mille jõudmisel reguleeritud tasemeni toimub pneumojaoti asendi muutus. Lähte- asendisse läheb pneumojaoti siis, kui juhtrõhk eemaldada. [1.] Sele 4. Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element. [1.] 2. TÄITURID Täiturid muudavad pneumaatilise energia nõutavaks liikumiseks [4.] 2.1 Täiturite klassifikatsioon Sele 5. Täiturite klassifikatsioon geomeetrilise liikumise kuju järgi. [4.] 2.1.1 Lineaarliikumisega täiturid Lineaarliikumisega täitureid (pneumosilindrid) kasutatakse lineaarliikumise saamiseks mehaanilistes süsteemides. Lineaarliikumisega täiturid jagatakse omakorda: a) Ühepoolse toimega silindrid- suruõhk juhitakse ainult ühele poole kolbi. Selliseid silindreid kasutatkse juhtudel, kui on tarvis sooritada tööliikumist ainult ühes suunas; kolvi tagasi liikumine toimub silindrisse sisseehitatud vedru mõjul.
Näiteks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ja Tartu linnavalitsuse koostöös paigaldatud seitsme meetri kõrgune veemõõdutorn-infotabloo Tartus, Emajõe kaldal, näitab reaalajas automaatjaama mõõdetavat õhutemperatuuri ning Emajõe veetaset ja veetemperatuuri. Andmed uuenevad iga 10 minuti tagant. https://www.tartu.ee/et/emajoe-veetase 1.2.Kirjeldage selle reaalajasüsteemi komponente ning kobaraid ja liideseid: - milline on seadmeliides? millised on sensorid? millised on täiturid? - milline on reaalaja arvutisüsteem? - kas ja milline on kommunikatsioonisüsteem? - mida oskate märkida operaatori(te) (rollide) kohta? - milline on operaatoriliides (lühidalt ja lakooniliselt)? Seadmeliides: koosneb sensoritest ja mõõdutornis asuvast tabloost Sensorid: veetaseme andur, taimer, õhutemperatuuri andur ja veetemperatuuri andur. Täiturid: infotabloo tulukeste lülitid Reaalaja arvutisüsteem: Üheprotsessoriline süsteem
tagavad juhtimisprotsessist informatsiooni (tagasiside); juhtseade (kontroller) – pidevad või diskreetsed regulaatorid (kas kontrolleri, elektroonika, reelede või pneumokomponentide baasil, mis toimub juhtprogrammi järgi. Juhtseadme osad: -sisendmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, eraldusplokid, jms; -väljundmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, kaitseahelad jms; täiturid – releed, elektromagnetid, mootorid, ajamid jt; kasutajaliides – juhtseadme ja protsessi jälgimiseks, juhtimiseks ja programmeerimiseks. Programmjuhtimine koosneb järgmistest etappidest: 1. Protsessor pärib kõigi sisendite ning väljundite olekuid ning salvestab need vahemällu (juhtimisprotsessi kuju). 2. Protsessor töötleb saadud infot kasutajaprogrammi järgi. 3. Protsessor kirjutab uued olekud väljundkaardile. Väljundklemmid muutuvad uueks olekuks.
0Mootori elektroonika Bosch VP 36-mootori arvuti(diisel, jaoturpump) ANDURID Väntvõlli pöörlemissageduse andur, gaasipedaaliasendi andur, sisselaske asendi andur, õhurõhu andur, dosaatormuhvi asendi andur, mootori temperatuuri andur Õhu temperatuuri andur, Diiselkütuse temperatuuri andur Pidustushetke andur. Autokiiruse andur, piduripedaali lülitushetke andur, sinaal TÄITURID Dosaatormuhvi elektrooniline ajam, eelpritse regulaator klapp, elektromagneetiline sulgurklapp, eelsoendus küünalde relee, EGR klapi ajam, auto kiirusnäidik, Kliima seadme relee, Väntvõlli pöörlemissageduse näidik, Läbisõidu arvuti, Mootori diagnostika märgutuli Diiselmootorite Juhtseadmed
molybdate materjale, mida kasutatakse tahkis-seadmed ja kristall stabilisaator on kütuseelemendid, mis töötavad kõrgendatud temperatuuri juures. Terbium Kasutatakse Idioot Kaltsiumfluoriid, kaltsiumi tungstate ja strontsiumi molybdate materjale, Mida Kasutatakse tahkis-seadmed ja kristall stabilisaator on kütuseelemendid, mis töötavad kõrgendatud temperatuuri juures. Kuna osa Terfenol- D (sulam, mis laieneb ja tõmbub magnetvälja rohkem kui ükski teine sulam), terbium on kasutada täiturid, et mereväe kajaloodi ja-andurid. Kuna osa Terfenol-D (sulam, mis laieneb ja tõmbub magnetvälja Rohkem kui ükski teine sulam), terbium kohta Kasutada täiturid, et Mereväe kajaloodi ja-Andurid. Terbium oksiidi kasutatakse rohelist fosfoore on luminofoorlambid ja värvi TV torud. Terbium oksiidi Kasutatakse rohelist fosfoore kohta luminofoorlambid ja värvi TV torud. Terbium "roheline" fosfoore (mis fluorestseerivad särava sidruni-kollane) on koos kahevalentse
Otsepritsel jäävad ära häirivad mõjud, nagu kütuse ebaühtlane jaotumine ja seintele kondenseerumine. Elektrooniline pritseseadis Elektronpritseseadis koosneb vähemalt kolmest osaseadisest: Õhusööteseadis: õhufilter, sisselasketorustik, seguklapp, sisselaske-harutoru Kütusesööteseadis: kütusepaak,kütusepump, kütusefilter, rõhuregulaator, klapp-pihusti Juht- ja reguleerseadis: Andurid (nt temperatuuriandur) Juhtplokk ja täiturid (nt kütusepumbarelee) Elektrooniline pritseseadis Sisend: Andurid võtavad teabe vastu ja edastavad selle elektrilise signaaline juhtplokki Töötlus: Juhtplokk töötleb saadud teavet ja võrdleb selgunud tegelikke väärtusi enamiku tunnusväljades salvestatud sätteväärtustega. Selle alusel arvutab juhtplokk välja täiturite vajaliku rakendamise. Väljund: Juhtplokk loob seadise soovitud tööoleku, pingestades täituri, nt klapp-pihusti
Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit. 20. Õhu puhastamine, õhufiltrite liigid 21. Pneumaatilised täiturid, nende liigid Lineaarliikumisega täiturid(pneumosilindrid): Ühepoolse toimega silindrid, Kahepoolse toimega silindrid, Mitmepositsioon-silinder, Lööksilinder, Trosssilinder, Püsimagnetitega pneumosilinder. Pöördliikumisega täiturid: Pöördsilindrid, Suruõhumootorid, * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 22. Pneumosilindrid, konstruktsioon, liigid 23. Monostabiilssed silindrid, iseärasused
Jadaergutusega alalisvoolumootor (peavoolumootor) Rööpergutusega alalisvoolumootor (haruvoolumootor) Kompaundergutusega alalisvoolugeneraator. Näidatud ka harjad. 3 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Wikipedia. Asünkroonmootorid. https://et.wikipedia.org/wiki/As %C3%BCnkroonmootor#L.C3.BChisrootoriga_mootori_k.C3.A4ivitamine 2. Elektrimasinad, 15 lk. http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf 3. Mehhatroonikaseadmed. Täiturid - elektromehaanilised täiturid. http://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_5.html 4. Wikipedia. Elektrimasin. https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrimasin#.C3.9Cldine_ehitus 5. Wikipedia. Sünkroonmootor. https://et.wikipedia.org/wiki/S %C3%BCnkroonmootor#S.C3.BCnkroonmootor 6. Kompus, A. Mootorrataste generaatorseadmed, 2015. http://unic-moto.ee/uus/wp- content/uploads/2015/03/Restaureerimisseminar-28.02.2015-a-Mootorrataste- generaatorseadmed.pdf 7. http://web.zone
............................................................. 16 3.5. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 17 3.6. Kolmefaasiline vahelduvvool ............................................................................................ 19 3.7. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks. ..................................................... 20 3.8. Elektrilised täiturid ............................................................................................................ 22 3.8.1. Diood .............................................................................................................................. 22 3.8.2. Transistor ........................................................................................................................ 23 3.8.3. Türistor ......................................................................................
................................................................................................ 28 4.1 Niiskuse kõrvaldamine................................................................................................... 28 4.2 Suruõhu töötlemine vahetult enne tarbijat ..................................................................... 32 4.3 Suruõhu ettevalmistamise plokk .................................................................................... 35 5 Pneumaatilised täiturid.......................................................................................................... 38 5.1 Lineaarliikumisega täiturid (pneumosilindrid)............................................................... 38 5.2 Pöördliikumisega täiturid ............................................................................................... 46 5.3 Pneumosilindrite mõõtmete määramine......................................................................... 50
................................................................................................ 28 4.1 Niiskuse kõrvaldamine................................................................................................... 28 4.2 Suruõhu töötlemine vahetult enne tarbijat ..................................................................... 32 4.3 Suruõhu ettevalmistamise plokk .................................................................................... 35 5 Pneumaatilised täiturid.......................................................................................................... 38 5.1 Lineaarliikumisega täiturid (pneumosilindrid)............................................................... 38 5.2 Pöördliikumisega täiturid ............................................................................................... 46 5.3 Pneumosilindrite mõõtmete määramine......................................................................... 50
Nõuded kompressoriruumile: Kompressor tuleks paigutada suletud heliisolatsiooniga ruumi, mis on hea ventilatsiooniga. Tuleks jälgida, et kompressorisse juhitav õhk oleks võimalikult jahe (soovitatav mitte alla +3C ning mitte üle +40C), tolmuvaba ja kuiv. 10. Õliti (kus asub ja milleks vaja on) Õli lisamiseks enne tarbijat. Õhuettevalmistusplokis. 11. Jääkrõhu väljalase (kus asub ja milleks vaja on) Õhuettevalmistusplokis. Jääkrõhu välja laskmiseks. 12. Täiturid (tingmärk, silindri amortisaatori eesmärk ja tööpõhimõte) Lineaarliikumisega pneumosilindrid Ühepoolse toimega silindrid Membraansilinder Kahepoolse toimega pneumosilindrid Kahepoolse toimega silindri amortisaatorid Kui silindri kolb on jõudnud piirasendi lähedale, sulgeb amortisaatori kolb väljavoolava õhu otseväljavoolu. Õhk suunatakse välja drosseli kaudu. Silindri liikumisel teises suunas pääseb õhk kolvi taha moodavooluklapi (vastuklapi) kaudu.
Peale selle väljundsignaal sõltub suurel määral ümbritseva keskkonna temperatuurist 11.Elektrilised täiturseadmed. Elektromagnetid. Elektromagnetilised täiturseadmed. Solenoidseadmed. Elektrilised täiturseadmed jaguneva Alalisvoolumootorid ja Vahelduvvoolumootor. Alalisvoolumootorid on automaatsüsteemides küllalt levinud täiturid. Alalisvoolumootori väljundsignaaliks on kas pöörlemissagedus või väljundvõlli pöördenurk. Alalisvoolumootori pöörlemissagedust saab reguleerida ankrupinge Ua muutmisega (ankurreguleerimine) või mootori pooluste magnetvoo muutmisega. Alalisvoolumootorites magnetvoog moodustatakse mootori staatori poolustes paiknevates ergutusmähistes. Väikese võimsusega mootorites kasutatakse ergutusmähiste asemel ka püsimagneteid.
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia Silver Ahelik PNEUMOJAOTID Iseseisev töö juhendaja Arvo Sagur Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. PNEUMOJAOTID.......................................................................................... 4 1.1 Pneumojaotide olemus ja näited...........................................................4 2. PNEUMOJAOTITE ASENDID JA TINGMÄRGID................................................5 2.1. Pneumaatilised asendid...........................................................
Töökorras ABS piduritel sellist olukorda tekkida ei saa! Joonis 4. Libisemine üle 20% 1.3 ABS-i tööpõhimõte Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad.ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 1.4 Andurid ja täiturid 1.4.1 Piduritulelüliti Piduritulelüliti jälgib piduripedaali asendit ja saadab pedaalile vajutamisel signaali juhtplokile. Seisu- ja sõidupidurilülitid Ohutuse suurendamiseks ja diagnoosimise lihtsustamiseks kasutatakse kaksiklülitit. Ühe lüliti avanemisel teine sulgub ja vastupidi. Pidurdamise signaali saabumisel lälitub ASR välja. Pidurituled on ühendatud läbi relee, mis väldib ESP töötamisel piduritulede süttimise. Seisupiduri signaali saabumisel väldib
· Bensiini kõrgrõhupump, mis tekitab kütuses 50 bar rõhu. · Bensiini kõrgrõhupihustid, mille pursu kuju sõltub sõidutingimustest. Sissepritsesüsteemid LH Jetronic (1982) · Kuumtraat tüüp õhukulumõõtur väiksem reageerimisaeg , väiksem takistus sisenevale õhule. · Tühikäiguregulaator · Digitaalne juhtmoodul · Adaptiivne juhtimine Andurid ja täiturid Hapniku andurid O n vajalikud h eitg a a sid e jä äkh a p niku si s aldu s e m õ õt mi s e k s . Si g n a al o n vajalik k ütte s e g u r e g ul e eri mi s e ko ntrolli mi s e k s .Kütt e s e g u üritatak s e h oid a la m b d a 1. Lineaarne hapniku andur Laiarib ali st h a p niku a n d urit ka s utatak s e lahja ja st ö h hi o m e etrilis e kütu s e s e g u g a m o ot orite s.Laiaribalin e
ristlõikepindalast ja kolvivarre pikkusest. Kolvivarre nõtkejäikus on sõltuv nii silindri kui ka kolvivarre kinnitamisviisist. 26.Suruõhu süsteemi komponendid. ja nende ülessanded. Suruõhu süsteemi komponendid on: · kompressor seade, mis on mõeldud gaaside kokkusurumiseks, sealhulgas suruõhu tootmiseks · suruõhu reservuaar moodustab suruõhu tagavara õhu ebaühtlase kasutamise korral ja ühtlustab survet pneumosüsteemis · täiturid nende abil muudetakse suruõhu energia, mis väljendub tema rõhu ja vooluhulga kaudu, mehaaniliseks tööks. Täituriteks on pneumosilindrid, pneumomootorid. · jaotid on pneumoajami juhtimisseadmed, millel on ajami juhtimisfunktsioon, s.o pneumosilindri või mootori töö juhtimine ja kraanifunktsioon jaoti abil avatakse või suletakse suruõhu läbivool torustikus või selle harudes.
V: liua lukustuskeele abil. 14 OTTOMOOTORI JUHTIMINE Praktikumi töö eesmärk oli kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega, sooritada mõõtmised ning analüüsida töö tulemusi Praktikumi viisime läbi Toyota Corolla 4A-FE peal. Töö käik Koostada mootori juhtimise plokk-skeem (andurid, täiturid, juhtplokk). Joonis 1. Mootori juhtimine Millised on olulisimad andurid mootori töö juhtimise seisukohalt (süüte ja toitesüsteemis)? Et mootor käima läheb on vaja pöörlemissageduse andurit ja õhulugejat (MAF-mass air flow) või hõrenduse andurit (MAP-mass air flow) Koostage süütesüsteemi skeem: 15 Joonis 2. Süütesüsteem Süütejärjekord
· Algoritmi disain: leida algoritm, mis on kõige väliste sündmuste (näiteks signaalide, sõnumite) Kõvaketastega töötamine on ääretult ettearvamatu Kõik täiturid on arvutite poolt kontrollitavad energiaefektiivsem mõjul Ei mingeid juhttrosse ega kaableid
probleeme (näiteks laenulepingust tekkinud nõude puhul), teises aga võib tekkida olulisi segadusi (näiteks töövõtulepingust tuleneva nõude loovutamisel). Näidisena on toodud kaasus21, milles tuuakse välja kitsaskohad nõude loovutamise piirangute näol, mis on sätestatud VÕS paragrahvis 166. Vaadeldakse ka aspekti, mis kerkib esile seoses võlgade sissenõudjatelt saabuvate kirjadega. Lisana on ära toodud täitemenetluse seadustiku paragrahv 2 sätted, millistel alustel tegutsevad täiturid. 26. Õigustoimingud enne kohtusse hagiavalduse esitamist. Alati on soovitav enne, kui asuda ette valmistama hagiavaldust kohtusse, saata võlg- nikule pretensioon ehk nõue. Sellega avaneb vastaspoolele võimalus esitada oma vastuväiteid ning kui need on põhjendatud, võib lahendada küsimuse kohtumenet- luseta. Autor on toonud näidised22 dokumentidest ja õigustoimingutest, mis on vaja teha enne, kui otsustada hagiavalduse esitamine kohtusse. 20 Lk 342-344 21 Lk 103 22
Kiirusmuutlikku sõlmedevahelised seosed. 2. Talitlusskeemil näidatakse tehnoloogilised seadmed suvaliste kujunditena, talitlust iseloomustab ühelt kiiruselt teisele ülemineku vaheldumine. Erinevaid kiirusastmeid võib olla ka mitu. andurid, täiturid, ja regulaatorid kujutatakse aga ringjoontena, mille ülemises pooles on reguleeritava või Tööperiood ühelgi kiirussel ei ole nii pikk, et mootor saavutaks püsitemperatuuri. Ühelt kiiruselt teisele mõõdetava suuruse tähis, seejärel sõlme ülesanne. 3. Põhimõtteskeem annab elementide ja seoste täieliku üleminekul mootor soojeneb oluliselt
RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad 1.Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära? RAS nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi. Sundparalleelsus on mitme samaaegse andmevoo töötlus ja interaktsioon, kus esinevad vahele segamised. Ühe töö katkestamine ja hiljem lõpetamine (Andmevood tükeldatakse kiiremaks töötluseks). See on paralleelsus, mis on peale sunnitud ümbritseva keskkonna poolt. Traditsiooniline paralleeltöötluses ei esine vahelesegamist ühe või mitme and...
sõlmedevahelised seosed. Struktuuriskeemil kujutatakse ristkülikutena kõik põhilised süsteemi osad. Ristkülikus märgitakse sõlme nimetus, sõlme väljundfunktsiooni või selle ülekandefunktsioon. Struktuuriskeemidel näidatakse protsessi kulgemise suund nooltega. Struktuuriskeem on ajami projekteerimise esialgne aste, seda kasutatakse ajami üldise tööga tutvustamiseks. 2. Talitlusskeemil (funktsionaalskeemil) näidatakse tehnoloogilised seadmed suvaliste kujunditena, andurid, täiturid ja regulaatorid kujutatakse aga ringjoontena, mille ülemises pooles on reguleeritava või mõõdetava suuruse tähis, seejärel sõlme ülesanne (andur, regulaator, täitur jne). Ringi alumises pooles näidatakse sõlme ja ahela järjekorranumbrid. Sõlmedevahelised seosed võivad olla näidatud joontega või aadressidega. 3. Põhimõtteskeem annab elementide ja seoste täieliku ülevaate. Annab detailse ülevaate seadme tööpõhimõttest.
mootori anduritelt signaali, töötleb need ja annab vajalikke korraldusi täiturmehhanismidele. Juhtplokk paikneb antud juhul mootoriruumis. Mootori tööks vajalikud anduriteks on nukkvõlli asendi andurid, väntvõlli pöörlemissageduse andur, õhu temperatuuri andur, jahutusvedeliku temperatuuri andur, detonatsiooni andur, heitgaaside jääkhapniku sisalduse andurid, atmosfääri rõhu andur, õlirõhu andur, sisselaske torustiku rõhu andur. Mootori tööks vajakud täiturid on elektrilise ajamiga seguklapp, kütusepihustid, tühikäigu regulaator, õhukulu regulaator, VTC solenoidklapp, VTEC solenoidklapp. Joonis 2. K24A3 andurite ja täiturite asetus 14 2. ÜMBEREHITATUD JÕUALLIKAS Ümberehitusi alustades alati tasub läbi mõelda, mis on eesmärgid, millised on võimalused. Eesmärk
põhiõiguste kandjate võrdne kohtlemine. 2) KOV - nende roll põhiõiguse adressaadina on analoogiline riigi rolliga. 3) kõik ülejäänud avalik-õiguslikud isikud on PÕ (põhiõiguste) adressaadiks, siis kui nad teostavad avalik-õiguslikke funktsioone. 4) tänapäeval on küllalt levinud avalik-õiguslike võimuvolituste andmine erakätesse, kas seaduse või halduslepinguga. nt täidavad eraõiguslike isikutena avalik- õiguslikke funktsioone notarid ja täiturid oma ametitegevuses. Avalikku võimu teostavad ka nt turvafirmad, kui nad määravad parkimistasusid või viivistasusid parkimise korral. Taolistel juhtudel on avaliku võimu teostamisel sellised eraõiguslikud isikud samuti PÕ-ste adressaatideks ja isik ja eraisik kui eraõiguse subjekt, saab väita oma põhiõiguste rikkumist selliste eraõiguslike avaliku õiguse kandjate puhul. põjenduseks on, et riik ei saa riigi funktsioone erastades põgeneda eraõiguse sfääri
arvust. Pneumoseadmed lülitatakse torustikku erinevate skeemide järgi: 1) Esimene skeem. Lihtjaotusega pneumotorustik. 2) Teine skeem. Ringjaotusega pneumotorustik. 3) Kolmas skeem. Võrkjaotusega pneumotorustik. See on kõige kindlam jaotusvõrk, sest osa torustiku saab välja lülitada. Sellises torustikus on võimalik hästi viga otsida. Pneumaatilised täiturid. Suures osas kasutatakse pneumosilindreid. Nad jaotatakse kaheks liigiks: kolb ja membraan silindrid. Kolb silindrid võimaldavad saada pikemaid kolbi ümberpaigutamist.. Silindri töö käigus tekkivad loogid silindri seina. Nende löökide pehmendamiseks kasutatakse pneumodemptrit. Täitur mehhanisme kasutatakse ka pneumomootoris. Need võivad olla kolb, laba, hammasrattas mootorid ja turbiinid. Automaatjuhtimissüsteemi klassifikatsioon.
arvust. Pneumoseadmed lülitatakse torustikku erinevate skeemide järgi: 1) Esimene skeem. Lihtjaotusega pneumotorustik. 2) Teine skeem. Ringjaotusega pneumotorustik. 3) Kolmas skeem. Võrkjaotusega pneumotorustik. See on kõige kindlam jaotusvõrk, sest osa torustiku saab välja lülitada. Sellises torustikus on võimalik hästi viga otsida. Pneumaatilised täiturid. Suures osas kasutatakse pneumosilindreid. Nad jaotatakse kaheks liigiks: kolb ja membraan silindrid. Kolb silindrid võimaldavad saada pikemaid kolbi ümberpaigutamist.. Silindri töö käigus tekkivad loogid silindri seina. Nende löökide pehmendamiseks kasutatakse pneumodemptrit. Täitur mehhanisme kasutatakse ka pneumomootoris. Need võivad olla kolb, laba, hammasrattas mootorid ja turbiinid. Automaatjuhtimissüsteemi klassifikatsioon.
23. Erinevate protsessoritega adresseeritavad põhimälud Andmevahetuse korraldamine hõlmab andmete sisestamise välisseadmetelt protsessorisse ja nende väljastamise protsessorist välisseadmetesse. Sõltuvalt sellest kas välisseade on ette nähtud andmete sisestamiseks või väljastamiseks, nimetatakse seda sisend- või väljundseadmeks. Üldjuhul kasutatakse mõistet sisend-väljundseadmed. Sisend-väljundseadmeteks on näiteks klahvistik ja kuvar, printer, magnetketasmälu, andurid, täiturid ja mõõteriistad ning mitmesugused sidekanalid. On olemas mitmeid andmevahetuse meetodeid, mida tutvustatakse lähemalt järgmises peatükis. 91 Tabel 2.3 Universaalprotsessori INTEL 8080 käsustik 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 A B C D E F
Pikivõtuekskavaatoreid nimetatakse kraavuriteks, sest nad kaevavad täisnurkse ristlõikega kaevikuid. Viimaste laius võrdub kopa e. kaabi laiusega, sügavust aga saab muuta kindlais piires. Suurim kaevesügavus sõltub ekskavaatori tüüpmõõtmeist ja kasutatavast täiturist. Kaeviku sügavus on pikivõtuekskavaatori peamine tunnussuurus. Enamasti on sügavus 1,5 ...3,5 m, kuid mõningate masinate kaevesügavus ulatub 6...8 m. Seda tüüpi masinate enamlevinud täiturid on kopakett või rootor. Ketttäiturit kasutatakse kraavide kaevamiseks sügavusel üle 2,5 m, sest rootori konstruktsioon osutuks niisugusel juhul väga kohmakaks. Kuid rootortäitur on tugevam ja pikema eaga, mistõttu võib kaevata ka kiviseid pinnaseid. Kaapidega kaevatakse kitsaid 200 . . . 400 mm laiusi kraave. Taolised kraavid on vajalikud kaablite paigaldamiseks ning samuti torutustöödel. Kaaptäituri puhul on kraavi optimaalne sügavus 1,2 ...2 m, ent on võimalikud ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
