Ülesanne: Analoog-digitaalmuunduri lugemine ja tulemuse väljastamine kahendkoodis Käik: Analoog/digitaalmuundurid (analoogsisendid) võimaldavad mõõta pinget 0-5 V. 8-bitise muunduri korral jagatakse mõõtepiirkond 255ks osaks ning mõõdetavale pingele vastav väärtus kirjutatakse mikrokontrolleri mälus olevasse registrisse. AD-muundur võimaldab sisendi pinge 0-5 V muundada kahendkoodi ning sealt edasi. Kui LED- lambid on ühenduses, võimaldab kuvada need vastavalt kahendkoodile . Programm kuvab AD-muundur väärtust seitsmesegmendilise indikaatoriga. Plokkskeem: Joonis 1: AD-muunduri plokkskeem Juhtprogrammi väljatrükk: ;Mikrokontrolleri registrinimede lisamine list p=16f877a include "p16f877a.inc" ;Muutujate defineerimine cblock 0x20 Pause Pause_tmp temp_var endc ;Programm alates aadressist ...
. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, l999. 90 lk' Saaįeks turrti seda kuį Asünkroor1tnootor on tällapäeva levįtruinr.įa odavaim elektrirnootol'. Kaua aega
Signalisatsioon: Vaja on jälgida kolme ukse, need on skeemis koondatud kokku VÕI- funktsiooniga. Kui avatakse vähemalt üks uks, läheb signaal edasi RS trigeri Set sisendisse. Kui samal hetkel on valve lüliti sisse lülitatud, läheb signaal RS trigeri väljundist edasi (inverteeritud signaal tuleb RS trigeri Reset sisendisse). Enne alarmi käivitamist on taimer, mis on mõeldud kasutaja poolt valve väljalülitamiseks, enne kui alarm häält tegema hakkab. Joonis 1: Signalisatsioonisüsteem Valgustus: Põlema on tarvis süüdata 3 välisvalgustit, kasutan selle jaoks liikumisandurit, mis annab signaali liikumise peale ja aeglülitit, mis annab signaali hämaral ajal. See on kella-ajaliselt paika pandud. Kui tuleb mõlemalt signaal JA-funktsiooni, läheb signaal edasi valgustitele, mis juba õue valgendama hakkavad. Joonis 2: Valgustite süsteem Boiler: vee soojendamisel...
Internationale de Pentathlon Moderne UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias. Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Kuulsamad laskesuusatajad Eesti kuulsaimad laskesuusatajad on Priit Vislapuu , Rene Zahkna , Avely, Agne ja Auno Allas , Kadri Lehtla jne. Maailma kuulsaimad laskesuusatajad on meestest Arnd Peiffer , Martin Fourcade , Emil Hegle Svendsen , Andrei Makovejev ning naistest Magdalena Neuner , Kaisa Mäkäräinen , Anastassija Kuzmina , Olga Zaitseva , Helena Ekholm , Andrea Henkel jne. Seega laskesuusatamine on raske spordiala ning ainult vähesed tegelevad sellega. Kadri Lehtla Kadri Lehtla (sündinud 3. mail 1985 Tallinnas) on eesti laskesuusataja.
Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48
Talisportlased 1. Timo Simonlatser - suusataja 2. Peeter Kümmel - suusataja 3. Roland Lessing - suusataja 4. Andrus Veerpalu - suusataja 5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu suusataja 7. Jaak Mae suusataja 8. Kadri Lehtla suusataja 9. Aivar Rehemaa suusataja 10. Eeri Vahtra suusataja 11. Kaspar Kokk suusataja 12. Karel Tammjärv suusataja 13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23
Sloveenia 0 2 1 3 Läti 0 2 0 2 Soome 0 1 4 5 Eesti 0 1 0 1 Kasahstan 0 1 0 1 5 Eesti koondis Murdmaasuusatamine: Laskesuusatamine: Kein Einaste Sirli Hanni Kaspar Kokk Martten Kaldvee Algo Kärp Kauri Kõiv Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras Taavi Rand Andrus Veerpalu
Hr Kristjan kaasik AS PKS Trükk Lepiku tee 24 06.02.2008 nr 3-8/9 11412 TALLINN Garantiikiri Austatud tegevdirektor AS Artemon garanteerib tellitud trükiste ja visiitkaartide eest tasumise. Maksame arve alusel ülekandega teie ettevõtte pangakontole. Edu soovides (allkiri) (allkiri) Kaja Lehtla Tegevdirektor Ene Allik pearaamatupidaja
nägema kahte eri liiki sipelgaid ka loomade seas
ühes ja samas pesas, võtsin esineb midagi sellist
vaevaks nähtuse kohta järele 56. nagu orjapidamine.
uurida ning avastasin, et pesa
tegelikud omanikud kandsid
kõlavat tiitlit <
Aleksandr Järvis 23.11.52 35211232467 Oliver Übi 08.03.73 37303081818 Tarvo Tammik 11.07.67 36707119669 Jako Riisalu 08.04.51 35104081390 Sigrid Kimmari 08.07.67 46707081401 Erkki Niit 25.05.78 37805254523 Olga Meronen 12.05.70 47005125764 Andrus Vaarmann 01.07.55 35507017050 Ivo Treier 23.04.80 38004234377 Sigrid Sauga 09.01.89 48901097189 Aleksandr Liivak 27.12.63 36312272122 Sirje Lehtla 02.10.69 46910023091 Kristina Mihhailov 06.08.56 45608063760 Aivar Treumann 11.05.78 37805111297 Karin Müürsepp 25.07.88 48807257547 Priit Laasik 24.11.63 36311242299 Priit Reinhold 11.02.59 35902116870 Riina Karu 31.07.76 47607317991 Karin Sauga 13.09.58 45809132498 Taivo Maripuu 24.02.83 38302242076 Eleri Karjust 19.05.72 47205193060 Virve Lehtla 12.11.51 45111127862 Rein Laasik 23.09
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Minimeerimine Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Jan Tumanov AAAB-50 095161 Minimeerimine: y=ab'c'+a'bc'+bd(c'd'+b)(ad'+bd)(ac'+bc')+(abcd)'(c'+a'b) Minimeerin: y=ab'c'+a'bc'+bd(c'd'+b)(ac'+bc')+(abcd)'(c'+a'b) => y=ab'c'+a'bc'+bd(ac'+bc')+(abcd)'(c'+a'b)=> y=ab'c'+a'bc'+bc'd+(abcd)'(c'+a'b)=> y=bc'd+(c'+a'b)=> y=a'b+c'
uni on need märksõnad, millega enamus külalisi meie majast lahkub. Lisavõimalused Lõuna- ja õhtusöögi ettetellimine Sünnipäevade, pulmade, kokkutulekute, seminaride korraldamine (ruumide rent 150 kr/h kuni 40 kohta) Karavaniplats (100 kr/koht, pesemisvõimalus 50 kr/inimene, välikäimla, elekter, vesi) Telkimine (50 kr/inimene, pesemisvõimalus 50 kr/inimene, kuni 100 inimesele) Grillikoda (kuni 40 inimesele/hind kokkuleppel) Lehtla (kuni 10 inimesele/hind kokkuleppel) Saun (puuküttega, alates 3 tunnist/300 kr ja olenevalt inimeste arvust kokkuleppel) Kümblustünn 800 kr/õhtu Territooriumi rendi hind kokkuleppel Võrkpall (muruplatsil) Tellimisel ATV sõidud. Ekstreemsõidurada metsas, pikemad matkad metsa- ja põlluvahelistel teedel. Kanuusõit maalilisel Tänassilma jõel.(Vana Hansatee)
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Ülesanne nr. 2 Loendamine Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Jan Tumanov AAAB-50 095161 1. õ/m viimane nr (1)+3=4. Peab lugema kuni 4-ni Skeem: Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas
20 Ortograafia viga meedias Edvin Lehtla AA-16 1. Rautselt juhtub minuga midagi halvasti. (Sotsiaalmeedia, raudselt) 2. Mandarinid on odavad ainult meil. (Reklaam, mandariinid) 3. Viimase kümmnendiku jooksul pole minuga midagi head juhtunud. (Sotsiaalmeedia, kümnendik) 4. Miks presitent ei tahtnud kolida lossi? (Elu24, president) 5. Apelsiini kasvatuse omanik tahab loobuda oma varast. (Postimees, apelsinid) 6. Kas saade mulle sõnumi saata homme? (Sotsiaalmeedia, saate) 7
ääres. KVALITEED Tärnid Tärnid, Tärnid, Rukkililled Roheline Rukkililled, Rukkililled I- roheline roheline võti võti, roheline võti MÄRGISED võti rukkililled JÄRGUD NÄITED Susi hotell Waide Mihkli Allika Haanjamehe Lehtla Haanja Jaanimäe *** motell külaliste- maja hostel talu puhkemaja Apartment turismitalu HINNAD 58 eur - 135 7 eur - 13.08 eur - 35 eur - 320 22 eur - 450 eur - 800 eur 35 eur - 80 eur 7 eur - 20 eur eur 48 eur 32.70 eur eur 2300 eur www.ehrl.ee www.maaturism.ee www.puhkaeestis
51 35101239050 23 1 23.01.2008 57 Mihhail Miron 26.02.51 35102266701 26 2 26.02.2008 57 Andres Joonas 06.03.51 35103064805 6 3 06.03.2008 57 Oliver Rammul 27.03.51 35103276763 27 3 27.03.2008 57 Jako Riisalu 08.04.51 35104081390 8 4 08.04.2008 57 Urmas Luhakooder 08.04.51 35104082120 8 4 08.04.2008 57 Erkki Lehtla 17.06.51 35106179644 17 6 17.06.2008 57 Rein Tosso 25.07.51 35107254839 25 7 25.07.2008 57 Kaimo Järv 31.07.51 35107315081 31 7 31.07.2008 57 Priit Ratassepp 31.07.51 35107316156 31 7 31.07.2008 57 Marek Öpik 08.08.51 35108084382 8 8 08.08.2008 57 Allan Miron 11.08.51 35108113825 11 8 11.08
20 Ortograafia viga meedias Edvin Lehtla AA-16 1. Ou, seda, et 30 oktoober saade mulle külla tulla (Sotsiaalmeedia, saate) 2. Kas keegi saab aidata mind kodutööga mul see tegematta. (Sotsiaalmeedia, tegemata) 3. Mõned inimesed ei oska kohe ültse süüa teha (Sotsiaalmeedia,üldse) 4. Elu on täitsa mõtettu (Sotsiaalmeedia, mõttetu) 5. Kas keegi teab kust küüni saab teha (Sotsiaalmeedia, küüsi) 6. Võimuesindajaid huvitas see, kus täpselt leidis aset intsitent (Elu24, intsident) 7
SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE -
Praktikum
Andmete väljastamine 7-segmendilisele
valgusdioodindikaatorile
Üliõpilane: Daniil Redko
Üliõpilaskood: 164634
Õpperühm: AAVB-31
Juhendaja: Madis
Lehtla
Tallinn
2017
7-Segmendilise valgusdioodi juhtimine
8 #include
Olustvere 2010 Sisukord 2 Asukoht Haljastatav krunt asub Lõuna-Eesti, Tartumaal, Ülenurme vallas, Ülenurme külas, Karikakra 12. Tartu kesklinn asub elamust umbes 10 kilomeetri kaugusel. Lähim toidupood on umbes 1 kilomeetri kaugusel. Naabris asuvad nii idas, läänes ja üle sõidutee lõunas. Elamurajoon on suhteliselt uus majade vanus jääb 10a ringi. Teed Krundile on rajatud ainult hädavajalikud teed kus saab garaazi ja lehtla juurde. Tee asub lõunapoolt sissesõidus maja juurde ja teine tee asub maja taga mis viib lehtla juurde. Maja esiseks teeks on kasutatud betoonplaate . Tee krundi ettevalmistamine valada killustikaluse peale betoonpõhi 10cm ja mõne päeva pärast panna 3-4cm paksuse segukihi abil plaat. Segualust ei tehta pikalt ette vaid mõne plaadi jaoks. Järjest kontrollitakse rihtlatiga plaatide omavahelist ja vaaderpassiga tee põikkallet 2%. Vuugid täidetakse paari päevapärast
Dekoratsioonid puuduvad, sest tegemist on suvise ajaga ja väljas on piisavalt ilus. Lehtlasse on paigutatud kaks pikka lauda ja neli pikka pinki. Lisaks asub seal veel grill ja fritüür. Eraldi on veel väike aialauake, kus on peal lauanõud. Lauanõud on papist, et olemine oleks mugav ning väikestel lastel oleks lihtsam. Ülesannete jaotamine Pereliikmed jaotavad omavahel ülesanded. Ema ning tütar valmistavad toitu, isa ning poeg koristavad maja ning ümbrust, valmistavad aias lehtla ette, veavad sinna toolid, lauad, grilli jms. Ajakava 18.juuni 2011 10.00 pereliikmed alustavad töödega, koristavad, teevad süüa 15.00 hakkavad saabuma külalised 15.15 söömine 17.00 sportlikud mängud kodus 17.30 soovijatele paadisõit Väinjärvel 18.45 tordi ja kohvi söömine 19.00 vaba aeg Menüü Viineripirukad Tikuvõilevad Kartulisalat Friikartulid Toorsalat Grill-liha Grillvorstid Viinerid
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Mikroprotsessortehnika Kodutöö Turvasüsteem Üliõpilane: Matrikli number: Kood: AAVB32 Juhendaja: Tõnu Lehtla Tallinn 2009 Ülesanne: on vaja mõelda välja kodu kaitseks mõeldud turvasüsteem, mis signaliseerib teid tuleohu või sissetungimisohu korral heli- ja valgussignaaliga. X=0 Lahendus: andurite ja täiturite arv on esitatud tabelis. Väljundid Nimi Arv Helisignaal Q1 1 Valgussignaal Q2 1 Sisendid Nimi Kontaktide tüüp Arv
Kmmtrwt$t*cl s'tc'3 A Vormi- ja s6namoodustus {') 1. TAida lungad. (6 p) S6na p6hit?ihendust kannab . Erinevaid s6navorme saab moodustada .."..""""....... "..s6nadest ja ,....."......"" ".".s6nadest. S6navormide saamiseks lisatakse ttivele ....".".....".......".. ja . S6na p6hitiihendus jliiib igas vormis 'b 2. Moodusta s6nast raamat kolm vormija kasuta neid lausetes. (3 p) 3. Eralda liide pustkriipsuga. (10 p) opp$a, t"r"Ft"r *.rr"f,r, tar{ane, ro',"fprc rcs,f'"a, n"pf a, ki4afik, *.t.{ik, nia4ufine 4. Moodusta tuletis. (4 p) A, Tallinn + tane = K&U;I#^Z ,t- 1 kiiima + ja = ...
Eesti kirjakeel 19.sajandil Uus kirjaviis Mari-Liis Pihlapuu Kohtla-Järve Järve Gümnaasium Kirjakeele arendaja Otto Wilhelm Masing Masing (17631832) oli üritanud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavamaks muuta. Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa NäddalaLeht. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. Elu lõpuaastatel koostas Masing suurt eestisaksa sõnaraamatut, millest on vaid säilinud vaid 26leheküljeline proovivihik. Ajakiri Beiträge keelemõtte arendajana Aastatel 18131832 ilmus J.H. Rosenplänteri eesvõttel 20 numbrit Eestiainelist saksakeelset ajakirja Beiträge. Keeleküsimused jäid Beiträges kõlama seisukohad, et keelt tuleb õppida rahva suust. Ühiseks kirjakeeleks sobis põhjaeesti keel, mis oli laiemalt levinud ja seadusepärasem. 1822.aastal toodi välja kirjaviisi norm...
Eestit läheb Vancouverisse esindama 30 sportlast. Eestit esindab: Murdmaasuusatamises: Kein Einaste, Andrus Veerpalu, Timo Simonlautser, Kristina SmigunVähi, Anti Saarepuu, Triin Ojaste, Aivar Rehemaa, Jaak Mae, Algo Kärp, Kaija Udras, Tatjana Mannima, Karel Tammjärv, Peeter Kümmel, Kaspar Kokk Iluuisutamises ja jäätantsus: Ilja Glebov, Taavi Rand, Maria Sergejeva, Irina Stork, Jelena Glebova Laskesuusatamises: Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Roland Lessing, Martten Kaldvee, Kauri Kõiv, Eveli Saue, Indrek Tobreluts, Kristel Viigipuu, Priit Viks Mäesuusatamises: Deyvid Oprja, Tiiu Nurmberg
. Parter- aias oma olemuselt korrapärane dekoratiivistutus, tihti hoonega seotud: käsitleb tavaliselt geomeetrilisi vorme või taimornamentikat; võib moodustada pügatud puudest ja hekkidest, lilleistutustest, murukujunditest või modelleeritud murupindadest, basseinidest, värvilisest kruusast vms Paviljon- tavaliselt väikesevõitu katusega aiaehitis; läänemaailmas tihti klassitsistlik aiatempel või omapärane vaatepaviljoni või -torniga. Pergola- lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed. Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. William Robinson- aluse panija looduslikule aiakujundusele
04.1951 mees Kevad 8.04.2020 3 Sigrid Kimmari 8.07.1967 naine Suvi 8.07.2020 3 Erkki Niit 25.05.1978 mees Kevad 25.05.2020 1 Olga Meronen 12.05.1970 naine Kevad 12.05.2020 2 Andrus Vaarmann 1.07.1955 mees Suvi 1.07.2020 3 Ivo Treier 23.04.1980 mees Kevad 23.04.2020 4 Sigrid Sauga 9.01.1989 naine Talv 9.01.2020 4 Aleksandr Liivak 27.12.1963 mees Talv 27.12.2020 7 Sirje Lehtla 2.10.1969 naine Sügis 2.10.2020 5 Kristina Mihhailov 6.08.1956 naine Suvi 6.08.2020 4 Aivar Treumann 11.05.1978 mees Kevad 11.05.2020 1 Karin Müürsepp 25.07.1988 naine Suvi 25.07.2020 6 Priit Laasik 24.11.1963 mees Sügis 24.11.2020 2 Priit Reinhold 11.02.1959 mees Talv 11.02.2020 2 Riina Karu 31.07.1976 naine Suvi 31.07.2020 5 Karin Sauga 13.09.1958 naine Sügis 13.09.2020 7
07.1967 mees Suvi Kaljukits Jako Riisalu 8.04.1951 mees Kevad Kaljukits Sigrid Kimmari 8.07.1967 naine Suvi Kaljukits Erkki Niit 25.05.1978 mees Kevad Kaljukits Olga Meronen 12.05.1970 naine Kevad Kaljukits Andrus Vaarmann 1.07.1955 mees Suvi Kaljukits Ivo Treier 23.04.1980 mees Kevad Kaljukits Sigrid Sauga 9.01.1989 naine Talv Kaljukits Aleksandr Liivak 27.12.1963 mees Talv Kaljukits Sirje Lehtla 2.10.1969 naine Sügis Kaljukits Kristina Mihhailov 6.08.1956 naine Suvi Kaljukits Aivar Treumann 11.05.1978 mees Kevad Kaljukits Karin Müürsepp 25.07.1988 naine Suvi Kaljukits Priit Laasik 24.11.1963 mees Sügis Kaljukits Priit Reinhold 11.02.1959 mees Talv Kaljukits Riina Karu 31.07.1976 naine Suvi Kaljukits Karin Sauga 13.09.1958 naine Sügis Kaljukits Taivo Maripuu 24.02
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Jadaloendur Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Rainer Sild 118421 AAAB Tallinn 2012 Loendamine. Koostada jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilise indikaatoriga ning kontrollida selle tööd MultiSimi tarkvaraga. Digitaaltehnikas kasutame signaali, millel on kaks olekut ,,0" (väljas) ja ,,1" (sees), nende kahe olekuga saame moodustada erinevaid arvsüsteeme ning arvnumbreid
· Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. · Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. · Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. 2. 2010. aasta taliolümpiamängude ning paraolümpiamängude maskotid Miga on noor merikaru (sea beer) kelle lemmiktegevusteks on surfamine ja lumelauasõit.
.............................................................5 Kauri Kõiv.......................................................................................................................... 5 Roland Lessing....................................................................................................................5 Eveli Saue........................................................................................................................... 6 Kadri Lehtla........................................................................................................................ 6 Kristel Viigipuu.................................................................................................................. 7 Sirli Hanni...........................................................................................................................7 Murdmaasuusatamine..........................................................................
Nende abielust sündis kaks tütart: Anette Adelheid (11. juuni 1834. -29. veebruar 1895.) ja Marie Ottilie (28. september 1836.- 17. oktoober 1851.) ning poeg Friedrich Alexis (23. september 1845.- 17. oktoober 1851.) Kreutzwald suri 13. august 1882. Ja ta maeti Tartu Jaani kalmistule. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi kogupindala on 5066 m² kuhu kuulub elumaja, hoovmaja, ait, tall, etnograafiline muinasjututuba, saun, kelder, lillerikas aed, ja lehtla. Kreutzwaldi sõna ja mõttemaailma elavana hoidmisel aitavad kaasa muinasjututunnid, luuleõhtud, raamatut tutvustused. Ka on võimalik külastajatel istuda ja lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. (1. Aimi Hollo 2002.) (LISA 1 Foto 1) Kreutzwald oli isiksus, kes sednud kord sihi siis visalt pürgis selle poole, hoolimata ,,elu paratamatusest" ja ta saavutas oma sihi. Oma parima mehe ea 30.-74. eluaastani elas Kreutzwald Võrus
lne klge, mille ks rida on veel silinud. Muruvljakuid piirab lunast osaliselt silinud lne-ida suunaline allee. Keskteljest lne poole jvale lossi ja alleedega piiratud avarale muruvljakule on 20. sajandil rajatud mnguvljakud, mis on tnaseks amortiseerunud ning parki ebasobivad. Lossi mbruse pargi lpetab lunas hobuseraua kujuline tiik, mille keskmes paikneb mar terassidena kujundatud saar, kus on asunud sinna 1939. aastal je rest mberpaigutatud kuuele okslikule palgile toetunud lgkatusega lehtla, mille keskel paiknes praegugi silinud veskikivist laud. Hobuserauakujulise tiigi vlisperimeetrit ristab poolringikujuline tee, mis hendab omavahel parki idast ja lnest ristavad prnaalleed. Toite saab tiik Pedja jest ning ravool toimub tiigi lunatipus paikneva ravoolukanali kaudu. Tiigisaarele pseb graniitsammastega betoonsillakese kaudu; silla piiretena on ksutatud raudkette. Sarnane sild on ka kanalil, mis hendab tiiki Pedja jega. Raudkettidega hendatud graniitsambaid
reguleeritud ahelata. Automaatjuhtimissüsteemis mootori momendi ja voolutugevuse väärtused ei ületa kahekordset nimiväärtust. Kokkuõtteks oli loodud matemaatiline mudel igati oodatavate tulemustega. 12 Kasutatud kirjandus 1. http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0020/Raamat.pdf 2. Jaan Tomson, Tõnu Lehtla ,,Automaatjuhtimine" 1997 3. http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0020/Catalogo_motores_cc. pdf
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Mikrokontrollerite harjutusülesanne nr.1: Sisendite ja väljundite kasutamine õppeaines Sissejuhatus digitaaltehnikasse Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB10 Juhendaja: Madis Lehtla Tallinn 2013 Sisukord 1.Mikrokontrolleritest ja assemblerist.....................................................................................3 2.Ülesannete lahendused.........................................................................................................4 1.Programm, mis lülitab nupuvajutusel sisse kaheksa valgusdioodi..................................4 2
Maa-ala on olemasolevatest maa-alustest tehnovõrkudest teostatud geodeetiliste tööde aruande põhjal vaba. Kinnistule ulatub muinsuskaitse objekti kaitsevöönd 5m ulatuse maaüksuse loode osas. Tehnilise varustuse võrgud paiknevad Kakumäe tee ja Nigli tänava maa-alal. Planeeritavav ala on tasase reljeefiga, ühtlase langusega mere suunas. Olemasolevad kõrgusarvud on 10,12m ja 8,16m vahel. Maa-ala paikneb park kõrghaljasusega. Territooriumil paiknevad betoonkivikattega teerajad ja lehtla. 3 1.3. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada 2 krundiks 100% elumaaks. Võimalik hoonestusala moodustab kruntide kogupindalast 20%. Planeerimislahenduse kohaselt on kinnistu piirist 5m ulatuses sissepoole ette nähtud ehituskeeluala, kohas, kus naaberkrundil olev kinnistu paikneb krundi piiril, on ehituskeeluala 8m. Planeeritav hoonestus krundil võib olla maksimaalselt 2 korruseline kõrgusega 9m.
Tallinna Ülikool Keegi ei arvanud, et midagi nii tavalist, meie keha hävitab Veenmiskõne Koostaja: Kadri Lehtla Õpperühm: TSKB-1kõ Juhendajad: Annika Hussar Halliki Põlda Tallinn 2014 Keegi ei arva, et midagi nii tavalist ja loomulikku, võib põhjustada nii palju kahju. Väike tegevus, mis invaliidistab sinu keha. Esmalt muteerides sinu lihased ning see järel kõverdades kogu skeleti
Seepärast mõjutab neid lahutatud olekus jääkvool (residual current ingl) ning su-letud olekus pingelang (voltage drop ingl). Kolmejuhtmelistel anduritel on peale kahe toitejuhtme veel kolmas väljundjuhe, kuhu ühendatakse koormuse üks klemm (koor-muse teine klemm ühendatakse toiteallikaga). Erinevatel anduritel võivad olla erinevad väljundsignaalid – NO või NC kontaktid, või mõlemad. Seda asjaolu iseloomustab hästi alljärgnev väljavõte Tõnu Lehtla (1996) raamatust „Andurid”. Anduritelt saadava väärinformatsiooni saamise põhjuseid võib olla mitmeid. Kindlasti mängib rolli anduri asend, kus peab arvestama anduri tundlikkuse ulatusega. Kui andur väljastab analoogsignaali, võib olla vea põhjus hoopis analoogväärtuse arvu-tustes juhtprogrammis. Vastav lõik tarkvarakeskkonnast on esitatud järgmisel lehe-küljel. 5 1.1. Induktiivandur Esimene andur millega katseid sooritati, on induktiivandur
Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE - Praktikum Programmeeritava taimeri seadistamine mikrokontrolleris Üliõpilane: Daniil Redko Üliõpilaskood: 164634 Õpperühm: AAVB-31 Juhendaja: Madis Lehtla Tallinn 2017 ETTEVALMISTAVAD KÜSIMUSED Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et
Distantsid on erineva pikkusega, kuid klassikaliselt meestel 10-20 km ja naistel 7,5-15 km. Püssi veavad suusatajad endaga rajal kaasas, noortel on püss tiirus ja treener annab selle õigel 13 ajal sportlasele. Püss - kaliiber 5,6 mm, minimaalne kaal 3,5 kg, minimaalne päästiku raskus 0,5 kg. Koondised Naiskond Eesti laskesuusa naiskonda kuuluvad Eveli Saue, Sirli Hanni, Kadri Lehtla. Eveli Saue Sirli Hanni Kadri Lehtla Meeskond Eesti laskesuusa meeskonda kuuluvad Indrek Tobreluts, Roland Lessing, Priit Viks, Kauri Kõiv. Indrek Tobreluts Roland Lessing Priit Viks Kauri Kõiv 14 Kasutatud kirjandus 1. ,,XIX Taliolümpiamängud Salt Lake City 2002" Gunnar Press 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesuusatamine 3. http://www
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika Instituut Automaatjuhtimine Tunni tööde aruanded Õpilane Juhendajad: Tõnu Lehtla Rainer Kährik Tallinn 2008 Lineaarsete süsteemide tüüplülid Töö eesmärk: Tutvuda integreerimis-, võnke- ning aperioodilise lüliga alljärgneva kava alusel. Integreerimislüli: 1)Teoreetiline ülevaade: Integreerimislüli nimetatakse ka astaatiliseks lüliks ning I-lüliks. Ideaalne integreerimislüli väljundsignaal kasvab (või kahaneb pidevalt püsiva kiirusega, kui xs 0 ja on konstantne. Kiiruse
7) 1. koht 10 km klassikastiilis. 8. koht 30 km vabastiilis ühisstardist.Meeste teatesõit 8. koht 4 × 10 km teatesõidus. Vancouver 12.02. - 28.02 2010 Eestlased kes osalesid, iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand.Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima.Jäätantsijad Caitlin Mallory ja Kristjan Rand Eestlastest kõige edukam oli Kristiina Smigun-Vähi kes saavutas 10.km vabastiilis 2.koha. Kokkuvõte Eesti sportlased on esindanud Eestit väga edukalt tuues taliolümpiamängudelt häid kohti.
4.0-st, siis sellega on mindud nii kaugele kui võimalik. Seitsme-kaheksa aasta jooksul tehtud investeeringutega on nii paljud masinad pandud inimeste asemel tööd tegema, kui see on otstarbekas. Kuna masinad on keerukad ja kapriissed, pole päris kõige tegemiseks mõtet neid kasutada. Sama tootmismahu juures vähendati töötajate arvu kaks korda. 8 KASUTATUD ALLIKAD Tõnu Lehtla, Argo Rosin. “Automaatika”, Tallinn 2001 Nigel Slack, Alistar Brandon-Jones, Robert Johnston. “Operations management”, Pearson 2013 Hillar-Endal Kabral. “Tootmine ja operatsioonijuhtmine”, Tallinn 2007 Elmo Pettai. “Tootmise automatiseerimine”, Tallinn 2005 Hillar-Endel Kabral. “Tootmiskorraldus”, Tallinn 2003 J. Nevan Wright. “The management of service operations”, New York Cassell, 1999 9 KOKKUVÕTE
Eesti meeste parim tulemus olümpial. Pärast olümpiat pani Pääsuke ameti maha, kuna ka enda raha oli pandud tiitlivõistlustel hästi osalemisse ja nii tekkisid majandusraskused ka endal. Pääsukesed läksid siis Hiiumaale elama ning sealt avastati praegune parim Eesti naislaskesuusataja Eveli Saue. 2000. aastal sai Tudeberg laskesuusaliidu presidendiks ning ta kutsus Pääsukese taas koondise juhendajaks. Tänasel päeval on Pääsuke juunioride treener. Kasutatud kirjandus · Kadri Lehtla koduleht, http://www.kadrilehtla.ee/ · Õhtuleht, http://www.ohtuleht.ee/ · Wikipedia, http://www.wikipedia.ee/
[email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a ehitisele, ansamblile; harilikult pargiga seotud üksik kaunis ehitis või selle osa (torn, rõdu, paviljon, puhkeloss, kaaristu) (näited: ingl. gazebo, hisp. mirador). berceau (< pr.) võlvikujuline lehtla. bosco(< it.) "mets" itaalia renessanssaias boskett (pr. bosquet) lõigatud puudest või põõsastest kujundatud iseseisvat ruumi moodustav tervik, oma olemuselt geomeetriline või ebareeglipärane ('tagamaa', pr. dsert, ingl. wilderness). Iseloomult vähemalt barokkaias rõhutatult arhitektooniline ('rohelised ruumid', pr. salles / cabinets de verdure). bowling green (< ingl.) algselt keeglimuru; maastikuaias sirgete servadega
populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, ta on kirjutanud ka üksikuid patriootilisi laule. Saebelmann oli esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. Karl-August Hermann (1851 1909) oli lauluteadlane, hariduselt keeletadlane, pannes aluse praegusele kirjakeelele ja grammatikale (näiteks sõnad ainsus, mitmus, algvõrre, ülivõrre, tähestik, koolitlane, haritlane, magala, õpila, lehtla, aula, asesõna, sidesõna, aula ning käändemurrud saav, olev jne), luuletaja, kirjanik (huvitus ajalooteemast, üritas eestlastele selgitada eestlaste ajalugu), kirjastaja (noodid, raamatud, õpikud), õpikute autor (kui polnud eesti keele õpikut, siis võttis kätte ja kirjutas selle), helilooja (laule umbes 300, lauleldus ,,Uku ja Vanemuine"), koorijuht, üldlaulupidudel üldjuht, rahvalaulude koguja, toimetaja (võttis Postimehe üle)
) Kruvis detsembris MK-etapi 2. kohaga olümpialootused kõrgeks, ent Whistleri radadel oli vahepealne hoog raugenud. Õnneks jätkab ta üritamist, ent peaks mõtlema, miks tiitlivõistlused üksteise järel ebaõnnestuvad. · Martten Kaldvee (laskesuusatamise sprindi 74., 20 km 81.) Teine tänavu talvel MK-etapil üllatanud mees näitas, et tema tegelik tase ongi kaheksandas kümnes. Pärast esimest distantsi kuulutas veel head vormi, teise sõidu järel tunnistas selle kadumist. · Kadri Lehtla (laskesuusatamise sprindi 64., 15 km 45., teatesõidu 18.) Eelmised tiitlivõistlused on näidanud, et temas peitub palju rohkem. Pidanuks mõtlema, kas olümpiahooaeg on ikka sobiv aeg tuleviku tarbeks põhja laduda. · Sirli Hanni (laskesuusatamise sprindi 84., teatesõidu 18.) Võistles küll pooltõbisena, ent oli eestlannadest nõrgim ning kokkuvõttes punase laterna piirkonnas. Kui soovib kuhugi jõuda, peab paranema nii sõidukiirus kui ka laskmise täpsus. · Kristel Viigipuu
Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Kodutöö aines Sissejuhatus Robotitehnikasse Tööstusroboti Mitsubishi RV-3SQ kinemaatika ja juhtimine Õpilane: Strippar Marko 999999 Juhendaja: Tõnu Lehtla Tallinn 2011 Sisukord 1.Roboti valik ..........................................................................................................................................3 2.Roboti kirjeldus ...................................................................................................................................3 2.1Manipulaatori ehitus ...........................................................................................................
URL= http://www.areng.ee/?id=10804&item=258. 19. detsember. 2010 4. Beldjajev, V. TTÜ kogemused: Tööstusrobot- usaldusväärne partner tootmises. URL= http://inseneeria.eas.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=229:ttue-tkogemused-toeoestusrobot- usaldusvaeaerne-partner-tootmises&catid=53:detsember-2009&Itemid=27. 19. detsember. 2010 5. Lehtla, T. Sissejuhatus robotnikasse. Loengu materjal, Tallinna Tehnikaülikool, 2008. 6. Military Robots, Military Defense Robotics. URL= http://www.tacticalwarfightergear.com/tacticalgear/catalog/Military_Robots.php. 21. detsember. 2010 7. Eesti Kaitsevägi. Lennutehnika. URL= http://www.mil.ee/? menu=tehnika4&sisu=robinson2. 21. detsember. 2010 8. Search and rescue robots. URL= http://www
Allan Savest 5 Andres Meri 2 Andrus Joonas 3 Andrus Laidvee 4 1 Andrus Reinsalu 2 Andrus Salonen 7 Andrus Serg 6 Angelika Lehtla 1 Angelika Teder 6 Anna Ots 4 Anna Rammul 5 Anne Teder 2 Annemai Sillmann 4 Argo Raidjõe 2 Ave Elmik 6
Parter- aias oma olemuselt korrapärane dekoratiivistutus, tihti hoonega seotud: käsitleb tavaliselt geomeetrilisi vorme või taimornamentikat; võib moodustada pügatud puudest ja hekkidest, lilleistutustest, murukujunditest või modelleeritud murupindadest, basseinidest, värvilisest kruusast vms. Paviljon- tavaliselt väikesevõitu katusega aiaehitis; läänemaailmas tihti klassitsistlik aiatempel või omapärane vaatepaviljoni või -torniga. Pergola- lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed. Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. Perspektiiv- ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Piilar- nelinurkne, kaheksanurkne või ristkülikukujulise läbilõikega tugipost. Pilaster- nn "vastu seina laiaksvajutatud sammas".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
