Skeemi tähis: I-on rakendatud päripinge. P-N siiret läbivad põhilised laengukandjad. Neid on palju ja tekib tugev vool. II- on rakendatud vastupinge P-n siiret läbivad kõrvalised laengukandjad. Tekib väga väike vool-vastuvool. 11)Transistor ehk pooljuht triood. Põhiomadus: võimendus. Genereerib elektrivõnkumisi. Väikesed pingemuutused emitteri vooluringis U1, tekitavad suuri pingemuutusi kollektori vooluringis U2. p-n-p või n-p-n. + joonis 12)Termistor-termotakisti, ehk kui pooljuhte kasutatakse tundlike temperatuuritajuritena.
7. Milliseid kahte juhtivustüüpi eristatakse pooljuhtides? Aukjuhtivus, elektronjuhtivus 8. Selgita augu mõistet pooljuhtide füüsikas ja kirjelda aukjuhtivuse protsessi. Pooljuhis on osa elektrone siiratud valentstsoonist juhtivustsooni, seega jääb sinna vabu alatasemeid ehk ,,auke". Aukjuhtivus on aukude siirdumine välise elektrivälja mõjul ühelt alatasemelt teisele pooljuhi valentstsoonis. 9. Mis on rekombinatsioon? Elektroni ja augu taasühinemine 10. Mis on termistor? Pooljuhtseadis, kus eritakistuse sõltuvust temperatuurist kasutatakse temperatuuriandurina. 11. Millel põhineb fototakististe toime? Täiendav voolukandja vabastab pooljuhis tema valgustamise, kui vaid footonite energia ületab keelutsooni laiuse. See on fotojuhtivus, misa rakendatakse valgustajurites. 12. Selgita doonorite ja aktseptorite nimetuste päritolu. Elektrone loovutav lisand on doonor (ld annetama, vereandja)
......................................................20 2.1. Temperatuur...............................................................................................................20 2.1.1. Termopaar..........................................................................................................20 2.1.2. Takistustermomeetrid.......................................................................................21 2.1.3. Termistor.............................................................................................................22 2.1.4. NTC termistor....................................................................................................23 2.1.5. PTC termistor....................................................................................................25 2.1.6. KTY andur......................................................................................................
2.1 Mittelineaarne takisti Eespool, jaotises 1.4 ja 1.5 takistust ja takisteid vaadeldes eeldati, et takistit läbiv vool on võrdeline pingega ehk takistus on püsiv suurus, mille väärtus lineaarselt muutub vaid sõltuvalt temperatuurist. Niisuguste omadustega takistit nimetatakse lineaartakistiks. Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaar- takisti takistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Mittelineaartakistit iseloomustab tema pinge-voolu tunnusjoon. Pinge-voolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest I = f (U ) Lineaartakisti pinge-voolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võrdluseks on joonisel metallniidiga hõõglambi tunnusjoon (b),
1.1.5 Magnetotakistiga pöörlemissagedus andur (MRE) 1.2 Rõhk 1.2.1 Rõhulüliti 1.3 Rõhuandur 1.4 Kiirendus või vibratsioon 1.4.1 Detonatsiooniandur 1.5 Õhumõõturid 1.5.1 Labatüüpi õhuvoolumõõtur 1.5.2 Kuumtraat- (kuumkile-) õhumõõtur 1.5.3 Karmani keerisõhumõõtur 1.6 Temperatuur 1.6.1 Termolüliti 1.6.2 Termistor 1.7 Heitgaasi hapnikuandurid 1.7.1 Tsirkooniumandur
akseptorlisand-tekitab liigseid auke, nimetus: p-tüüpi pooljuht, sest põhilised on augud ja kõrvalised elektronid. (JOONISED!) 18. Mis on pn- siire, pn- siire vastupingel, pn- siire päripinge lülituses? Pn-siire:kahe erineva pooljuhi tüübi kontaktpind(ühepoolse juhtivusega element), Vastupingel, vool toimuks kõrvaliste laengukandjatega, takistus suur, voolu praktiliselt ei teki; pn-siire päripingel: vool põhiliste laengukandjatega juhib voolu. Vt JOONISEID 19. Mis on termistor, transistor, fototakisti, pooljuhtdiood ? Milleks kasutataks? Termistor- pooljuht seade, mille takistus sõltub temp., kasut. Temperatuuri mõõtmisel; transistor-koosneb pnp või npn tüüpi juhtidest(signaalide võimendamine); fototakisti-pooljuhtseade mille takistus sõltub valgustatusest(välisvalguse töölepanek); pooljuhtdiood-hermeetiliselt suletud pn-siire, kasut. elektroonika seadmetes.
5)põrkeionisatsioon nähtus, kus elektronid saavutavad nii suure energia, et ioniseerivad neutraalse aatomi 6)termoemisioon nähtus, kus kõrgel temperatuuril kuumutatud katood kiirgab välja elektrone 7)pn-siire kahe erineva juhtimisliigiga pooljuhi kontakt. KASUTATAKSE voolu alaldamiseks. 8)POOLJUHTSEADMED: 1.pooljuht diood-kasutatakse voolu alaldamiseks; 2.transitor ehk pooljuht triood-kasutatakse ka voolu alaldamiseks; 3.termistor-kasutatakse temp. mõõtmiseks voolu kaudu. 9)faraday seadus: J=q/t q=Jt , saame et m=kq m=kJt m-eletroodile sadestunud aine mass (kg) q-elektrilaeng (C) J-voolutugevus (A) t-aeg k-elektrokeemiline ekvivalents (iooni mass/iooni laeng ehk kg/C)
Rd=U/I R/R20 Termotakistid. 4 Termotakisti on elektroonika komponent, mille takistus sõltub oluliselt ning mitte 0 lineaarselt 2 temperatuurist. See tähendab tal on suur temperatuuri tegur R. Kui temperatuuri tõusmisel 01 takistus suureneb, nimetatakse termotakistit posistor-iks (+R), kui aga temperatuuri 0 tõusmisel takistus väheneb nimetatakse termotakistit termistor-iks (-R). 6 4 2 1 0,6 0,4 0,2 Termistor 0, CT3-17 1 0,0 Termistor CT1-17 6 0,0 4 0,01 t co -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100 120 Posistor CT6-3 Posistor CT6-1A Põhiparameetrid: 1. Nimitakistus (teatud kindla temperatuuri juures) - termistori takistus vähima hajuvõimsuse puhul. Posistoride nimitakistust ei normita vaid antakse
8. Selgita augu mõistet pooljuhtide (üldiselt tahkiste) füüsikas ja kirjelda aukjuhtivuse protsessi. Lk 61 Auk on vaba tase, mis tekib siis kui pooljuhis on siirdatud osa elektrone valentstsoonist juhtivustsooni. Aukjuhtivus ioniseeritud aatom haarab kaotatud elektroni asemel naabri oma, see omakorda röövib järgmist ja nõuab muudkui aatomite ahelikku pidi tagasi 9. Mis on rekombinatsioon? Lk 68 Rekombinatsioon elektroni ja augu taasühinemine 10. Mis on termistor? Lk 62 Termistor on takisti, mille takistus muutub temperatuuriga. 11. Millel põhineb fototakistite toime? Lk 62 Fototakistite toime põhineb fotojuhitavusel 12. Selgita doonorite ja aktseptorite nimetuste päritolu. Lk 63 Elektrone loovutav lisand (n-pooljuht) on doonor, mis tuleneb ladina keelsest sõnast donre annetama. Kui pooljuht sisaldab lisandit, millel on üks väliselektron vähem kui põhiaine aatomeil, saame valdavalt aukjuhtivusega pooljuhi, P-pooljuhi . Vastav lisand on siis aktseptor (ld
Termistori soojendamise lõpptemperatuuri annab juhendaja (juhul, kui puuduvad muud nõuded), posistori soojendada senikaua, kuni tema takistus saab ligikaudselt võrdseks termistori takistusega toatemperatuuril (s.t. soojendamise alguses). Tunnusjoonte saami- seks võtta üles 15…20 punkti, posistori tunnusjoone käänupunktis võtta punkte tihe- damalt, et saada suuremat täpsust. Termistori vajaliku lõpptemperatuuri saavutamisel (selle annab juhendaja) võtta termistor termostaadist välja ning võtta üles tunnusjoon R f ( t ) , milleks fikseerida termistori takistus iga 10 sekundi tagant (ca 4 min jooksul), kuni see enam muutu. Mõõtmistulemused kanda tabelisse ja kujundada sõltuvus R f ( t ) millimeetripaberil. Mõõta ruumi temperatuur (soojenemise algtemperatuur) 0 . Posistori soojendamist jätkata termostaadis vastavalt eespool esitatud tingimus-
Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid) - Lineaartakistid R = r ja mittelineaartakistid R r (termistor R = f(tº), varistor R = f(U)) Tingmärgid - Põhiparameetrid: Nimitakistus vastavalt reale E6, E12, E24, ... või E192: E6 (1,0; 1,5; 2,2; 3,3; 4,7; 6,8x10n); E12 (1,0; 1,2; 1,5; 1,8; 2,2; 2,7; 3,3; 3,9; 4,7; 5,6; 6,8; 8,2 x10n). Jne. Nimitakistuste vahemik 1...1T. Tolerants (E6 - 20%; E12 10%; ...). Nimivõimsus ( 0,1; 0,125; 0,25; 0,5, 1,0 W...). Jne. Kõrgsagedusel ilmnevad reaktiivsed omadused, mis on tingitud konstruktsioonist.
elektronide ja aukude vastassuunalistest voogudest. 5.mis on rekombinatsioon? Rekombinatsioon on positiivne ioon haarab vaba elektroni ja muutub uuesti neutraalseks aatomiks. (pooljuhi aatomi ioniseermisel tekkiva pos.iooni näiva liikumisena läbi kristalli:ioniseeritud aatomi haarab kaotatud elektroni asemele naabri oma, see ,,röövib" omakorda järgmist ja nõda muudkui aatomite ahelikku pidi edasi. Seega on auk pos. laengukandja, ta triivib vooluallika neg.pooluse poole.) 6.mis on termistor?ehk termotakisti. Mida kõrgem on pooljuhi temp, seda enam elektrone paisatakse juhtivustsooni ja rohkem auke jääb valentsitsooni. Juhtivus kasvab soojenedes järsult ja pooljuhte saab kasutada tundlike temp.tajurite poolt- termistoridena. 7.mis kannavad elektrivoolu n-tüüpi ja p-tüüpi pooljuhtides?omajuhtivusega juhis kannavad voolu nii elektronid kui ka augud, n-pooljuhis-peam.elektronid, p-pooljuhis peam.augud. 8.millel põhineb fototakistite toime
b)aktseptorlisand tekitab liigseid auke, pooljuhi nimetus on: p-tüüpi pooljuht.Põhilised augud,kõrvalised elektronid. 13. Pn siire-nim kahe erineva pooljuhi tüübi kontaktpinda.pn-siire on ühepoolse juhtivusega element. a)pn-siire päripingel: vool toimub põhiliste laengukandjatega,juhib voolu. b)pn-siire vastupingel: vool toimuks kõrvaliste laengukandjatega, takistus suur, voolu praktiliselt ei teki. 14. Pooljuhtide ja pn-siirde rakendused: a)termistor ehk termotakisti pooljuht seade, mille takistus sültub tempist. Kasut tempi mõõtmisel. b)fototakisti pooljuhtseade, mille takistus sõltub valgustatusest (fotoefekt).Kasut välisvalgustuse töölepanemisel. c)pooljuhtdiood see on hermeetiliselt suletud pn-siire. Tingmärk: d)transistor koosneb pnp või npn tüüpi pooljuhtidest. Kasut signaalide võimendamisel. e)kiip koosneb mitmest dioodist, transistorist, takistist,kondensaatorist. 15
Tingmärk Pontentsiomeeter Varistor – mittelineaarne pooljuhttakisti, mille takistus sõltub temale rakendatud pingest. Pinge suurenemisel takistus väheneb. Takistusmaterjaliks ränikarbiid ja tsinkoksiid. Varistori toime tuleneb pinge suurenemisel tekkivast kristallidevahelisest läbilöögist. Kasutatakse induktiivahelates ülevõngete takistamiseks. Samuti toiteseadmete kaitseahelates. Termistor – mittelineaarne pooljuhttakisti, mille takistus sõltub teda ümbritseva keskkonna temperatuurist. Termistorid jagunevad: 1. Positiivse temperatuuriga termistorid (PTC – positive temperature coefficient). 2. Negatiivse temperatuuriteguriga termistorid (NTC – negative temperature coefficient). Elektroonikas kasutatakse NTC termistore temperatuurianduritena temperatuuri mõõtmiseks, kusjuures teda läbiv vool on väike, et ei tekiks sellest tulenevat soojenemist.
elementidena raadio- ja elektronseadmetes. Dioodi kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Fotoelement-Kasut kiirguste avastamisel, kujutise edastamisel jne. 58. Fotoelement . Fotoelektriline seadis, mille töö põhineb kaaliumist või baariumist fotokatoodi või pooljuhi valgustamisel tekkival fotoefektil. Termistor ehk termotakisti on termoelektriline pooljuhtseadis, mille takistus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist. Seega on termistoril suur takistuse temperatuuritegur. Sõltuvalt valmistamiseks kasutatud materjalidest võib see tegur olla positiivne (PTC) või negatiivne (NTC). Positiivse temperatuuriteguriga termistoridel ehk PTC-termistoridel on temperatuuriteguri absoluutväärtus enamasti kuni 30 %/K, negatiivse temperatuuriteguriga termistoridel ehk NTC-termistoridel 2 ...10 %/K.
töö põhineb pooli induktiivsuse muutusel. Induktiivanduri näitena on toodud veoautode raami kõrgusreguleeringu. Wabco ECAS, süsteemi kõrgusandur. Andur ise on kinnitatud raamile ja teljele ning raami vahelise kauguse muutumine liigutab anduris olevat raudsüdamikku. Anduri põhikomponentideks on mähis ja selles liikuv raudsüdamik. Soojusest tingitud mähise takistuse muutuse kompenseerimiseks on mähisega jadamisi ühendatud NTC- termistor. Raami ja telje vahelise muuttummine liigutab hoovastiku kaudu anduris olevat raudsüdamikku. Selle tulemusena muutub mähise indktiivsus (voolu muutumist takistav omadus). Juhtplokk saadab mähisesse lühikesi 50Hz sagedusega, pingeimpulsse. Mähise induktiivsuse muutus mõjutab impulsi kestust. Impulsi kestus on suurim siis kui vedrustus on üleval ja väikseim siis kui vedrustus on all. Anduri töötamise eeldusek on häireteta maanduse olemasolu. Signaali on otstarbekas
Potensiomeeterlülitus(skeem) . Potentsiomeetertajuri tunnusjoon R = f (x) on sirge ainult tühijooksul kui koormustakistus Rk _ _.Kõigil muudel juhtumitel on tunnusjoon mittelineaarne, kusjuures oluliselt mittelineaarseks muutub tunnusjoon juhul kui R0 > Rk Termotakistid?-Termotakisti on takisti, mille takistus sõltub temperatuurist. Termotakisteid on kahte tüüpi: 1)termistor, mille takistus temperatuuri tõusmisel väheneb, st on negatiivse takistuse temperatuuriteguriga. 2)posistor, mille takistus temperatuuri tõusmisel kasvab, st on positiivse takistuse temperatuuri teguriga. termotakisteid kasutatakse elekrtoonikas soojuse mõõtmiseks ja temperatuuri reguleerimise juhtimiseks Tensotakisti ?-Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaartakisti takistus sõltub välismõjuritest,
Järgnevalt ongi toodud olulisemate andurite tööpõhimõtete kirjeldused. Temperatuuriandurid Temperatuuriandureid kohtab mootori jahutusvedeliku temperatuurianduritena, mootoriõli temperatuurianduritena, silindritele antava õhu temperatuurianduritena jne. Reeglina on need termistortüüpi andurid, mille põhiosaks on pooljuht, mida kutsutakse termistoriks. Selle pooljuhi omaduseks on temperatuuri tõustes vähendada oma elektrilist takistust. Termistor 100000 90000 80000 70000 Résistance en ohms 60000 Juuresoleval näitel on toodud 50000 BOSCH MED 17
transistore. Analoogarvutis võimendid + logaritmaatorid + summeerijad + integraatorid(töötas elektrisignaalide abil) ka opvõimendid olid seal. 1.6. Elektroonika passiivkomponendid Takisti USA-s R U = IR mittelineaarsel puhul reguleeritavad potentsiomeeter, lülituse häälestamiseks R element, mis muudab elektrienergia soojuseks. Kui R on skeemis väheneb kasutegur. Takistid on lineaarsed ja mittelin(termistor). Takisti parameter on takistus R. Parasiitnähtusesk on takisti juures parasiitmahtuvus, mis tekib kõrgetel sagedustel. Kondensaator C, Alalisvoolul kondekas voolu ei juhi ehk toimib kui isolaator! Vahelduvvoolul juhib voolu, toimub pidev ümberlaadimine. Vahelduvvoolul on käitub ta kui reaktiivtakistus X C, mis on kui aku, mis annab-võtab. Kondekast vool läbi ei lähe, vaid tekib laeng tema katete peal. Mida suurem
katalüsaatorit ja annab mootori arvutile infot katalüsaatorisse sisenevast heitgaasi temperatuurist, teine (1343) paikneb pärast katalüsaatorit ja annab infot tahmafiltrisse siseneva heitgaasi temperatuurist. Mõlemad andurid on ühesuguse ehitusega, varustatud CTN tüüpi (negatiivse temperatuuriteguriga) termistoriga, mille takistus väheneb temperatuuri tõustes. NTC termistor Andurite takistuste väärtused erinevatel temperatuuridel: Temperatuur (C°) Takistus (k) 100 ±10 96 150±10 32 200±10 13,5 250±10 6,3
ülekoormustel, kuid vajab ise kaitset lühisvoolude eest; kui väljalülitatav vool suureneb, kasvab kontaktide lahutamiseks vajalik jõud, mida termovabasti peab ületama; termovabasti viivitus sõltub ümbruskeskkonna temperatuurist; termovabasti rakendumisvoolu hajuvus on suur; termovabastid rakenduvad sõltuvalt bimetallplaadi mitte kaitstava objekti temperatuurist. Bimetallvabastite puudused: Viimase puuduse kõrvaldamiseks kasutatakse temperatuuriandureid (NTC termistore) NTC termistor (negative temperature coefficient) Rikkevoolukaitselüliti Rikkevoolukaitselüliti on mõeldud inimeste, loomade ja esemete ning hoonete kaitseks kokkupuute eest ohtliku pingega. Rikkevoolukaitselüliti reageerib rikkevoolule maa suhtes. Voolud isolatsioonis Lekkevool vool normaalolukorras voolujuhtide ja maa vahelises ning voolujuhtide omavahelises isolatsioonis. Rikkevool üle ohutu piiri suurenenud lekkevool põhjustatuna isolatsioonirikkest, kereühendusest või maaühendusest.
aktiivselt ja tõenäoliselt ei kujutaks me oma elu ilma nendeta ettegi keemilised vooluallikad on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks, sest elektritehnika on muutunud tänu keemilistele vooluallikatele teisaldatavaks. 6. Mõõtmised alalisvooluahelas. Mittelineaarsed alalisvooluahelad Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaartakistitakistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Pingevoolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest = I f ( U ) Lineaartakisti pingevoolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võrdluseks on joonisel metallniidiga hõõglambi tunnusjoon (b), mis kaldub alla, ja süsiniidiga
Sisuliselt tähendab see, et temperatuuri tõustes on vaja baasivoolu vähendada, temperatuuriNTC langedes aga suurendada. Selliseks kompensatsiooniks on 2 R2 võimalust. 1) kas kasutada termotundlikke elemente või E 2) kasutada alalisvoolulist a tagasisidet. Temperatuuritundlike elementidena võib kasutada termistore. Termistor lülitatakse pingejaguri alumisse õlga (joon.1.23IF a). Temperatuuri 40º tõustes väheneb termistori takistus, +E väheneb baasi ja emitteri vaheline pinge ja tulemusena nihkub tööpunkt allapoole 20º U º R R
Allikate ühendusviisid. 1. Mis iseloomustab vooluallikaid? 2. Teha akude jadaühenduse skeem. Millal kasutatakse akude jadaühendust? 3. Teha akude rõõpühenduse skeem. Millal kasutatakse akude rõõpühendus? 4. Teha akude segaühenduse skeem. Millal kasutatakse akude segaühenduse viisi? 19.Mittelineaarsed alalisvooluahelad. 1. Milliseid takisteid nimetatakse lineaartakistiteks? 2. Milliseid takisteid nimetatakse mittelineaartakistiteks? 3. Termotakistid, nende omadused. 4. Termistor, tama omadus ja kus kasutatakse? 5. Posistor, tama omadus ja kus kasutatakse? 6. Varistor, tama omadus ja kus kasutatakse? 7. Fototakisti, tama omadus ja kus kasutatakse? Teha kasutamise skeem. 8. Millist ahelat nimetatakse mittelineaarseks? Põhjenda. 20.Elektromagnetism. 1. Mis on magnetism? 2. Nimetada magnetvälja tähtsamad omadused. 3. Milles magnetväli ilmneb? Tuua näiteid. 4. Milliseid jõujooni nimetatakse magnetilisteks jõujoonteks? 5
ahelas geneeritaval sagedusel oleks faasinihe 0. Taolise sageduskarakteristikaga on lülitus mida nim. Wieni sillaks. Peale genereerimissagedust määrava positiivse tagasiside ahela, mis koosneb RC lülidest R1, C1, R2, C2, kasutatakse taolises lülituses ka veel negatiivset mittelineaarset tagasisidet. See on teostatud takistitega R3, R4, ja ta toimib inverteerivas sisendis. Selle tagasiside ahela alumises õlas on termistor mille takistus sõltub temperatuurist. See tagasiside toimib võnkumiste amplituudi stabiliseerivana. Kui mingil põhjusel suureneb väljundpinge siis suureneb ka vool ahelas R3, R4. Selle voolu toimel termistor soojeneb ja tema takistus suureneb (siin kasutatakse positiivse temp. teguriga termistori ehk posistori). Kui suureneb R4 takistus, siis suureneb inverteerivasse sisendisse antav tagasiside pinge, st. tugevneb
lahtimurdmismomenti (moment paigalt nihutamiseks). Seepärast peab ka mootor ja mootorit juhtiv sagedusmuundur olema võimelised taluma lühiajalisi ülekoormuseid. Juhul, kui suure koormusmomendiga seadmed töötavad püsivalt madalatel kiirustel, siis tekkib oht mootori ülekuumenemiseks ning jahutamiseks tuleb kasutada välist jahutust. Kriitilise temperatuurini kuumenemist, mille puhul mähiste isolatsioon võib sulada, aitab vältida mootorisse sisseehitatud temperatuuriandur (termistor). Lineaarselt kasvava koormusmomendiga koormusteks võivad olla valtsid, veskid, paber- pressid. Nende puhul esineb lahtimurdemoment harva ning on tavaliselt väike. Võimsus kasvab ruutvõrdeliselt pöörlemiskiirusega st. et kahekordsel nimikiirusel tarbitakse 4 korda suuremat võimsust. Ruutvõrdeliselt kasvava koormusmomendiga on ventilaatorid, pumbad ja tsentrifuugid st seadmed, kus määravaks on õhu või vedeliku takistus. Lahtimurdemoment esineb neis väga
Hõrendusandur on ühendatud karburaatori segukanaliga või pritsemootoritel õhukanaliga pärast seguklappi. Selle anduri abil saab arvuti infot mootori koormatuse kohta. Hõrendusandur on kokku ehitatud signaalimuunduriga, mis muundab hõrenduse muutuse arvutile arusaadavaks. Temperatuuriandurina kasutatakse termistori, millel takistus temperatuuri tõustes muutub suurtes piirides. Muutuva temperatuuriga keskkonda paigutatud ja vooluringi ühendatud termistor põhjustab selles voolu muutusi. Muunduri abil tehakse voolumuutused mõistetavaks arvutile. Anduri abil jälgitakse ka küttesegu põlemist mootori silindris. Kütuse kokkuhoiu eesmärgil põletatakse silindrites võimalikult lahjat küttesegu. Lahja küttesegu tuleb süüdata normaalse koostisega segust varem. Liiga varane süütamine võib põhjustada mootoris küttesegu detonatsionilise põlemise. Detonatsiooni fikseerimiseks on mootoriploki küljes detonatsiooniandur
2.1 Mittelineaarne takisti Eespool, jaotises 1.4 ja 1.5 takistust ja takisteid vaadeldes eeldati, et takistit läbiv vool on võrdeline pingega ehk takistus on püsiv suurus, mille väärtus lineaarselt muutub vaid sõltuvalt temperatuurist. Niisuguste omadustega takistit nimetatakse lineaartakistiks. Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaar- takisti takistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Mittelineaartakistit iseloomustab tema pinge-voolu tunnusjoon. Pinge-voolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest I = f (U ) Lineaartakisti pinge-voolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võrdluseks on joonisel metallniidiga hõõglambi tunnusjoon (b),
Kui anda see pinge mitteinverteerivasse sisendisse, siis on sellega tagatud ka positiivne tagasiside. Lülituses on ka teine tagasiside so. negatiivne ja mittelineaarne. Tema ülesandeks on võnkumiste amplituudi stabiliseerimine. Mittelineaarse elemendina kasutatakse selles ahelas termistori R4. Siin kasutatakse termistori soojenemist teda läbiva voolu toimel. Kui amplituud suureneb st. suureneb väljundpinge, siis suureneb tagasiisede ahela vool. Selle voolu toilmel termistor kuumeneb, tema takistus väheneb, ning tulemusena tugevneb negatiivne tagasiside. Negatiivse tagasiside tugevnemisel aga väljundpinge väheneb. Korraliku stabiliseerimise saamiseks tuleb tagasiside ahela vool hoolikalt valida eelkõige takisti R3 kaasabil. 2.2. LC Ahelad Lihtsaim LC generaator kujutab endast tavalist võimendusastet, mille kollektortakistuse asemel on
signaali moonutused. Kirjeldatud nähtuse vältimiseks on vaja automaatselt järele reguleerida tööpunkti nii, et temperatuuri muutumisel jääks tööpunkt paigale. Sisuliselt tähendab see, et temperatuuri tõustes on vaja baasivoolu vähendada, temperatuuri langedes aga suurendada. Selliseks kompensatsiooniks on 2 võimalust. 1) kas kasutada termotundlikke elemente või 2) kasutada alalisvoolulist tagasisidet. Temperatuuritundlike elementidena võib kasutada termistore. Termistor lülitatakse pingejaguri alumisse õlga (joon 4.19. a). Temperatuuri tõustes väheneb termistori takistus, väheneb baasi ja emitteri vaheline pinge ja tulemusena nihkub tööpunkt allapoole. Termistori asemel võib kasutada ka pärisuunas töötavaid dioode (joon.4.19 c). Dioodi kasutamine tööpunkti stabiliseerimiseks põhineb sellel, et dioodi pärisuuna pingelang sõltub temperatuurist (joon.4.19. b). Temperatuuri tõustes pingelang väheneb, temperatuuri langedes suureneb
temperatuuri muutumisel jääks tööpunkt paigale. Sisuliselt tähendab see, et temperatuuri tõustes on vaja baasivoolu vähendada, temperatuuri langedes aga suurendada. Selliseks kompensatsiooniks on 2 võimalust. 1) kas kasutada termotundlikke elemente või 2) kasutada alalisvoolulist tagasisidet. 41 Temperatuuritundlike elementidena võib kasutada termistore. Termistor lülitatakse pingejaguri alumisse õlga (joon 4.19. a). Temperatuuri tõustes väheneb termistori takistus, väheneb baasi ja emitteri vaheline pinge ja tulemusena nihkub tööpunkt allapoole. Termistori asemel võib kasutada ka pärisuunas töötavaid dioode (joon.4.19 c). Dioodi kasutamine tööpunkti stabiliseerimiseks põhineb sellel, et dioodi pärisuuna pingelang sõltub temperatuurist (joon.4.19. b). Temperatuuri tõustes pingelang väheneb, temperatuuri langedes suureneb
välļunclfaasi katkestus, tįiristor'i lLihis. jalrutusradiaatori liigkurrmenemine, toitepirige r'äär
sageclus või jtrhtseadnre protsessor'i rike. Mõrrede sujuvkäivitite prrlrr-rĮ lisandr-rvad loetletLrd
kaitsei.trnktsioorridele veel vooļu kaudset soojtlsliku toirnet ja mootori
jailturrlist arvestav
iiigkooLrtruskaitse' rltootori liigl
Alalisvoolumootori rööpergutusmähis Püsimagnetergutusega alalisvoolu tahhogeneraator Mehaaniline ühenduslüli a) lühike; b) pikk Voolutrafo Kolmepooluseline sulguvate (normaalselt avatud) kontaktidega lihtlüliti Kaitselüliti sulguv (normaalselt avatud) kontakt Kontaktori sulguv (normaalselt avatud) peakontakt Bimetalltermorelee soojustundlik element Termistor Sulavkaitse Tingmärk Tingmärgi tähendus Kontaktori sulguv (normaalselt avatud) abikontakt, relee sulguv kontakt, juhtimis(abi-)ahela lihtlüliti sulguv kontakt Kontaktori avanev (normaalselt suletud) abikontakt, relee avanev kontakt, juhtimis(abi-)ahela lihtlüliti avanev kontakt Kahepositsiooniline ümberlüliti
..90 % Temperatuuri ja suhtelist niiskust mõõdeti peamiselt magamistoast (põhiliselt kaheinimese magamistoast) 0,6…1,5 m kõrguselt (vt. Joonis 3.1 vasakul). Andurid paigaldati vaheseinale või mööbliesemele, eemale välisseinast ja otsesest soojusallikast (ahi, televiisor, valgustus jne). Sisekliima mõõtetulemused salvestati ühetunnise intervalliga. Lisaks õhutemperatuurile mõõdeti ka potentsiaalsete külmasildade pinnatemperatuurid termistor-tüüpi temperatuurianduriga ja tulemused salvestati HOBO andmesalvestiga (vt. Joonis 3.1 paremal). Joonis 3.1 Siseõhu temperatuuri ja suhtelise niiskuse mõõteandur vaheseinal (vasak) ja seina pinnatemperatuuri mõõteandur (paremal). Mõõtekoht on tähistatud punase ringiga. 37 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 3
liigvoolu- ja liigkuumenemiskaitsega. Alljärgnev tabel illustreerib kaitseseadmetevahelisi erinevusi (2 - täielik kaitse, 1 - osaline kaitse, 0 - kaitse puudub): Liigvoolukaitse Liigkuumenemiskaitse Rike Bimetall- Sulavkaitse Kaitselüliti Termistor termorelee Lühis 1 2 2 2 Liigvool rohkem kui 200% 0 2 2 2 Käivitus/seiskamine üle 60 tsükli tunnis 0 1 2 2
annaabi.ee 
