Automaatika alused 1. Põhimõisted 1.1 Milles seisneb automaatjuhtimine? Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ning automatiseeritavate tehniliste protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ja vahenditega. Definitsiooni kohaselt on automaatikal kaks põhiharu: automaatkontroll ja automaatjuhtimine. 1.2 Milles seisneb süsteemi orienteeritus? Süsteemi orientatsioon e suunatoime väljendub süsteemi signaalipaaride vastastikuse toime olulises ebasümmeetrias, millel põhinebki süsteemi sisendsignaali (edaspidi sisend) ja väljundsignaali (edaspidi väljund) eristamine. Sisend mõjutab väljundit, viimase tagasimõju sisendile aga puudub (on reaalses süsteemis tühine). Orientatsioon on tarvilik igasuguse informatsiooni ülekandmisel. 1.3 Mis iseloomustab süsteemi sisendit?
7|| HHVPlUN 0llUDWD MXKWLPLVREMHNWLOH UHJXODDWRU QLQJ KllOHVWDGD VHH QLL HW VVWHHPL VLLUGHSURWVHVV YDVWDNV HVLWDWXG NYDOLWHHGL Q}XHWHOH 7HRRULD 6VWHHP RQ PDWHPDDWLOLVHOW HKN IRUPDDOVHOW VWDELLOQH NXL VLLUGHSURWVHVV VXPEXE O}SOLNX DMDYDKHPLNX MRRNVXO 6HOOHVW DJD HL MlUHOGX HW LJD VWDELLOQH VVWHHP RQ VRELY SUDNWLOLVHNV NDVXWDPLVHNV 3UDNWLOLVHOW PLWWHVRELYDG RQ QW VVWHHPLG NXV WDVDNDDOXROHNX WDDVWDPLVH NHVWXV RQ VXXUHP OXEDWDYDVW Y}L RQ VLLUGHSURWVHVVL Y}QNXPLVWH DPSOLWXXG OLLJD VXXU hOGMXKXO RQ DXWRPDDWMXKWLPLVVWUXNWXXU NDVXWXVN}OEOLN NXL WHPD VLLUGHSURWVHVV RQ Q}XWDYD NYDOLWHHGLJD 6LLUGHSURWVHVVL NYDOLWHHGL LVHORRPXVWDPLVHNV NDVXWDWDNVH MlUJPLVL S}KLQlLWDMDLG VWDDWLOLQH HKN SVLWDOLWOXVYLJD Ý HVLIURQGL NHVWXV WU VLLUGHSURWVHVVL NHVWXV WV PDNVLPDDOQH OHUHJXOHHULPLQH ý MD VHOOHOH YDVWDY DHJ WP Y}QNXYXV HKN SRROODLQHWH DUY Y}QNXYD VLLUGHSURWVHVVL NHVWHO 6WDDWLOLQH HKN SVL...
Töö eesmärk: Määrata juhtimisobjektile regulaator ning häälestada see nii, et süsteemi siirdeprotsess vastaks esitatud kvaliteedi nõuetele. Teooria: Süsteem on matemaatiliselt ehk formaalselt stabiilne, kui siirdeprotsess sumbub lopliku ajavahemiku jooksul. Sellest aga ei järeldu, et iga stabiilne süsteem on sobiv praktiliseks kasutamiseks. Praktiliselt mittesobivad on nt. süsteemid, kus tasakaaluoleku taastamise kestus on suurem lubatavast või on siirdeprotsessi võnkumiste amplituud liiga suur. Üldjuhul on automaat-juhtimisstruktuur kasutuskolblik, kui tema siirdeprotsess on nõutava kvaliteediga. Siirdeprotsessi kvaliteedi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi põhinäitajaid : staatiline ehk püsitalitlusviga Ý; esifrondi kestus tr; siirdeprotsessi kestus ts; maksimaalne ülereguleerimine ý ja sellele vastav aeg tm; võnkuvus ehk poollainete arv võnkuva siirdeprotsessi kestel. Staatiline ehk püsitalitlusviga Ý iseloomustab süste...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika Instituut Automaatjuhtimine Tunni tööde aruanded Õpilane Juhendajad: Tõnu Lehtla Rainer Kährik Tallinn 2008 Lineaarsete süsteemide tüüplülid Töö eesmärk: Tutvuda integreerimis-, võnke- ning aperioodilise lüliga alljärgneva kava alusel. Integreerimislüli: 1)Teoreetiline ülevaade:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut ANTENNI ASENDI (NURGA) JUHTIMINE KODUNE TÖÖ NR 1 aines "Automaatjuhtimissüsteemid" Miko Allikmäe 061643IASB IASB51 Juhendaja:Eduard Petlenkov Esitatud: 26.10.2008 Kaitstud: Õppejõud: Tallinn 2008 Tähistuste selgitused X(t) antenni nurk [rad] X2 antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] X2max maksimaalne lubatud antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] J kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] Bs igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s2] M mootori poolt arendatav mom...
Arvestuskontrolltöö Vastused 1. Mis on terminite automaatjuhtimine ja automaatkontroll peamine erinevus? Mõiste „automaatjuhtimine" koosneb kahest sõnast: automaat ja juhtimine. Kreekapärane sõna automatos tähendab eesti keeles isetoimivat. Tehnikas mõeldakse automaadi all mingit seadet, masinat või tehnoloogilist protsessi. Mingi objekti juhtimine on selle mõjutamine soovitud lõpptulemuse saavutamiseks. Automaatjuhtimine on selline juhtimine mis toimub ilma inimese vahetu sekkumiseta. Juhtimine toimub täielikult tehniliste vahendite abi.
Kontaktor on madalpingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline distantslülitusaparaat. Eristatakse: * alalisvoolukontaktoreid * vahelduvvoolukontaktoreid Kontaktori põhiosad on magnetahel mis on liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, elektromagneti mähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid. Kontaktori rakendumiseks peab tema mähisele rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu- ja abikontaktid muudavad oma olekut (sulguvad või avanevad). Pinge katkemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu- ja abikontaktid taastuvad oma esialgse asendi. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Aktiivtakistusega tarbija (hõõglamp, kütte-element) korral tuleb seadet kaitsta lühise eest. Kui tarbija...
1.Laevajõuseadmete automaatikaseadmed 2.Laeva üldsüsteemide automaatikaseadmed 3.Laeva tekimehhanismide automaatikaseadmed 4.Raadio- ja navigatsiooniseadmete automaatikaseadmed Automaatsignalisatsioonisüsteemid, mis teavitavad heli või valgussignaaliga teenindavat personali, kui mõni kontrollitavatest parameetritest läheneb piirväärtusele. 3.Automaatsüsteemide funktsionaalsed skeemid ( koosta skeem, kirjelda, võimalik kasutusala laevas): Automaatjuhtimine ja automatiseeritud juhtimine. Sellie skeemi saaks kasutada katlavee taseme reguleerimisel ....näiteks andur mõõdab kui palju on vett katlas ja saadud signaal võimendatakse ja saadetakse edasi
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Mootori analüüs Õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendajad: Tallinn 2015 Sisukord 2 Mootori andmed..........................................................................................................................3 Konstantide arvutamine..............................................................................................................3 Matemaatiline mudel...............................................
LK 166 harjutus: 12)Milline nõue esitatakse ampermeetri takistuse kohta? Miks? Ampermeetri takistus RA peab olema võimalikult väike, et pingelang (delta) UA=IRA ja võimsusekadu (delta) PA=I2RA oleks temas väikesed. 15)Milline nõue esitatakse voltmeetri takistuse kohta? Miks? Voltmeetri takistus RV peab olema võimalikult suur, et tema vool IV=URV ja võimsuskadu (delta) PV=U2/RV oleks väike. 20)Millist mõju avaldab elektrimootorile pikemat aega väljas seismine? mähiste isolatsioonitakistus langeb alla 0,5 M ja mähised põlevad läbi Lk 187 Harjutus: 3)Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terease lehtedest? Pöörisvoolude vähendamiseks kasutatakse elektrotehnilise terasest lehekesi mis on omavahel lakiga isoleeritud. 8)Mida tähendab järgmised mähiste nimetused:Primaarmähis, sekundaarmähis, ülempingemähis, alampingemähis? ...
süsteemide teootia .Jaguneb omakorda 3-eks(Automaatide teooria. Temperatuuridel kuni 700 °C kasutatakse peale termopaaride ka teisi, nt. Juhtimisteooria .Informatsiooniteooria) need jagunevad omakorda takistustermotajureid. Vahemikus 700...1600 °C kasutatakse praktiliselt ainult (Informaatika.Automaatika ja Sidetehniks)Automaatika jaguneb üksikasjalikult termopaare. Temperatuuril üle 1600 °C on peamiselt kasutusel optilised veel automaatjuhtimine,automaatreguleerimine ja automaatkontroll. püromeetrid. Termopaaridega saab mõõta otseselt temperatuuride vahet. Nende Automaatkaitse?Automaatkaitse väldib seadmele või inimesele ohtlike jadaühendusega saab oluliselt suurendada anduri väljundsignaali ning tööreziimide tekkimisi.nt;Liigvool kaitse.Liigpinge kaitse-väldib seadmetele tundlikkust. Täpistermopaaridega mõõdetakse temperatuuride erinevust alates ohtlike liigpinge tekkeid.nt
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud ...
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ANDURID..............................................................................................................................4 1.1. Induktiivandur...............................................................................................................6 1.2. Magnetväljaandur........................................................................................................9 1.3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................................13 1.4. Mahtuvusandur..........................................................................................................17 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE.......................................................20 2.1. Temperatuur....................................
TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluse...
Mittereversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktori jõukontaktid KM, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib signaallamp H1 (läbipaistev), peale seda lülitame ...
Kilbi sisse on monteeritud alumiiniumist või vasest erivärvi latid ehk siinid,mille külge kinnituvad läbi juhtimisaparatuuri generaatorite peavoolu juhtmed. Esipaneel on vastavalt generaatorite arvule jagatud sektsioonideks,mis on varustatud vajalike kontrollmõõteriistadega(v,a,w,oom) juhtimisaparatuuriga (releed, nupud, lülitid, kaitsed) 54.Termoõlikatla eelised ja puudused võrreldes aurukatlaga. 55.Käsi-, automatiseeritud- ja automaatjuhtimine.(Vaata järgmist küsimust!! ja55). Automaatjuhtimine on juhtimise liik, milles hoitakse tööparameetreidühtlasel reziimil. Või muudetakse soovitud viisidel. Automaatjuht ja reguleeritav objekt moodustab süsteemi. Automaatkontroll - kontrollib parameetreid ja vajadusel salvestab neid automaatselt. Tänapäeva seadmetes võib kontrollitavaid parameetreid olla tuhatkond. Sellest tulenevalt on ka automaat signalisatsioon. 56
Elektriajamite juhtimine ja juhtimisskeemide liigid. ajamite juhtimine võib toimuda käsitsi või momendi väärtusest. automaatselt. Erinevuse määrab ära operaatori osa juhtimises. Juhtimine toimub alati tegevusjuhise ehk 33. Elektrimootori soojendmamine ja jahtumine. Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest algoritmi alusel. Seega elektriajamite automaatjuhtimine on protsess, kus automaatjuhtimissüsteem määrab soojustehniliselt erinevatest materjalidest. Soojus eraldub mootori välispinnalt kiirguse, soojusjuhtivuse ja ajami käitumise staatilises ja dünaamilises olukorras operaatori abita vastaval etteantud algoritmile. Kui õhu liikumise teel. Praktilistes arvutustes vaadeldakse elektrimasinat homogeense tahke kehana, mille temp
36. Mootori võimsuse valimine vaheajaliseks talitluseks. 37. Elektriajamite juhtimine ja juhtimisskeemide liigid. Juhtimine eeldab valikut vähemalt kahe võimaliku variandi vahel. Lihtsaimal ajamil on vähemalt kaks olekut: töötamine ja seisak. Lihtsaimaks juhtimisoperatsiooniks on üleminek ühest olekust teise. Ajamite juhtimine võib toimuda käsitsi või automaatselt. Erinevuse määrab ära operaatori osa juhtimises. Elektriajamite automaatjuhtimine on protsess, kus automaatjuhtimissüsteem määrab ajami käitumise staatilises ja dünaamilises olukorras operaatori abita vastavalt etteantud algoritmile. Lihtsaimal juhul seisneb juhtimine käivitamises, seiskamises, pidurdamises ja reverseerimises. Klassikalisi juhtimismeetodeid on eriti sobiv rakendada lihtsate ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemide korral. Need põhinevad tagasisidel (feedback) ja vea järgi juhtimisel (error driven control).
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ....
Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum atmosfääriga ja õhu surve suunatakse kolvi peale, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Sellest tulenevalt kasutatakse siin löögienergia saamiseks nii löökuri enda massi langemise kui ka õhu surve energiat. Kaksiktoimeliste auru-suruõhurammide peamiseks eeliseks on nende suletus, mis võimaldab neid kasutada veealusteks rammimisteks ning suure kaldega ja horisontaalsete vaiade rammimiseks. Kolvikäigu väike ulatus (kuni 0,5 m) ja automaatjuhtimine võimaldavad rakete ja keskmiste vasarate tööd 100...200 löögiga minutis ning kerged vasarad teevad 500...600 lööki minutis. Auru- (suruõhk-) vasarate puudused on nende väike kasutegur ning vajadus kohmakate ja kallite kompressorseadmete või aurutekitite järele. Diiselvasarad. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa sindris oleva õhu kokku (15 . . . 35 kordselt). Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb
juhtimissüsteemid Elektriajamite suletud juhtimissüsteeme kasutatakse siis, kui on vaja tagada töö- organite liikumise kõrged kvaliteedinäitajad suur kiiruse reguleerimise diapasoon, reguleerimise stabiilsus, peatumise täpsus, siirdeprotsesside etteantud kulgemine, aga samuti tehnoloogiliste seadmete ning elektriajami enda töö ökonoomsus ning optimaalne toimimine. Suletud juhtimissüsteemide põhitunnuseks on elektriajami selline automaatjuhtimine ilma inimese osavõtuta juhtimisprotsessis, mille korral elektriajam täidab oma ülesandeid parimal võimalikul viisil kõikvõimalike juht- toimete ning välishäiringute korral. 4.1. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemide struktuurid. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemide struktuurid koostatakse kas häiringute või kõrvalekallete kompenseerimise põhimõttel. Vaatleme enimlevinud välishäiringu, koormusmomendi Tst kompenseerimise põhi- mõtet kiiruse stabiliseerimisel
................................................................................... 101 3.3. Plokkjuhtimine ............................................................................................................... 118 3.4. Pulsilaiusmodulatsioon.................................................................................................. 127 3.5. Vektorjuhtimine.............................................................................................................. 134 4. Automaatjuhtimine...................................................................................................139 4.1. Ülekandefunktsioonid ja struktuurskeemid .................................................................... 139 4.2. Signaalimuundurid ja regulaatorid................................................................................. 142 4.3. Regulaatorite ehitus ...................................................................................................... 149 4.4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
