F-ni funktsiooni Argumentide Funktsiooni Funktsiooni Loogika nr. nimetus funktsioonid selgitus matemaatiline elemendi X1=0011 esitus tähis X2=0101 olekutabel f0 konstantne OOOO Väljundis f0=0 null on signaal alati 0 f1 konjuktsioon OOO1 väljundis on f1=X1*X2 e. Loogiline 1, kui kõikides X1 korrutamine süsteemides on X2 & y e. NING sisendites 1 f2 X2 keeld OO1O väljund võrdub f2=X1* X2 sisendiga X1 kui X2=0. Korral & on väljundis 0
VÕI; Samaväärsus e. ekvivalentsus Kahe arvumendi loogikafunktsioonid f-i nr. Funktsiooni nimetus Argumentide Funktsiooni Funkts. Loogika kombinatsiooni X1 selgitus Matemaatiline elemendi tähis 0011 esitus X2 0101 f1 Konjunktsioon e. 0001 Väljundis on 1, f1=X1*X2 X1 -> & ->y loogikaline kui kõikkides f1=x1x2 korrutamine e. sidendites on 1 f1=x1^x2 X2-> NING f7 Düjunktsioon e. 0111 Väljundis on f7=x1+x2 X1 ->1 ->y loogiline liitmine e. signaal 1 kui
nkt matemaatiline nimetus x1 0011 selgitus elemendi tähis nr esitus x2 0101 seekutabel Väljundis on f0 Konstantne 0 0000 f0=0 alati signaal 0 Väljundis on Konjuktsioon 1, kui f1 e. loogiline 0001 kõikides
Funktsiooni nimetus Funktsiooni selgitus Loogika elemendi tähis nr x2 0101 esitus seekutabel f0 Konstantne 0 0000 Väljundis on alati signaal 0 f0=0 f1 x1 gx2 x1 f1 Konjuktsioon e. loogiline korrutamine e. NING 0001 Väljundis on 1, kui kõikides
Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda ja nii edasi väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning susteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb
rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda ja nii edasi väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning susteemis tekib viga. Vea vältimiseks
Mida rohkem on signaalist teada eelnevat (aprioorset) informatsiooni ning mida vähem parameetreid tuleb vastuvõtjal hinnata seda lihtsam on ülesanne ning seda tõenäosem on leida selle ülesande lahendamiseks optimaalne lahend. Levinumaks optimaalse vastuvõtja osaks on optimaalne lineaarne filter, millistest iseloomulikumad on filtrid järgmiste optimaalsuskriteeriumitega: Filtrid, mille väljundis tagatakse maksimaalne signaal/müra suhe, Filtrid, mille väljundis moodustuv signaal kordab lähtesignaali minimaalse ruutkeskmise veaga. Kasutatakse nn võnkumiste vastuvõtul, kus on oluline eeskätt signaali kuju edastamine 3.2.1. Maksimaalset S/N tagav filter (kasutatav signaali avastamisel ja signaali parameetrite mõõtmisel) Filter realiseeritakse kas passiivvariandina või aktiivvariandina. Passiivvariant (signaali töötlus sobitatud filtriga) Vaatleme tüüplahendusi
Täielikku disjunktiivset normaalkuju on hõlpus leida loogikafunktsiooni oleku- ehk tõeväärtustabelist. 4 Loogikaelemendid Dioodelement VÕI Kui ühes sisendis on loogiline üks, siis vastav diood avaneb ning vool läbib avanenud dioodi ja takistit R1. Takistil tekib kõrge pinge ehk loogiline üks. Pinge on selline, et ülejäänud dioodid on suletud. Kui loogiline üks on mitmes sisendid, siis kõik vastavad dioodid avanevad ja väljundis on üks. Kui kõigis sisendites on null, siis on kõik dioodid suletud ja väljundis on loogiline null. Lülituse puuduseks on see, et pole võimalik saada võimendust ja kuna igale dioodile jääb dioodi päripinge lang, siis ühendades mitu sellist elementi järjest, jääb väljund pinge igakorraga väiksemaks. 4.1 Dioodelement JA +E Kui mõnes sisendis on null, siis vastavad dioodid on avatud ning vool kulgeb läbi
NING, VÕI, EI ja nende kombinatsioonid). Programmeerimiskeel STEP 7 võimaldab programmeerida kuuel erineval viisil. Järgnevates peatükkides vaadeldakse põhiliselt kolme erinevat programmeerimisviisi - loogikaskeem, kontaktaseskeem ja käsulist (tabel 1.1). Tabel 1.1 Loogikaelemendid Joonisel 1on esitatud elektriskeemina, kontaktaseskeemina ja loogikaskeemina NING- ja VÕI- lüli. NING-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1" ainult siis, kui kõigis sisendites on olek "1". VÕI-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1", kui kasvõi ainult ühes sisendis on olek "1". Sisend ja väljundahelate kohale kirjutatakse operandide koodid. Kui võrrelda kahte joonist omavahel, võib öelda, et S1-le vastab kontrolleri sisend aadressiga 0.0, S2- le vastavalt sisend aadressiga 0.1 ning H1-le väljund aadressiga 0.0. Joonis 1 NING- ja VÕI-lüli eri esitusviisides
Usis=10 mV Uv1=1,115V Uv2=1,124V Ku1=Uv1/Usis=111,5 Ku2=Uv2/Usis=112,4 Arvutatud: Ku1=Ku2=Rk/(0,05/Ik0) =20,4Arvutatud ja teoreetiline ku erinesid üksteisest nii palju seetõttu, et teoreetiline võimendus sai arvutatud eeldusel, et toitepinge on +/- 5V, aga tegelik oli +/-12V. Võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe() on 180°, mida on ka graafikutelt näha. Diferentsvõimendi puhul sobib antud faasinihe teooriaga, kuna andes sisendpinge sisendisse on väljundpinge esimeses väljundis sisendpingega vastasfaasis ning teises väljundis sisendpingega samas faasis. Joonis 2. Diferentsvõimendi väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus 4. Diferentsiaalne pingevõimendustegur Mõõdetud: Uv(k.dif) = 2,26V Kdif = Uv(k.dif)/Usis Kdif = 226 Joonis 3. Diferentsvõimendi mõõdetud diferentspinge amplituud. Teoreetiline diferentsiaalne pingevõimendustegur on kahekordne pingevõimendustegur ehk 2*50=100 aga seoses Sellega, et E =+/-12V on DPVT tunduvalt suurem. 5
mõõtu. Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda jne väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktiimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning süsteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb
NMOS (NMOP) transistori väratile positiivse pinge (UG=Uallikas) rakendamisl käitub see transistor avatud lülitina. V: VALE 5) Kas alljärgnev lause on tõene või väär: NMOS (NMOP) transistori väratile nullise pinge (UG= 0V rakendamisl käitub see transistor suletud lülitina. V: VALE 6) Milliste joonisel kujutatud loogikaahelate kosted on identsed? Ehk teisisõnu: milliste ahelate puhul saate sisendparameetrite samade kombinatsioonide korral väljundis ühesuguse väärtuse. V: A ja E 7) Milliste joonisel kujutatud loogikaahelate kosted on identsed? Ehk teisisõnu: milliste ahelate puhul saate sisendparameetrite samade kombinatsioonide korral väljundis ühesuguse väärtuse. V: C ja F 8)Milline tingmärk joonisel kujutab EI lülitust? V: F 9) Millised alljärgnevatest loogikaseadustest väljendavad neelduvusseadust? V: A+A*B=A, A(A+B)=A 10) Milline joonisel kujutatud loogikaelementidest töötab vastavalt selles
triibulised. Kuna üle kanti ainult 10 kaadrit sekundis, siis pilt väreles ja seda oli suhteliselt raske jälgida. Värvitelevisioon Põhivärvid on punane, roheline ja sinine. Ülesvõetavalt objektilt peegeldunud valgus jaotatakse peeglitest ja prismadest koosneva süsteemi abil kolmele sobivalt filtreeritud saatetorule, nii lahtub valgus kolmele sobivalt filtreeritud saatetorule. Kui on ülesvõetav kujutis on täielikult roheline, siis saame rohelise filtriga saatetoru väljundis signaali, kahe ülejäänud toru väljundis signaali pole, sest punane ja sinine filter rohelist valgust läbi ei lase. Analoogtelevisiooni võtavad telerid üldjuhul vastu kas PAL (näiteks Eestis), SECAM (näiteks Prantsusmaal ja Venemaal) või NTSC (näiteks Ameerika Ühendriikides) süsteemile vastavalt. Telerite seadistamisel on võimalik seda muuta. Mõnede uuemate teleritega on digitaaltelevisiooni võimalik vastu võtta ilma eraldi seadmeteta (digiboksita). J. L
täielikult, tuleb arvestada vastuvõtja enda sisendi ja esimeste astmete mürapingega. 11 Raadiovastuvõtjad Need ei sõltu enam kasutatavast sagedusalast vaid muude võrdsete tingimuste juures suurenevad koos vooluringide aktiivtakistustega ja ülekantava sagedusriba laiusega. Vastuvõtja piirtundlikkuseks nimetatakse sellist signaali suurust sisendis, mille juures kasuliku signaalipinge ja mürapinge suhe väljundis võrdub ühega. Signaali ja müra minimaalne suurus sõltub vastuvõetava signaali liigist ja modulatsioonitüübist. Müra suhtes on kõige vähem kaitstud AM signaalid ja nende signaalide rahuldavaks vastuvõtuks peab elektromotoorsete jõudude suhe olema ES vähemalt 5...15( kordasuure m,14...24 dB ) . EM Sagedus- ja impulssmoduleeritud signaalid on häire- ja müravastase kaitse seisukohalt AM signaalide ees tunduvalt paremad ning häid tulemusi saadakse
f = 1 kHz, 9.80V Um= =4.90V (amplituud) 2 dV 0.66V = =16500 dt 0,04 ms 2. ülesanne: jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 1.1 MHz Pilt arvutist: Frondi tõusuaeg on 38 ns ja langusaeg 22 ns. 3. ülesanne: jälgi kõlari sumbuvat võnkumist Pilt arvutist: Kõlari võnkesagedus on f = 64.90 Hz Kolm järjestikus amplituuudi sain: A1 = 1.02 V, A2 = 0.23 V, A3 = 0.17 V 4. ülesanne: jälgi ülekantava sümboli signaali arvuti RS232 väljundis Pilt arvutist: Sümboliks valisin ,,k", mille ASCII kood on 1101011, pinge see aeg on 21.56 V ja biti pikkus on 0,11 ms. Järeldused Paistab, et tulemused on reaalsed.
Suletud reguleerimissüsteemi struktuurskeem ja tööpõhimõte. P Programmseade (nukkvõll, tiftidega ketas, perfolint või arvutimälu). Annab ette sätte y0(t). A - Andur muundab väljundsignaali ülekandmiseks ja võrdlemiseks sobivaks suuruseks. VE - VõrdlusElemendi väljundis tekib vea signaal (). V Võimendi võimendab veasignaali. TM Võimendi väljundsignaal mõjub TäituvMehhanismile, mille kaudu regulaator mõjutab Reguleerivat Elementi. RE Reguleeriv Element mõjutab Objekti, muutes sellelel antavalt ainet või energia hulka. Tagasiside. Tagasiside on väljundi mõju sisendile. Positiivse tagasiside korral on sisendisse tagasi antav signaal sisendsignaaliga samas faasis ja seega tugevdab üldist sisendsignaali. Negatiivse tagasiside signaal
P1dBvälj 17dB 6.) Oluline parameeter võimendi lineaarsuse hindamisel on tema kolmandat järku intermodulatsioonimoonutuste lõikepunkt ehk TOI või IP3. - Ühendasime mõlemad signaaligeneraatorid mõõdetava võimendi sisendisse läbi hargmiku. Väljundnivooks võtsime mõlemal generaatoril -30dBm. Harmooniliste väljundpingete sagedusteks valisime f = 6MHz ja 1 f =7MHz. 2 - Mõõta võimendi väljundis sagedustel f ja f signaalide võimsused P0. 1 2 - Seejärel mõõtsime sagedustel 2 f f ja 2 f f olevate kolmandat järku 1 2 2 1 moonutuste võimsused P .3 Saadud tulemused : Sagedused Võimendus Pi [dBm] 2 f f =4,993MHz 1 2 P3 = -59,7
■ Vastus: Vale e. Kas alljärgnev lause on tõene või väär: NMOS (NMOP) transistori väratile nullise pinge (UG= 0V rakendamisl käitub see transistor suletud lülitina. ■ Vastus: Vale f. Milliste joonisel kujutatud loogikaahelate kosted on identsed? Ehk teisisõnu: milliste ahelate puhul saate sisendparameetrite samade kombinatsioonide korral väljundis ühesuguse väärtuse. ■ Siin tuleb samuti oma DME teadmisi kasutada ja koostada vastavalt nendele joonistele lausearvutuse valemeid ning vaadata, missugused on samaväärsed (pmst paberi peale kõige parem teha) ■ Igale variandile a,b,...f vastab üks lausearvutuse valem kujul (L1 mingi
taktsageduse sisendisse antakse mingisuguse sagedusega clock signaal loenduri sisu seerendamiseks digitaalväärtus mis vastab analoogsignaalile saadakse loenduri väljundist võrdluselemendiks sobib hästi komparaator operatsioonivõimendi baasil, annab märku sellest kas analoogsignaal (analoogsisendist) on suurem või väiksem digitaal analoogmuundurist (DAC) tulevast signaalist. vaikimisi, kui loenduri sisu on 0 siis võrdluselemendi väljundis on "1". muunduri tööpõhimõte on järgmine: mingil ajahetkel saabub impulss stardi sisendile. sellega nullitakse loenduri sisu. ja katkestatakse hetkeks loenduri töö. loendur on ühendatud DAC'iga ja DAC' väljundpinget hakatakse sammhaaval tõstma- pinge suurendamine(loenduri väärtuse suurendamine) lõpetatakse kohe kui võrdluselemendiga sellest märku antakse, et DAC'ist tulev pinge ja analoogsisendisse antav pinge on võrdsed
Pildid signaalist: Ülesanne 3: Jälgi kõlari sumbuvat võnkumist Võnkesagedus f=56,82 Hz A1max=2,45 V A2max=1,08 V A3max=0,80 V Sumbuvustegur =ln( ) * 56,82= 46,54 u(t) = Umax * e-t cos() = 2,45 * e-46,54t cos(113,64t) Pilt signaalist: Ülesanne 4: Jälgi ülekantava sümboli signaali arvuti RS232 väljundis sümbol 'a' ASCII kood (binary) = 1100001 Pinge P-P = 22,19 V 1 biti pikkus = 0,00011 s Signaali pilt:
kondensaator laaduma läbi takistuse R, kuna on tegemist on järjestik ahelaga, siis kehtib selle protsessi opvõimendist. käigus Kirhoffi seadus, see tähendab osa pingete summa (kondensaatori ja takistuse pinge) võrdub igal ajahetkel sisend pingega. Kuna meil on tegemist väikese ajakonstandiga protsessi siis kondensaator laadub, laadimise käigus formeeritakse väljundis positiivne terava tipuline impulss. Ajahetkel T2 hakkab kondensaator tühjenema läbi takistuse R ja signaali allika sisetakistuse. Vool läbi takistuse on nüüd vastupidise suunaga ja tulemusena formeeritakse impulsi lõppemise järel väljundis negatiivne terava tipuli impulss. Väikese ajakonstandiga ajamit kasutatakse terava tipuliste impulside formeerimiseks ristküllik impulssidest
JÄRKU IIR FILTRI TOIME Barkeri koodidega faasmani-puleeritud AEGRUUMIS-sisendsignaaliks kasut signaalid tagavad kõige väiksema ühikhüpet. Siirdeprotsess ahelas on minimaksse jäägi. Mida suurem on määratud valemiga: signaali baas, seda suurem on väljunsignaali amplituud (B korda) . Kui ei optimaalse vastuvõtja väljundis. Signaal müra suhe paraneb B korda. ole kasutatud eelfiltreerimist, puudub iir Energeetiliselt saab saavutada süsteemil tõkkepiirkond ja ta tekitab võrdväärseid tulemusi impulsisisese pos tagasiside tõttu teatud sagedustel modulatsioonita signaalidega, kui efektiivsema läbipääsu, mis toob kasutada sondeeriva signaali kaasa sagedusefektiivse võimenduse. väljakiirgamisel B korda väiksemat
Juhul kui saadud ülemisest sagedus piirist ei piisa tuleb võtta elementidest. Operatsioon võimendil on kaks sisendit,üksväljund ja teda toidetakse kahe kasutusele suurema transiitsagedusega Op võimendi. Op võimendite rakendusi: Oma polaarse sümeetrilise pingega (+,-maa suhtes).Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte nimetuse on Op võimendi saanud esmasest kasutus valdkonnast. Sest tema abil on inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. võimalik teostada elektriliselt matemaatilisi operatsioone, see tähendab liitmist, tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab lahutamist, difenseerimist, integreerimist. Sumeeriva lülituse baas lülituseks on väljundis vastasfaasilise signaali. Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab inventeeriv lüliti. Automaatikas on vaja aga sageli liita erineva tähtsusega signaale.
Tüüpiline sünkrongeneraator - välisvaade 2-pooluselise sünkroongeneraatori põhimötteskeem Sünkroongeneraatori staatorimähise skeem 4-paari rootoripoolusega sünkroongeneraatori rootori sketsh Harjadeta sünkroongeneraatori skeem Firma AvK harjadeta sünkroongeneraatori skeem Sünkroongeneraatori EMJ genereerimine Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoon Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoon Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoone seletuseks Pm on seda suurem, mida suurem on masina E või ergutusvool ja pinge U ning mida väiksem on xd Pam (ajamimootori mehhaaniline võimsus) võrdub generaatori poolt võrku antava elektrilise võimsusega P, s.t. Pam = P Võimsus Pam ei sõltu koormusnurgast ja on joonisel hrisontaalne sirgjoon. Kui =90º, siis generaator arendab max võimalikku aktiivvõimsust Pm ja kriitiline. Sünkroonmasina vektordiagrammid erinevates tööreziimi...
ahela sisend ja väljund dia- grammid *RC-ahela väljundpinge kujud ajakonstandi RC ja impulsi kestuse ti erinevate suhete korral. 5 Skeemitehnika. SS-98. Diferentseeriv lüli – lüli, mille sisendisse antud ristkülikulistest impulssidest formeeruvad väljundis 2 lühikest erineva polaarsusega impulssi, mis ajaliselt tekivad sisendimpulsi esi- ja tagakülje Diferentseeriva lüli väljundpinge UV sõltub sisendpinge US muutumise kiirusest. Mida kiiremini muutub US , seda suuremaks kujuneb UV, kuid mitte suuremaks kui US-i amplituud (kui skeemis pole induktiivsusi). Ristkülikimpulssidel on esi- ja tagaküljed max-lt järsud ja dif. lüli annab
Passiivsed andurid muundavad mõõdetava füüsikalise suuruse elektriliseks väljundsignaaliks ilma lisaenergiaallikata, st genereerivad elektromotoorjõudu või voolu. Selliste andurite hulka 1 kuuluvad termopaarid, piesoelektrilised andurid, fotoelemendid jne. Aktiivsete andurite funktsioneerimiseks on vajalik nn ergutussignaal, mille olemasolul anduri väljundis tekib elektrisignaali muutus, mis on seotud anduri parameetriliste suuruste (elektritakistus, -mahtuvus või induktiivsus) muutusega. Andurite ja füüsikaliste suuruste klassifitseerimisel aktiivseteks ja passiivseteks näeme, et aktiivsete suuruste mõõtmiseks kasutatakse passiivseid andureid ning passiivsete suuruste mõõtmiseks aktiivseid andureid. 3. Mõõteseadme mõõtevigade klassifikatsioon Metoodilised ja riistavead. Riistavead tekivad mõõteseadme või selle osade
Joonis 4: Logic Analyzer Järeldus: Simulatsiooni tulemuste alusel võib väita, et minimeerimine on korda läinud. Graafik kirjeldab täpselt olekutabeli sisu. S.t. olekute 2, 6, 9, A, B, E, ja F korral on väljundiks 1. Viimase asjana katsetasin asendada skeemil numbrite 10 ja 12 kõrval olevad AND komponendid NAND3 ning NOR3 komponentidega. NAND3 korral ei näidanud loogika analüsaator kordagi simulatsiooni ajal väljundis signaali. NOR3 pööras aga väljundi joone peegelpilti. Ei oska seda olukorda kommenteerida, ei teagi kas niimoodi meelevaldselt võib üldse komponente asendada. Üldine kommentaar ülesande kohta hariv, teades milline potentsiaal on Multisim tarkvaral, siis oli väga hea sellega tutvust teha.
Rakenduselektroonika 4 ning mille juures signaali moonutuste määr ei ületa lubatut. Tuntakse keskmise võimsuse mõistet so. võimsus mida võimendi on võimeline arendama pidevalt ja impuls ehk hetkvõimsuse mõistet. See on võimsus mida võimendi on võimeline arendama signaali tipphetkedel. Nimisisendsignaal so. sisendsignaali amplituud väärtus, mille juures võimendi arendab väljundis nimivõimsust ja millele võimendi on projekteeritud. See on takistus millega võimendi mõjutab sisendsignaali allikat. Teine on väljundtakistus so. kujutletav takistus mis on väljundpinge sisendgeneraatori takistus. Sisendtakisti määrab põhiliselt võimendus element, kuid seda mõjutavad ka tööpunkti fikseerimise takistused. On soovitav et
Signaali esimesel poolperioodil toimib VT1 baasil positiivne pinge, transistor avaneb ja tekkib kollektori vool. Samal ajal toimib teise transistori baasil negatiivne pinge, transistor sulgub ja kollektor voolu ei ole. Järgmisel poolperioodil vahetavad transistorid asendit see tähendab suletakse VT1 ja avatakse VT2. erinevate tranistoride kollektorvoolud kulgevad primaarmähises erinevates suundades ja selle tulemusena indutseeritakse väljundis normaalne vahelduv signaal. Vastastakk lülituse põhiliseks eeliseks on kõrgem kasutegur, mis ulatub 70%ni. Peale nimetatud on vastatakk lülitusel ka teisi eeliseid neil puudub väljund trafol alaliseelmagneetimine kuna kollektorvoolude alaliskomponendid on vastasuunalised ja nende magnetvood komenseeruvad. Ka samuti vastastakk lülituse mittelineaarmoonutused väiksemad. Joonis 2.5.4 graafiku täiendus
12.2005 Tallinn 2005 3. Katsemetoodika Katse E(t)-funktsiooni määramiseks viiakse läbi torureaktoris, mille sisendavas (ülemises) asub seadis, mis võimaldab impulss-iseloomuga trassiiri sisseviimist. Trassiiriks kasutatakse KOH -lahust. Põhiline voog, destilleeritud vesi, juhitakse reaktorisse mikrodosaatorpumbaga 335A. Trassiiri kontsentratsiooni reaktorist väljumisel määratakse pH-meetriga. Katse peab kestma trassiiri täieliku kadumiseni väljundis. 4. Töö ülesanne 4.1. Viia läbi katsed E(t)-funktsiooni määramiseks. Vee kiiruse annnab ette õppejõud. Esitada andmed. 4.2.Arvutada E(t)-funktsiooni, keskmise viibimisaja ja dispersiooni väärtused. Esitada C- kõver ja E(t)-funktsioon graafiliselt. 5. Katseandmed: F KOH = F Etüülats. = l/s t = 22 30C 6. Arvutused: Näitame, kuidas on leitud tabelis olevad väärtused esimese rea näitel. KOH kontsentratsiooni leiame pH abil: 10 -14 C KOH = - pH , mol/l 10
suurem kui isolaatoritel. 4. Dioodi läbib vool kui tema anood on katoodi suhtes-Järjestikult Anood Katood 6. Dioodi pärisuunaline U/I tunnusjoon on 7.Toiteseadme väljundparameetrid on-Väljundpinge stabiilsus,suurim lubatud vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral,et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget 10. Transistori 3 tööreziimi on-avatud,suletud ja küllastusreziim 11.Mitu siiret on transistoril-2 12.Suurima võimsusvõimenduse annab-ühise emitteriga lülitus 13.NPN tüüpi transistori kollektor ühendatakse toiteallika-vastu pinges 14. PNP tüüpi transistori baas on emitteri suhtes pingestatud-Vastupidise polaarsusega pingeallika suhtes kui NPN tüüpi transistoril. 15
prismadest koosneva süsteemi abil kolmele sobivalt filtreeritud saatetorule, nii lahtub valgus kolmele sobivalt filtreeritud saatetorule. Kui on ülesvõetav kujutis on täielikult roheline, siis 4 Joonis 2. Värvitelevisiooni põhimõtteline skeem saame rohelise filtriga saatetoru väljundis signaali, kahe ülejäänud toru väljundis signaali pole, sest punane ja sinine filter rohelist valgust läbi ei lase. Analoogtelevisiooni võtavad telerid üldjuhul vastu kas PAL (näiteks Eestis), SECAM (näiteks Prantsusmaal ja Venemaal) või NTSC (näiteks Ameerika Ühendriikides) süsteemile vastavalt. Telerite seadistamisel on võimalik seda muuta. Mõnede uuemate teleritega on digitaaltelevisiooni võimalik vastu võtta ilma eraldi seadmeteta (digiboksita). Televisiooni tulevik
asend. Pidev juhtimine: Eksisteerib üks põhiasend, millesse ventiil tagastub • Ventiili teise positsiooni hoidmiseks peab juhtsignaal rakenduma pidevalt 11. Vooluventiilide tööpõhimõte, liigid, tingmärgid, skeemid. Seibdrosselid, KLAPPDROSSELID 12. Vastuventiilide tööpõhimõte, tingmärk, skeem. Tagab suruõhu ühesuunalise voolu • Sulgevad voolu ühes suunas ---------o>-- 13. Loogika funktsiooni JA realiseerimine, loogika tabel JA – vajab mõlemat sisendit • Väljundis väiksem rõhk X Y A 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 14. Loogika funktsiooni VÕI realiseerimine, loogika tabel. Seletage, miks on VÕI ventiil pneumaatikas oluline Või – vajab üht sisendit • Väljundis suurem rõhk x y A 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 Küsimused hüdraulika osast: 1. Hüdrosüsteemi põhielemendid (vt. Slaidid). Paak-filter-kaitseklapp-jaoti-vastuklapp-drossel-hüdrosilinder-hüdromootor 2
Us = 10 mV Kdif = 215,3 Teoreetiline: kdif1=2ku=2104,3=208,6 kdif2=2ku=2103,1=206,2 Punktis 3 mõõdetud logaritmiline ASK: sagedus[khz] amplituud k 20log*(k) [dBm] 1 2,158 215,8 46,68102881 3 2,141 214,1 46,61233335 10 2,144 214,4 46,62449562 30 2,123 212,3 46,53899988 100 1,874 187,4 45,45539173 Tabel 1 : Diferentspinge väärtus väljundis erinevatel sagedustel Joonis 3. Võimendi logaritmiline ASK. Punkti 4 tulemused ja järeldused: Sisendsignaali kujuks on valitud kolmnurk. Joonis 4. Väljundsignaali kuju, kui sisendsignaaliks on kolmnurk. Järeldus: Alguses olid nurkade tipud väikeste moonutustega. Timmides mõõteotsikut, kõrvaldasime nähtavad moonutused madalatel sagedustel. Sisendsignaali kujuks on valitud nelinurk. Joonis 5. Väljundsignaali kuju, kui sisendsignaaliks on nelinurk.
) · Tuner, raadiodetektor, magnetofoni pingeväljund, nominaalne 0,4V (0,2V min.) Mikrofonide ja nende ühendussisendite nõutavad parameetrid on tabelis 6.1 Abo raamatus. Helisagedusvõimendi eelvõimendite väljundtakistus võib olla mitte rohkem kui 1 k ja võimsusvõimendi sisendtakistus peab olema vähemalt 10 k (10 korda suurem). Eelvõimendi standartne väljundpinge ja võimsusvõimendi vähim sisendpinge, millele vastab nimiväljundvõimsus võimsusvõimendi väljundis, mis on 1V. Võimsusvõimendi väljundtakistus (Rv) peab olema vähemalt 3 korda väiksem kõlari nimitakistusest (Rk). Seljuhul summutab võimendi väljundtakistus rahuldavalt kõlarite võnkesüsteemi vabavõnkumisi nende resonantssagedusel. Tegelikult on saavutatav väljundtakistus kümnendikes -des, kuid erilülituste abil saab väljundtakistuse muuta 0-ks või negatiivseks. Kõlari summutamise teguri (Fd = Rk / Rv) arvutamisel tuleb arvestada ka juhtmete takistust
võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud elementidest. Operatsioon takistus. Väljundtakistuse vähenemine on seda tugevam, mida tugevam on kasutatav tagasiside. võimendil on kaks väljundit, üks väljund ja teda toidetakse kahe polaarse sümeetrilise pingega (+, - maa Inventeerivvõimendi: suhtes). Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab väljundis vastasfaasilise signaali. Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab tema võimendus sageduse alumine piir on 0. see omadus tingib omakorda võimendi sees otsese sidestuse kasutamise ja vajaduse sümeetrilise toitepinge järele. Op võimendi võimendus tegur on väga suur vähemalt 20 000- 1 000 000 korda. Ja seetõttu kasutatakse tema kasutamisel negatiivset
Näidised praktikumist. 1. Plokkprogrammeerimine 2. Käskprogrammeerimine 3. Kontaktprogrammeerimine Kõikidel skeemidel on I124 operatsiooni sisendid ja Q124 on väljundid. Plokkprogrammeerimisel on oluline, et NING elemendis oleks mõlemal sisendil signal ja VÕI elemendil peab olema vähemalt üks signaaliga sisend, sel juhul on ka elemendi väljundil signaal. Käskprogrammeerimisel peab signaal olema mõlemas A sisendis või O-s, sel juhul on signaal ka väljundis Q. Kotnaktprogrammeerimisel peab signaal olema samuti mõlemas ülemises kontaktis või alumises kontaktis, sel juhul jõuab signaal ka väljundisse Q.
tüüritav kondensaator, sagedusmuundur, alalis- ja vahelduvpinge liitmine. Voolu sõltuvus pingest ei ole lineaarne vaid on eksponentsiaalne. Transistorid- pinge/vooluga tüüritav voolugeneraator. Bipolaarne transistor- vooluga tüüritav ja tarvitab ka seetõttu voolu. Väljatransistor- pingega tüüritav, ei tarvita põhimõtteliselt voolu. Liittransistorid: bipolaarne+bipolaarne=Darlington Väljatransistor+bipolaarne=IGBT Väljatransistor+väljatransistor=CMOS Väljundis on alati vool, mis sageli on vaja muuta pingeks. Transistorid toimivad aktiivse skeemielemendina ja võivad signaali toiteallika arvel mõjutada. Ühendamise võimalusi on kolm: 1.Ühise baasiga/paisuga(Uv>Us, faas ei muutu) 2.Ühise emitteriga/lättega (uv>us, iv>is, faasipööre) 3.Ühise kollektoriga/neeluga lüliti Peamised transistorit iseloomustavad parameetrid on: a.) Sisendtakistus (Rs) b.) Vooluvõimendus(iv/is ehk hfe või β (BPT) c
kondensaatoritest. Esmalt, kui mikroskeemis olev transistorlüliti sulgub, siis vool läbi induktiivpooli kasvab vastavalt pooli induktiivsusele ja koormustakistusele ( = L/R), mistõttu poolil tekib esialgu lülitamise hetkel suur pingelang ja koormusel on pinge väike. Pikkamööda vastavalt ajakonstandile laseb induktiivpool voolul kasvada, salvestades energiat magnevälja, ja pinge koormusel kasvab. Lüliti avatakse hetkel, kui pinge väljundis on saavutanud soovitud väärtuse. Lüliti avanedes toimub induktivpoolis eneseinduktsiooni nähtus, pinge polaarsus muutub ja tekib uus vooluring läbi Schottky dioodi. Läbi päripinges dioodi suunatakse induktiivpoolis salvestunud energia koormusesse. Kui lüliti avaneb enne, kui pool on küllastunud, siis on alati pinge koormusel väiksem kui sisendpinge. Kui lüliti jälle avaneb, siis vool väheneb, kuid pool töötab selle vastu ja käitub kui pingeallikas (teistpidi polaarsusega)
järeldada, et programm kasutab arvutamisel sama ideoloogiat Pin (arvut) -60 dBm -50,5 dBm -40,5 dBm -37,7 dBm Pout(arvut) -50,5 dBm -40,5 dBm -37,7 dBm -16,2 dBm 2. Programmi poolt arvutatud andmete järgi võib järeldada, et esimene võimendusaste mõjutab kõige rohkem võimendi terviklikku mürategurit ehk siis esimese võimendusastme väljundis oleva pinge sumbuvus on võrreldes teistega maksimaalne. 3. Koguvõimendustegur arvutatult: n G süs = Gi = 9,5 + 10 + 2,8 + 21,5 = 43,8dB i =1 Programmi poolt leitud tulemus on sama. 4. Võimendi mürategur arvutatult: n F -1 0,38 2,89 2,162 Fsüs = F1 + i i -1
((-AvB)&(C))&(CvB) + ((AvB)&C)v(C&(-B)) Milline on kõige vanem nimetatud operatsioonisüsteemidest? http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_operating_systems Vali üks: HP-UX (1983) + Solaris (1992) AIX (1986) BSD (1993+) Millistel tingimustel on kujutatud elektriskeemi väljundis elektrivool? http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xLogicCircuitsLab1.html Vali üks: Alati, kui keskmises sisendis on vool Mitte kunagi + Alati Kui parempoolses ja keskmises sisendis on vool ning vasakpoolses ei ole voolu
modulatsiooniviisi ka 2-PSK-ks. See on ka kõige häirekindlam faasmodulatsioon, kuna demodulaator annab vale otsuse vaid tõsiste moonutuste korral. Selle modulatsioonimeetodiga võimalik moduleerida vaid 1bitt/sümboli kohta ja seetõttu ei sobi see meetod suure andmekiirusega rakendustesse. Joonis 4. Binaarne faasmodulatsioon. Häirekindla koodi CC lühikirjeldus Ahendkoodid on tavaliselt määratletud kolme parameetriga: n, k ja m. n bittide arv väljundis k bittide arv sisendis m mäluregistrite arv Suurust k/n ehk koodihinnangut kasutatakse koodi efektiivsuse mõõtmiseks. Tavaliselt on n ja k väärtused vahemikus 1 kuni 8, m väärtused 2 kuni 10 ja koodihinnang vahemikus 1/8 kuni 7/8. Ahendkoodi dekodeerimiseks kasutatakse erinevaid algoritme. Suhteliselt väikeste k väärtuste puhul kasutatakse Viterbi algoritmi, kuna see on kõige parem teadaolev rakendus maksimaalse tõenäosuse dekodeerimises.
millega operatsioon toimub. Kuna protsessoriga ühendatavad sisend-väljundseadmed on väga erinevad, kasutatakse ka väga erinevaid porte. Üldiselt on lihtsamal seadmel ka lihtsam port. Näiteks üksikul valgusdioodil piisab pordiks ühest trigerist. Trigeri sisendiks on andmesiini üks järk. Trigeril on oma aadress, st aadressidekooder, mille väljund lubab sellesse trigerisse salvestada ainult vastava aadressiga kirjutamiskäsu ajal. Trigeri väljundis on kas otse või läbi transistori 8 valgusdiood. Kui trigeri aadressil väljastada niisugune bait, kus trigeri sisendiga ühendatud järgu väärtus on 1, siis käsu täitmise tulemusel läheb triger olekusse 1 ja trigeri väljund kõrgeks. Olenevalt sellest, kas trigeri väljundis oleva dioodi teine ots on ühendatud toitepinge või maaga, ta kas süttib või kustub. Väljastades sellel aadressil vastavas andmejärgus 0-i,
kolme elemendiga bipolaartransistorid, MOSFET transistorid, mis on leiutatud Julius Edgar Lilienfeld'i poolt. Ka esimene kontseptsioonjoonis, leitatud aastal 1925, leiab kasututst nii digitaal- kui analoogskeemidel. Arengud Kuigi SS-võimendid pakkusid mugavust ja effektiivsust, ei suutnud nad jäljendada lampvõimendite helikvaliteeti, puhtust ja soojust. Matti Otala avastas aastal 1972 põhjuse: mööduva intermoduleerimise müra (TIM). Sellist müra põhjustas väljundis kiirelt tõusev pinge. Edasised uuringud leidsid lahenduse, mis filtreerib TIM-i välja. Disain ja parameetrid Lambid ja transistorid Aktiivsetest seadmetest, nagu lampidest ja transistoritest kokku pandud võimendid, meenutavad mitmetest elementidest koosnevaid fotoläätsesi. Läätsed, millel on mitte- lineaarsed attribuudid, nagu nõgusus ja kumerus, tasakaalustatakse omavahel, et tekitada suurendus ilma moonutuseta
U3= -12,1dB = 0,25 V 0,0112 + 0,25 2 k ml = = 0,29 0,86 6. Pidime välja selgitama ülekandetrakti dünaamiline diapasoon. Dünaamiline diapasoon on suurima lubatava väljundpinge Umax ja vähima võimaliku väljundpinge Umin suhe detsibellides: Suurimaks lubatavaks väljundpingeks võtsime amplituudkarakteristiku käänupunkti. Vähim väljundpinge on valitud nii, et see peab 2...3 kordselt ületama mürapinge amplituudi vastuvõtja väljundis juhul kui saatja sisendis signaali pole. Umin 16mV 3x suurem 45mV Umax = 10V U1 := 10 -3 U2 := 45 10 D := 20 log U1 D = 46.936 U2 7. Jälgisime täisnurksignaali moonutusi ülekandel. Selleks seadsime generaatori väljundsignaali kujuks nelinurksignaali sagedusega 100 Hz, hiljem 1 kHz. Pidime võrdlema saadud signaali teoreetilisega.
vahelduvvoolus süsteemiks, millel on teistsugused tunnussuurused. Kõige rohkem hakati trafosid tarvitama pinge muutmiseks elektrienergia ülekandmisel elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis. Et aga pinge generaatori väljundis tavaliselt ei ületa 20 kV, seatakse liini alguses üles pingekõrgendustrafod, mis tõstavad vahelduvpinge vajaliku kõrguseni. Pinge peab olema seda kõrgem mida pikem on ülekandeliin ja mida suurem on ülekantav võimsus. Näiteks on vajalik 100 MW võimsuse ülekandeks 1000 km kaugusele ligikaudu 500kV-st pimget. Elektrienergia jaotuse kohtades tarbijate vahel seatakse üles pingemadaldustrafod, mis
Grupil – kirjutamis6igus + execute(setgid executable) Other – lugemis6igus o Kes ja mida saab teha ja mida mitte? Omanik saab lugeda + k2ivitada(+setuid nonexecutable) Grupp saab kirjutada + k2ivitada(+setgid executable) Teised saavad lugeda o Kui selline pääsuõigus on failil, siis kes ja millistes õigustes saab seda käivitada? grupp Lisaks, kirjalikult selgitage, mis need pääsuõigused käsu ls -l väljundis tähendavad: 1. drwsrwSrwt d – directory d|rws| kus rws t2hendab , et omanik saab lugeda, kirjutada, k2ivitada +setuid/setgid d|rws|rwS, kus rwS t2hendab, et grupp saab lugeda ning kirjutada +setuid/setgid nonexecutable d|rws|rwS|rwt, kus rwt t2hendab, et ylej22nud saavad lugeda, kirjutada ja k2ivitada + stickybit 2. -rwSr--r-T -rwS , kus rwS t2hendab, et faili omanik saab lugeda ja kirjutada +setuid/setgid nonexecutable
Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge Un, U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. U0=3..30mV *Sisendvool Isis nim sisendite voolude aritm keskm sisendping-te puudumisel *Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul. *Sisendtak ühissign-le – ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel *nihkepingete triivid: a)soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest 10..100uV/V *Suurimad väljundpinged U+valjmax U-valjmax *Suurimad differents- jaühissignaali pinged
1. Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist soosivad ja piiravad asjaolud. Hüdroajamiks nimetatakse sellist ajamit, milles energia kandjaks on vedelik. Hüdroajami väljundis muudetakse vedeliku hüdrauliline energia, mida iseloomustavad vedeliku rõhk ja vooluhulk, mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadme töös vajalike jõudude ja liikumiste saamiseks. Soosivad asjaolud: · Võimalus saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste komponentide abil. · Lihtne on saada nii kulgevat kui ka pöörlevat liikumist. · Liikumiste täpne positsioneerimine.
Madalsagedustel (alla 15 ... 20kHz) kasutatakse enamasti RC-generaatoreid. Põhimõtteliselt võib võnkeringi asendada RC-ribafiltriga või nn Wieni-Robinsoni sillaga. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku 3->Rts/Ro2. 4. TTL-Schottky loogika elemendid TTL – nii lülituse sisendis kui väljundis on transistorid. TTL-Schottky barjääriga transistorides on baasi ja kollektori vahel Schottky barjäär, mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses. 5. RS-triger Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus. Ehituse aluseks on 2 eitusega (Ning/Või) elementi.
annaabi.ee 
