mähise enda parameetriga, vaid nende elektritarvitite vooluga (elektrimootorid, küttekehad vms.), milliste ahelasse elektromagneti mähis on ühendatud. Vooluliigi järgi: -alalisvoolu elektromagnetid -vahelduvvoolu elektromagnetid Ankru liikumise iseloomu järgi: -pöördankruga, ankur pöörleb ümber mingi telje või toe. -otsekäigulise ankruga, ankur liigub sirgjooneliselt. Vahelduvvoolu elektromagnetid Vahelduvvoolu elektromagnetite põhiline konstruktsiooniline erinevus seisneb selles, et nende magnetahel valmistatakse õhukestest (0,35...0,5mm) elektrotehnilise terase lehtedest, millised on teineteisest elektriliselt isoleeritud. Elektrotehniline teras sisaldab teistest terase sortidest rohkem räni, mis vähendab ta erijuhtivust. Need abinõud võimaldavad vähendadamagnetahelas tekkivaid kadusid. Teine erinevus vahelduvvoolu elektromagnetitel on see, et nende elektromagneti tõmbejõud on ajas muutuv
1.Kuidas saada võimalikult tugevalt elektromagnetit?Kust leiab see kasutamist 2.Too vähemalt 3 näidet elektromagnetite kasutamise kohta nuh mis tahad? 3.Kus asu maamagntiline lõunapoolus? 4.Kus asu põhjapoolus 5.Milline tähtus on maa magnetväljal? 6.Mis oleks teisiti,kui maal puuduks magnetväli 7.Millisel nähtusl põhineb elektrimootori töö? 8.Millised enegria muundumised toimuvad elektrimootoris? 1)suurendada voolutugevust mähises; suurendada mähise keerdude arvu. kraanades raskete metallesemete tõstmisel ja ümberpaigutamisel 2)elektromagnetrelee, mikrofon, telefon
Kui tekitada raami mähises elektrivool, siis raam pöördub. Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline, siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud. Nende jõudude mõjul raam pöördubki. Elektrimootoris pannakse mähisega raam ringi käima, selleks muudetakse voolu suunda raami mähises iga poole pöörde järel, muutub ka raami vastaskülgedele mõjuvate jõudude suund ning raam pöördub edasi. Tavaliselt tekitatakse elektrimootoris magnetväli elektromagnetite abil, ühendades elektromagneti ja rootori mähised sama vooluallikaga. Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks. Generaatori töö põhineb pinge tekkimises juhis, mis asub muutuvas magnetväljas. Magnetvälja generaatoris tekitab induktor, selles asub ankur, milles indutseerub pinge. Elektrigeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Elektrimootori
Kui tekitada raami mähises elektrivool, siis raam pöördub. Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline, siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud. Nende jõudude mõjul raam pöördubki. Elektrimootoris pannakse mähisega raam ringi käima, selleks muudetakse voolu suunda raami mähises iga poole pöörde järel, muutub ka raami vastaskülgedele mõjuvate jõudude suund ning raam pöördub edasi. Tavaliselt tekitatakse elektrimootoris magnetväli elektromagnetite abil, ühendades elektromagneti ja rootori mähised sama vooluallikaga. Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks. Generaatori töö põhineb pinge tekkimises juhis, mis asub muutuvas magnetväljas. Magnetvälja generaatoris tekitab induktor, selles asub ankur, milles indutseerub pinge. Elektrigeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Elektrimootori
elektritakistus praktiliselt puudub. Erilise kontroll- ja juhtimissüsteemi abil suunatakse vool ennetavalt vaid nendesse piki teed paiknevatesse mähistesse, millest rong parajasti mööda liigub, mistõttu tekib teel rongi vedav liikuv magnetväli. Seal, kus rong peab kiirust lisama või tõusuteed läbima, antakse rohkem voolu. Kui rong peab kiirust vähendama või vastupidises suunas liikuma, tekitatakse mähistel pöördmagnetväli. Peale rongi õhus hoidva ja teda edasivedava elektromagnetite süsteemi on veel ka kolmas, mille ülesanne on rongi juhtimine külgsuunas. Pidev andmeside rongi ja selle juhtimiskeskuse vahel on aluseks rongi usaldusväärsele automaatsele juhtimisele, mis ei vaja inimoperaatori osavõttu. Selle süsteemi kaudu edestatakse jaamas asuvasse juhtimiskeskusesse vastavate andurite abil kogutud andmed rongi koordinaatide, kiiruse ja juhtumis- ja vedamismagnetite omavaheliste kauguste kohta. Selle
sagedusega. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t. staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. Sünkroonmootori tööpõhimõte: Sünkroonmootori käivitamise eesmärgil on poolusekingades käivitusmähis, mis võimaldab nn.asünkroonset käivitust. **Asünkroonmootorid** Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel
Eelised: trükijälg on arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal. Puudused: suhteliselt tagasihoidlik prindikvaliteet (piiratud lahutusvõime) ja kõrge müratase. Nõelmaatriksprinter Nõelmaatriksprinteri tööpõhimõte (1 elektrooniline juhtlülitus, 2 võimendid elektromagnetite tüürimiseks, 3 värvilint, 4 nõelu sisaldav prindipea (kirjutuspea), 5 prinditava märgi jäljend (punktmosaiik) paberil, 6 prindipeas paiknevad elektromagnetid). Õisprinter Olid kasutusel 1980-ndatel . Ratast keerutatakse kuni soovitud kirjamärk on suunatud vastu paberit. Seejärel löökhaamer (print hammer) lööb hoova vastu märgitüüpi, mis tabab trükilinti, jättes paberile soovitud kujutise. Töökiirus on 30-60 märki sekundis.
Väike kaarekindlus Saab kasutada väikeste voolude puhul (Kuni 20 amprit) 7. Magnet pehme terase omadused ja kasutusala? Pehmed magnetmaterjalid (raud, pehme teras). Nende materjalidega on võimalik saada suurt magnetvoo tihedust suhteliselt väikese magnetvälja tugevuse juures, kuid seejuures magneetuvad nad kergesti lahti. Pehmeid magnetmaterjale kasutatakse seal, kus on tegemist perioodilise ümbermagneetimisega nagu elektromagnetite südamikena. Pehmeid magnetmaterjale iseloomustab kitsas hüstereesisilmus. Trahvode südamikud EL.Mootori rootor , Asünkroon mootori staator: omaduseks suure magnetilise läbivusega. 8. LED valgustuse eelised teiste valgustussüsteemide ees. Purunemisel ei teki ohtlike jäätmeid (näiteks elavhõbe, klaasi kilde) Võib tihti sisse/välja lülitada Tarbib vähe elektrit Kannatab vibratsiooni teatud piirides
titaanisulamid). Väikese tihedusega metallid on kerged, suure tihedusega metallid aga rasked. Näiteks alumiiniumi tihedus on kõigest 2 699 kg/m³ aga plii tihedus 11 340 kg/m³. See tähendab, et sama raskusega pliitükk on alumiiniumtükist üle nelja korra väiksem. Magnetilised omadused Magnetiline läbitavus iseloomustab metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Metallide magnetilised omadused on tingitud magnetmomendist kristallis ja võrdub kõigi aatomite magnetmomentide summaga (joonis.1). Joonis.1 Magnetväljasse suhtumise järgi jaotatakse metallid kolmeks: 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom,titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3
mis vedruga 2 surutakse vastu ketast 4, 2. Ketaspidurid mille külge on kinnitatud elektromagnetid 3. Elektromagneteid nagu ka liuguritena 1.1 Pidurimehhanism töötavaid tikkpolte 5 on kolm, nad on 1.2 Põhiosad paigutatud sümmeetriliselt teineteise suhtes 120 nurgakraadise nihkega. Ketas 4 saab vabalt liikuda liuguritel. Elektromagnetite (mootoriga üheaegselt) sisselülitamise järel kettale 4 kinnitatud ankrud tõmbuvad elektromagnetite vastu, vedru 2 surutakse kokku ning piduriketas saab vabaks. Mootori ja magnetite väljalülitamisel surub vedru 2 pöörleva ketta taas ketta 4 ja mootori otspinna vahele ning pidur rakendub. 4
vask) Paramagneetik tugevdab talle mõjuvat magnetvälja. B>B0 >1 (alumiinium, volfram) Ferromagneetik tugevdab magnetvälja mitu tuhat korda. = 102-104 (raud, koobalt, nikkel) Domeenid on iseenesliku magneetumise piirkonnad. Ferromagneetikud, mille domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi, on magnetiliselt kõvad. Magneetiliselt pehme aine on kergesti ümbermagneetuv. Kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Elektromagnetite või trafode südamikes. Spinn näitab algosakese impulsimomenti Kord magneetunud ferromagneetik suudab iseseisvalt magnetvälja tekitada. Tugev magnetiline välismõju võib muuta domeenide välja eelissuunda. Selline muutus on ümbermagneetumine. Demagneetimine on ferromagneetiku viimine oma magnetvälja täieliku puudumise seisundisse. Magnetiline mälu- ferromagneetik säilitab endas infot talle kuulunud magnetväljade kohta. Magnetväli on pöörisväli, sest jõujoon on kinnine
3. Ferromagneetikud jagatakse : 1) magnetiliselt kõvad- kord magneetunud kõva ferromagneetik suudab tekitada magnetvälja iseseisvalt. Kõva ferromagneetik säilitab endas infot talle kunagi mõjunud magnetvälja kohta. Ferromagneetiku niisugust omadust nimetatakse magnetvmäluks. Sellel põhineb magnetiline infosalvestus. 2) Magnetiliselt pehmed- neid kasutatakse megnetvälja tugevdamisel. Neid kasutatakse näiteks elektromagnetite või trafode südamikes. Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega. Kasutatud kirjandus 1. Tarkpea, Kalev Füüsika XI klassile 1. osa, elekter ja magnetism 2. www.abiks.pri.ee/www/?leht=fyselII&m=k Füüsika XI klass 3. www.miksike.ee Magnetism
· Voolu töö ainsaks tulemuseks on soojuse eraldumine · Lambi korral mjuutub osa soojust valguseks. · Tehtav töö ja vabanev soojushulk on võrdsed. 10. Elekrivoolu töö elektrimootori korral · elektrivoolutöö ei lähe enam ainult soojuseks, vaid tehakse elektrivoolu arvel ka mehaanilist tööd. · Töövool valitakse nii, et eralduv soojus ei põhjustaks ülekuumenemist. 11. Ülijuhte kasutatakse hetkel ülijuhitavate elektromagnetite näol, nendega saab tekitada ülitugevaid elektrivälju. Tulevikus ülijuhtivad elektriliinid, võimaldaksid vabaneda soojuskadudest energia ülekandel. 12.Seadused · Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G*U · Joule Lenzi seadus elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolukestusega t Q=I2 Rt · Jadaühenduse seosed
liikumiseks või pöördumiseks mingi nurga alla . Elektriliste täiturseadmete seas on elektromagnetid kõige lihtsamad ja töökindlamad ja on väga kiire toimeajaga (millisekundid). Eristatakse alalisvoolu ja vahelduvvoolu elektromagneteid. Vahelduvvooluelektromagnetite karakteristikud jäävad alalisvoolu omadele alla: neil on samade gabariitide juures väiksem tõmbejõud, on väiksema tundlikkusega ja nad maksavad rohkem. Elektromagnetite poolt käivitatavad reguleerivaid organeid nimetatakse solenoidideks. Elektromagnetilised täiturseadmed Elektromagnetiliste täiturmehhanismide hulka kuuluvad solenoidseadmed ja elektro magnetilised sidurid. Solenoidseade koosneb mähisega poolist 1, mille sees liigub solenoid 2. Voolu puudumisel mähises vedru 3 surub solenoidi alumisse
Argielus kohtame kõige rohkem sulameid, need on tugevamad ja püsivamad, kui lähtemetall. Ühte sulamit(duuralumiiniumit) kasutatakse lennukitööstuses. Woodi sulamit, mis on madala sulamistemperatuuriga, kasutatakse tuleohutussüsteemis. Joodiseid kasutatakse keevitamisel. Melhiorist valmistatakse nuge-kahvleid. Pronksist tehakse kujusid, ausambad jne. Malmist on tehtud mõned potid, tööriistad, radiaatorid. Eriterasest valmistatakse kraane, tööriistu. Rauast valmistatakse elektromagnetite südamikke, akude elektrood. Kaaliumi ja naatrumi kasutatakse fotoelektroonikas. Naatriumi kasutatakse hea soojusjuhina tuumareaktorites ja päikesepatareides Naatriumiaurudega täidetakse elektrilampe. Naatriumkarbonaad kasutusel paberitööstuses. Vasest valmistatakse elektrijuhtmeid. Kaltsum vajalik põllumajanduses,ehituses. Väärismetallid kasutusel juveelitööstuses jne. Kokkuvõte Metallid on äärmiselt olulised meie elus ning neid läheb vaja paljudes eluvaldkondades.
Küsimuste vastused 1) Alalisvoolumootorid Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks staatoril paiknevat ergutusmähist või püsimagneteid. Kontaktrõngaste ja harjakeste abil juhitakse pöörlevasse raami alalisvool (vt. Joonis 2.5). Et rootor pöörleks püsivalt ühes suunas, tuleb ankruvoolu suunda iga poolperioodi tagant reverseerida. Ankruvoolu suuna muutmiseks kasutatakse alalisvoolumootorites mehaanilist või pooljuhtidega töötavat kommutaatorit.Sõltuvalt ergutusmähise asukohast võivad alalisvoolumootorid olla kas a) võõrergutusega, kus ergutusmähist toidetakse eraldi toiteahelast, b) jadaergutusega, kus ergutusmähis on ühendatud jadamisi ankruga, c) rööpergutusega, kus ergutusmähis on ühendatud paralleelselt ankruga, või siis kombineeritult jada -ja rööpergutusega. Lisaks sellele kasutatakse kas püsimagnetergutust, mille puhul staatoril paiknevate püsimagnetitega tekit...
Sünkroonmootori staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog, mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa. Staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi. Ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud joonisel 4.14 Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle /2 hakkab moment vähenema
(nikroom, konstantaan, manganiit). Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. · Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Magnetilise konstandi mõõtühik on henri meetri kohta [H/m]. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja käsutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Keemilised omadused Metalle ja nende sulameid iseloomustab võime oksüdeeruda või reageerida mitmesuguste ainetega (õhuhapniku, hapete, leelistega jm.). Mida kiiremini reageerib metall teiste elementidega, seda kiiremini see puruneb. Metallide keemilist purunemist nimetatakse korrosiooniks. Metallid, mis tugeval kuumutamise ei oksüdeeru, on kuumuskindlad e. tagikindlad. Niisugusest metallist valmistatakse kõrgel temperatuuril töötavaid detaile.
Ühefaasilised mootorid on levinud kõige enam tööriistades ja majandamistes. Kolmefaasilised vahelduvvoolumootorid on kõige enam levinud võimekates tööstuslikes seadmetes. Mootori käivitamiseks, et tekiks pöörlev väli, tuleb kasutada käivitusahelat. Sünkroonmootor, nagu ka asünkroonmasin, tekitab pöörleva magnetvälja ning erinevalt asünkroonmootorist, tekitatakse see sünkroonmootori rootoris. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste, püsimagneti puhul pole vaja seda kasutada. 3 Impulsstoitega mootorid Samm-mootorid erinevad sünkroonmootorist selle poolest, et selles tekib pöörlev magnetväli, mida ei tekitata kolmefaasiliste siinuspingetega, vaid masina järjestikuste impulssidega. Samm-mootorid
Selle abil on võimalik tuvastada magnetvälja suund satelliidi asukohas ja võrdluses pardal oleva Maa magnetvälja mudeliga satelliiti juhtida. Pardal olevad güroskoobid mõõdavad satelliidi pöörlemiskiirust kõigi kolme telje ümber. Satelliidi sensoritest saadud info põhjal on võimalik määrata satelliidi asend mistahes ajahetkel ja magnetvälja suund. Nii on võimalik arvutada, kui palju erineb satelliidi asend soovitust ja kuidas peaks satelliidi elektromagnetite tugevust seadistama, et saavutada soovitud asend ja pöörlemiskiirus. KOOLI_NIMI 5 ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Pardakaamera Satelliidi pardakaamerat kasutatakse missiooni käigus Maast ja lahtikerimisel olevast traadist piltide tegemiseks. Eksperimendimoodul
Elektromagneti tÖÖpõhimõte on esitatatud sele 24. Air wound coil Soft iron core z'-Ļ- tūĒ) Sele 24 _ Elektromaņeti tÖöpõhimõte 5.2 Alalisvoolu elekķomaņetid Aļalisvoolu elektromagnetite puhul kasutataļse elektromagileti toiteks alalisvoolu. Standardsed toitepinged on nende elekūomagnetite puhul 24 v ja 12 Y. 'i.. " Sele 25 _ Alalisvoolu eįekfomagneti ehitus ffi ffiffi"trtfffffi Pinge rakendamisel alalisvoolu elelctromaņetile toimub mähist läbiva
Osakesed nagu ratsutaksid laine turjaljust selles piirkonnas, kus neile mõjub kiirendav väli. Laine ise pn suletud järjestikuste kera-õõnsuste ehk resonaatorite süsteemi. Teiseks kuuluvadc kiirendi juurde osakesi kooshoidvad magnetläätsed. Nende puudumisel eemalduksid ühenimeliselt laetud osakesed üksteisest ja kiir hajuks. Magnetläätsed toimivad nii nagu koondavad läätsed optikas, Konstruktsioonilt on need eriliste neljapooluseliste elektromagnetite paarid, mida kiir läbib üksteise järel. Selleks, et anda osakestele küllalt suuri energiaid, peavad kiirendi olema väga pikad. Enamik suuri kiirendeid on ehitatud ringikujulistena Nii saavad osakesed läbida samu resonaatoreid korduvalt. Sirgeid kiirendeid nimetatakse lineaarkiirenditeks, ringikujulisi aga tsüklilisteks kiirenditeks. Osakeste detektorid
Juhtmele mõjuv jõud on alati risti voolu suunaga Elektromagnet • Vooluga pooli magnetvälja saab tugevdada, kui paigutada pooli sisse raudsüdamik. • Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub. • Raudsüdamikuga pooli nimetatkse elektromagnetiks. – mida tugevam on vool mähises, seda tugevam on elektromagneti magnetväli – mida rohkem on traadikeerde poolis, seda tugevam on elektromagneti magnetväli Elektromagnetite kasutamine • Elektromagnetrelee • Mikrofon • Elektrikõlisti Elektromagnetiline induktsioon Laengud magnetväljas Laetud osake magnetväljas Suurust Fl nimetatakse Fl – laengule mõjuv jõud Lorentzi jõuks Fl = q v B sin α B α v Lorenzi jõud on alati kiirusega risti
AUTOMATISEERIMIS TEHNIKA VAHEEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED MES0040 1. Suhtelised ja absoluutsed koordinaadid APJ pingi programmeerimisel, nende tähistamine juhtprogrammides. Tooge näide ja joonistage skeem. AJP süsteemides on kasutusel ristkoordinaadistik, kus on koordinaatide tähised määratud vastavalt ISO nõudmistele. Liikumisi telgede suunas absoluutsetes koordinaatides tähistatakse tähtedega X, Y, Z ja suhtelistes koordninaatides U,V,W ning pöördeid ümber telgede vastavalt A, B, C. X- koordinaat paikneb alati horisontaalselt, Z koordinaat langeb kokku instrumendi teljega, treipingi puhul spindli teljega. AJP pinkide programmeerimisel kasutatakse koordinaatide etteandmiseks kaht varianti. Esimesel juhul antakse järgmise punkti koordinaadi väärtus mõõdetuna eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaati...
algasendisse. 43. TOF taimer, tööpõhimõte, tingmärk, ajadiagrammid 44. 45. Pneumoimpulsi generaator taimeril, tööpõhimõte 46. Pneumorelee, tööpõhimõte, tingmärk, juhtimisskeem 47. Elektropneumaatika, otstarve, iseärasused 48. Releemälu domineeriva ,,SET" funktsiooniga 49. Releemälu domineeriva ,,RESET" funktsiooniga 50. Elektrilised juhtventiilid, liigid, tingmärgid, kasutamine silindrite juhtimiseks 51. Elektromagnetite kommuteerimisel pinge ja voolu muutumine, seletav graafik 52. Kontaktide sädelemise vähendamise meetodid 53. Kommuteeriva transistori kaitsmine elektromagneti sisse ja väljalülitamisel 54. Elektrilised teekonna lülitid silindrite juhtimiseks 55. Herkon, tööpõhimõte, kasutamine Magnetväljale tundlikke lüliteid nimetatakse herkoniteks. Konfiguratsioonilt võivad nad olla kas normaalselt avatud kontaktidega või ümberlülituvate kontaktidega.
Erinevalt asünkroonmootoritest tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnet ergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (st. Staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. Joonis 2. Kahepooluseline sünkroonmootor Joonisel 2 on kahepooluseline sünkroonmootor. Mootori väljavool IF tekitab püsioleku magnetvälja BR. Masina staatorile on rakendatud kolmefaasiline pingetekomplekt, mis tekitab mähistes kolmefaasilise voolu. Kolmefaasiline voolude komplekt ankrumähises tekitab korrapärase pöörleva magnetvälja BS
Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastup...
Tekib suur kogutakistus. 5. Vahelduvvoolu võimsus - N=UIcos, kus cos-võimsustegur-see näitab kui suurt osa voolutugevuse ja pinge korrutisest ehk näivvõimsusest tarviti reaalselt arendab.võimsus on maksimaalne, kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (=0 ja cos=1). 6. Magnetväli - Magnetväljaga on tegemist püsimagneteid ja vooluga juhet ümbritsevas keskkonnas- mida kujutatakse magnetvälja jõujoontega mis on alati kinnised. Püsimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvälja jõujooned suunatud väljaspool magnetit põhjast lõunasse ja sees vastupidi. Magnetväli täidab kogu keskonna, aga et seda lihtsustatult kujutada joonistatakse magnevälja jõujooned tihedamini kohtads kui magnetväli on tugevam. Vooluga juhtme korral kasutatakse magnetvälja jõujoonte suund kruvireegliga, voolu suuna järgi. Mida tugevam on voolutugevus seda tugevam on magnetväli. Mähise korral on sammuti suund
oommeetrites (.m). Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse juhtmeid, elektriküttekehades kasutatakse aga suure eritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan,). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Vask ja tina ei magneetu. 9. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · tihedus 7,87 g/cm3 · sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi · hea korrosioonikindlus Raud looduses · sisalduselt maakoores neljandal kohal · kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused · hõbevalge · keskmise kõvadusega metall · plastiline · hea soojus- ja elektrijuht · keskmise aktiivsusega metall · reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne
konstantaan Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja Ferromagnetilised – magnetiline konstant iseloomustavad metalli magnetiseeruvad väga kergelt, võimet magnetiseeruda. kasutatakse näiteks elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel N: Fe, Ni, Co Paramagnetilised – magnetväli mõjutab neid metalle väga nõrgalt N: Al, Cr Diamagnetilised – tõukuvad magnetväljast eemale N: Cu,
4.2 Tavalised magnetmaterjalid, nende omadused ja kasutamine Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja kõvadeks. Magnetiliselt pehmetel materjalidel on väike Hc (kitsas hüstereesisilmus) ja suur magnetiline läbitavus r. Magnetiliselt kõvadel materjalidel on suur Hc (lai hüstereesisilmus) ja väiksem magnetiline läbitavus. Vastavad hüstereesisilmused on esitatud joonisel 4.4. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode, elektromagnetite ja poolide südamikud). Kuna vahelduvas magnetväljas esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu südamikus, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale. 1) Puhas raud. Ülipuhta raua r = 1430000, see on peaaegu suurim võimalik. Tehniliselt puhtal raual ainult 7000. Kuna Fe eritakistus on suhteliselt väike, kasutatakse teda peamiselt püsiva magnetvoo juhina. Vahelduvas magnetväljas on suured kaod pöörisvoolude näol.
m). Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse juhtmeid, elektriküttekehades kasutatakse aga suure eritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan,). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Vask ja tina ei magneetu. 9. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • tihedus 7,87 g/cm3• sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi• hea korrosioonikindlus Raud looduses• sisalduselt maakoores neljandal kohal• kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused• hõbevalge• keskmise kõvadusega metall • plastiline• hea soojus- ja elektrijuht• keskmise aktiivsusega metall• reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne
kus on vajalik suur elektritakistus Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja) ja N: sulamid nikroom, konstantaan eritakistust oommeetrites (Ω) ja.m). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja magnetiline Ferromagnetilised – magnetiseeruvad väga kergelt, konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. kasutatakse näiteks elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel N: Fe, Ni, Co Paramagnetilised – magnetväli mõjutab neid metalle väga nõrgalt N: Al, Cr Diamagnetilised – tõukuvad magnetväljast eemale N: Cu, Sn 15
(Ω) ja eritakistust oommeetrites (Ω.m). Metalli N: sulamid nikroom, konstantaan temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja Ferromagnetilised – magnetiseeruvad väga magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet kergelt, kasutatakse näiteks elektriaparaatide ja magnetiseeruda. elektromagnetite valmistamisel N: Fe, Ni, Co Paramagnetilised – magnetväli mõjutab neid metalle väga nõrgalt N: Al, Cr Diamagnetilised – tõukuvad magnetväljast eemale N: Cu, Sn 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). RAUD
Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole [4]. Joonis 4.2. Sünkroonmootori ehitus, väljepoolustega (vasakul) ja peitepoolustega (paremal) [4]. Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalitluses. Seepärast on omaette problee- miks sünkroonmootori käivitamine otsevõrkulülituse puhul, milleks kasutatakse asünkroon- käivitusmähist
mõjul ei saa pöörduda vurrkambri suhte mitte üheski tasandis. Kahe vurriga tundliku elemendi puhul kasutatakse enamasti vedelikriputust. Joon 39 Tundlik element –vurri kamber- kujutab sel juhul hermeetilist kera, kuhu on paigutatud vurrid, õlisummuti ja muud elemendid. Vurrikambril on väike negatiivne või nullujuvust. Vurri kamber paigutatakse jälgiva kera sisse ja seatakse selle keskpunkti elektromagnetite e. tõstemagnetite abil. Vurri kamber ja jälgiv kera asetatakse katlasse, mis täidetakse kandva vedelikuga. Riputuse puuduseks on vajadus reguleerida kandva vedeliku temperatuuri, sest temperatuuri muutus toob kaasa vurrikambri asendi muutuse püsttasandis. Kandva vedeliku temperatuuri reguleerimiseks kasutatakse vedelik- või õhkjahutust. Vurrkompasside jälgivad süsteemid Automaatsed reguleerimissüsteemid võimaldavad automatiseerida mitmesuguseid protsesse
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
