TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS WATTI AURUMASIN Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Aurumasin........................................................................................................... 4 Aurumasina ajalugu............................................................................................. 4 James Watti aurumasin........................................................................................ 6 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 8 Sissejuhatus Venemaa taigast Jenissei kubermangust leiti käesoleval aastal unustusse langenud vana aurumasin. Ka kohalikud elanikud olid selle asukoha unustanud. Tegu on Inglismaal valmistatud seadega, mida kasutati 19. sajandi keskel Jenissei
Topic No. 3 L.5 James Watt James Watt was born in Scotland in 1736. His father was a mathematical instrument maker. James was a delicate boy and often suffered from severe headaches. That is why he didn't go to school when the other children did, so his parents had to teach him. He liked mathematics and was fond of making things, so his father gave him some tools. James liked to take his toys to pieces and build new things to his own design. At the age of eighteen he decided to become a professional instrument maker. It was very hard to find a teacher. But finally he found an instrument maker in London who took him on as an apprentice. After a year he returned to Scotland and became a mathematical instrument maker. He also made musical instruments. He was asked to repair a small steam engine which was very primitive and used too much coal and a lot of steam was wasted. He ...
Watt uuris aurumasinat ja leidis, et aurujõu kasutamine oli hea idee, aga mitte kõige tõhusam - jõud oli väike, aga kütusekulu suur. Watt tegeles järgmised 10 aastat selle aurumasina täiustamisega ja valmistaski märksa effektiivsema aurumasina. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd Elas aastatst 1736 - 1819 ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. https://et.wikipedia.org/wiki/James_Watt Isaac Newton Isaac Newtonoli inglise matemaatik, astronoom, teoloog ja füüsik. Newtoni peamisteks teadustöödeks peetakse tänapäeval teoseid "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" ja "Optika". Newton kasutas oma matemaatilisi kirjeldusi, et tuletada planeetide liikumist kõigi kehade
aeglaselt, et ventiilid avati ja sulgeti käsitsi. 4 Newcomeni ja Savery vaakum-masin. Humprey Gainsborough ehitas kondenseerumisel põhineva aurumasina 1760. aastal, mida ta näitas James Wattile. 1769 aastal Watt patendeeris esimesed märkimisväärsed uuendused Newcomeni tüüpi vaakum-masinale, mis tegid selle palju tõhusamaks. Watti "hüpe" seisnes selles, et ta eraldas kondenseerumise faasi vaakum- masinas hoopis eraldi kambrisse, kuid samas hoides kolbi ja silindrit auruga samal emperatuuril. James Watt koos oma äripartneri Matthew Boultoniga arendas need patendid Watti aurumasinasse Birminghamis, Inglismaal. Watti aurumasina tõhususe suurenemine viis selle üldise aksepteerimiseni ja tööstuses kasutamiseni. Järgmine uuendus tõhususe suurendamiseks tuli ameeriklaselt Oliver Evansilt
James Watt Üldised faktid Sündinud 1736.-ndal aastal Sotimaal ja surnud 1819.-ndal aastal Tuntud kui aurumasina täiustaja Tema nime järgi on võimsuse ühik W Aurumasin Thomas Newcomeni aurumasina täiustamine. Kulus vähem kütust ja töö efektiivsus oli suurem. 1775.-ndal aastal hakkas aurumasinaid tootma. James Watti elu Teadlaste perekonnast Lapsepõlves veidrik Kooliharidus emalt Isa ehitas talle labori Perekonda tabas traagiline sündmus Täiskasvanuna ebakindel ja kade Abiellus oma nõoga ja sai temaga 5 last. Reisis palju Meeldivad suhted sõprade ja partneritega Muud uuendused ja leiutised: Uus meetod kirjade kopeerimisel Uus meetod teleskoobiga mõõtmisel Leiutas masina skulptuuride kopeerimiseks Mälestised
mitmeid täiustusi saanud töökindel jõumasin. AJALUGU • 1784. aastal konstrueeris šotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. • Aurumasinad olid 19. sajandi tööstuslikus pöördes äärmiselt olulised ja aitasid kaasa Lääne-Euroopa majandust ümber kujundada. • Aurumasinate tähtsus langes pärast sisepõlemismootori kasutuselev õttu. James Watti esimese patendi järgi ehitatud Pajusti aurumasin aurumasin, mida kasutati Freibergi hõbedakaevanduses Saksamaal 1848. aastast alates.
Nimelt tuli James Wattil mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina. 1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma. James Watti aurumasina koostises oli köetav kaanega suletud veeanum ehk küttekatel. Küttekatlast väljus silindrikujuline toru ehk silinder. Silindris aga paiknes kolb. Kolbi liigutanud aur pidi ka silindrist väljuma. Selleks oli aurumasinale ehitatud eriline korsten, mille kaudu juba kasutatud aur välja juhiti. Liikuv kolb pani omakorda liikuma kepsi ning vända. Vända liikumine aga pani liikuma kas ratta või muu mehhanismi, mida liigutada sooviti
1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma.Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin.Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. Aurumasin 1782. aastal valmistas inglise leidur James Watt esimese aurumasina. Nimelt tuli James Wattil mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. James Watti aurumasina
aastal kavandas Inglismaal Dartmouthis elav rauakaupmees Thomas Newcomen Savery omast parema masina.Selle iseloomulikuks osaks oli massiivne puust risttala.Selline kiikuva talaga aurumasin seati üles kaevandussahti ava kohale.Niisugust pumpa kasutati esimest korda väljapumpamiseks Cornwali tinakaevandusest. Ent pump ei olnud ikka veel piisavalt tõhus.Enne murest lahti ei saanud,kui Glasgow` ülikoolis töötanud soti mehhaanik James Watt seitsekümmend aastat hiljem probleemi lahendas. James Watti aurumasin:Ühel päeval 1763.aastal parandas Sotimaal Glasgow`s elav tööriistategija James Watt üht Newcomeni tüüpi aurumasinat.Miks on see masin ometi nii vilets?Vastus sellele küsimusele käis tal peast läbi välgusähvatusena ühel jalutuskäigul.Auru kuumutatakse ja jahutatakse ju samas silindris.Miks mitte juhtida aur jahtumiseks teise silindrisse.Niisuguse ta ehitas,nimetades seda kondensaatoriks.Ja taoline masin töötas
Igaks asjaks on vaja energiat. Arvatakse, et universumis on üldse üks teatud kindel energiahulk, mida on siis võimalik muuta ühest energialiigist teise. Energiat pole võimalik toota mittemillestki, vaid alati mingist teisest energialiigist. Kui muudetakse energiat ühest liigist teise, läheb alati osa energiat kaduma hajudes soojusena.Seepärast tuleb inimestel kasutusele võtta üha uusi looduslikke energiavarusid. TÖÖ W = fd VÕIMSUS = P = W/t = 12 watti 1 hp = 746 watti ehk nt 12 / 746 = x hp ELEKTRIENERGIA Elektrienergia on kõige levinum ja mugavaim viis kasutada energiat. Kasutatakse tööstuses, transpordis, põllumajanduses, kodumajapidamises jne. Teistes energialiikides on eesmärk kas teha mehaanilist tööd, muuta või säilitada temperatuuri, teostada keemilist protsessi, valgustada midagi vms. Kõige sellejaoks on vaja energiat, ning elektrienergia on kõige arenenum selle poolest
Selleks tuleb ühendada voltmeeter seadmega rööbiti ning ampermeeter jadamisi. Näitude korrutamisel saadakse tulemuseks aktiivvõimsus, kui tarviti on aktiivtakistusega VOLTMEETER AMPERMEETER • Elektriseadme poolt tarbitav võimsus on võrdne seadmele rakendatud pinge ja tarbitava voolutugevuse korrutisega. P=U*I • P - võimsus vattides • U - pinge voltides • I - voolutugevus amprites JAMES WATT • James Watti auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt.
Homo sapiens · Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused · Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee · Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. · Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene · Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest · Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist? Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees · Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid · Kas inimene on loom? · Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik?
metallisulatusahju, lõõtsa käitamiseks kahe kordamööda töötava silindriga atmosfääri aurumasina. Siiski vajati enamat. Probleemi lahendas inglise leidur James Watt, kes valmistas kuulsa aurumasina 1782. aastal. Nimelt tuli James Wattil mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. Watti aurumasina koostises oli kaanega veeanum, mida sai kütta ning kaanega sulgeda. Küttekatlast väljus toru, mida hakati nimetama silindriks. Selles paiknes kolb. Lisaks neile osadele oli ka veel suur korsten, mille kaudu juhiti välja juba kasutatud aur. Aurukatlast tulev aur suundub aurukatla silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist väliskeskkonda. Kolvi edasi-tagasi liikumise muudab väntmehhanism väntvõlli pöördliikumiseks
Asi sai alguse sellest, et tal tuli mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasitagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. Joonis aurumasinast James Watti aurumasina koostises oli köetava kaanega suletud veeanum ehk küttekael. Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid kütuseid, sest vedelkütuseid sel ajal veel eriti ei tuntud. Tahket kütust kulus aga katlas palju ning masinat oli tarvis üsna tihti laadida. Kütusekatlast väljus silindrikujuline toru, mida hakatigi silindriks nimetama. Silindris paiknes kolb. Liikuv kolb pani omakorda liikuma kepsi ning vända. Vända liikumine
Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level James Watti esimese patendi järgi ehitatud aurumasin. Seda kasutati Saksamaa hõbedakaevanduses. - Kütus - Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid kütuseid, sest vedelkütuseid sel aja enamasti ei tuntud. Tahket kütust kulus aga katlas palju ning masinat oli tarvis üsna tihti laadida. - Tähtsus - Pani aluse tööstuse ja veonduse arenemisele Inimesed lahkusid maalt, et minna tööle vabrikuisse, kus olid auru jõul töötavad masinad
on objekti ja antenni mõõtmed võrreldes lainepikkusega. Seepärast kasutatakse detsimeeter-, sentimeeter- ja isegi millimeeterlaineid. Viimased sumbuvad udu ja vihma korral kiiresti. Raadiolokatsiooni meetodeid rakendatakse lennunduses, laevanduses, astronoomias, meteoroloogias, meditsiinis, ionosfääri ja maakoore uurimisel, jääluures, arheoloogiliste objektide leidmisel, sõjanduses jm. Esimesed (õhukaitse) radarid ehitati 1935. a. inglise füüsiku R. Watson - Watti juhtimisel Suurbritannia idarannikule (avastasid lennukeid 75 miili kauguselt). II maailmasõja ajal lõid need tugeva kaitse Saksa pommituslennukite vastu. Sõja lõpus kasutati ka lennukitele paigutatud sihtimisradareid. Raadiolainete peegeldumise ja murdumise avastas H. Hertz 1886 - 1889 Raadiolokatsioonile pani aluse raadio leiutamine 1895 Raadiolokatsiooni põhimõtte patenteeris saksa insener Chr. Hülsmeyer 1904 Radarisüsteem Suurbritannia idarannikul 1939
Pilliroog soojustusmaterjalina Pilliroog Pilliroog on kõrreline, mis kasvab nii mererannal kui ka järvekaldal. Kõrred on väga vastupidavad niiskuse suhtes ja suure ränihappesisalduse tõttu ka raskesti süttivad. Kõrred punutakse traadi abil mattideks, mis sobivad hästi kasutamiseks krohvialuse soojustusmaterjalina. Pillirooplaat Pillirooplaat on kokkupressitud roog, mis on punutud tsinktraadiga Mõõtmed on 2 m * 0,6 m, paksusega 5 cm ning 2,5 cm. On olnud ehituses kasutusel juba sajandeid. Primaarenergia sisalduse poolest 1 kuupmeetri materjali kohta on pilliroomatt keskonna suhtes kõige sõbralikum soojustusmaterjal (võrreldud on linavildi, tselluvilla, kivivilla ja klaasvillaga) Pillirooplaati kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks (eriti puitmajades) ja heliisolatsiooniks (väga hea helineelavuse...
valmistatud aurumasin. Watt uuris Newcomeni mudelit tähelepanelikult ja leidis, et aurujõu kasutamine masina liikumapanemiseks on hea idee, kuid veendus samas, et Newcomeni lahendus polnud kõige õnnestunum masina jõudlus oli väike, kütusekulu aga suur. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina. 1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma. Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Aurumasinat kasutati ka varem viljapeksmisel ja kasutati ka sõiduvahendina.
saj. lakkas olemast, kolme Poola jagamise tagajärjel (1772, 1783, 1795): 2/3 liideti Venemaaga, 1/3 jagatud Austria ja Preisimaa vahel. 6. Soome alad läksid Rootsilt Venemaale 1808-09 Vene-Rootsi sõja tagajärjel. 7. Norra (iseseisvus 1905 aastal) alad loovutati Taani poolt Rootsile. Industriaalühiskonna kujunemine Tööstuspööre e tööstusrevolutsioon manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Peamiseks jõuallikaks James Watti poolt 1765 aastal konstrueeritud aurumasin. Tööstuspööre sai alguse Inglismaalt 1760ndatel. Tööstuspöörde tulemusena toimunud muutused valdkonniti: 1) Ühiskonnastruktuur linnastumine, töölisklassi osakaalu kasv, sekundaartööstus 2) Majandus/tootmine 3) Inimeste igapäevaelu, sh sidetransport suurpered asendusid väikeperedega, 4) Moraal/vaimuelu Saksamaa ühendamine (lk 120-121,123,125,128-131)
lõigatakse poognapaber soovitud formaati. Formaati lõigatakse paber rullist spetsiaalsetel sorteerimis-lõikamismasinatel, sorteeritakse välja ka paberi defektid (augud, kortsud, plekid). Lõpuks paber pakitakse. Puitmassi lisamine muutis paberi tunduvalt odavamaks, kuid samal ajal halvenes paberi kvaliteet. Paremate omadustega paberi saamiseks tuli lisaained uuenduslike keemiliste menetluste abil eemaldada, nii et jääks järele ainult tselluloosikiud. Inglise keemikute H. Burgessi ja C. Watti poolt leiutati 1851. aastal soodaprotsess, mis oli esimene selline meetod. 1866. aastal järgnes sellele sulfitprotsessi ning 1884. aastal sulfaatprotsessi kasutuselevõtt. 1851.aastal võeti kasutusele veel paberi pleegitamine klooriga, kuid sellist meetodit vähendati 1980ndatel aastatel selle halva mõju tõttu keskkonnale. Kasutatud kirjandus: „Paberi ajalugu“ ÕIS-i õppematerjalide alt AnnaAbi.ee-st saadud fail „Paber“ autor LALZ (Laura) https://www
Kehra Gümnaasium Soojusmasinad Referaat Koostas: Anni Karu Juhendas: August Kalamees Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Aurumasin.............................................................................................4 Sisepõlemismootor....................................................................................5 Gaasiturbiin............................................................................................6 Soojusmasina kasutegur...............................................................................................7 Soojusmasina kasutegurid.......
kulunud ajaga. Mingi asja liigutamiseks on vaja tööd teha. Võimsus on aga töö hulk mingil ajahetkel. Kui tööd on vaja teha kiiremini, peab olema rohkem võimsust. Kuna töö on võrdeline rakendatava jõuga, siis suurema jõu rakendamisel tehakse rohkem tööd ning ajaühiku kohta saadav võimsus on suurem. Võimsuse ühik Võimsuse ühik on watt (W). Üks watt on selline võimsus, kus ühe sekundi (1s) jooksul tehakse tööd üks dzaul (1J). Nimetuse on watt saanud James Watti (17361819) järgi. JouleLenzi seadus Joule leiutatud kalorimeetri abil saadi katseliselt (empiiriliselt) seos mida nimetatakse JouleLenzi seaduseks: Q eralduv soojuhulk (J) I voolutugevus (A) R juhi takitus () t aeg (s) JouleLenzi seadus näitab juhti läbiva voolu tõttu juhi soojenemisel eralduvat soojushulka. Kuna selle soojuse eraldamiseks on vaja teha tööd, siis on see töö võrdne eralduva soojushulgaga. Seda arvesse
Rauasulatamine üksnes tulepuudega osutus võimatuks, kuna metsa ei jätkunud. Seetõttu hakati ühe enam kasutama sütt, mis tuli maapõues välja kaevata. Paljud leiutised püüdsid eeskätt tööd kaevandustes ohutumaks muuta. Nii leiutati veepumbad ja ohutu kaevurilamp. Milline mõju oli leiutistel ühiskonna arengule? (positiivne) Ketrus ja kudumismasina leiutamine 18. sajandil pani aluse tekstiilitööstusele, mis muutus peagi Inglismaa üheks peamiseks koostisosaks. (Inglismaa) James Watti 1765. aastal leiutatud aurumasinat hakati kasutama mitmetes majandusharudes. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Aurumasinat hakati kasutama ka esimestes rongides. 1784. ehitas sotlane auruveduri mudeli.
2.Tööstusrevolutsioon-manufaktuuride asendamine masinatootmise ja vabrikutega.Peamiseks jõuallikaks James Watti poolt 1765.a konstrueeritud aurumasin. Sai alguse Inglismaalt 1760.ndatel. Tööstuspöörde tulemusena toimunud muutused valdkonniti: *ühiskonna struktuur: inimesed said tööd juurde, talupojad muutusid palgatöölisteks, rahvastik kasvas kiiremini(laastavate epideemiate taandumine, tervisehoiuolude paranemine,mis vähendas suremust), masinatootmine suurendas kaupade tootmist, turg muutus tähtsaks(muidugi oli konkurents ja inimesed
aastat enne Kristust, võisid hobused vedada suuri veovankreid pikkadel ja sirgetel Rooma riigi teedel. Viimased olid sillutatud munakividega. Selliseid kaupu nagu teravili, kala, loomanahad, vill, kangad ja hiina siid võis nüüd vedada kaugetele laatadele(1, lk 12). Aurumasin Keskaja suurim saavutus energia alal oli aurumasina kasutusele võtmine, mille areng algas1688. aastal. 1788. aastal valmis inglise leiutaja James Watti universaalne, pöörlevate mehhanismidega käitamiseks sobiv aurumasin(vt lisa 3.). Seda masinat võis paigutada ükskõik kuhu ja see võis käitada igasuguseid tööstusseadmeid. Watti masinat võis paigaldada sõidukitele ja see sobis hästi veduritele. Järsult kasvas energia tarbimine veonduses. 1788. aastat loetakse tööstusliku pöörde alguseks(9, lk 16). Ühel päeval 1763. aastal parandas Sotimaal Glasgows elav tööriistategija James Watt üht Newcomeni tüüpi aurumasinat (vt lisa 2
alumiiniumsulfaadiga. 1844. aastal leiutasid sakslased F. Keller ja H. Voelter sobiva lahenduse, mis võimaldas paberi toorainena kasutada puitu. 1867. aastal sai alguse puidumassist tehtud paberi tootmine. Puitmassi lisamine muutis paberi tunduvalt odavamaks, kuid samal ajal halvenes paberi kvaliteet. Paremate omadustega paberi saamiseks tuli lisaained uuenduslike keemiliste menetluste abil eemaldada, nii et jääks järele ainult tselluloosikiud. Inglise keemikute H. Burgessi ja C. Watti poolt leiutati 1851. aastal soodaprotsess, mis oli esimene selline meetod. 1866. aastal järgnes sellele sulfitprotsessi ning 1884. aastal sulfaatprotsessi kasutuselevõtt. 1851.aastal võeti kasutusele veel paberi pleegitamine klooriga, kuid sellist meetodit vähendati 1980ndatel aastatel selle halva mõju tõttu keskkonnale. Paberi tootmine Hiinas.
Puidust masinad aga ei pidanud kaua vastu ja hiljem, kui uued tehnoloogiad suuremat kuumust võimaldasid, hakati masinaid ehitama rauast. See tõi kaasa tootlikkuse suurenemise ja uute revolutsiooniliste leiutiste arenemise. Üks nendest leiutistest on juba Vana-Kreekas leiutatud kraana, mis sai eriti populaarseks 19. sajandil tänu aurumasina leiutamisele. Varem oldi kraana jaoks kasutatud inimtööjõudu või loomi, kuid nüüd oli võimalik rakendada võimast jõuallikat: James Watti leiutatud aurumasinat. Populaarseks sai kraana just 19. Sajandil ka seetõttu, et nüüd oli võimalik kraanasid ehitada ka rauast. Teedeehitus Tänapäevased tõrvatud teed on kahe soti inseneri Thomas Telfordi ja John Loudon McAdami kätetöö. Telford kavandas teedele vee äravoolusüsteemi ja seadis normid
2. Inglismaa tööstusrevolutsiooni juhtriik a) Inglise kodusõda kaotas feodaalsed takistused majanduses b) Tähtsamateks majandusharudeks kujunesid söe- ja tekstiilitööstus: ? süsi kui energiaallikas rauasulatuses ? söekaevandused ja sellega seotud tehnika (masinad vee väljapumpamiseks, ohutu kaevurilamp jm.) ? ketrus ja kudumismasinate leiutamine ? tekstiilieksport kasvas mitusada korda c) Aurumasin kui uus energiaallikas: ? seni vee- ja tuuleenergia ? 1765 James WATTi aurumasin 3. Industriaalühiskonna teke - tööstuse saavutustele tuginev ühiskond a) Industrialiseerimine masintootmise võidulepääs: ? rasketööstus: rauamaagi ja kivisöe tootmine,masinaehitus jne. ? kergetööstus tarbekaubad:tekstiili-, jalatsi-, mööblitööstus jne...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Soojusmasin. Igiliikur Koostaja: Tiina Ree Juhendaja: Kai Rohtla Tallinn 2009 Sisukord 1. Soojusmasinad ja nende kasutamine................................................................3 1.1. Soojusmasinad...............................................................................................3 1.2. Aurumasin.......................................................................................................3 1.3. Sisepõlemismootor.........................................................................................5 1.4. Gaasiturbiin....................................................................................................7 1.5. Soojusmasina kasutegur................................................................................8 1.6. . Kokkuvõtteks................................................................................................
Aravete Keskkool JÄÄVUSSEADUSED Füüsika referaat Koostaja: Kaari Tamtik Klass:12 Juhendaja: Gustav Uuland Aravete 2010 SISUKORD JÄÄVUSE SEADUSED Pikaajalise looduse vaatluse tulemusena on inimkond avastanud terve rea fundamentaalseid füüsika seadusi, mille kehtivust on kontrollitud sajandite jooksul ja mis ikka ja alati on osutunud kehtivateks. Ühe suure klassi nendest moodustavad jäävuse seadused, kus mingi füüsikaline suurus jääb protsesside käigus konstantseks. Jäävuse seaduste rakendamisel on oluline vaadeldavatest füüsikalistest kehadest koosneva süsteemi isoleeritus. See tähendab, et vaadeldav süsteem on nagu suletud nähtamatute seintega ruumi nii, et välisilmaga pole mingit kontakti. Arusaadav, et süsteemi isoleeritus on tinglik mõiste. Pole näiteks v...
paljud laevaomanikud loobusid kaubitsemisest ning tegelesid ainult kauba veoga. • Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18. sajandi keskpaiku (tööstuslik pööre), kui suurt hulka veoseid oli vaja kohale toimetada võimalikult odavalt ja kiiresti. • Industrealiseerumisega algasid suured muutused ka transpordivahendite ja transporditeede arengus: – massiliselt hakati ehitama kanaleid, – hakati ehitama raudteid. • Aurumasina leiutamine 1765 Šoti leidur James Watti poolt võimaldas soojusenergia muuta mehaaniliseks energiaks, mis omakorda oli aluseks uuendustele mere- ja maismaatranspordis. Industrealiseerumine – linnade kasv – transpordi areng • Industrealiseerumise perioodil (1850-1925), hakkasid linnad kiiresti kasvama peamiselt maalt linna rändavate inimeste arvel. • 1870. aastal elas peamistes tööstusmaades suurem osa inimesi juba linnades. • 1910
atmosfääris peab olema vähesel hulgal süsihappegaasi; see oli esimene märk sellest, et õhk ei koosne ainult ühest ainest. 1 https://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Black (02.02.16) 4 1760. aasta paiku leiutas Black kalorimeetri. Tema selgitas ka erinevuse temperatuuri ja soojuse vahel. Ta uuris esimesena ainete erisoojust ning sulamissoojust ja aurustumissoojust (latentne soojus). Need uurimused omandasid tähtsuse muu hulgas James Watti jaoks aurumasina arendamisel. Blacky katseriistad ning mõistus ületas mitmeti teiste tol ajal elanuid keemikuid.2 3. Süsihappegaas Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid ehk CO2 on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. Süsihappegaas eraldub süsiniku ja selle mitmesuguste keemiliste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. 2 http://www.chem.gla.ac
paljud laevaomanikud loobusid kaubitsemisest ning tegelesid ainult kauba veoga. • Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18. sajandi keskpaiku (tööstuslik pööre), kui suurt hulka veoseid oli vaja kohale toimetada võimalikult odavalt ja kiiresti. • Industrealiseerumisega algasid suured muutused ka transpordivahendite ja transporditeede arengus: – massiliselt hakati ehitama kanaleid, – hakati ehitama raudteid. • Aurumasina leiutamine 1765 Šoti leidur James Watti poolt võimaldas soojusenergia muuta mehaaniliseks energiaks, mis omakorda oli aluseks uuendustele mere- ja maismaatranspordis. Industrealiseerumine – linnade kasv – transpordi areng • Industrealiseerumise perioodil (1850-1925), hakkasid linnad kiiresti kasvama peamiselt maalt linna rändavate inimeste arvel. • 1870. aastal elas peamistes tööstusmaades suurem osa inimesi juba linnades. • 1910
• Ühik? • 1W (vatt) • Seadme võimsus on1 W sellisel juhul kui tehakse 1 J tööd ühe sekundi jooksul James Watt (1736 –1819) • šoti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil. • Ta ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor. • 1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma. • Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. • Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. • "http://et
Suletud süsteem püüab üle minna korrastatavalt olekult mittekorrastatule. Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. (Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab.) Millest sõltub gaasi töö isobaarilisel protsessil? Valem A=p*V Juurdeantav soojushulk Q jaguneb paisumise töö A=p*V ja siseenergia muudu U vahel. Mis on soojusmasinad? Too näiteid Soojusmasin on masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks. Nt: Watti aurumasin, gaasiturbiin Millised sõlmed on vajalikud, et soojusmasin töötaks? Nende osade ülesanded Soojendi kus toimub kütuse põlemine ja keha annab siseenergiat või soojushulga Q1 Jahutist mis saab süsteemilt siseenergiat e. Millele saab ära anda soojushulga Q2 , mis eraldub kokkusurumisel Töökehast mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks, selleks on aur või gaas, mis paisumisel teeb tööd ja paneb kolvi liikuma. Soojusmasina kasutegur, valemid Soojusmasina
· Valem N=A/t · Ühik? · 1W (vatt) · Seadme võimsus on1 W sellisel juhul kui tehakse 1 J tööd ühe sekundi jooksul James Watt (1736 1819) · soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil. · Ta ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor. · 1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma. · Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. · Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. · "http://et
EESTI MEREAKADEEMIA Ramo Mootse KF-31 "ELEKTRIKALAD", KUIDAS JA M I L L I S E D K A L A L I I G I D K A S U TAVA D ELEKTRIVÄLJU Referaat Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2011 SISSEJUHATUS ELEKTRIRAILISED ( TORPEDINIDAE ) Nad on aeglaselt liikuvad põhjastoitujad, kes on võimelised genereerima elektrilaengut enda kaitsmiseks või toitumiseks. Tänapäevaks säilinud liike loetakse 15-22 ringis. Sõjalaevastikus kasutatav relv, torpeedo, ongi oma nime saanud selle perekonna ladinakeelse nime järgi Torpedos, mis tähendab "halvatud" või "tuim", arvatavasti tuleb tähendus sellest tundest mis tekib pärast kokkupuudet rai poolt tekitatud elekrishokki. Elektriraid on kehakujult nagu teised raid, lamedad , ke...
JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. p = mv . (5.1) Olgu mingil kehal algselt impulss p 0 . Mõjugu sellele kehale nüüd ajavahemiku t vältel resultantjõud F . Oletame alguses, et see jõud ajas ei muutu. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saab keha selle jõu mõjul kiirenduse Fres a= . m (5.2) Siis omandab keha liikumiskiirus väärtuse Fres v = v 0 + at = v 0 + t . m (5.3) Korrutame saadud valemit keha massiga. Impulsi definitsiooni (5.1) arvestades saame p = p 0 + Fres t . (5.4) Seega keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see m...
James Watt (19. jaanuar 1736 19. august 1819) oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil. James Watt ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor. 1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. Carnot Clapeyron A Carnot heat engine[2] is a hypothetical engine that operates on the reversible Carnot cycle. The basic model for this engine was developed by Nicolas Léonard Sadi Carnot in 1824. The Carnot engine model was graphically expanded upon by Benoit Paul Émile Clapeyron in 1834 and mathematically elaborated upon by Rudolf Clausius in the 1850s and 60s from which the concept of entropy emerged.
3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaan...
Järgmine eeldus on masinate konstrueerimiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemine. Veel mõni eeldus: ostuvõimeline turg, energiaallikate olemasolu, vaba tööjõud ja selle juurdevool. Tööstuslik pööre sai alguse 17. saj inglismaal. Seal riigis tekkis vajadus söe järele, toota rauamaaki. See andis ka tõuke selle tööstusharu enda arenemisele, tekkis juurde uusi söekaevandusi. Muudatusi tekkis ka tekstiilimajanduses. Nt. leiutati ketrus ja kudumismasinad. Masinad: Watti poolt aurumasin, rauaader põllumajandusse, 1807. a Hudsoni jõel liikus Robert Fultoni poolt esimene aurik. 1814. aastal esimene vedur Stephensoni poolt. Tagajärjed: Linnade teke; Töötingimused vabrikutes; Käsitöö asendumine masinatootmisega ja üle- minek vabrikutööstusele; tööpuudus, tööliste väljaastumised; ühiskonna kui terviku kiirem areng; rahvaarv suureneb; uus sotsiaalne kiht palgatööline ehk proletariaat.
ronimine;d) Kuu tiirlemine ümber Maa; e) vibu vinnastamine? Võimsus • Analoogiliselt tööga tähistab kõnekeeles sõna võimsus üsna laia mõistete ringi. Selle sõnaga iseloomustatakse kõike, mis on vägev, tugev, suur ja vapustav. Füüsikas on sellel suurusel aga üsna konkreetne tähendus. • Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. • Et tööd mõõdetakse džaulides, tuleb võimsuse ühikuks J/s, mis kuulsa inglise leiutaja ja füüsiku J. Watti auks kannab nime vatt (W) 1 J1 s=1 W Kokkuvõte, küsimused • Võimsus- Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. • Kui võimas mootor on kraanal, mis suudab tõsta 0,5- tonnise ehitusploki 20 m kõrgusele 30 sekundiga? • Millise veekoguse tõstab 500 W võimsusega pump 1 tunniga 5 m kõrgusel asuvasse mahutisse? • Kui suur võimsus on kosel, kus 6 m kõrguselt kukub igas sekundis alla 5,7 kuupmeetrit vett? Mehaaniline energia. Energia mõiste
} public double LeiaMaksimumV6imsus() { return MaxN; } } } Kui takisti klass valmis, siis on hea seda katsetada. Loome konkreetsete omadustega takisti näiteks 5 takisti maksimumvõimsusega 2W ehk siis ettekujutatuna ühe pisikese lapse näpuotsasuuruse jupikese, millest kaks juhet välja tulevad. Kontrollime, kas sellise takisti kannataks ühendada 1,5-voldise patarei taha. Programm arvutab ja teatab, et kannatab küll, väljundvõimsuseks 0,45 Watti. Ise järgi arvutades võime tulemust kontrollida. 1,5 volti jagatud 5 oomiga annab 0,3 amprit. 0,3 amprit korrutatuna 1,5 voldiga teebki 0,45 watti. Mis siis teeb küll takisti õrnalt soojaks, aga ei lõhu seda veel ära. Kui küsitaks peale tunduvalt suurem pinge, siis meie programm peaks teatama, et sellise pingega tekkiv võimsus pole lubatud. using System; using System.Text; namespace Takistid { class TakistiProov { public static void Main(string[] arg) {
võrdleb tagasisideandurilt saadud signaali selle väärtusega, mis on sisse programmeeritud. Näiteks, kui on tegemist konditsioneeriga, mis hoiab ruumis konstantset temperatuuri, siis edastab temperatuuriandur juhtseadmele keskkonna hetketemperatuuri. Kui temperatuur on langenud allapoole vajalikku, siis vähendab juhtseade ventilaatori pöörlemiskiirust. 2.4. Näide Vaatleme üht isereguleeruvat automatiseeritud süsteemi. Joonis 2.5 on kujutatud James Watti kesktõmberegulaator, mis oli loodud 1769. aastal auruturbiini kiiruse reguleerimiseks. Kesktõmberegulaator koosneb kahest kuulikesest, võllist ja libisevast muhvtist. Auruturbini pöörlemiskiiruse kasvades, suureneb ka tsentrifugaalinertsjõud ning kuulikesed eralduvad üksteisest kaugemale tõstes samal ajal kõrgemale muhvti, mis omakorda reguleerib auruturbiinile juhitava auru hulka. Kui juhitava auru hulk on väiksem, väheneb ka aurutirbiini
Har-greaves'i (1764), Arkwrighti (1769) ja Cromptoni (1779) ketrusma-sinad andsid inimkäte jõul käitatavale tehnikale esimese tugeva hoobi: esmalt tootmise produktiivsuse tõstmise teel, seejärel mehaanilise energia kasutuselevõtuga tekstiilitööstuse algprotsessis - ketramisel. Suure tootlikkuse tõttu levisid need masinad laialt. Varsti ei jätkunud enam väikeste jõgede energiast nende töös hoidmiseks ja 1785 võeti tekstiilitööstuses kasutusele Watti aurumasin. Rasketööstus Peamised edusammud rasketööstuse vallas tehti mäenduse ja metallurgia alal. Sügavate kaevanduste rajamiseks tuli ehitada suuri masinaid. Huvitavaid andmeid annab Agricola raamat "De re metallica". Kõige raskem oli vee väljapumpamine. Agricola kirjeldab suruja imipumpi, koppade ahelaid. Kettpumba kotid olid täidetud hobuse-jõhviga. Chemnitzi
koopamaalid, kaaslaste matmine. Käitumuslikult tänapäevane inimene ?! Tunnused: eneseteadvus (olen olemas), abstraktne mõtlemine (mõisteaparaat), tulevikukavandamine (eesmärgiseade), sümboolne käitumine (rituaalid) Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest • Arenguteemalised vaidlused Evolutsionism vs kreatsionism. Evolutsionism valdav akadeemilises maailmas, kreatsionism tavaelus. Miks? Inimese algkodu: Aafrika algkodu vs multiregionaalne mudel. -Aafrika algkodu hüpotees: (Recent single-origin hypothesis (RSOH), Replacement Hypothesis or
kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati. Inimesed andsid ise endale tööd, olid käsitöölised või talupidajad. Juhtimise järgi tänapäevases mõistes vajadust polnud . See kõik muutus, kui masinad hakkasid asendama inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Kõige varem toimus muutus tekstiilitööstuses ketrusmasina leiutamine ja täiustamine. Metallurgias oli pöördeline kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses. J. Watti ehitatud aurumasin sai 1870. ail tähtsaks mehhaanilise energia allikaks. Tööstusrevolutsiooni käigus tekkinud uued võimalused tõid kaasa muutusi tootmise organiseerimises. Mass tootmine, vahetatavad osad, töö spetsialiseerimine kõik see nõudis suure hulga inimeste juhtimist ühel ajal ühe ruumis. Et töökohtadel ei tekiks tõelist kaost, oli vaja hakata looma juhtimispõhimõtteid. Aja
Samuti puudus töölistel otsene vastutus. Manufaktuuritööndus käis alla. Peamised energiaallikad: 16. sajandil võeti kasutusele pealtvoolu vesiratas. Õpiti ehitama tuuleveskeid. 17. sajandil puusüsi asendati kivisöega Inglismaal. Tehisenergia kasutuselevõtt: Võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui leiutati aurumasin. Esialgse rakendusena kasutati arumasinat kaevandustest vee väljapumpamisel. Pärast James Watti uuendust, leidis aurumasin universaalse rakenduse. Merkantilistliku majanduspoliitka põhijooned, selle erinevus turumajandusest: Riik hakkas üha rohkem sekkuma majandusellu. Põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Kehtestati tollid, millega piirati tooraine kui ka seda
45 Rahvusvaheline kangatööstus ja kaubandus olid tublisti edasi jõudnud. Britannias olid tehnilised uuendused viinud puuvillase ja villase riide tootmise täiesti uuele tasemele. Juba olid olemas sukakudumismasin ja automaatsüstik. Hargreaves leiutas peenketrusmasina, Arkwright vee jõul töötava ketrusmasina ja Cartwright kangakudumismasina. Ja kui 1785. aastal pandi puuvillavabrikutes üles James Watti loodud aurujaam, oli massitootmise ajastu käes. Koos kangatootmisega arenes ka kangaste värvimine ja trükkimine.Trükikangaste idee oli tulnud iirlaselt Francis Nixonilt, kes kasutas vaskplaate kangale suuremõõduliste mustrite kandmiseks. Hakati kasutama erksas toonis pesukindlaid värve, et tuua esile peeni detaile. Ilu ja hügieen: Ikka veel eelistati pesemisele meikimist. Tooniva alusmeigina kasutati endiselt
Homo sapiens Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist? Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid Kas inimene on loom? Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
