Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget.Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid:vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootoriltvahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgeping...
Vahelduvpinge mõõtmisel pingetrafo ja voltmeetriga tuleb voltmeetri näit korrutada trafo ülekandeteguriga, mis võrdub primaar- ja sekundaarmähiste nimipingete suhtega. Pinge mõõtmisel ühendatakse primaarmähis paralleelselt ahela selle osaga, mille klemmidevahelist pinget on vaja mõõta. Sekundaarmähis ühendatakse voltmeetriga. 13. Võimsuse mõõtmine. Kui vahelduvvooluahel ei sisalda kondensaatoreid või mähistega voolutarbijaid, näiteks elektrimootoreid, saab alalis- ja vahelduvvoolu võimsust mõõta ka amper- ja voltmeetriga. Amper- ja voltmeetri näitude põhjal arvutatakse võimsus valemiga P = U × I, kus P tähistab võimsust vattides (W), I - voolutugevust (A), U - pinget voltides (V). Võimsuse mõõtmine vattmeetriga. Alalisvoolu võimsust ja vahelduvvoolu aktiivvõimsust mõõdetakse elektridünaamilise vattmeetriga. Mõõteriista liikumatu mähis on voolumähis ja ta lülitatakse jadamisi tarbijaga. Liikuv pingemähis
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Alalis- ja vahelduvvool aruanne nimi klass TALLINN 2013 Alalisvool Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu. Alalisvool võib olla püsiva suurusega, näiteks keemilise vooluallika korral, või teataval määral pulseeriv, kui seda saadakse vahelduvvoolu alaldamisel. Pulseervool on küll ühesuunaline, kuid tema tugevus muutub perioodiliselt. Alalisvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on DC (inglise k sõnadest direct current). Alalisvoolu tingmärgis väljendab pidev kriips muutumatut ja katkendkriips pulseerivat voolu. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvool Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodili...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr 1: ALALIS- JA VAHELDUVPINGE MÕÕTMINE ARUANNE Täitjad: xxxxxxxxxxxx 000000 IATB00 xxxxxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 00.00.2011 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ............................................
1. Alalisvool-vooluallikas, mis tagab muutumatu pinge, voolutugevus ei muutu. Elektronid sunnitakse ühes suunas ühesuguse kiirusega liikuma U=const, I=const Vahelduvvool-pinge muutub perioodiliselt. Elektronid sunnitakse võnkuma. Mõlema puhul toimub energia ülekanne. Olemas peab olema 1. Elektriväli 2. Vabad laengukandjad 2. I=U/R Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. 3. Emj näitab kõrvaljõudude tööd, mis tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamiseks. Voltide mõõdetakse 4. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Takistus sõltub tihedusest, pikkusest, ristlõike pindalast ja temperatuurist. Mõõdetakse oommeetriga. Mida kõrgem temp, seda suurem takistus. Mida suurem on S, seda suurem takistus. Eritakistus . Mõõtühik 5. Juhtide ühendusviisid a. Ja...
selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kaitse on jadamisi elektritarvititega ühendatud vooluvõrgu osa, mis katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitse kaitseb juhul, kui elektriseadmes tekib ohtlik rike või lühis. 5) mis on vahelduvvoolu puhul periood ja mis on faas? (lk. 36) Periood -ajavahemik, mille jooksul toimun voolu muutumine toimub. Tähis T, ühik 1s Sagedus - muutuste arv ajaühikus Tähis f, ühik 1Hz(herts) 6) mis on alalis- ja vahelduvvoolu peamine erinevus? (lk. 34) Vahelduvvool-vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad.Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Alalis- ja vahelduvvoolu erinevus tuleb ilmsiks siis, kui mõõta voolutugevuse sõltuvust ajast. Mõõtmised tuleb läbi viia väga lühikeste ajavahemike vahel, selleks otstarbeks sobib ostsillograaf. Voolutugevuse positiivne ja negatiivne väärtus graafikul annavad teavet voolu suuna kohta
kus Il ja Ul on suurim kontaktidega lülitatav vool ja pinge, It ja Ut mähise töövool ja tööpinge. Tabel 1. Katsetatavate releede andmed Alalisvoolu relee tüüp ja number Vahelduvvoolu tüüp ja number Suurus It Ut Il Ul Rm Ir Ur Ie Ue kt ke kv Töö programm. 1. Tutvuda mitmesuguste releede ehitusega, tööpõhimõttega, alalis- ja vahelduvvoolu relee katsetamiseks. 2. Koostada katseskeemid alalis- ja vahelduvvoolu relee katsetamiseks. 3. Märkida tabelisse 1 katsetatavate releede andmed ja mõõta järgmised suurused: rakenduspinge ja vool Ur, Ir, ennistuspinge ja vool Ue, Ie, mähise töövool It tööpinge Ut juures, mähise takistus Rm. 4. Katseandmete alusel leida releed iseloomustavad parameetrid kt, ke, kv. 5
29. Nimivõimsus elektritarvitile või selle passi märgitud võimsus. 30. Nulljuhe on elektrivõrgu maandatud juhe. 31. Pingeindikaator kasutatakse faasijuhtme eristamiseks. 32. Reostaat seade, mis muudab sujuvalt vooluringi takistust ja voolutugevust. 33. Tester on kombineeritud mõõteriist, mis sisaldab voltmeetrit, ampermeetrit ja oommeetrit. Testeriga saab mõõta nii alalis- kui ka vahelduvpinget ja ka alalis- ning vahelduvvoolu tugevust. 34. Transformaator alandatakse või tõstetakse vahelduvvoolu pinget. 35. Vooluallikas - ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. 36. Vooluring moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). 37. Ülijuhtivus - on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks.
Digitaalmõõteriistad Digitaalmõõteriistad sobivad enamiku elektrisuuruste mõõtmiseks. Need on numbermõõteriistad, milles mõõdetava suuruse või tema analoogi (s.o. mõõdetavaga võrdelise füüsikalise suuruse) pideval muutumisel tema hindamine toimub kindla kohtade arvuga numbri järgi Tänapäevaste elektrooniliste elementide mitmekesisus lubab laialdaste võimalustega mõõteriistu, mis on võimelised mõõtma alalis- ja vahelduvvoolu, takistust, kondensaatorite mahtuvust, poolide induktiivsust jne. Mikroprotsessorite kasutamine mõõteriistades lihtsustab mõõtmise protsessi, võimaldab teostada automaatkalibreerimist, mõõtetulemuste statistilist analüüsi jne. Levinum mitmefunktsionaalne digitaalne mõõteriist on digitaalne multimeeter Suure sisetakistuse tõttu avaldavad digitaalmõõteriistad minimaalset mõju mõõdetavale suurusele.
ahelasolevate mahtuvuste pöördväärtuste summa pöördväärtusega. 1 2 3 Kogutakistuse arvutamine rööpühenduses : Rööbiti ühendatud kondensaatorite kogumahtuvus on võrdne kõigi ahelas olevate kondensaatorite C kogu = C1 + C 2 + C3 mahtuvuste summaga. Voolutekkimise tingimused: Meil peab olema liikuja, peab eksisteerima põhjus liikumiseks, elektrivool sarnane veevooluga. Voolu on alalis- ja vahelduvvool. Alalisvool on kindlas suunas ajas muutumatu kiirusega toimuv laengute liikumine, mehaanikas nagu ühtlane liikumine. Juhtivus- ja valentselektronid: juhtivuse määravad vabad laengukandjad. Need on elektronid, mis asuvad aatomi väliskihil. Edaspidi nim. neid valentselektronid. Vaid osa valentselektrone suudab osaleda elektrivoolu tekkes. Neid nim. juhtivus elektronideks. Voolutugevust määravad suurused : I =enSv Voolutugevus sõltub elektronide arvust,
juhet läbib. Mõõtehaarmete avamine - avamiseks tuleb vajutada ja sulgemiseks lahti lasta. Seade on mõeldud taluma kindlaksmääratud maksimumpingeid. Pildil on näha, et ampertangidel on näidik, kust lugeda tulemust. Tavaliselt saab mõõta: · Alalis- ja vahelduvvootu tugevust · (Takistust ja juhtivust)
Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on tutvumine induktiiv-, aktiiv- ja mahtuvustakistuse mõistega ja olemusega vahelduvvooluringis, nende jadalülitusega ja pingeresonantsi nähtusega. Skeemid ja tabelid: Joonis 1. Takistuse mõõtmine vahelduvvooluga Tabel 1. Takistite parameetrid Takisti Mõõdetud Arvutused Liik Alalis- Vahelduvvool Z r xL xC L C vool co s R U I P F V A W Aktiiv- 95.2 15 1.5 23 95 94.1 12.3 27. 0
2.6. Keevituselektrood 1. Elektroodi varras 2. Elektroodi kate Kaarkeevitusel kasutatakse sulamatuid ja sulavaid elektroode. Sulavad elektroodid tehakse traadist või lindist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatava metalli omale. Katte järgi tähistatakse ja liigitatakse elektroode järgmiselt: A – happeline kate, mis sisaldab raua, mangaani, räni ja harvemini titaani oksiide. Saadav õmblusemetall on tugevasti oksüdeerunud ja suure tihedusega, keevitada saab nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. B – aluseline kate, mille peamine koostisosa on kaltsiumfluoriid või kaltsiumkarbonaat (kriit, marmor). Keevitada tuleb vastupolaarse alalisvooluga. C – tsellulooskate. Tsellulooskattes on peamised koostisosad tselluloos, jahu jt. orgaanilised segud, mis soojuse mõjul gaasistuvad ja moodustavad kaarevahemikus hea gaasikaitse ning katavad sulametalli õhukese räbukihiga. R – rutiilkate , mille peamine koostisosa on rutiil (TiO2). Kaar põleb püsivalt ja
Pingejagur on lihtne lineaarne elektriahel, mille väljundpinge on murdosa sisendpingest.Kõige lihtsam näide pingejagurist kasutab kahte jadaühenduses takistit . Seda kasutatakse tihti võrdluspinge tekitamiseks või kõrgema signaali jagamiseks mõõtmise otstarbel. Paraleel ühenduse korral peab akude pinge olema võrdne. Korrapärane ioonide liikumine Kircovi 1 seadus, nii palju kui tuleb sisse läheb ka välja ja omiseadus kogu ahela kohta valem I=E/(R+Ro) R=ro x (l x s) MITTELINEAARNE ALALIS VOOLU AHELAD Termo takisti on kui temperatuur väheneb siis takistus väheneb. ELEKTROMAGNETISM Magnetil on pöhja ja löunapoolus. Elektrijuhtme ümber on magnetväli kui tast vool läbi lastakse väli on ümar. Kui elektri vool muudab suunda siis muudab ka magnet väli suunda, väli voolu suhtes päri päeva. POOLI MAGNETVÄLI Ühe suguse vooluga elektrijuhtmed tõmbuvad kokku ja erinevad lähevad laiali.
nähtusel. v Sarnane elektrimootoriga: kummagi põhiosadeks mähisega raam , püsimagnet või elektromagnet ja rõngad ning harjad. v Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. v Mähise tekib vool kuna pöörleva mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni. v Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. v Alalis ja vahelduvvoolugeneraatorid erinevad selle poolest, et alalisvoolugeneraatori mähise otsad on ühendatud kahe teineteistest isoleeritud poolrõngaga, vahelduvvoolugeneraatori mähised otsad aga kahe teineteisest isoleeritud täisrõngaga.
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Alalisvooluajameid käitavad mitmesugused alalisvoolu mootorid Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus Sisepõlemismootori tüüpiline starter jadaergutusega alalisvoolumootor Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator alalispinge saadakse regulaatoriga alaldis Starter osadeks lahtivõetuna
Kasutatakse ka kolme faasilist voolu seal on lisaks 0 juhtmele, kolm erinevat faasijuhet. Kondesaator vaheludvoolu ahelas. Kondesaator takistab vahelduv voolu aga erinevalt alalis voolust on takistus lõppmatu väärtusega s.t kondesaator ei lülita vahelduv voolu ahelat välja. Xc=1/wc, C=q/u, U=q/C. Xc- mahtuvustakistus(_()_), w ringisagedus(w/z), C mahtuvus(F).
Füüsika Vahelduvvool ★ Elektrienergiat toodetakse eelkõige vahelduvvooluna seetõttu, et vahelduvvoolu pinget on lihtne trafoga muundada. ★ Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. ★ Vahelduvvool esineb majades, seda saab kasutada igapäevaste seadmete kasutamiseks, mis tarbivad erineva pingega voolu. Mis on alalisvool, mis vahelduvvool? ➢ Alalisvool tekib juhtides, mis ühendatakse aku või taskulambipatareiga. ➢ Alalis- ja vahelduvvoolu erinevus tuleb ilmsiks siis, kui mõõta lampides voolutugevuse sõltuvust ajast. ➢ Alalisvooluks nim. voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. ➢ Vahelduvvooluks nim. voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. ➢ Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu el.väli. Vahelduvvoolu genereerimine ➔ Vahelduvvoolu toodetakse generaatoriga, mille töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel.
Alaldi silufiltrisse tuleb valida elektrolüütkondensaatorid mille nimipinge ületab alaldi väljundpinget 25%, sest peale sisselülitamist rakendub normaalsest kürgem pinge. Liik Ris Tan tmax Kasutusala G *103 o C Paberkondensaator 2...10*1 10...50 60...100 Alalis,-liit,-impulss ja madalsagedusvoolua helad Plastkondensaator 10...100 1...15 50...70 Sama, ka kõrgsagedus ahelad (v.a. võnkeringid)
Kordamisküsimused Õpik lk.26-60 1.Mille poolest erinevad ja sarnanevad aku ja patarei? patareisi ei saa laadida,akusi saab laadida.Mõlemad omandavad alalis voolu. 2.Mida on vaja et tekiks elektrivool? Tuleb aines tekitada elektriväli. Kui on olemas laengud, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma 3. Milline on elektrivoolu tegelik suund metallides? elektrivoolu liikumise suund metallides voolu kokkuleppelise suunaga vastupidine. 4.Kirjelda vahelduvvoolu! vahelduvvool-voolu suund ja tugevus muutuvad ajas perjoodiliselt. 5
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Jaotuvad: 1.Alalisvoolu ajamid (meie kursuses enamasti jaht- ja purjelaevadel) 2.Vahelduvvoolu ajamid (väikelaevadel, pikkus alla 24m) Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Lihtne alalisvoolu mootor lahtivõetult Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori poolused otsavaates Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem
Vastakuti asetsevad peeglid peegeldavad resoraatori telje suunalised laviinid paljukordselt aktiivainesse tagasi, kus nad üha kasvavad. Vahepala WTC, Ney York, 11. sept. 2001 · Põleng 1700 °C · Tohutu tolmupilv · Betoon tolmustus · Paljud ohvrid aurusid · Põleng kestis 3 kuud USA kindral John Castello: ,,Oleme ulme muutnud tegelikkuseks" Ergastusreziimist olenevalt: Kestev laseri kiirgus(alalis ehk pidevlaser) hetketi ilmuv laseri kiirgus (välk- ehk impulsslaser) perioodiliselt välgutav kiirgus plinklaser Laseritüüpi iseloomusta b tema kiirguse lainepikkus(ed), koherentsusaste, polariseeritus, laseri kiire lahknemisnurk, kiirgusvõimsus või välke kestus, energia ja ilmumissagedus, kasutegur mõõtmed Eri spektrialal kiirgust genereerivaid lasereid
(8)tähtühendus:(9) Generaatori mähiste (rootorit ei ole näidatud) üheliigilised otsas X,Y,Z võib kokku ühendada. Liinipinge Ue-pinge kahe liini juhtme vahel. Faasipinge U f- pinge null- ja liinijuhtme vahel. U e=3UB; Eestis Uf=220V Ue=380V. Vooluvõrk elamus:(10) Takistused vahelduvvooluringis 1)Aktiivtakistusega vooluring (R) Takistust, millest eraldub soojusenergia nim. aktiivtakistuseks.nt hõõglambi niit, sirgjuhe. Aktiivtakistus(R) avaldab ühesugust toimet nii alalis-kui vahelduvvoolule.(11) Kui u=UMsint, siis i=IMsint, IM=UM/R; Aktiivtakistuse korral on voolutugevus(i) ja pinge(u) faasis,=0 2)Induktiivtakistusega vooluring(XL) takistust, mis on tingitud endainduktsiooni nähtusest nim. induktiivtakistuseks. Induktiivtakistus(XL) avaldab erinevat toimet alalis- javahelduvvoolule.(12) Voolutugevus jääb pingest =/2 võrra maha. Kui u=UMsint, siis i=IMsin(t*/2), IM=UM/XL Induktiivtakistus XL=L, kus =2f, -ringisagedus,L-induktiivsus
· Vool tekib juhtmes ainult siis kui magneti harude vahel liikuv juhe lõikab magnetvälja jõujooni. · Elektromagnetilise induktsiooni nähtus avaldub selles et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. · Induktsioonivoolu suund sõltub juhtme liikumise suunast magnetvälja jõujoonte suhtes, · Magnetväljas pöörlevas mähises tekib vool, sest pöörleva mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni. · Alalis ja vahelduvvoolugeneraatorite erinevus seisneb selles, et alalisvoolugen. mähise otsad on ühendatud kahe teineteisest isoleeritud poolrõngaga, vahelduvvoolugen. mähise otsad aga kahe teineteisest isoleeritud täisrõngaga. · Eletrigeneraatorites muutub mehhaaniline energia elektrieenergiaks.
Seadus Definitsioon ja valem Rakendusnäide elektrotehnikas Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate Võimaldavad arvutada lineaarsetes Kirchhoffi vooluseadus elektriahela harude voolutugevuste ahelates voole ja pingeid nii alalis- kui algebraline summa võrdub hargnemispunktist ka vahelduvvoolu korral. väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Valem: I1=I2+I3 Mistahes kinnises ahelas on pingete summa Kirchhoffi pingeseadus null, st. sellesse ahelasse jäävate vooluallikate elektromotoorjõudude summa
energia salvestamine, pingemuundur(transformaator), kõrgpingeimpulsside tekitamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. Voolu tekitamiseks poolis on vaja energiat, mis salvestatakse magnetväljas. Energia vabaneb pooli tühjenemisel läbi takisti. Diood- p-n siire kui lüliti- päripingestatult sees, vastupingestatult väljas. Dioodi rakendused: alaldi,signaali stabiliseerimine, ülepinge kaitse, pingekordisti, fotodiood, valgusdiood, pingega tüüritav kondensaator, sagedusmuundur, alalis- ja vahelduvpinge liitmine. Voolu sõltuvus pingest ei ole lineaarne vaid on eksponentsiaalne. Transistorid- pinge/vooluga tüüritav voolugeneraator. Bipolaarne transistor- vooluga tüüritav ja tarvitab ka seetõttu voolu. Väljatransistor- pingega tüüritav, ei tarvita põhimõtteliselt voolu. Liittransistorid: bipolaarne+bipolaarne=Darlington Väljatransistor+bipolaarne=IGBT Väljatransistor+väljatransistor=CMOS Väljundis on alati vool, mis sageli on vaja muuta pingeks.
välitingimustes, kõrgustes, ohtlikes töökeskkondades (plahvatus- ja tuleoht, kemikaalid jms), eritingimustes (kõrgendatud hügieen- ja steriilsusenõuded). Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, suhtlemis- ja väljendusoskust, head keskendumisvõimet, järjekindlust, koordinatsioonivõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. Välja õppe Automaatik õpib tundma järgmisi alasid: · Elekter ja automaatika : Elektrimontaaz ja skeemide koostamine Alalis- ja vahelduvvoolu ahelad Elektrimõõtmised Elektrimasinad Elektroonika alused Automaatikasüsteemid · Informaatika : Digitaaltehnika ja loogika alused Loogikakontrollerid ja nende programmeerimine Tööstusvõrgud Automaatikaprotsesside visualiseerimine Neid aineid on kõige tähtsamad selles erialas , kuid olemas veel teised ained , mida vaja teada. Praktilisi tööoskusi omandatakse pikaajalistel praktikatel Eesti ettevõtetes.
21.Mis on ampermeeter, selle mõõtepiirkond? Ampermeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse voolutugevust. Selle mõõtepiirkond oleneb mõõteriista tundlikkusest. Mida tundlikum, seda väiksemat voolutugevust suudab mõõta, aga seda väiksemat voolutugevust suudab ta ka maksimaalselt mõõta. 22.Kuidas saada näitu? Et saada näitu, tuleb lugeda jaotiste arv skaala algusest kuni osutini ja siis korrutada see jaotise väärtusega. 23.Mis on alalis- ja mis on vahelduvvool? Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus aja jooksul ei muutu. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus aja jooksul perioodiliselt muutuvad.
Summaarne pöördemoment seega ei muutu. Astaatilised mõõteriistad on paremate mõõteomadustega, kuid tunduvalt kallimad. Elektromagnetilisi mõõteriistu kasutatakse ka elektromagnetiliste logomeetitena, mille tööpõhimõte on analoogne magnetoelektriliste logomeetrite omale. Selliseid mehhanisme kasutatakse peamiselt vahelduvvoolu sageduse ja faasinurga määramiseks. Elektromagnetiliste mõõteriistade peamised eelised on: • sobivus mõõtmiseks nii alalis- kui ka vahelduvoolu ahelates, • suur lubatav liigkoormus (ülekoormus), • võimalus vahetult mõõte suuri voole ja pingeid, konstruktsiooni lihtsus ning madal maksumus. Elektromagnetiliste mõõteriistade peamised puudused on: • skaala ebalineaarsus, • madal tundlikkus (eriti skaala alguses), • suur omatarve, • tundlikkus sageduse, väliste magnetväljade ja temperatuuri muutustele. Elektrodünaamilised mõõteriistad.
Seadise põhiosaks on pooljuhtkristalli sisse tekitatud pn-siire. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: · suurim lubatav pärivool IFMAX, mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, maksimaalväärtusena või impulssvooluna, viimasel juhul antakse ka impulsi kestus; · suurim lubatav vastupinge URMAX, mis antakse samuti kas alalis-, kesk- või maksimaalväärtusena; · pingelang pärireziimis UF, antakse kas suurimal pärivoolul või kui mingil muul voolul, siis antakse pärivoolu väärtus; · suurim alalisvastuvool, mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; · vastutakistuse taastumiskestus trr, on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil
Enamus elektrimootoreid on magnetilised. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii straator kui ka rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. See saavutatakse pooluste sisse ja väljalülitamise või tugevuste muutumisega. Universaalmootor ● Elektrimootor, mis on mõeldud töötama nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. ● Elektrivõrgu sagedustel (50-60Hz) töötavad tüübid on tavaliselt <1000 W. Omadused Eelised ● Suur väändemoment käivitudes; ● Kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Puudused ● Kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ● Lühike eluiga Sünkroonmootor ● Vahelduvvoolumootor ● Pöörlemissagedus on võrdne voolu sagedusega Omadused Eelised Puudused ● Sünkroonne kiirus ● Kallis Samm-mootor ● Vahelduvvoolu
Tema töö on muundada mehaanilist energiat elektrienergiaks. Ehituselt sarnaneb elektrivoolugeneraator elektrimootoriga, kuid elektrimootori töö on vastupidine, muundades elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Elektrivoolugeneraatori põhiosadeks on mähisega raam, püsi- või elektromagnet, rõngad, harjad, rootor ja staator. Sõltuvalt ehitusest toodavad elektrivoolugeneraatorid kas alalis- või vahelduvvoolu. Alalisvool on elektrivool, mille suund ja pinge ajas ei muutu, vahelvuvvoolus need aga perioodiliselt muutuvad. Elektrivoolugeneraatori töö seisneb juba eespool mainitud mehaanilise energia muundamises elektrienergiaks. Mähisega raam pannakse magnetväljas pöörlema ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Pöörlevas mähises tekib vool, sest mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni.
Skeemide lugemise hõlbustamiseks kasutatakse skeemielementide tähiseid. Skeemielementide tähised koosnevad ladina tähtedest ja numbritest, mis kirjutatakse ilma vahedeta üksteise järele ühes reas. Elemendi liigitähis on üldjuhul ühetäheline, kuid täpsustatud tähis koosneb mitmest tähest. Relee (abikontaktor) on juhtimis- ja signali-satsiooniahelates kasutatav lülitusaparaat. Relees on mitu abikontaktide rühma. Releedega saab lülitada alalis- ja vahelduv-vooluahelaid, mille vool on kuni 10A. Jõuahel on elektriahel, mis ühendab tarbijat pingeallikaga. Jõuahela vool võib olla amprist kiloampriteni. Abiahel on elektriahel, kuhu ühendatakse juhtimis- ja signalisatsioonielemendid. Abiahel võib olla jõuahelast erineva pinge liigi ja suurusega. Abiahela vool on kordades jõuahela voolust väiksem, s.t. väikese vooluga juhime suuri voole.
ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED JA –LAINED VAHELDUVVOOL JA SELLE KIRJELDAMINE Vahelduvvool – elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub Sagedus – võngete arv sekundis Periood – ühe võnke kestvus Vahelduvvoolu iseloomustavad 3 suurust: 1) Hetkväärtus – suuruse väärtus konkreetsel ajahetkel 2) Amplituudväärtus – maksimaalne väärtus 3) Efektiivväärtus –see, mida näitavad mõõteriistad Laengukandjate liikumise erinevus alalis- ja vahelduvvoolul: Alalisvoolu puhul võib laengukandjate liikumist vaadelda ühtlase kulgliikumisena Vahelduvvoolu korral laetud osakesed võnguvad Faasivahe – kahe võnkumise faaside erinevus VAHELDUVVOOLU TEKITAMINE Generaator – seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks (vahelduvvool) Mehaaniline generaator – kasutatakse mehaanilist energiat KOLMEFAASILINE VOOL Kolmefaasiline vool koosneb 3st faasijuhtmest ja nulljuhtmest
gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarevahemiku lühiaegse lühistamisega või spetsiaalse süüteseadme abil. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli keevitustraati. 7 Õhukesi detaile (ääristatud servadega) keevitatakse ilma keevitustraadita. Keevitada võib nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud terastest ja värvilistest metallidest (Al,Mg,Cu,Ni jt) ning nende sulamitest konstruktsioonide keevitamisel. Terminid alalisvool kaarvahemik keevituskiirus keevitusvool lisametall läbimõõt vahelduvvool üleskeeratud servadega 1
- näiteks torutöödel, toiduainetööstuses, surveseadmetes ja energia-sektoris. Samuti kasutatakse laialt tig-keevitust ka juureõmbluste keevitamisel enne õmbluse pealmiste kihtide keevitust, mis võib toimuda mõne muu keevitusviisiga. TIG-keevitusseadmed,põhinevad eranditult kõik invertertehnoloogial, mis teevad nad väikesteks ja kergeteks. Kõikide tig-seadmetega saab keevitada ka elektroodiga (MMA). Seadmed jagunevad alalisvooluseadmeteks (DC) ja alalis/vahelduvvooluseadmeteks (AC/DC). Neist viimastega saab tig-meetodil keevitada ka alumiiniumisulameid, sest see on ainuke materjaligrupp, mis vajab tig-keevitusel vahelduvvoolu (AC). Plasmakeevitus. Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: · Keevitamine plasmajoaga. · Keevitamine plasmakaarega. Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar.
I,E Stereobalansi reguleerimiseks A' A B V I E VARISTORID (CH 1-1 jne.) (mittelineaarne pooljuht takisti, mille takistus temale rakendatud pinge suurendamisel oluliselt väheneb. Varistor ühendatakse voolulingi alati läbi eeltakisti. Varistori pinge/voolu tunnusjoon on 0. punkti suhtes sümmeetriline, seetõttu võib teda kasutad nii alalis kui vahelduvpinge lülitustes.) Re IRe Us Uv Rk U Us=50V Re=URe/IRe = 17V/5'10-3 = 3,4*103 Uv=33V PRE = Ure*IRe = 17*5*10-3= 0,085 W Urk = 30V Irk = 1mA Ure = 17V Ire = 5mA I
Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral 2. ELEKTRITRAUMA Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid. 2.1. Elektritraumade põhjustajad Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. 2.2. Kokkupuude elektriga Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest
tootlikkus ja rus on vahemikus 0,5 kuni 7,0 sessiga, tootlikus 10-15 kg/h, kuna keevituskiirus kg/h. Tootlikkus kasvab elekt- voolutihedus elektroodis suur ning kee- roodi läbimõõdu suurenedes visliide kaitstud defektide eest gaasiga. 4. Vooluallikad Vooluallikaks sobivad trafo, Vajalik alaldi, mis muundab voolu- inverter ja generaator. Valik võrgust tuleva vahelduvvoolu alalis- sõltub teistest parameetritest, vooluks. Enamasti kasutatakse pool- nt. keevituse teostamise asu- juhtalaldit, harvem ka keevitus- koht. Tehasetingimustes on invertereid. soovitatav kasutada trafosid, ehitusplatsil generaatoreid. 5. Keevitus- Põhiline keevitusmaterjal on Keevitamiseks on vaja traati, mis on
parem juhtivus. 23. Mis on LED e valgusdiood? Valgusdiood on diood mis hakkab valgust kiirgama. 24. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine, et see tekiks peab olema täidetud kaks tingimust – peab leidma vabu laengukandjaid ja neile peab mõjuma elektrijõud. Voolu suund on positiivsete osakeste suund. 25.Mida näitab voolu tugevus? 26.Millal diood võimendab millal alaldab voolutugevust? 27.Mis on alalisvool? Alalis vool on elektrivool mille tugevus ja suund ajas ei muutu, nt. aku, patarei. 28. Mis on lühis ja miks on ohtlik? Lühis e lühiühendus tekib kui välistakistus läheneb nullile ja seega voolutugevus suureneb järsult.
Kõik elektromehaanilised mõõteriistad omavad spiraalvedru, mis on ettenähtud vastumomendi tekitamiseks ning mõne mõõtemehhanismi puhul ka voolu juhtimiseks mõõtemähisesse (näiteks magnetelektriline). Nad ei vaja mõõtmiseks lisatoiteallikat, mis on ka nende eeliseks. Elektronmõõteriistad kujutavad endast elektroonika lülitustega varustatud magnetelektrilist mõõtemehhanismi. Nende põhisõlmedeks on: sisendseade - pingejagur alalis- või vahelduvpinge võimendi; mõõtemuundur alalispinge muutmiseks vahelduvpingeks ja vastupidi; väljundseade mikroampermeeter Digitaalsed mõõteriistad Vaatleme digitaalseid mõõteriistu voltmeetri näitel. Digitaalvoltmeetri ehitusse kuuluvad: 1. sisendseade (sisendsignaalimuundur) pingejagur ja vahelduvvoolu mõõteriistade puhul alaldi; 2. A/D muundur muudab analoog sisendsignaali kahendkoodiks; 3. indikaator (displei) muundab kahendkoodi näiduks; 4
d, on elektrivälja poolt tehtud töö A=Fd. Valemist E=F/q saame F=Eq, asendades F-i, saame A=Eqd. Kui laeng q läbib lõigu s, siis elektriväli töö A=Fscosa, ent scosa=d ning A=Fd ehk A=Eqd. Järeldus:elektrivälja töö ei sõltu läbitud teepikkusest. Pinge ja potentsiaal:pingeks nim.elektrivälja tööd 1C nihutamisel ühest punktist teise. Def. Valem U=A/q sellest on tuletatud ühik 1V. Pinget mõõdetakse voltmeetriga 2 punkti vahel. Kõrge pinge: üle 1000V-vahelduv, üle1500V-alalis pinge, 220V-madal pinge 0-50V- inimesele eluruumis ohutu pinge. Pinge seos E(vektor)ga: U=A/q=Eqd/g ---E=U/d. Seega jagades pinge lõigupikkusega saame elektrivälja tugevuse. Kõrget pinget võib võrrelda kõrgelt langeva veega, kus iga liiter teeb palju rohkem tööd, kui madalalt langedes. Potentsiaalne energia: pot.energ. nim.max tööd, mida elektriväli 1C nihutamisel võib teha. Elektrivälja ja laetud keha igal punktil on mingi potentsiaal + või -
Takistust mõõdetakse oomeetriga mis ühendatakse mõõdetava takisti suhtes rööbiti 16. Elektrimasina mõiste, areng, osatähtsus ja liigitus. Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. Liigitus Voolu liigi järgi (alalis- ja vahelduvvoolu masinad) Otstarbe järgi (generaatorid, mootorid, muundurid) Ehitusviisi järgi (lahtised, kinnised, plahvatusohutud) Konstruktsioonitüübi järgi (horisontaalsed, vertikaalsed) Kasutusala järgi (põllumajandus, keemiatööstus, transport) 17. Transformaatorid, otstarve, ehitus ja tööpõhimõte. Primaarmähis, sekundaarmähis, korpus, lehtmetallist pressitud südamik. Muundab vahelduvvoolu . 18. Trafo tühijooks ja koormusolukord.
Näiteks aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib süsinikteraste keevitamiseks. Käsikaarkeevituse vooluallika valikul peab jälgima, et vooluallikas annaks madala pingega (15-50 V) voolu ja voolutugevus oleks 15-500A. Samuti peab vooluallikal olema võimalik keevitusvoolu reguleerida. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis- kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. 5. Toorikute ettevalmistamine Antud töös tuleb valmistada I-tala kahest detailist. Kuna detaili paksus on väga suur 25 mm siis kindlasti tuleb detaili nurgad maha freesida mõlemalt poolt, et tagada läbikeevitatavus. Samuti tuleks puhastada ka pinnad, kus keevisõmblus asetsema hakkab.
sagedust. Sm võimaldab vastuvõtul alandada elektriliste häirete taset. 54.AM-signaali demoduleerimine. 55.Varikap ja selle kasutamine SM-ks. Varikap = Mahtuvusdiood 56.Temperatuuriandurid. Temperatuurianduriteks kasut termoelemente. Termoelement on seadis, mis on valmistatud kahe eri metallist või pooljuhist detaili otsapidi kokkujootmise teel. Niisuguse seadise vabadel (kokkujootmata) otstel tekib alalis-emj, mille väärtus sõltub kokkujoodetud osa ja vabade otste vahelisest temp. erinevusest. 57.Fotodiood. Pooljuhtdiood, mille karakteristikud sõltuvad valgustatusest. F-I tundlikkus oleneb valguse lainepikkusest spektraaltundlikkus on suurim infrapunases spektrialas. F-I vool sõltub valgustatusest suures osas lineaarselt, ajakonstant on alla 10 ns. Kasut kiirguste avastamisel, kujutise edastamisel jne. 58.Fotoelement
Elektrivälja töö Kui laeng q läbib lõigu d, on elektrivälja poolt tehtud töö A= Fd. Saame A= Eqd. Elektrivälja töö ei sõltu läbitud pikkusest. Pinge ja potentsiaal Pingeks nim. elektrivälja tööd 1C nihutamisel ühest punktist teise. U=A/q, sellest tuleb pinge ühik 1V. Pinget mõõdetakse voltmeetriga 2 punkti vahel. Kasutatakse järgmisi omadussõna: pinge- kõrgem, madalam, vool- tugevam, nõrgem, takistus- suurem, väiksem. Kõrgpinge üle 1000 V- vahelduv, üle 1500V- alalis, 220V- madalpinge, 0... 50V inimesele eluruumis ohutu pinge. 330000V kõrgeim liinipinge Eestis. Pinge ja väljatugevuse seos E= U/d. seega jagades pinge lõigupikkusega saame elektrivälja tugevuse. Saadud valemist järeldub, et E ühik võib olla ka V/m. 1V/m= 1N/C.Kõrget pinget võib võrrelda kõrgelt langeva veega, kus iga liiter teeb rohkem tööd, kui madalalt langedes. Potentsiaaliks nim. max tööd, mida elektriväli 1C nihutamisel võib teha
teadvuse kaotuseta , teine aste on sama koos teadvuse kaotusega , kolmas aste on teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon ja neljas aste on kliiniline surm. Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Kliinilise ja bioloogilise surma vahe on 7-8 minutit. Sel üleminekuperioodil on võimalik kannatadasaanut päästa.[1] Trauma raskus oleneb paljudest faktidest näiteks : voolu iseloom(alalis-või vahelduvvool) , sagedus , voolutugevus ja toime kestus, keha takistus vooluga kokkupuute kohal , milline oli inimene tervislik seisund sel ajal kui oli kokkupuute .Tähtsamad parameetrid mis mõjutavad niiskus, riietus, ruum, keha temperatuur, tervislik seisund. Olenevalt niiskuse ja aurude olemusest ruumis loetakse väga ohtlikuks, ohtlikuks ja normaalse niiskusega ruumid. Ohtlikes ruumides peavad seadmed olema nähtavalt maandatud. Sellises ruumis töötamisel peavad olema
Jõuahel on elektriahel, mis ühendab tarbijat pingeallikaga, jõuahela vool võib olla amprist kiloamprini. Abiahel on elektriahel, kuhu ühendatakse juhtimis-, ohutus- ja signalisatsioonielemendid. Abiahel võib olla jõuahelast erineva pinge liigi ja suurusega. Abiahela vool on kordades jõuahela voolust väiksem. Relee on juhtimis- ja signalisatsiooniahelates kasutatav lülitusaparaat. Relees on mitu abikontakti rühma. Releega saab lülitada alalis- ja vahelduvvooluahelaid väikeste vooludega. (6A...10A...12A) Kontaktorkäiviti käsitsi juhtmimine toimub surunuppude abil, mis ennistuvad vedru mõjul sõrme eemaldamisel nupult. Käsitsi lülitavatest elementidest on laialdaselt kasutusel veel mitmesugused iseennistuvad kaug-, hoob-, teekonna-, jms lülitid. Iseennistuv surunupplüliti Normaalselt avatud kontaktidega on elektriahela element, mis on ettenähtud elektromagneetilise lüliti sisselülitamiseks.
õpilastele. Küsitakse millised on noorte söömisharjumused? Mõõtmine uurimistöös Vaatlus Uuringus on vajalik mõõtmine. Nt. 20'lt noorelt inimeselt mõõdetakse vererõhku enne energiajoogi joomist. Pärast energiajoogi joomist mõõdetakse uuesti vererõhku ning arvutatakse välja erinevus. Mõõtmine uurimistöös Vahetu mõõtmine Uuringus on vajalik mõõtmine Nt: Saab mõõta võimsust võimsusevahetu mõõtmine nii alalis kui vahelduvvoolul. Päevikud Päevikud Sarnaneb isiklikule päeviku pidamisele, kus me salvestame oma isiklikke mõtteid ja tundeid. Uurimispäevikute pidamiseks on mitmeid võimalusi: Peamine erinevus on selles, kas vastaja valib ise, millal päevikusse sissekandeid teha nagu isikliku päeviku puhul või uurija valib aja, millal seda teha Teine erinevus on selles, kas valitakse vaba vorm päeviku täitmiseks või kodeeritud.
Käsikaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutataav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15-500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod (Joon. 21) võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis-kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast Joon. 21 Keevitustrafo annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. Samas on vahelduvvooluseadmed ehituselt lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Keevitusgeneraatoritel (Joon. 22) kasutatakse ajamina sisepõlemismootorit. See
annaabi.ee 
