Koostaja: Rühm: AA-07 Juhendaja: Rein Kask Tallinn 2009 Antud: 1 = n 1 .. 3 - mootori töö magnetvood 2 = 0,75 n Pn - mootori nimivõimsus 3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool U n = 220 V n - mootori nimikasutegur I n = 74, 0 A J ekv - mootori inertsimoment n = 0,860 Ra - mootori ankrumähise takistus J ekv = 0,10 kg m 2 Cn - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Mootori tüüp: p-51 I a , k ,l - ankru mähise lühisvool k n - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis
näpud näidavad magnetvälja jõujoonte suunda. Sirgvoolu magnetväli jõujooned on kinnised ringjooned. võimsus füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ühes aja ühikus, N=At (N= võimsus W, A= töö J / kW, t=aeg s), N=U*I, N=U2R, NI2*R (U=pinge V, I=voolutugevus A), võimsust mõõdetakes vattmeetriga, voltmeetri ja ampermeetriga, nimivõimsus max võimsus, mida seade võib arendada pika ajalise töötamise jooksul, nimipinge pinge elektritarviti klemmidel, mis vastab pinge väärtusele, mis on märgitud elektritarvitile või passile, elektrivool muundub: soojuseks, valguseks või mehaaniliseks tööks, (1200W 230V tähendab seda, et elektrivoolu võimsus lambi töötamise ajal on 1200W ainult sel juhul, kui pinge lambi hõõgniidi otstel on 230V) elektrivoolu töö füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja
Voltmeeter-pinge-rööbiti,ampmeeter-tugevus-jadamisi,takistuse temp.tegur(alfa) näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0 c juures temp.-i tõstmisel ühe kraadi võrra. kuna ioonide soojusliikumine segab laengukandjate suunatud liikumist, sõltub juhi takistus ja ka tema materjali eritakistus temperatuurist.ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null, võimsus-ajaühikus vabanev energia, nimivõimsus,nimipinge-pinge,millel elektriseade arendab niisugust võimsust nagu peale on kirjutatud,joule`i lenzi seadus väidab, et elektivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t, el.välja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nimet. El.voolu tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el.mootori korral tehakse el.enegia arvel mehaanilist tööd(IUt=Am+I ruut t) elektriline võimsus on voolutugevuse ja ping...
24. Magneetumine - .......................................................................................................................... 25. Magnet rauast keha, mis tõmbab enda poole teisi rauast esemeid ja pöördub ühe otsaga põhja-, teisega lõunasuunas. 26. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapoolsuselt põhjapoolsusele. 27. Magnetväli - nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. 28. Nimipinge on pinge mis on märgitud tarvitile või selle passi ja pinge selle klemmidel vastab pinge väärtusele. 29. Nimivõimsus elektritarvitile või selle passi märgitud võimsus. 30. Nulljuhe on elektrivõrgu maandatud juhe. 31. Pingeindikaator kasutatakse faasijuhtme eristamiseks. 32. Reostaat seade, mis muudab sujuvalt vooluringi takistust ja voolutugevust. 33. Tester on kombineeritud mõõteriist, mis sisaldab voltmeetrit, ampermeetrit ja oommeetrit
Varikap. Nende mahtuvus sõltub pinge samuti temperatuuri ja magnetvälja tugevusest. Eriliigi moodustavad ka mahtuvus dioodid nimetusega varikapid mille mahtuvus sõltub rakendatud pingest ja mõnevõrra ka temperatuurist. Kondensaatori parameetrid e. Tunnussuurused 1) Nimimahtuvus Cn ja nimimahtuvuse hälve Cn. Kondensaatorite nimimahtuvused on standard ridade E192(±0,5%), E96(±1%), E48(±2%), E24(±5%), E12(±10%), E6(±20%) 2) Nimipinge Un on suurim alalispinge millega kondensaator võib kestvalt töötada. 3) Kõrgpinge kondensaatoridele antakse mõnikord ka proovi pinge U p suurus. Proovi pinge on suurim pinge mida kondensaator teatud lühikest aega talub. Proovi pinge on 1,5 - 3 korda kõrgem nimipingest kuid madalam läbilöögi pingest. 4) Mahtuvuse temperatuuri tegur c näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutusel ühe kelmi võrra.
Elekter 1) Elektrivooluks nim. vabade laetud osade suunatud liikumist. 2) Elektrivoolu tekkimise tingimused: piisavalt vabu laengukandjaid, elektrivälja olemasolu (liikumist põhjustav jõud) 3)Metallides kujutab elektrivool endas vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrolüütides kujutab elektrivool endas positiivsete ja negatiivsete osade suunalist liikumist. 4) Elektrivoolu toimeteks nim elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. 5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See ühendatakse vooluringi järjestikku tarbijaga. Voolutuge...
flash – kõige kiirem, kuni 8bit. pingejagur+komparaator+kodeerimisloogika. komparaatorite kogum ("pank"), mille osad (komparaatorid) sämplivad sisendsignaali paralleelselt, "pank" söödab andmed loogika lülitusele, mis genereerib iga pingevahemiku jaoks koodi integreeriv - rakendab tundmatu sisendpinge integraatori sisendile ja laseb pingel kasvada kindla aja jooksul, seejärel rakendatakse teada olev negatiivne (vastand-polarisatsiooniga) nimipinge integraatorile ja lastakse kasvada, kuni integraatori väljund on 0; sisendpinge arvutatakse funktsioonina nimipingest, konstantsest laadumisperioodist ja mõõdetud tühjakslaadumise perioodist Sigma-Delta- ülesämplib soovitud signaali ja filtreerib seejärel välja soovitud signaaliriba Lähestav- kasutab komparaatorit, et eemaldada pingete vahemikud kuni alles jääb vaid soovitud pingevahemik
Nulljuhe Elektrienergia ülekanne · Elektrienergia töö valem on A=IUt. seega pinge kasvades voolutugevus väheneb. Mida kõrgem pinge, seda madalam voolutugevus. · Joule'I-Lenzi seaduse järgi Q = I2Rt, seega voolutugevuse vähenedes 2 korda, väheneb soojuskadu voolu ülekandel 4 korda. · Eelnevast nähtub, et elektrivoolu on efektiivsem üle kanda kõrgel pingel Näide 1 · Olgu generaatori nimipinge 11000V ja nimivõimsus 66MW ning ülekandeliini takistus 2. · Siis voolutugevus ülekandel I = P/U st · I= 66000000:11000=6000A ja soojuslik võimsuskadu Pk=I2R= 60002· 2=36000000W=36MW · · Tarbijani jõuab 6636=30MW s.t · 55% energiast läheb kaduma Näide 2 · Olgu generaatori nimipinge 11000V ja nimivõimsus 66MW ning ülekandeliini takistus 2. Kui ülekandel pinget suurendada 220000Vni · Siis voolutugevus ülekandel I = P/U st
Anni Võro 11a Elektrienergial töötavad kodumasinad, energiakulu ja selle energia maksumus kodus. TÖÖ EESMÄRK: Arvutada ühe nädala jooksul tarvituatud elektrienergia hulk ja selle eest tasumisele kuulunud summa. KODUS OLEVAD ELEKTRITARVITID Elektritarviti Nimipinge Võimsus Sagedus Arv Teler 220-240 V 150 W 50 Hz 1 Külmkapp 220-240 V 120 W 50 Hz 1 Veekeetja 220-240 V 1850-220 W 50 Hz 1 Arvuti 230 V 240 W 50/60 Hz 1 Arvuti kuvar 240 V 150-200 W 50/60 Hz 1 Lamp 200-240 V 25 W 50/60 Hz 7 Pesumasin 220-240 V 2000 W 50 Hz 1
1. Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.) - keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis muidu ei toimu, nt. vee lagunemine vesinikuks ja hapnikuks. - Magnetiline toime, igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetväli. 4. Elektrivoolu iseloomustatakse voolutugevusega, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. ...
Elektrilaengu salvestid C=Q/U (pF, nF, µF). Kasutamine: ahelate galv. eraldamine; pulseerpinge silumine; võnkeringide komponent jne. Koosneb kahest isoleeritud metall- plaadist/kilest. Reaktiivtak. XC = 1/C Püsikondensaatorid, sh. elektrolüütk.. polaarsed, suur mahtuvus 0,1 µF...0,1 F, madal töösagedus. Muutkondensaatorid (seade- ja häälestusk.) - Põhiparameetrid: Nimimahtuvus (E6, E12, E24). Tolerants (20%, 10%, 5%), elektrolüütk. kuni 100%. Nimipinge. Jne. Kõrgsagedusel komplekstakistus Z = R + jX. Tähistamine sarnaselt takistitega (nimimahtuvus numbrina ja ühik ühe tähega). Värvikood sama mis takistitel. Pinged ja tolerantsid esitatakse ka koodiga. c) Induktiivpoolid e. drosselid (inductances) Kõik voolujuhtivad elemendid on mingil määral induktiivsed. E = - Ldi/dt Kasutamine: pulseervoolu silumine, võnkeringide komponent, kõrgsagedusvoolu piiramine jne. Välditakse kasutamist mikrolülitustes. L = 0,1 µH... 100 mH.
Kontaktor on madalpingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline distantslülitusaparaat. Eristatakse: * alalisvoolukontaktoreid * vahelduvvoolukontaktoreid Kontaktori põhiosad on magnetahel mis on liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, elektromagneti mähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid. Kontaktori rakendumiseks peab tema mähisele rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu- ja abikontaktid muudavad oma olekut (sulguvad või avanevad). Pinge katkemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu- ja abikontaktid taastuvad oma esialgse asendi. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Aktiivtakistusega tarbija (hõõglamp, kütte-element) korral tuleb seadet kaitsta lühise eest.
Dioodi pinge-voolu tunnusjoon on toodud joonisel 3.5. Kui diood on päripingestatud, s. t. anoodil on katoodi suhtes positiivne pinge, siis juhib diood voolu ja päripingelang on väike. Kui diood on vastupingestatud, siis dioodi läbib ainult väga väike vastuvool. Kui vastupinge on suurem kui dioodi läbilöögipinge UBR, siis vastuvool kasvab järsult. Normaalses tööolukorras ei tohi pinge läbilöögipinget ületada. Dioodi nimipinge on tavaliselt 80 ... 90 % läbilöögipingest. Praktilisel kasutusel võetakse tööpinge 60 ... 70 % läbilöögipingest. Dioodi päripinge saab piisava täpsusega arvutada järgmise valemiga: UF = UF0 + IdrT, UF0 - kanalipinge, mis kujutab päritunnusjoone lineaarse osa pikenduse ja pingetelje lõikepunkti (ränidioodi kanalipinge UF0 = 0,6 ... 0,7 V); rT - diferentsiaaltakistus, mis vastab päritunnusjoone puutuja tõusu pöördväärtusele
oksüdatsioon leab aset positiivsel elektroodil ja reduktsioon negatiivsel elektroodil. Ühendamine Enamasti ühendatakse primaar- ja sekundaarvooluallikate elemendid patareis järjestikku ehk jadamisi, kui on vaja saada kõrgemat pinget. Elementide paralleel- ehk rööpühenduse korral on patarei suuteline andma tugevamat voolu. Tunnussuurused o Elektromotoorjõud ehk avaahelapinge on koormamata elemendi klemmidevaheline pinge. o Nimipinge on uue elemendi klemmipinge (positiivse ja negatiivse elektroodi vaheline pinge) teatud kindla koormusvoolu korral. o Sisetakistus on takistus, mida avaldavad elemendi elektroodid ja elektrolüüt teda läbivale voolule. Koormamisel jääb allika klemmipinge väiksemaks ava-ahelapingest vooluallika sisetakistusel tekkiva pingelangu võrra. Järelikult mida väiksem on vooluallika sisetakistus, seda vähem
pinge on: 1. 500 kV; 2. 110 kV; 3. 330 kV; 4. 35 kV: 11.Milline on õige vastus. Reaktoreid kasutatakse: 1. Pinge vähedamiseks. 2. Nimivoolude vähendamiseks; 3. Lühispingete vähendamiseks; 4. Lühisvoolude vähendamiseks. 12.Millised on õiged vastused. Pingepiirikud ühendatakse kaitstatava elektriseadmega: 1. Paralleelselt; 2. Järjestikku; 3. Kolmnurkühendusse; 4. Tähtühendusse; 13.Milline on õige vastus. Pingetrafo sekundaarne nimipinge on tavaliselt: 1. 5 V; 2. 220 V; 3. 380 V; 4. 100 V. 14.Milline on õige vastus. Pingetrafo: 1. Ühendatakse elektriahelasse järjestikku: 2. Sekundaarmähises on tavaliselt rohkem keerde kuiprimaarmähises; 3. Primaarmähise takistus on väga väikei; 4. Ühendatakse elektriahelasse paralleelselt mõõdetava takistusega. 15 Millist elektrikaare kustutusmeetodit ei kasutata keskpinge võimsuslülitites: 1. Elektrikaare kustutus õlis.
ühisel voolujuhi temperatuur: k = n + k , kus k Lühisvoolust Ik tingitud ületemperatuur. Voolujuht on elektrotermiliselt vastupidav lühisele, kui: k ,lub k , kus k, lub luatav temperatuur lühisel. 27. Elektriaparaatide ja voolujuhtivate osade valik: Elektriaparaatide õige valik tagab nende kestva töökindla töötamise. Elektriaparaadi valikul on lähtandmeteks seadme tüüp, nimipinge ja nimivool. Enamikku elektriaparaate tuleb kontrollida lühisvoolu mõjudele. Välisseadmete aparaadid töötavad sademete, tolmu, temperatuuri jm. väliskkeskonna mõjude all, mistõttu nende töötingimused on siseseadmete aparaatitega võrreldes raskemad. Seepärast on välisseadmete elektriaparaatide isolatsioon suhteliselt tugevam ja aparaatide konstruktsioon keerukam. Siseseadmete aparaate välisseadmetes kasutada ei tohi
temperatuur võib ületada 125K (148Cv) Miks see on nii tähtis? Vedelik heelium alla 20K 1 liiter maksab mitusada krooni Vedelik lämmastik 77K 1 liiter maksab vaid mõne krooni 6. ALALISVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS. JOULE'I LENZI SEADUS. Ajam on seade, mis muundab ühe energia liiki teiseks. Näiteks, lamp muundab elektrienergia valguse energiasse, mootor muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Igal lambil on kirjas tema võimsus ja nimipinge, mille elektriseade arendab niisugust nimivõimsust. Emil Lenz (18041865) baltisakslane, Tartu Ülikooli üliõpilane. 1842. a. James Prescott Joule (18181889) inglise füüsik. 1841. a. Joule'iLenzi seadus: Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t: Q soojushulk J Elektrivoolu töö on laengukandjate suunatud liikumise tagamisel tehtud elektrivälja töö.
3 17 6 1 0,35 1 0,17 0,35 100 10 1,05 0,35 8 1,05 0,35 AC- 17 6 1 0,65 6 1 0,65 100 12 1,05 0,45 10 1,05 0,45 4 17 6 1 0,35 6 1 0,35 100 12 1,05 0,35 10 1,05 0,35 Ie nimivool (rated operational current) I sisselülitusvool (current made) Ic pidurdusvool (current broken) Ue nimipinge (rated operational voltage) U sisselülitamiseelne pinge (voltage before make) Ur taastuvpinge (recovery voltage) Kontaktori kasutamisel mootori juhtimiseks komplekteeritakse ta enamasti termoreleedega. Tulemust nimetatakse magnetkäivitiks või kontaktorkaitselülitiks. Valmistajad näevad ette võimaluse, et vähese töökuluga võiks kontaktoriga ühendada · termoreleed · kaitselüliti · mootori juhtimisplokk · elektrooniline liigkoormusrelee · taimer
Fh=(P1-P0)S Fh=(137,8-103,4)*0.000314=10,6N 8. Fh otsese mõõtmise põhjal Fh=13N Järeldus: Tulemused võivad erineda, sest õhk imbub tihendist läbi. Hõõglambi valgusviljakuse määramine 1. Töövahendid: juhtmed, lamp, voltmeeter, ampermeeter, valgussensor, luksmeeter, reostaat, alaldi, lüliti. 2. Katse joonis: 3. Töö käik: a) Lambi andmed: Un = 6,3V In = 0,3 A b) Anname lambile nimipinge ja mõõdame voolutugevuse I = 0,25V c) Arvutame võimsuse P=UnI P=1,575W d) Mõõdame valgustiheduse E kaugusel r = 5cm = 0.05m Mõõtmise suund Põleva lambi E(lx) Kustunud lambi E(lx) Lambi E(lx) Hõõgniidi suunas Alt 504 504 0 Pealt 830 504 326
kujuga, siis on ka nende mahtuvused erinevad. Juhi mahtuvus sõltub juhi pinna suurusest. Mida suurem pind, seda suurem on mahtuvus. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest sõltuva mahtuvustakistusliku elemendina. Nii nagu takistid jagatakse ka kondensaatorid püsikondensaatoriteks, mille mahtuvus ei ole muudetav ja muutkondensaatoriteks, mille mahtuvus on muudetav. Kondensaatorite põhiparameetrid on nimimahtuvus, tolerants, nimipinge ja mahtuvuse temperatuuritegur. Nimimahtuvus on kondensaatori mahtuvus normaaltingimustel. Tolerants ehk mahtuvushälve näitab, mitu protsenti võib kondensaatori mahtuvus olla nimimahtuvusest suurem või väiksem. Tolerants on enamasti ±20; ±10 või ±5%. Nimipinge on suurim alalisvoolu pinge, millel kondensaator võib püsivalt töötada. Mõnedel kondensaatoritüüpidel võidakse anda ka vahelduvpingeline nimipinge.
mõõta mähise voolud. Sõltuvus I m f (U m ) võtta üles ca 6...8 punktis. Tingimata aga pingetel Ur (rakendumine), Ue (ennistumine) ja Ut (tööolukord). Joonestada sõltuvuse graafik ja teha vastavad järeldused. Vahelduvvoolureleedel on vool vahetult enne rakendumist suurem kui mähise nimivool, seetõttu ei tohi releed kaua hoida selles olukorras. Relee võib termilise ja mehaanilise ülekoormuse tõttu rikneda. Relee mähise nimipinge määramisel (kui see ei ole antud) lähtuda nimipingete reast: alalispingel 6, 12, 24, 36, 48, 110, 220, 440 V, vahelduvpingel 6, 12, 24, 36, 48, 127, 230, 400 V. Mähise nimipingeks valida esitatud reast lähim. Voltmeetri ühendamisel vahetult relee mähisele on vaja mähist läbiva voolu määramisel arvestada voltmeetri vooluga. Seega relee mähise vool U Im I ,
pingetele. Joonis 3.4. AS Harju Elekter poolt toodetavad betoonkorpusega komplektalajaamad HEKA ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 7 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Jõutrafode valikul määratakse nende · vajalik arv, · tüüp, · nimipinge, · võimsus, · lülitusgrupp. Alajaamades kasutatakse tavaliselt 1 või 2 trafot. Ühetrafolisi alajaamu kasutatakse · III kategooria tarbijate toiteks - need on tarbijad, mis ei vaja reservtoidet. · kõigi kategooria tarbijate toiteks suletud võrkudes, mis on ühendatud ühe või mitme alajaamaga; · toitmiseks avatud võrkudes, kui on olemas reservliinid. Et kahe trafoga oleks tagatud reserv, siis toidetakse neid sõltumatutest liinidest ning nad valitakse ühesuguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
