Automaatika alused 1. Põhimõisted 1.1 Milles seisneb automaatjuhtimine? Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ning automatiseeritavate tehniliste protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ja vahenditega. Definitsiooni kohaselt on automaatikal kaks põhiharu: automaatkontroll ja automaatjuhtimine. 1.2 Milles seisneb süsteemi orienteeritus? Süsteemi orientatsioon e suunatoime väljendub süsteemi signaalipaaride vastastikuse toime olulises ebasümmeetrias, millel põhinebki süsteemi sisendsignaali (edaspidi sisend) ja väljundsignaali (edaspidi väljund) eristamine. Sisend mõjutab väljundit, viimase tagasimõju sisendile aga puudub (on reaalses süsteemis tühine). Orientatsioon on tarvilik igasuguse informatsiooni ülekandmisel. 1.3 Mis iseloomustab süsteemi sisendit?
7|| HHVPlUN 0llUDWD MXKWLPLVREMHNWLOH UHJXODDWRU QLQJ KllOHVWDGD VHH QLL HW VVWHHPL VLLUGHSURWVHVV YDVWDNV HVLWDWXG NYDOLWHHGL Q}XHWHOH 7HRRULD 6VWHHP RQ PDWHPDDWLOLVHOW HKN IRUPDDOVHOW VWDELLOQH NXL VLLUGHSURWVHVV VXPEXE O}SOLNX DMDYDKHPLNX MRRNVXO 6HOOHVW DJD HL MlUHOGX HW LJD VWDELLOQH VVWHHP RQ VRELY SUDNWLOLVHNV NDVXWDPLVHNV 3UDNWLOLVHOW PLWWHVRELYDG RQ QW VVWHHPLG NXV WDVDNDDOXROHNX WDDVWDPLVH NHVWXV RQ VXXUHP OXEDWDYDVW Y}L RQ VLLUGHSURWVHVVL Y}QNXPLVWH DPSOLWXXG OLLJD VXXU hOGMXKXO RQ DXWRPDDWMXKWLPLVVWUXNWXXU NDVXWXVN}OEOLN NXL WHPD VLLUGHSURWVHVV RQ Q}XWDYD NYDOLWHHGLJD 6LLUGHSURWVHVVL NYDOLWHHGL LVHORRPXVWDPLVHNV NDVXWDWDNVH MlUJPLVL S}KLQlLWDMDLG VWDDWLOLQH HKN SVLWDOLWOXVYLJD Ý HVLIURQGL NHVWXV WU VLLUGHSURWVHVVL NHVWXV WV PDNVLPDDOQH OHUHJXOHHULPLQH ý MD VHOOHOH YDVWDY DHJ WP Y}QNXYXV HKN SRROODLQHWH DUY Y}QNXYD VLLUGHSURWVHVVL NHVWHO 6WDDWLOLQH HKN SVL...
Töö eesmärk: Määrata juhtimisobjektile regulaator ning häälestada see nii, et süsteemi siirdeprotsess vastaks esitatud kvaliteedi nõuetele. Teooria: Süsteem on matemaatiliselt ehk formaalselt stabiilne, kui siirdeprotsess sumbub lopliku ajavahemiku jooksul. Sellest aga ei järeldu, et iga stabiilne süsteem on sobiv praktiliseks kasutamiseks. Praktiliselt mittesobivad on nt. süsteemid, kus tasakaaluoleku taastamise kestus on suurem lubatavast või on siirdeprotsessi võnkumiste amplituud liiga suur. Üldjuhul on automaat-juhtimisstruktuur kasutuskolblik, kui tema siirdeprotsess on nõutava kvaliteediga. Siirdeprotsessi kvaliteedi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi põhinäitajaid : staatiline ehk püsitalitlusviga Ý; esifrondi kestus tr; siirdeprotsessi kestus ts; maksimaalne ülereguleerimine ý ja sellele vastav aeg tm; võnkuvus ehk poollainete arv võnkuva siirdeprotsessi kestel. Staatiline ehk püsitalitlusviga Ý iseloomustab süste...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika Instituut Automaatjuhtimine Tunni tööde aruanded Õpilane Juhendajad: Tõnu Lehtla Rainer Kährik Tallinn 2008 Lineaarsete süsteemide tüüplülid Töö eesmärk: Tutvuda integreerimis-, võnke- ning aperioodilise lüliga alljärgneva kava alusel. Integreerimislüli: 1)Teoreetiline ülevaade:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut ANTENNI ASENDI (NURGA) JUHTIMINE KODUNE TÖÖ NR 1 aines "Automaatjuhtimissüsteemid" Miko Allikmäe 061643IASB IASB51 Juhendaja:Eduard Petlenkov Esitatud: 26.10.2008 Kaitstud: Õppejõud: Tallinn 2008 Tähistuste selgitused X(t) antenni nurk [rad] X2 antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] X2max maksimaalne lubatud antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] J kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] Bs igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s2] M mootori poolt arendatav mom...
Arvestuskontrolltöö Vastused 1. Mis on terminite automaatjuhtimine ja automaatkontroll peamine erinevus? Mõiste „automaatjuhtimine" koosneb kahest sõnast: automaat ja juhtimine. Kreekapärane sõna automatos tähendab eesti keeles isetoimivat. Tehnikas mõeldakse automaadi all mingit seadet, masinat või tehnoloogilist protsessi. Mingi objekti juhtimine on selle mõjutamine soovitud lõpptulemuse saavutamiseks. Automaatjuhtimine on selline juhtimine mis toimub ilma inimese vahetu sekkumiseta. Juhtimine toimub täielikult tehniliste vahendite abi. Automaatset kontrolli teostatakse automaatse kontrolli seadmete ja kontrolli süsteemide abil. Automaatse kontrolli seadmete abil kontrollitakse objekti üksikud parameetreid. Automaatse kontrolli süsteem kontrollib suurt hulka parameetreid ja teostab objekti seisundile kvalitatiivse hinnangu andmiseks suuremahulist info töötlemist. 2. Mis on suletud e
Aktiivtakistusega tarbija (hõõglamp, kütte-element) korral tuleb seadet kaitsta lühise eest. Kui tarbijaks on elektrimootor, tuleb seda kaitsta lisaks lühisele ka ülekoormuse eest. Alapinge eest nad kaitsevad, lülitudes välja, kui pinge langeb 50...60 protsendini nimi-pingest. Kontaktoreid saab lülitada eemalt: · käsitsi (distantsjuhtimine) · releede abil (automaatjuhtimine) Magnetkäiviti koosneb kontaktorist, lülituspunktist ja termoreleest. Magnetkäivitite juhtimisahelad joonestatakse laotatud skeemina, mille elemendid joonestatakse elektrilises järjekorras, sõltumata nende tege-likust asukohast aparatuuris. Releede ja kontaktorite kontaktid ning juhtimis-nupud joonestatakse normaalasendis, s.t. asendis, kui relee või kontaktori mähises puudub vool ning nuppudele ei mõju välisjõud.
1.Laevajõuseadmete automaatikaseadmed 2.Laeva üldsüsteemide automaatikaseadmed 3.Laeva tekimehhanismide automaatikaseadmed 4.Raadio- ja navigatsiooniseadmete automaatikaseadmed Automaatsignalisatsioonisüsteemid, mis teavitavad heli või valgussignaaliga teenindavat personali, kui mõni kontrollitavatest parameetritest läheneb piirväärtusele. 3.Automaatsüsteemide funktsionaalsed skeemid ( koosta skeem, kirjelda, võimalik kasutusala laevas): Automaatjuhtimine ja automatiseeritud juhtimine. Sellie skeemi saaks kasutada katlavee taseme reguleerimisel ....näiteks andur mõõdab kui palju on vett katlas ja saadud signaal võimendatakse ja saadetakse edasi
reguleeritud ahelata. Automaatjuhtimissüsteemis mootori momendi ja voolutugevuse väärtused ei ületa kahekordset nimiväärtust. Kokkuõtteks oli loodud matemaatiline mudel igati oodatavate tulemustega. 12 Kasutatud kirjandus 1. http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0020/Raamat.pdf 2. Jaan Tomson, Tõnu Lehtla ,,Automaatjuhtimine" 1997 3. http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0020/Catalogo_motores_cc. pdf
Lk 237. 32. Mis on kontaktorid ja milleks neid kasutatakse? Kontaktorid on distantsjuhtimisega elektromagnetilised lülitid, mis on mõeldud elektrimootorite ja teiste tarvitite sisse-ja väljalülitamiseks. Neid kasutatakse alalis-ja vahelduvvooluahelates pingega kuni 1000V. Lk 250. 33. Kuidas saab kontaktorit sisse ja välja lülitada? Kust kulgeb kontaktori peavooluahel ja juhtimisvooluahel? Kontaktoreid saab lülitada eemalt käsitsi(distantsjuhtimine) või releede abil(automaatjuhtimine).Kontaktori juhtimisvooluahel läbib elektromagneti mähist ja peavooluahel läbib jõukontakteLk 251 . 34. Kas kontaktor kaitseb tarviteid 1)liigkoormuse, 2) lühise, 3) alapinge eest? Põhjenda vastuseid. Kontaktorid ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuste eest ja seetõttu peavad töötama koos kas sulav- või teiste kaitsmetega. Alapinge eest nad kaitsevad, lülitudes välja, kui pinge langeb 50...60 protsendini nimipingest (kui pinge
süsteemide teootia .Jaguneb omakorda 3-eks(Automaatide teooria. Temperatuuridel kuni 700 °C kasutatakse peale termopaaride ka teisi, nt. Juhtimisteooria .Informatsiooniteooria) need jagunevad omakorda takistustermotajureid. Vahemikus 700...1600 °C kasutatakse praktiliselt ainult (Informaatika.Automaatika ja Sidetehniks)Automaatika jaguneb üksikasjalikult termopaare. Temperatuuril üle 1600 °C on peamiselt kasutusel optilised veel automaatjuhtimine,automaatreguleerimine ja automaatkontroll. püromeetrid. Termopaaridega saab mõõta otseselt temperatuuride vahet. Nende Automaatkaitse?Automaatkaitse väldib seadmele või inimesele ohtlike jadaühendusega saab oluliselt suurendada anduri väljundsignaali ning tööreziimide tekkimisi.nt;Liigvool kaitse.Liigpinge kaitse-väldib seadmetele tundlikkust. Täpistermopaaridega mõõdetakse temperatuuride erinevust alates ohtlike liigpinge tekkeid
proovivõtukohadAndurid(rõhk,voolukiirus), 16. Piimatorustike armatuur: Põlved, üleviigud, keermest.muhvid+põlv, toesed(vardad,torud)kinnitusklambrid-regul.tav. Hargnamiseks kolmikud, voolu suunamiseks/peatamiseks kraanid, klapid, ventiilid. Proovivõtukohad. Andurid(rõhk,voolukiirus), kolmikkraan 17. Klapid: Vedruklapp: rakendamiseks suruõhk(ei saasta lekkel, elektriohutu), ennistamiseks vedru. Tollkeermes- sobib muu armatuuriga. Tihendiga varustatud ketas, juhtvarras. Distants- automaatjuhtimine. 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus: madalpingelise vooluga solenoid avab pneumoventiili, suruõhkklapi korpuses olevasse pneumosilindrisse, klapp vajal. asendisse, signaal kontrollerisse, solenoidi mähiselt kaob toitepinge, sulgub suruõhu juurdepääs, vedru ennistab klapi asendi. 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus: Tootlikkus näitab pumbatava aine kogust ajaühikus(max 100 t/h). Imisügavus- sisseimemistorusse tekkiv alarõhk (maapinnal max 1 atm)
........................................................29 2.3. Jõud ning pöördemoment........................................................................................31 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................33 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................34 SISSEJUHATUS Käesolev aruanne annab ülevaate õppeaines „Automaatjuhtimine” sooritatud labori-töödest. Lisaks katsete tulemustel kinnitust leidnud teoreetilistele teadmistele on aru-andesse lisatud täiendavaid materjale VIKO keskkonnast ning mujalt allikatest. 3 1. ANDURID Tootmisprotsesside automatiseerimisel on nii automaatkontrolli, automaatjuhtimise kui ka automaatreguleerimise ülesannete lahendamisel üheks olulisemaks problee-miks informatsiooni saamine kontrollitava suuruse kohta. Selleks kasutatavaid auto-
El mootor lühise korral töötab jõudsamalt ,kontaktror ei taju et lühis on pinge suureneb ja mootor põleb läbi . Kontaktori kaitsevõime kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. alampinge eest kaitseb kuna siis lülitab end ise välja kui pinge langeb 50-60 % ni nimipingest kontaktor omab nulllkaitset st lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori lülitamine kontaktoreid saab lülitada eemalt · Käsitsi (distantsjuhtimine) · Relee abil (automaatjuhtimine) Magnetkäiviti magnetkäiviti e. Kontaktorkaitselüliti koosneb kontaktotist lülituspunktist ja termoreleest Termorelee on elektriahela element, mille ül on kaitsta tarbijat ülekoormuse eest. Termorelee tööpõhimõte seisneb tarbija voolul, mis läbib kütteelementi (takistustraat)ning mis asub bimetallist plaadi lähedal ja kiirgab sellele soojust .ülekoormusvooluga kuumeneb bimetallist plaat liiast ning paindub, mis omakorda vabastab normaalselt suletud kontaktid. Lühisekaitse
Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemis on ette nähtud kaks tööreziimi. Tänu sellele toimub temperatuuri reguleerimine kas käsitsi või automaatselt. Skeemi töölepanemiseks ja tööreziimide valikuks on ümberlüliti S, millel on kolm asendit: K (käsitsi juhtimine), A (automaatjuhtimine) ja neutraalasend 0 (juhtimine on välja lülitatud). Skeemi töölepanemiseks käsitsi reziimis tuleb ümberlüliti S lülitada ümber asendisse K. Vool läbib kontaktori KM mähist, tema jõukontaktid sulguvad ja mootor (kliimaseade või küttekehad) hakkavad tööle. Mootori väljalülitamiseks tuleb ümberlüliti S lülitada ümber asendisse 0. Kontaktor KM lülitub välja, tema jõukontaktid avanevad ja mootor seiskub. Selle reziimi ebamugavus seisneb selles, et operaatoril
Kilbi sisse on monteeritud alumiiniumist või vasest erivärvi latid ehk siinid,mille külge kinnituvad läbi juhtimisaparatuuri generaatorite peavoolu juhtmed. Esipaneel on vastavalt generaatorite arvule jagatud sektsioonideks,mis on varustatud vajalike kontrollmõõteriistadega(v,a,w,oom) juhtimisaparatuuriga (releed, nupud, lülitid, kaitsed) 54.Termoõlikatla eelised ja puudused võrreldes aurukatlaga. 55.Käsi-, automatiseeritud- ja automaatjuhtimine.(Vaata järgmist küsimust!! ja55). Automaatjuhtimine on juhtimise liik, milles hoitakse tööparameetreidühtlasel reziimil. Või muudetakse soovitud viisidel. Automaatjuht ja reguleeritav objekt moodustab süsteemi. Automaatkontroll - kontrollib parameetreid ja vajadusel salvestab neid automaatselt. Tänapäeva seadmetes võib kontrollitavaid parameetreid olla tuhatkond. Sellest tulenevalt on ka automaat signalisatsioon. 56.Juhtimosobjekt on objekt, mida meie juhime, me võime juhtida näitekspeamasinat, laeva või mida iganes
Elektriajamite juhtimine ja juhtimisskeemide liigid. ajamite juhtimine võib toimuda käsitsi või momendi väärtusest. automaatselt. Erinevuse määrab ära operaatori osa juhtimises. Juhtimine toimub alati tegevusjuhise ehk 33. Elektrimootori soojendmamine ja jahtumine. Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest algoritmi alusel. Seega elektriajamite automaatjuhtimine on protsess, kus automaatjuhtimissüsteem määrab soojustehniliselt erinevatest materjalidest. Soojus eraldub mootori välispinnalt kiirguse, soojusjuhtivuse ja ajami käitumise staatilises ja dünaamilises olukorras operaatori abita vastaval etteantud algoritmile. Kui õhu liikumise teel. Praktilistes arvutustes vaadeldakse elektrimasinat homogeense tahke kehana, mille temp
36. Mootori võimsuse valimine vaheajaliseks talitluseks. 37. Elektriajamite juhtimine ja juhtimisskeemide liigid. Juhtimine eeldab valikut vähemalt kahe võimaliku variandi vahel. Lihtsaimal ajamil on vähemalt kaks olekut: töötamine ja seisak. Lihtsaimaks juhtimisoperatsiooniks on üleminek ühest olekust teise. Ajamite juhtimine võib toimuda käsitsi või automaatselt. Erinevuse määrab ära operaatori osa juhtimises. Elektriajamite automaatjuhtimine on protsess, kus automaatjuhtimissüsteem määrab ajami käitumise staatilises ja dünaamilises olukorras operaatori abita vastavalt etteantud algoritmile. Lihtsaimal juhul seisneb juhtimine käivitamises, seiskamises, pidurdamises ja reverseerimises. Klassikalisi juhtimismeetodeid on eriti sobiv rakendada lihtsate ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemide korral. Need põhinevad tagasisidel (feedback) ja vea järgi juhtimisel (error driven control).
jadaergutusega ja segaergutusega (e kompaund-) mootoreid. Asünkroonmootor Ühe – või kolmefaasilisel vahelduvpingel töötav mootor, milles Inductance motor rootori vool tekitatakse elektromagnetilise induktsiooni teel. Rootor pöörleb staatori ja rootori magnetväljade vastastikmõjul, kusjuures rootori pöörlemiskiirus on staatori magnetvälja liikumise kiirusest väiksem. Automaatjuhtimine Juhtimisprotsess, mil kõiki juhtimisfunktsioone täidab automaat Automatic control ning süsteem talitleb pikemat aega ilma inimese sekkumiseta selle juhtimisse. Elektriajam Mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitamiseks Electrical drive ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest.
Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum atmosfääriga ja õhu surve suunatakse kolvi peale, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Sellest tulenevalt kasutatakse siin löögienergia saamiseks nii löökuri enda massi langemise kui ka õhu surve energiat. Kaksiktoimeliste auru-suruõhurammide peamiseks eeliseks on nende suletus, mis võimaldab neid kasutada veealusteks rammimisteks ning suure kaldega ja horisontaalsete vaiade rammimiseks. Kolvikäigu väike ulatus (kuni 0,5 m) ja automaatjuhtimine võimaldavad rakete ja keskmiste vasarate tööd 100...200 löögiga minutis ning kerged vasarad teevad 500...600 lööki minutis. Auru- (suruõhk-) vasarate puudused on nende väike kasutegur ning vajadus kohmakate ja kallite kompressorseadmete või aurutekitite järele. Diiselvasarad. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa sindris oleva õhu kokku (15 . . . 35 kordselt). Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb
juhtimissüsteemid Elektriajamite suletud juhtimissüsteeme kasutatakse siis, kui on vaja tagada töö- organite liikumise kõrged kvaliteedinäitajad suur kiiruse reguleerimise diapasoon, reguleerimise stabiilsus, peatumise täpsus, siirdeprotsesside etteantud kulgemine, aga samuti tehnoloogiliste seadmete ning elektriajami enda töö ökonoomsus ning optimaalne toimimine. Suletud juhtimissüsteemide põhitunnuseks on elektriajami selline automaatjuhtimine ilma inimese osavõtuta juhtimisprotsessis, mille korral elektriajam täidab oma ülesandeid parimal võimalikul viisil kõikvõimalike juht- toimete ning välishäiringute korral. 4.1. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemide struktuurid. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemide struktuurid koostatakse kas häiringute või kõrvalekallete kompenseerimise põhimõttel. Vaatleme enimlevinud välishäiringu, koormusmomendi Tst kompenseerimise põhi- mõtet kiiruse stabiliseerimisel
.................................................................................. 101 3.3. Plokkjuhtimine ............................................................................................................... 118 3.4. Pulsilaiusmodulatsioon.................................................................................................. 127 3.5. Vektorjuhtimine.............................................................................................................. 134 4. Automaatjuhtimine...................................................................................................139 4.1. Ülekandefunktsioonid ja struktuurskeemid .................................................................... 139 4.2. Signaalimuundurid ja regulaatorid................................................................................. 142 4.3. Regulaatorite ehitus ...................................................................................................... 149 4.4
annaabi.ee 
