Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helip...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimeg...
Elektr iajamite eksam Elektriajamite liigitus töömasinat käitavate mootorite hulga järgi · Elektriajam muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja võimaldab seadmete elektrilist juhtimist. · Üldjuhul koosneb elektriajam: muundurist, mootorist, ülekandest ja juhtimissüsteemist. Elektriajami eelised võrreldes teiste ajamitega tulenevad peamiselt elektrimootori eelistest. 1. Elektriajam on lihtne ja töökindel 2. Elektriajam on odav ja kompaktne. 3. Elektriajami käivitamine on lihtne 4. Elektriajami kiirus on reguleeritav suurtes piirides ja suhteliselt lihtsate vahenditega. Kiiruse hoidmine teatud tasemel ei nõua eriregulaatoreid. 5. Elektriajam ei saasta keskkonda. 6
Ajami valik · Võimsus · Toimekiirus · Mass · Mõõtmed · Juhitavus · Töökindlus · Ökonoomsus · Teenindusmugavus Ajamite tehnilised näitajas · Ajami liik(lahtine,kinnine,ohutu) · Toitesüsteemi parameetrid (mis pinget vajab ) · Mootori toitemuunduri tüüp · Nimireziimi parameetrid · Mehaanilised karakteristikud' · Kasutegur · Müra · Pidevalt lubatud tööaeg · ... Ajami liik · Elektriajam · Hüdroajam (vesi, õli, vedelik) · Pneumoajam (õhk surve) · Kombineeritud ajam (võib olla mitu koos ) Elektriajam On mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitumiseks ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest. Ajamis võib olla mitu mootorit ja jõuülekannet ja toitemuundurit. ELVÜRGUST LHED MUUNDURISSE JA JUHTIMIS SÜSTEEMI Elektriajam
Kontrolleri väljundplokist väljastatakse informatsioon väljunditele, milleks on täiturid. Nende abil toimub protsessi juhtimine. Tehniliselt koosneb täitur mitmetest seadmetest, nt. ajamitest ning nendele rakendatavatest elementidest. Ajam (ingl. , drive) on töömasina või -mehhanismi käivitav seade, mis koosneb energiaallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisseadmest. Ajamite tüübid: mehaaniline ajam elektriajam (elektrimootor, elektromagnet jne) hüdroajam (silinder, mootor) pneumoajam (silinder, mootor) kombineeritud ajam Alalisvoolumootor https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ejs_Open_Source_Direct_Current_Electrical_Mo tor_Model_Java_Applet_(_DC_Motor_)_80_degree_split_ring.gif#/media/File:Ejs_Open_S ource_Direct_Current_Electrical_Motor_Model_Java_Applet_(_DC_Motor_)_80_degree_spl it_ring.gif Joonis. Alalisvoolu mootori juhtimisskeem
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Madis Vitsut RIPPVAGONETI ELEKTRIAJAM Kursuseprojekt õppeaines „Tehnoloogiaseadmete elektriajamid” TE.0023 Energiakasutuse eriala EK MAG II Üliõpilane: “ “ 2016. a. ………… Madis Vitsut Juhendaja: “ “ “ 2016. a. ………… lektor Erkki Jõgi Tartu 2016 SISUKORD
suurenemisel üle sünkroonkiiruse arendab mootor töömasinat pidurdavat generaatormomenti. Mootorit pidurdatakse rekuperatiivpidurdusega st ajamit peatatakse konstantse momendiga. Joonis 2.15. Elektriajami momendi-kiiruse neli kvadranti [21]. Lihtsamad ajamid töötavad tavaliselt I kvadrandis (mootoritalituses), mõnedel ajamitel on pöörlemissuund muutumatu, kuid muutub momendi suund (nt kiirendamisel ja pidurdamisel). Samuti esineb olukordi, kus elektriajam töötab muutumatu suunaga momendiga, aga muutub mootori pöörlemissuund (nt koormuse tõstmisel ja langetamisel). Kui elektriajam on varustatud vastava muunduriga, siis võib ta talitada kõigis neljas kvadrandis. Asünkroonmootori käivitamine Asünkroonmootori käivitus on eriti problemaatiline suurematel võimsustel. Mootori staatorivool ulatub käivituse ajal kuni 7-kordse nimivooluni. Võimsate asünkroonmootorite otsevõrkukäivitus (direct on-line, DOL) põhjustab
Käivituse edukust kontrollitakse siibri ees oleva survereleega 7. Kui torustikus on tekkinud surve, annab relee signaali siibri avamiseks, kui seda pole, siis pumbamootori väljalülitamiseks. 1 asünkroonmootor 2 tsentrifugaalpump 3 veemagistraal 4 siibri elektriajam 5 siibri elektromagnetiline ajam 6 tagasivooluklapp 7 surverelee 8 veerelee 9 kulumõõtja 10 nivoorelee
0.2 Tehistunnusjoon 0.4 s s1 0.6 0.8 0.98 9 1 0 50 10 0 15 0 20 0 25 0 30 0 35 0 40 0 5.19 2 ltj ( s) ttj s 1 36 1.879 ÜLESANNE Nr. 4 (Variant 7) Elektriajam töötab koormusdiagrammi järgi muutliku koormuse talitluses. Valida ekvivalentse momendi meetodi abil sobiv lühisrootoriga asünkroonmootor sünkroonkiirusega 1000 min-1 ning kontrollida valitud mootorit ülekoormusele. T1 , T2 , T3 , T4 , T5 , t1 , s t2 , s t3 , s t4 , s t5 , s Nm Nm Nm Nm Nm 65 25 35 40 50 30 25 35 15 90 LAHENDUS. Ekvivalentne moment
seega ei arvestata osasi tegelikke väärtusi, nende asemel kasutatakse teisi oletatavaid väärtusi. Skeemile esitatavad nõuded: 1. Määrata transporditava materjali hõljumiskiirus ,õhuvoolu kiirus ja materjali maasikonsentratsioon sõltuvalt materjali iseloomust. 2. Määrata antud tootlikkuse järgi torustiku läbimõõt ja segu kontsentratsioon. 3. Määrata sõltuvalt torustiku trassist torustiku takistus ja vastavalt rõhu lang. 4. Valida vastav elektriajam ja ventilaator. Joonis 1.1 Arvutus skeemi ülesehitus Eesmärgiks on lehtede tõstmine ventilaatori abil ja suunata see läbi sujuva raadiuse, kus peaks rõhulangus tekkima. Arvutusskeemi ülesehitamiseks on vajalik leida sobilik elektrimootor ja tema võimsus P ja valida sobiva õhu tootlikkusega ventilaator. Hetkel olev telgventilaator jääb nõrgaks. Masinale tuleb leida maksimaalne õhukulu V õ ,õhukulu materjali transportimiseks,
rajatud Kohtla-Nõmme valla taotluse põhjal ja AS Eesti Põlevkivi kaasabil kaevanduspark-muuseum, mis jäädvustab kaevuritöö iseärasusi. Eesti Põlevkivi kohandas kaeveõõned muuseumi tarbeks, andis Kohtla kaevanduse varad üle vallale muuseumi rajamiseks ning teostas aheraine puistangute tehnilise korrastamise talialade ekstreemspordi ning mäesuusatamise arendamiseks. Energiavarustus Statsionaarsetel seadmetel, nagu purustid, konveierid, pumbad jt on elektriajam. Samuti on elektriajam ekskavaatoritel ja puurpinkidel. Nad on teisaldatavate kaabelliinide kaudu ühendatud karjääri frondi ees olevate ja transformaatorialajaamade ning kõrgepingeliinidega. Võimsaim tarbija on 35 m3 kopamahuga paljandusekskavaator EVG 5/65M - 7050 kVA, mida toidetakse 6 kV pingega. Suure grupi 15 m3 kopamahuga draglainide võimsus on 1900 kW. Hulk karjäärimasinaid on diiselmootrajamiga. Siia kuulub kogu põlevkiviveo kallurautopark, traktorid, buldooserid, kobestid, greiderid,
Sulgeda võrgulüliti. Kolmefaasiline toitevool staatorimähistes tekitab pöördmagnet, mis veab kaasa rootorit.Sealjuures tekitab käivitusvool, mis põhjustab toiteliinis pingelangu. 23)Kuidas saab lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitusvoolu vähendada? Käivitusomabuste parandamiseks tehakse võimsate mootorite lühisrootorite uurded kitsaste sügavate ristküliku kujulised, milles paiknevad mähiselatid. Lk 264 1. Mis on elektriajam? Elektriajami all mõistetakse elektrimootorit koos selle juurde kuuluvate ülekande-, juhtimis-, reguleer- ja kaitseseadmetega. Elektrimootor on elektriajami üks osa. Lk 236. 8. Millised tarvitid tekitavad elektrimootorile ühtlase koormuse? Kuidas valida neile tarvititele vajalik elektrimootori võimsus? Ühtlase koormuse tekitavad ventilaator, veepump jne. Kuidas valida mootorit- tuleb teada käitatava seadme poolt tarbitavat
................................................................................... 44 5.6. Asünkroonmootori käivitamine......................................................................................... 45 5.7. Asünkroonmootori pidurdamine ....................................................................................... 46 5.8. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 48 6. Sagedusmuunduriga elektriajam ...................................................................................... 49 6.1. Sagedusmuundur ja tema tööpõhimõte ............................................................................. 49 6.2. Sagedusjuhtimine .............................................................................................................. 51 6.3. Väljatugevuse vähenemine nimisagedusest suurematel sagedustel .................................. 51 6.4
mootor peab töötama sellele vastu ehk pidurdama, et koormat mitte liiga kiiresti alla lasta. Kuigi mootor pöörleb ühes suunas, peab talle vastu mõjuma pidurdusmoment. Koormuse langetamisel muundatakse mehaaniline energia elektriliseks · Lihtsamad ajamid töötavad tavaliselt I kvadrandis (mootoritalituses) · Mõnedel ajamitel on pöörlemissuund muutumatu, kuid muutub momendi suund (nt. kiirendamisel ja pidurdamisel) · Esineb olukordi, kus elektriajam töötab muutumatu suunaga momendiga, aga muutub mootori pöörlemissuund (nt. koorma tõstmisel ja langetamisel) · Kui elektriajam on varustatud vastava muunduriga, siis võib ta talitada kõigis neljas kvadrandis 28 Käivitamine · Võimsate asünkroonmootorite vahetu lülitamine võrku põhjustab elektriliinides suuri voolutõukeid, mis ulatuvad 5 ... 8 kordse nimivooluni
................................. 118 5.6. Tsüklilise programmjuhtimisega elektriajamid ..................................... 120 5.7. Elektriajamite juhtimine programmeeritavate loogikakontrollerite abil ........ 122 5.8. Arvprogrammjuhtimisega elektriajamid ............................................ 127 VI. Kaasaegsed elektriajamite juhtimissüsteemid .................................. 134 6.1. Mikroprotsessorjuhtimisega positsioneeritav elektriajam ........................ 134 6.2. Asünkroonmootor kui juhtimisobjekt ............................................... 137 6.3. Asünkroonajamite vektorjuhtimise olemus ........................................ 141 6.4. Asünkroonajamite vektorjuhtimise moodused .................................... 141 6.4.1. Otsene vektorjuhtimine ................................................... 141 6.4.2. Kaudne vektorjuhtimine .................................................
AAV 0030 elektriajamite üldkursus 5AP 6 4-2-0 E S 1. ELEKTRIAJAMI mõiste Elektriajam on elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), muundurist, ülekandemehhanismist ja juhtseadmest ning ette nähtud töömasina ja selle abimehhanismide liikumapanemiseks (käitamiseks). 2. ELEKTRIAJAMI struktuuriskeem 3. ELEKTRIAJAMI liikumise põhivõrrand pöörleval liikumisel Tm Ts = J(d/dt)+(/2)*(dJ/dt) d/dt= dt=d/ Tm Ts = J(d/dt)+(2/2)*(dJ/d) Võrrandi parem pool on dünaamiline moment
3.3. ELEKTRIMOOTORITE DISTANTS- JA AUTOMAATJUHTIMISSKEEMID Elektriajamiks nimetatakse masina või seadme osa, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), ülekandemehhanismist, mis sidurdab mootorit käitatava töömasinaga ja juhtimisaparatuurist. Automatiseeritud elektriajam võimaldab tõsta töömasina tootlikkust ja valmistatava toodangu kvaliteeti ning parandada tööliste töötingimusi. Väga tähtis on valida masinale (tööpink, pump,ventilaator, kraana, vms.) sobiva võimsusega mootor. Kui mootori nimivõimsus osutub liiga väikeseks ja masin töötab ülekoormusel, siis temperatuur tõuseb üle lubatava piiri, kahjustades mähiste isolatsiooni. Liiga suure võimsusega mootor teeb aga masina või seadme kalliks
Reaktiivenergiat Wr, juhul kui koormus on sümmeetriline, saab määrata kahe ühefaasilise arvesti abil. Energia Wr leidmiseks tuleb arvestite näitude vahe korrutada 3. 10. Elektrimasina mõiste, teetähiseid ajaloost, areng. Seadmeid, mis on määratud mehhaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks või vastupidi nim. ele ktrimasinateks. Kuni XIX sajandi lõpuni valitses tööstuses ajamimootorina aurumasin, mille kõrvale ilmus sajandi lõpus auruturbiin. Elektriajam sai alguse esimestest elektrimootoritest. 1834. a. konstrueeris M. H. Jacobi kasutuskõlbliku alalisvoolumootori, mida ta hiljem kasutas Neeval paadimootorina. Tööstuselektriajamite arengus sai määravaks kolmefaasilise asünkroonmootori loomine 1889. a. M. O. Dolivo-Dobrovolski poolt. Tööstuselektriajamite arengus oli oluliseks tähiseks üksikajami kasutuselevõtt 20-ndail aastail, mille tulemusena
supordi sirgjooneliseks liikumiseks. Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja -võllile ning muudab ettenihke suuremaks. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasrataste kitarri kaudu. Kitarr on määratud suporti häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate vahetatavate hammasrataste valikuga. Tagumisele tsentripukile kinnitatakse pika tooriku parempoolne ots, samuti puur, avardi , hõõrits jne. tööriistad. Pingi elektriajam saab energiat tööstusvõrgust. Toorikute kinnitamiseks on olemas mitmesugused rakised: padrunid, plaanseibid , tsangid,tsentrid, klambrid, tornid, lünetid. Pingi juurde kuulub mutrivõtmete ja teiste töövahendite komplekt. Töötlemistäpsuse kontrollimiseks kasutab treial nihikuid, kruvikuid, piirkaliibreid, sabloone , nurgamõõdikuid ja teisi mõõteriistu. Tööohutus treipingil töötamisel.
liikuvalt torni ülemisse osa külge, pöördplatvorm, käiguvanker, kraana mehhanismid - noole- ja koormavintsid, pöördemehhanismid ja käitur. Rööbaskraanadel on mitmemootoriline elektriajam. Kraana torn on kinnitatud pöördplatvormi külge ja pöördub koos sellega 3600 võrra. Pöördplatvormile paigaldatakse peale kraanamehhanismide ka vastukaal. Koorma tõstmisel
hinnangute sõnastamist, kavandamist, käelist tööd, katsetamisi, hindamisi. Tsükkleid nimetatakse juhtidee, üldteema järgi, n: ―Energeetika‖, ―Keel/tappimine‖, ―Elektroonika‖ , ―Puidu lõiketöötlemine‖, ―Metalli vormimimine‖, Juhendeid nimetatakse niihästi üldteema, kooliastme/klassi kui ka käelise osa järgi: ―Energeetika III — elektriajam‖; ―Energeetika III — energia tootmine‖; ―Metalli vormimine II — traatesemed‖; ―Puidu vormimine III — kastesemed‖ Juhendis on probleeme võimalikult mitmest seostuvast valdkonnast. Alternatiivsed juhendeid on erineva raskusastmega. Õpilane valib erinevate juhendite vahel, esialgu ühe üldteema /materjali/ ulatuses. Tsükli kestel teostab Ta juhendis näidatud tegevusi ja otsib
ülesannete lahendamist jms, uurimistööd ja referaate, konsultatsioone ja tehtule hinnangute sõnastamist, kavandamist, käelist tööd, katsetamisi, hindamisi. Tsükkleid nimetatakse juhtidee, üldteema järgi, n: Energeetika, Keel/tappimine, Elektroonika , Puidu lõiketöötlemine, Metalli vormimimine, Juhendeid nimetatakse niihästi üldteema, kooliastme/klassi kui ka käelise osa järgi: Energeetika III -- elektriajam; Energeetika III -- energia tootmine; Metalli vormimine II -- traatesemed; Puidu vormimine III -- kastesemed Juhendis on probleeme võimalikult mitmest seostuvast valdkonnast. Alternatiivsed juhendeid on erineva raskusastmega. Õpilane valib erinevate juhendite vahel, esialgu ühe üldteema /materjali/ ulatuses. Tsükli kestel teostab Ta juhendis näidatud tegevusi ja otsib küsimustele vastuseid tunniplaani ja õpilaste poolt valitud teemade põhjal
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon
M PL4 PL5 PL6 PL7 PL4 PL5 PL6 Joonis 4.40. Pulsilaiusmodulatsiooniga alaldiga ja kahesuunalise energiavooga sagedusmuunduriga vahelduvvooluajami jõuahel Vahetu maatriksmuunduriga elektriajam Maatriksmuundurid ehk sundkommutatsiooniga tsüklokonverterid on vahetud sagedusmuundurid, kus alalisvoolu vahelüli puudub. Maatriksmuunduri iseloomulikuks omaduseks on see, et väljundpinge moodustatakse vahetult kolmefaasilisest sisendpingest, lülitades selleks sobival ajahetkel kordamööda väljundisse sisendpingete lainekatkeid. Väljundpinge amplituudi ja sageduse sujuvaks reguleerimiseks laias diapasoonis tuleb
Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. Õppeaine sisu lühikirjeldus eesti keeles (ÕIS-ist) Sissejuhatus ja ülevaade energia kasutuse, muundamise innovaatiliste, arenduslike, uurimuslike suundadega seotud probleemistikku. Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine.
Teisest küljest on kaasaegsete muundurite peamisteks eelisteks kõrge kasutegur, väike mass ja väikesed mõõtmed, suur töökiirus ja kõrge erivõimsus, mis saavutatakse lülititalitlusega, kus pooljuhtseadiseid juhitakse ainult sisse/välja lülitamise põhimõttel. Elektriajamid. Elektriajamid on eriti tähtsad tooted jõuelektroonika vallas, mille aastakäive maailmas ulatub kümnetesse billionitesse eurodesse. Elektriajam on üldjuhul elektroonne süsteem, kus elektrimootor ühendatuna ülekandemehhanismiga käitab töömasinat (koormusmasinat) tarbides selleks elektrienergiat. Tüüpilise elektriajami üldistatud plokkskeem on näidatud joonisel I.1. Joonise ülemine osa kujutab elektriajami jõuahelat, kuna alumine osa kujutab juhtimissüsteemi. Vastavalt sisendsignaalile juhivad alalisvoolu ja vahelduvvoolu 10
Pumbad töötavad 5 min pärast seda kui klapp sulgub, või põleti kustub. Sellega eemaldatakse soojuse akumuleerumist (jahutab katla maha). Võimaldab pumpade katkendliku käivitamist. Iga 18 tunni järel tsirkulatsiooni pump lülitatakse 30 sek tööle. Sellega kontrollitakse pumpade tööd eemaldatakse vees olevad osakesed. Regulaator võimaldab üle kanda signaalid kaugemale. B1 - tuleva vee temp andur, B2 - väljuva vee temp andur, B3 - väliskeskkonna temp andur, Y1 - elektriajam ta mõjutab 3 käigulist ventiili ja sellega reguleeritakse tuleva vee temp. M1 - tsirkulatsiooni pump, mis juhitakse regulaatori poolt ta kindlustab vee pideva tsirkulatsiooni torudes. M2 - tsirkulatsiooni pump mis kindlustab tsirkulatsiooni katla suures süsteemis. Kui kasutada, keskkütte süsteemi, sel juhul soojusvõrgust tuleva vee temp võib kõikuda ja on vaja, et teha kaitsmist temperatuuri max piiri ületamisest. Sel juhul kas kaitseseadet. F 1 - kaitse
Pumbad töötavad 5 min pärast seda kui klapp sulgub, või põleti kustub. Sellega eemaldatakse soojuse akumuleerumist (jahutab katla maha). Võimaldab pumpade katkendliku käivitamist. Iga 18 tunni järel tsirkulatsiooni pump lülitatakse 30 sek tööle. Sellega kontrollitakse pumpade tööd eemaldatakse vees olevad osakesed. Regulaator võimaldab üle kanda signaalid kaugemale. B1 - tuleva vee temp andur, B2 - väljuva vee temp andur, B3 - väliskeskkonna temp andur, Y1 - elektriajam ta mõjutab 3 käigulist ventiili ja sellega reguleeritakse tuleva vee temp. M1 - tsirkulatsiooni pump, mis juhitakse regulaatori poolt ta kindlustab vee pideva tsirkulatsiooni torudes. M2 - tsirkulatsiooni pump mis kindlustab tsirkulatsiooni katla suures süsteemis. Kui kasutada, keskkütte süsteemi, sel juhul soojusvõrgust tuleva vee temp võib kõikuda ja on vaja, et teha kaitsmist temperatuuri max piiri ületamisest. Sel juhul kas kaitseseadet. F 1 - kaitse
o. koorma kaal antud tööulatuse korral; koormusmoment M=LQ; tõstekõrgus, paigaldamissügavus, rööbe s.o rataste vahe, baas, tagumine gabariit, koormuse langetamise ja tõstekiirus, Kraana põhiosad on torn, mis valmistatakse sõrestikkonstruktsioonina või toruna; nool, mis kinnitatakse liikuvalt torni ülemisse osa külge, pöördplatvorm, käiguvanker, kraana mehhanismid - noole- ja koormavintsid, pöördemehhanismid ja käitur. Rööbaskraanadel on mitmemootoriline elektriajam. Mõningatel kraanadel saab torni kõrgust muuta: neil on vastav teleskoopkonstruktsioon, mis muudab nad transportimisel mobiilsemateks. Kraana torn on kinnitatud pöördplatvormi külge ja pöördub koos sellega 3600 võrra. Pöördplatvormile paigaldatakse peale kraanamehhanismide ka vastukaal. Koorma tõstmisel tekkiva momendi võtab vastu nooletõstepolüspast ja sellise jõuskeemiga kraanatorn on peaaegu täiesti vaba paindekoormustest.
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, ...
annaabi.ee 
