Liikumise kirjeldamine: Sirgliikumine (lihtsaim näide translatsiooni ehk Ringliikumine (lihtsaim näide rotatsiooni ehk kulgliikumise kohta) pöördliikumise kohta) Koordinaat x (kaugus taustkehast) Koordinaadina toimiv nurk (nurk nullsihi suhtes) Koordinaadi algväärtus x0 (x väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Koordinaatnurga algväärtus 0 ( väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Ajavahemiku t = t' t0 jooksul läbitud teepikkus Ajavahemiku t = t' t0 jooksul läbitud pöördenurk s = x x0 = x (t = t' kui t0= 0) = 0 = (t = t' kui t0= 0) Kiirus ühtlasel liikumisel v = x/t = s/t (ühik 1 m/s) Nurkkiirus ühtlasel liikumisel = /t = /t (ühik 1s-1) Liikumisvõrrand ühtlasel liikumisel x = x0 + v t ...
Sirg- ja ringliikumise dünaamika Kordamine 1. Füüsikaline suurus jõud a. iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust b. mõõtühik 1N (njuuton); 1N on jõud, mis mõjub kehale massiga 1kg kiirendusega 1m/sruudus c. resultantjõud () kogu kehale mõjuv jõud. 2. Füüsikaline suurus liikumishulk ehk impulss a. Iseloomustab liikumisolekut: b. Liikumishulga jäävus. On üks olulisemaid, impulss on jääv, kui sellele ei mõju väliseid jõudusid. Kehtib nii Newtoni mehaanikas, kui ka kvantmehaanikas. 3. Newtoni seadused a. N. I seadus e inertsiseadus (kui ) - keha säilitab oma kiiruse seni, kuni talle ei mõju teised kehad. Liikumine on ühtlane. b. N. II seadus e dünaamika põhiseadus () kehale antav kiirendus, on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. c. N. III...
KEEVITUS ABB Firmast Teenused Kontakt Gallerii Teenused CNC-treimine ja freesimine Hambalõikepingitööd: sirg- ja kaldhammastega hammasrattad tigurattad sise- ja välishammasvööd plokkhammasrattad nuutvõllid Lehtmetalli painutamine Stoosimistööd Stantsimistööd Puurimine Tasalihvimine Ümarlihvimine Info: tel 54521564 [email protected]
Liikumine Liikumine on kehade asukoha pidev muutmine. Liikumist saab iseloomustada näiteks kiiruse võI trajektoori abil. s = tv. Liikumine võib peatuda, kui keha kuju, mõõtmed muutuvad või kui ette tuleb mingi takistuskeha/jõud. Liikumist esineb igasugust sirg- ja kõverjoonelist, külg- ja pöördliikumist, ringliikumist, ebaühtlast liiumist, perioodilist liikumist jne. Liiguvad need kehad, millele mõjub teatud jõud ja mis omavad kineetilist energiat. Mõjutavaid jõude on palju, näiteks gravitatsioonijõud, hõõrdejõud , gradientjõud, teised kehad, tuul, takistusjõud, mass jt tegurid. Kui poleks liikumist, siis kehad seisaks, nad omaks ainult potentsiaalset energiat,
Jaanus Mitt Elektrilised tööriistad Lintsaag (bandsaw) Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Lintsaage kasutatakse nii palkide ja prusside lahtisaagimiseks kui ka toorikute sirg- või kõverjooneliseks lõikamiseks. Tikksaag (stigsag) Tikksaag on elektriline käsitööriist puidu, metalli, plasti ja muude materjalide saagimiseks. Kasutatakse lõigete tegemiseks, samuti saematerjali tükeldamiseks. Nurgasaag (mitre saw) Kasutataksepuidu täppislõikamiseks. Lööktrell (impact driver) See seade sobib puidu, plasti ja metalli puurimiseks ning betooni, telliste ja kivi löökpuurimiseks. Hoidke tööpiirkond puhas ja tagage
Mehaaniline liikumine. Keha asukoha muutmine teiste kehade suhtes. Trajektoor. Joon, mida mööda liigub keha punkt [sirg-kukkuv kivi, pliiatsi teravik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeotsal. Kõver-lendav lind, kaaslasele vastu pead visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht.] Teepikkus. Trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Kiirus. Füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Kiirus=teepikkus:aeg v=s:t Liikumine, kus keha kiirus ei muutu ühtlaseks liikumiseks
Liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. Liikumist vaadeldakse alati teiste kehade suhtes. Liikumine on suhteline, sest see võib olla erinevate kehade suhtes erinev. Liikumine on pidev ajas, see tähendab, et keha ei saa samal ajal olla kahes erinevas kohas. Punktmass keha füüsikaline mudel, mis ei arvesta keha kuju ega mõõtmeid. Trajektoor joon, mida mööda liigub keha. Liikumist saab jagada: 1) Trajektoori järgi sirg- ja kõverjooneliseks: Ringjooneline liikumine on kõverjoonelise liikumise erijuhtum. 2) Kiiruse järgi ühtlaseks ja mitteühtlaseks. Ühtlane liikumine liikumine, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahedes muutub keha poolt läbitud teepikkus sama palju. Kõik muu on mitteühtlane. 3) Kulgev ja pöörlev liikumine Kulgeva liikuva keha kõikide punktide trajektoorid on sama kujuga.
a. Abipindade võte (kasutatakse harilikult) a.i. Abitasandite võte (abipinna liigiks abitasand) a.ii. Abisfääride võte (abipinna liigiks abisfäär; saab kasutada ainult tsükliliste pindade puhul) b. Uute kujutamiskiirte võte ( Silindriliste ja kooniliste pindade puhul on võimalik rakendada. ) 17. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Kui kummalgi pinnal leidub süsteem: sirg- või ringjoonelisi lõikeid ja kui pindade vastastikune asend ning paigutus ekraanide suhtes sobivad abipindade kasutamiseks. Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid sirg- ja ringjooni. Näiteks a. Joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged b. Pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned Asjaolu, et sfääriga saab pöördpinda lõigata mööda ringjooni, ongi aluseks abisfäärife võttele. 18
a. Abipindade võte (kasutatakse harilikult) a.i. Abitasandite võte (abipinna liigiks abitasand) a.ii. Abisfääride võte (abipinna liigiks abisfäär; saab kasutada ainult tsükliliste pindade puhul) b. Uute kujutamiskiirte võte ( Silindriliste ja kooniliste pindade puhul on võimalik rakendada. ) 17. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Kui kummalgi pinnal leidub süsteem: sirg- või ringjoonelisi lõikeid ja kui pindade vastastikune asend ning paigutus ekraanide suhtes sobivad abipindade kasutamiseks. Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid sirg- ja ringjooni. Näiteks a. Joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged b. Pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned Asjaolu, et sfääriga saab pöördpinda lõigata mööda ringjooni, ongi aluseks abisfäärife võttele. 18
erirelatiivsusteooria. Mass ja pikkus muutuvad Lorentzi teisenduste järgi. Liikumise põhjused Liikumise iseloomu muutumise põhjustena vaadeldakse füüsikas jõude. Liikumise põhjustega tegelev mehhaanika haru on dünaamika. Kinemaatika uurib liikumist põhjustele tähelepanu pööramata. Sirg- ja kõverjooneline liikumine Punktmassi sirgjoonelisel liikumisel võivad muutuda kiirusvektori moodul ja suund, kuna siht jääb samaks. Kõverjoonelisel liikumisel võib muutuda ka kiirusvektori siht. Kulg- ja pöördliikumine Jäiga keha niisugust mehaanilist liikumist, mille puhul keha kõigi punktide trajektoorid on paralleelsed ja kujult ühesugused, nimetatakse kulgliikumiseks ehk translatoorseks liikumiseks.
15. Mis on võnkeperiood? Ajavahemik, mille jooksul sooritatakse täisevõnge 16. Mis on tasakaaluasend? Pendli asend, kus pendel seisab paigal 17. Mis on amplituudasend? Asend, mil pendli koormis pöördub tagasi. 18. Mida nimetatakse kiiruseks? Tähis, mõõtühik? Füüsikaline suurus, mis võrdub teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.Tähis v,mõõtühik 1 m/s, 1 km/h jne. 19. Võrdle sirg- ja kõverjoonelist liikmist Ühe trajektoor on sirge, teise oma pole 20. Mida nimetatakse trajektooriks? Joon, mida mööda liikub keha punkt 21. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? Keha asukoha muutumist teiste suhtes.
Saetee on 2...5 korda kitsam kui ketassaagimise puhul, seega läheb vähem materjali kaduma. Ka võimaldab lintsaag tavaliselt saagida paksemat materjali (keskmiselt 150...300 mm) kui ketassaag. Et saelint on õhuke ja paindlik, on selle külgjäikus enamasti väike, mistõttu ei ole ka lõikepind sama kvaliteetne kui ketassaagimise puhul. Lintsae töölaud on sageli kallutatav. Lintsaage kasutatakse nii palkide ja prusside lahtisaagimiseks kui ka toorikute sirg- või kõverjooneliseks lõikamiseks. 5.Höövelpink(töövõtted,ehitus,kirjeldus). Höövelpink on paikne höövelmasin. Höövelpinki kasutatakse materjalide pinna silumiseks.Kõige sagedamini kasutatakse hööveldamist puidu töötlemisel. Puidu hööveldamiseks mõeldud höövelpingis kasutatakse lõikeriistana pöörlevat silindrilist noavõlli, mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad. Tooriki eelikumine on sirgjooneline.
tootlikkust. Enimkasutatavad on volframkarbiidi baasil karbiidkermised, näiteks WC- Co ja WC-TiC-Co. 5. Freesimine silinderfrees (a), otsfrees e. laupfrees (b), ketasfrees (c), sõrmfrees (d), kujufrees (e, f). Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. 2 Koostas: Reppy 21.11.2012 6. Puurimine Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuurie. spiraalpuuri (sele 2.40a, b), mis koosneb
väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes 4) sirgeid mööda - Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? - abitasapindade/ abisfääride võtet Mis on abitasandite võtte kasutamise eelduseks? - Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid sirg-ja ringjooni. Näiteks: a) joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged b)pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad ? - mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni ? - sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab lõikumisel ringjoone
väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes. 92. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? Kahe pinna lõikejoone tuletamisel kasutatakse harilikult nn. abipindade võtet. Kõverpindade korral avaldub selle võtte olemus järgmises lauses. Antud pinnapaari lõigatakse niisuguste lihtsate abipindadega (tasandid, sfäärid), mis lõikuvad kummagi antud pinnaga mööda lihtsaid jooni (sirg ja ringjooni); iga abipinna kaudu saadud lihtsad abilõiked omavahel lõikudes annavadki antud pindade lõikejoone punkte. Olenevalt valitud abipindade süsteemist, nimetatakse lõikumisülesande lahendamise võtet kas abitasandite või abisfääride võtteks. 93. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid sirg ja ringjooni. Näiteks,
mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. N=R/r Kiilrihmade profiilid: a koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- Hammasülekanne. A-hambumise profiil,B-ülekannete Tiguülekande põhielemendid: 1-tigurattas, kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b tüüpe:a,b,c-välise hambumisega ülekanne(a-sirg,b-kald,c- 2-tigu kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud noolhammastega),d-sisemise hambumisega ülekanne,e- riidest ümbris), c hammasrihm, d kiilrihma paiknemine rattapöia hammaslatt, f,g,h-kooniline ülekanne(f-sirg,g-kald,h- süvendis kaarhammastega)
Sellele lisandusid kubism ja konstruktivism- eeskätt kujutavast kunstist tuntud voolud, millele on iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus oli eesti luuleloos tähtis ühelt poolt julge eksperimenteerijana, teisalt kui järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Luulekogus "Geomeetriline inimene" loob Barbarus võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil- sirg-ja kõverjooned, kolm-ja nelinurgad, ringid jne. Tuntumaid luuletusi selles kogus on "Autoportree". Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Barbaruse luuletused on läbimõeldult ja eriliselt ülesehitatud, konstrueeritud. Modernistlike luuletuste üks iseloomulik komponeerimisvõte on teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile. 1920.-1930
Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirg- joont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni ja valjuhääldi selline vastastikune send, kus ellips muutub sirgjooneks.Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4.Töö käik. Mõõtmiseks lülitasime sisse ostsilloskoobi, heligeneraatori ning reguleerisime viimase
v). Detailsemalt muutmine (B, S või a muutmisel) tekitab suletud kontuuris 1)emj Ei= - telta /telta-t *n (telta - magnetvoo muutus aja telta-t jooksul (Lenzi reegel) ) 2)emj (tekitab suletud induktsioonvoolu) Ii= Ei/R (R- kontuuri takistus)3) voolu ja magnetvälja vastasmõjul tekib liikumist pidurdav jõud, selle ületamiseks tehtav töö muutub elektrienergiaks.b) avatud kontuuris- tekib ainult Eic) sirg juhis Oletame, et raami külg pikkusega l libiseb raamil kiirusega v läbides aja telta-t jooksul teepikkuse telta-s. Pindala vähenemise tõttu tekib Ei ...VALEM Ei suund määratakse parema käe reegli järgi (jõujooned peopessa, väljasirutatud pöial(juhi liikumise suunda), väljasirutatud sõrmed (Ei liikumise suunda))d) massiivjuhis(metallitükis, elusolendis, märjas maapinnas, merevees)Massiivjuhi võib jagada paljudeks mõttelisteks kontuurideks- tekitavad el.voolu, mida nim
Kui keha mõõtmed on väikesed võrreldes kaugusega teistest kehadest, võib keha liikumist vaadelda nii, nagu liiguks üksainus punkt Niiviisi tehakse näiteks siis, kui uuritakse planeetide liikumist ümber Päikese. Kui keha kõik osad liiguvad ühtemoodi, siis sellist liikumist nimetatakse kulgliikumiseks. Ka kulgliikumise puhul võib keha liikumist vaadelda materiaalse punkti liikumisena, sest liikumise iseloom ei olene sellest, keha millise osa liikumist vaadeldakse. Sirg- ja kõverjooneline liikumine Punktmassi sirgjoonelisel liikumisel võivad muutuda kiirusvektori moodul ja suund, kuna siht jääb samaks. Kõverjoonelisel liikumisel võib muutuda ka kiirusvektori siht. Kulg- ja pöördliikumine Jäiga keha niisugust mehaanilist liikumist, mille puhul keha kõigi punktide trajektoorid on paralleelsed ja kujult ühesugused, nimetatakse kulgliikumiseks ehk translatoorseks liikumiseks
*pole vahetult inimmeeltega tajutav; *levib tühjuses kiirusega, mis on võrdne valguskiirusega (300 00km/s); *on ulatuselt lõpmatu, kuid nõrgeneb kiiresti kauguse suurendades; *on pidev ja katkematu; *ei sega teisi elektrivälju; *omab energiat 4. Elektrivälja visualiseerimine Elektrivälja visualiseerimiseks e. piltlikuks kujutamiseks kasutatakse jooni, mille abil saab määrata elektrivälja mistahes punktis mõjuva elektrijõu suuna. Need jooned võivad olla sirg- või kõverjooned, neil on kindel suund, neid nimetatakse elektrivälja jõujoonteks. Definitsioon: Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont,mille igas punktis on elektrijõu suund selle joone puutuja sihiline. Elektrivälja jõujoone suund: Elektrivälja jõujoone suunaks loetakse kokkuleppeliselt suunda, mis ühtib elektrivälja asetatud pos. elektrilaenguga keha liikumissuunaga. Seega suunduvad jõujooned pos. elektrilaenguga kehalt neg. laenguga kehale võilõpmatusse.
lõikurit, töödeldava pinna kuju ja töötlemisskeemi. Eristatakse trei-, puur-, lihv-, hambalõike-, frees- jm. pinke. Freesimine: Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Freesid: Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena. Vastaselt otstarbele on kasutusel mitmesugused kuju ja konstruktsiooniga freese. Lõikehammastega varustatud tööpindade kuju järgi liigitatakse freese järgmiselt: otsfraas, laupfrees, ketasfrees, sõlmfrees, kujufrees, mille kuju kopeeritakse osaliselt töödeldavale pinnale. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel:
detailipartiide valmistamisel. Automaattreipingid jagunevad ühe ja mitme töövõlliga pinkideks. 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu , näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesimine on treimisest tunduvalt keerukam nii kinemaatika kui ka lõikuri geomeetria poolest. Freesimise kinemaatilised karakteristikud Pealiikumine on freesi pöörlev liikumine, kust saadakse lõikekiirus m/min v=Dn Freesimise geomeetrilised karakteristikud Sirghammastega freesiga ettenihkele vastufreesimisel saavutab laastu summaarne ristlõige
Diagrammid koostatakse termilisel meetodilkatsete aluselsaadud sulamite jahtumiskõverate järgi, kandes diagrammile kõik sulami kriitilised temperatuurid, mille juures toimub järsk jahtumiskiiruse muutus või temperatuuriseisak. Kristallvõre defektid : 1) Punktdefektid - vakants (vabaksjäänud sõlm kristallvõres ja sõlmede vahekohtades asuvad põhimetalli aatomid) ; lisandite aatomid põhimetalli kristallvõre sõlmedes või sõlmede vahel. 2) Joondefektid dislokaatorid (sirg-või kõverjoonelised kristallpindade katkekohad) , mõjutavad tunduvalt kristalliterade tugevust ümberpaiknemise tõttu , vähendades voolavuspiiri 1000 korda. 3) Pinddefektid teradevahelised eralduspinnad ja terasisesed dislokatsioonidest piiratud kristallvõre katkepinnad. Mõjutavad metallide omadusi mida rohkem eralduspindu, seda kõrgem voolavuspiir, suurem sitkus ja väiksem haprus.
47. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui lõiketasapind on paralleelne kahe moodustajaga. 48. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui lõiketasapind läbib tippu. 49. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks? Abistasandite võte ja abisfääride võte. 50. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Abitasapinnad lõikuvad kummagi antud pinnaga mööda lihtsaid jooni (sirg- ja ringjooned). 51. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad? Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega, kusjuures lõikejoonte arv võrdub poolmeridiaanide arvuga. 52. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone. 53
erikoormuste puhul. Jõuülekande Kinemaatiline viskoossus +100 C GL–1: Õli ei sisalda kõrgsurvelisandeid EP. Kasutatakse väikestel kiirustel töötavates ülekannetes kus madalad kiirused ja pinnasurved. GL-2: Õli tiguajamitele kus eelmise klassi õli pole piisav. GL-3: Õli spiraalhambumisega koonusülekannetele ja käsitsi lülitatavatele käigukastidele, millised töötavad mõõdukal kiirusel ja –koormusel (traktorid, liikurmasinad jms). GL–4: Ette nähtud kasutamiseks sirg- ja kaldhammastega hammasratasülekannetes. Õli sisaldab kõrgsurvelisandeid EP. Kasutatakse põhiliselt autode manuaalkäigukastides. GL–5: Õli on kõrge EP lisandite sisaldusega ja seda kasutatakse enamuse kaasaegsete autode, põllumajandusmasinate jm. masinate hüpoidpeaülekannetes. Võib kasutada ka käigukastides ja teistes ülekannetes kui valmistaja nõuab õli vastavust GL-5 klassile. Autotehnika puhul õlid GL-1…Gl-3 tähtsust ei oma. Reeglina tuleb kasutada tootja poolt
ümbris), b kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), c hammasrihm, d kiilrihma paiknemine rattapöia süvendis Rullpuks-keti ehitus: 1 ja 3 sarniirsed sisemised ja välimised ketiahela lülid, 2 telgpuks, 4 distantspuks, 5 pöörlevad rullid Hammasülekanne. A hambumise profiil; B ülekannete tüüpe: a, b, c välise hambumisega ülekanne (a sirg-, b kald-, c noolhammastega), d sisemise hambumisega ülekanne, e hammaslatt, f, g, h kooniline ülekanne (f sirg-, g kald-, h kaarhammastega) Tiguülekande põhielemendid: 1 tiguratas, 2 tigu Kolmeastmeline reduktor ja selle õlitus määrdeaine nivooni ulatuva ülekanderatta ja õlitushammasrattaga Külgmise vastuvõtusõlmega Schwarte piimaauto skeem: 1- välised ühendused, 2- piimapump, 3- piimahulga loendi, 4-
ühtlase sirgjoonelise liikumisega. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiirendus on null. Kui kiirusvektor aja jooksul muutub, siis on tegemist kiirendusega liikumisega. Kiirendusega liikumise puhul on kiirendus nullist erinev. Kiirendusega liikumise näited on vaba langemine ja ühtlane või ebaühtlane ringliikumine. Liikumise trajektoor Materiaalse punktina vaadeldava keha asukohad liikumisel moodustavad joone, mida nimetatakse keha trajektooriks. Sirg- ja kõverjooneline liikumine 5 Punktmassi sirgjoonelisel liikumisel võivad muutuda kiirusvektori moodul ja suund, kuna siht jääb samaks. Kõverjoonelisel liikumisel võib muutuda ka kiirusvektori siht. Kulg- ja pöördliikumine Jäiga keha niisugust mehaanilist liikumist, mille puhul keha kõigi punktide trajektoorid on paralleelsed ja kujult ühesugused, nimetatakse kulgliikumiseks ehk
Üldist Reduktorid võib projekteerida kas spetsiaalselt mingi masina jaoks või siis universaalsetena, kasutamiseks väga mitmesugustes masinates. Sel juhul valitakse need valmistajatehase kataloogidest ülekantava võimsuse ja soovitud ülekandearvu järgi. Eelistada tuleb väiksema astmete arvuga reduktoreid, kuid üheastmelised reduktorid on mitmeastmelistest palju kogukamad. Üheastmelised silinderratastega reduktorid on tavaliselt horisontaalsete võllidega. Hammasrattad võivad olla sirg-, kald- ja noolhammastega. Reduktorite kered on kõige sagedamini valatud malmist, harvemini keevitatud terasest. Võllid toetuvad kas veere- või liugelaagritele. Viimaseid kasutatakse peamiselt raskemasinaehituse reduktorites. Kaheastmelisi reduktoreid ehitatakse põhiliselt kahe skeemi kohaselt. Esimesel juhul sisend- ja väljundvõlli teljed ei ühti ning võllide otsad võib välja tuua reduktori kere ükskõik kummast küljest
piip ja klaas" kollaz ja süsi; "Klaas, karafiin ja ajaleht" kollaaz. Fernand Leger 1881-1955 - Maalikunstnik ja graafik, oli natuke ka keraamik. - Alguses oli ekspressionistliku kalduvusega, siis aga tuli Cezanne müjutus. - Leidis omapärase vormikeele, tõi sisse silindrimotiivi. Seda võib nimetada ka tubismiks. - Kasutab nii sirg- kui ka kõverjooni, on näha nii tasapinnalised kui ka ruumilised kujundid. - "La Couseuse"; "Laud ja puuviljad"; "Pulmad"; "Naine kassiga" Robert Delaunay (1885-1941) - Tema teosed ei ole nii tükeldatud. - "Elurõõm"; "Eiffeli torn"; "Pariis". Juan Gris (1887-1927) - Hispaania skulptor. - Alguses oli juugenidmees.
Kui tasand on parallelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi tippu. 67. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu. 68. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? 1) Abipindade võte * 1) a) Abisfääride võte * 1) b) Abitasandite võte * 2) Uute kujutamiskiirte võte 69. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Kui kummalgi pinnal leidub süsteem: sirg- või ringjoonelisi lõikeid ja kui pindade vastastikkune asend ning paigutus ekraanide suhtes sobivad abipindade kasutamiseks. 70. Kuidas leitakse sirge ja kõverpinna lõikepunktid? Tuleb võtta läbi sirge mingi abitasand, tuletada abitasandi ja kõverjoone lõikejoon ning leida viimase lõikepunktid antud sirgega. 71. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöörapinnad? Ainult mõõda ringjooni, kusjuures lõikeringjoonte arv võrdub poolmeridiaanide lõikepunktide arvuga. 72
Kaudne mõõtmine Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus Tihedus on füüsikaline suurus mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. =m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim. ühe keha asukoha muutust teise keha suhtes. Trajektoor- Tee, mida mööda keha liigub. (Trajektoori ärgi jaotatakse sirg- ja kõverjooneliseks liikumiseks) Tee pikkus- Trajektoori pikkus, mida keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. (Tähis- s ; põhiühik- meeter) Aeg- Näitab, kui kaua liikumine toimub. (Tähis- t ; Põhiühik- sekund) Kiirus- Kiirus näitab kui pika maa läbib keha ühes ajaühikus. (Tähis- v ; Põhiühik- m/s) Kiiruse järgi jaotatakse liikumist ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks. Ühtlase liikumise korral on läbitud teepikkus sama mis kiirus
Kaudne mõõtmine Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus Tihedus on füüsikaline suurus mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. =m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim. ühe keha asukoha muutust teise keha suhtes. Trajektoor- Tee, mida mööda keha liigub. (Trajektoori ärgi jaotatakse sirg- ja kõverjooneliseks liikumiseks) Tee pikkus- Trajektoori pikkus, mida keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. (Tähis- s ; põhiühik- meeter) Aeg- Näitab, kui kaua liikumine toimub. (Tähis- t ; Põhiühik- sekund) Kiirus- Kiirus näitab kui pika maa läbib keha ühes ajaühikus. (Tähis- v ; Põhiühik- m/s) Kiiruse järgi jaotatakse liikumist ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks. Ühtlase liikumise korral on läbitud teepikkus sama mis kiirus
- liikuvapunktitrajektoorina; rinqiooneksjoone antud punktis. K6veralja - kahepinnal6ikena. temak6verusringjoonel on sellespunktisuhine puutuja. Joone k6verust antud punktis vdljendatakse vastava k6verusringjoone Jooniliigitatakse: raadiusep6ordviidrtusena. 1) sirg-ja k6verjoonteks; K6verjoontekujutamisel tekib tihti vajadus 2) tasa-ja ruumik6verateks; k6verjoone kaare sirgestamiseksvoi tema ja anal00tilisteks. 3) graafilisteks pikkuse 0lekandmiseks teisele kdverjoonele. Joonisel5.1 on ndidatud vastav ldhis- konstruktsioonringjoonejaoks
Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele. Selles kihis leiavad aset kõik ilmaga seotud protsessid. Troposfääris kõrguse suurenede Tuul on looduslikel põhjustel liikuv õhk. Spetsiifilisema meteoroloogilise tähenduse kohaselt on tuul õhk, mis liigub paralleelselt Maa pinnaga. Tuul tekib seepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda. Tuule liikumine ei ole seda mõjutava Coriolisi efekti tõttu mitte sirg-, vaid kõverjooneline. Seetõttu tekivadki tsüklonid aladele, kus valitseb madalrõhkkond (õhk liigub sinna) ning antitsüklonid kõrgrõhkkonnaga aladele (sealt liigub õhk eemale). Erineva iseloomuga tuultele on antud palju erinevaid nimetusi. Näiteks püsivad tuuled on passaat, läänetuuled, idatuuled, sesoonsed tuuled on mussoonid, kohalikud tuuled on briis, mistraal, siroko, föön, tromb, orkaan jne. Tuule suund on tuule kiiruse vastassuund mis esitatakse tavaliselt
Eelistatuim on evolentprofiil, Liide saadakse detailide liitekoha kuumutamisega sulaks tehnoloogiliselt lihtne valmistada, ülekanne ei ole eriti tundlik või plastiks ja selle koha tardumisel jahtumise koostevigade suhtes(odav), võimalik muuta ülkekande omaduse, kui tulemusena. Viisid:sulatuskeevitus: kaarleekkeevitus, kasutada hamba profiiliks evolendi erinevaid om gaasikeevitus, plasmakeevitus surve e kontaktkeevitus. 35 Sirg- ja kaldhammastega hammasrataste Iseloomustus: + metallisäästlik, suure tootlikusega, hambumismoodulid ja sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega, protsessi hea jaotusläbimõõdud. automatiseerimise võimalus – liites metalli truktuuri …………………………………………………….……….. + halveneminse oht, sisepinged liites, pingete ++
keerukam; kaarhammastega rattad(koonusrattad). 34.Hammasratta hamba tööprofiili kuju. Tööprofiilide geom kuju peab tagama püsiva ülekandearvu hambapaari hambumisoleku ajal. Sellele tingimusele vastavate mitmete profiilide seast on eelistatuim evolventprofiil.1. Tehnoloogiliselt lihtne valmistada.2.Ülekanne ei ole eriti tundlik koostevigade suhtes.3. Võimalik muuta ülekande omadusi,kui kasutada hambaprofiiliks evolvendi erinevaid osi. 35.Sirg-ja kaldhammastega hammasrataste hambumismoodulid ja jaotusläbimõõdud. 36.Hammasülekande ülekandearv. u=vedav/veetav=nvedav/nveetav=1/2=d2/d.1=d2/d1=z2/z1,kus d1 ja d2-algringjoon; d1 ja d2-jaotusringjooned;z-hammaste arv. 37.Hammasrataste materjalid ja hammaste põhilised tõrked. 1.Teras 2.Malm 3.Mittematallid.Põhilised tõrked 1.Tööpindade väsimuskulumine.Esineb projekteeritust kauem töötanud ülekannetes.2. Hamba murdumine,kas hetkelise ülekoormuse või väsimuse tagajärjel.3
automatiseerida. Tänu tehnoloogia arengule on onfrees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, tööpingid tänapäeval üha täpsemad ja kiiremad, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse inimeste oskused paremad, tulemuseks on metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, valmistusaegade lühenemine ja kvaliteedi paranemine näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, jne. liistusooni, keermeid jm. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine freespink, puurpink, teipink, Höövelpingid töödeldavale toorikule. Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille CNC- freespink/töötlemiskeskus on mõeldud peamiselt lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena
koormuse suurenedes, kontaktpinna suur kulumine, madal kasutegur KETTÜLEKANNE Koosneb veetavast, vedavast hammasrattast ja ketist. Levinumad on hammasketid ja rullpuksketid. Hammaskette kasutatakse suurte kiiruste ülekandmiseks. Koosnevad plaatidest, mis on paari kaupa puksile pressitud. RULLPUKSKETID koosnevad sise ja välisplaatidest. Plaadid kinnituvad välimistele võllikutele, sisemised puksidele. EELISED : pikk tööiga(õlituse korral), kõrge kasutegur HAMMASÜLEKANNE Sirg, kald, noolhammastega silinderhammasrattad. Sirg ja kõverhammastega koonushammasrattad. EELIS: suur koormataluvus, väikesed mõõtmed, pikaealisus, töökindlus ja suur kasutegur, muutumatu ülekandearv,võimalus kasutad suurte võimsuste ja kiiruste juures. TIGUÜLEKANNE Kasutatakse ristuvate võllide korral. Suht suure ülekandearvuga, kuid madala kasuteguriga, kuumenevad pideval tööl, nõuavad spets materjale. Kasutatakse tõstemasinates. EELISEKS : sujuvus, suur ülekandearv,
Lpetadanudeli estvaade'|'|5kidavaadet'eleaksoonet'iasaidatuduktid 1'''7, Teha kindlaks nudeli servadja tahkude asendid ekaanide suhtesig kandaned adnd fabelitesse, /' III RJUTUSTUND 17 6isf id: IJ 1' Sioioonka!dqakskaani suhts ninetataks travnuka se!!sirg ja ta ristpojektsiooni vah!, 2' si|gl6igu pikkus vdubhapofunuusigatisnuksskolnnugas, ni!! kaatetiteks on l6igu palfvaaf pikkus ja ldigu otspuktide kaugust vah p6hikaanist v6j siis |6igu estvaat pikkus ja ligu otspunkfid kauguste vahe siekaaist,hk kokkuv6tlikulf:pojektsioo ijhelt, kaugusf vahe - feis|t vaateIt' slt
4*103/150,19 107,9 = 358,91 =347,42 = 26,63 5 2. Hammasülekande arvutus 2.1 Hammasrataste kõvaduse, termotöötluse ja materjali valik Hammasrataste materjal sirg- ja kaldhammasülekannetele 7,5 Terase mark 35CrMo Väike hammasratas: Termotöötlus: Parendamine ja kõrgsagedus karastamine Tooriku (hamba) kõvaduse intervall: 1= 48...53 Keskmine kõvadus: 48+53 1 = = 50,5 2 = 750 MPa Tooriku läbimõõt = 200mm Ketta laius = 125mm Suur hammasratas: Termotöötlus: Parendamine
joonkontaktkeevitust, frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, reljeefkontaktkeevitust, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, põkk-keevitust. tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse 7) Plasmakeevitamine keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg- Eristatakse kaudkaarega plasmakeevitamist ja ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. otsekaarega plasmakeevitamist, Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, Esimesel juhul kasutatakse kaudkaart, kus ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. elektrikaar põleb sulamatu elektroodi ja Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille plasmagaasi kokku suruva düüsi vahel
90) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda hüperbooli? Kui tasand on parallelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi tippu. 91) ) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda sirgeid? Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu. 92) Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? Abipinnad (abisfäärid ja abitasandid) ja uued kujutamiskiired. 93) Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Süsteem kummalgi pinnal (sirg- või ringjoonelised lõiked ning pindade vastastikune asend ja paigutus ekraanide suhtes peavad sobima abipindade kasutamiseks). 94) Kuidas leitakse sirge ja kõverpinna lõikepunktid? Tuleb võtta läbi sirge mingi abitasand, tuletada abitasandi ja kõverjoone lõikejoon ning leida viimase lõikepunktid antud sirgega. 95) Kuidas valida abitasapinnad kahe koonuse/silindri lõikejoone tuletamisel, et nad lõikaksid antud pindu mööda sirgjooni?
dq = dV dB = v = j j voolutihedus j= ´ 4 r 3 S j dV =Idl teist poolt nim. lineaarseks voolu elemendiks, esimene pool voolu mahuline element µ0 I (dl × r) dB = - Biot'-Safarti seadus 4 r3 1.3. Sirg- ja ringvoolu magnetväli µ 2I B= 0 b kaugus vooluga juhist, B-vektor on suunatud piki raadiusega b 4 b ringjoone puutujat, ringjoont nim. B-jooneks µ 2 IR 2 B= 0 - ringvoolu korral 4 3 (R + b ) 2 2 2 1.4. Lorenzi jõud Fm = q (v × B ) magnetiline jõud
c) Mudelimõistete järgi Mudelleerimist konstrueerimismetoodikas kasutatakse järgmistes valdkondades: - funktsioon (funktsionaalsed lahendusvõimalused), - füüsika (füüsikalised lahendusvõimalused), - kujundus (kujunduslikud lahendusvõimalused). d) Muude tunnuste järgi Liigitelu on võimalik samuti tunnuste järgi: · kujundusparameetrid (sirg-, kald, nool-, kaarekujulised hambad), · materjali liik (teras, plast, puit), · tükiarv (üksik-, seeria-, masstootmine), · valmistusliik (valu-, keevis-, pleki-, sepisdetailid), · suurus (suur-, väike-, miniatuurmootorid), · automatiseerimisaste (ilma aut.-ta, poolautomaatne, automaatne), · võimsus, kiirus (harilik, kõrgvõimsuseline mootor, alla helikiirusega lennuk) · kaal (raskemasinaehituse, masinaehituse, kergtoodete valmistamine),
Nendega kanatakse üle pöörlev liikumist ja muudetakse seda kulgevliikumiseks või vastupidiseks. Ülekande arv on konstante. Hammasülekanne koosneb kahest hammasrattast või rattast ja hammaslatist, mille hambad on omavahel hambumuses. Silinderratastega ülekandes on rataste teljed paraleelsed, koonusrataste puhul teljed lõikuvad ja tigu ülekannetes on nad risti. Hammasülekanne võib olla välishambumisega või sisehambumisega. Hammasrattaid valmistatakse sirg, kald ja kõverjooneliste hammastega. Hammasratas mis saab pöörlemise teiselt hammasrattalt on veetav, üks ja samahammasratas võibolla samaaegselt vedav ja veetav, siis nimetatakse teda vahehammasrattaks ja see ei muuda ülekande arvu vaid veetava ratta pöörlemis suunda. Hammasrataste hambumist nihutatakse laagritega. Planetaar ülekanneteks nimetatakse ülekandeid, milles on liikuvate telgedega hammasrattad. Ülekanne koosneb väli ja sisehambumisega hammasratastest
CIRCLE katkestatakse esimesest punktist teise punktini suunaga vastu kellaosuti liikumise suunda Käsklust BREAK saab valida: 1) Modify ribalt ikooni valimisega 2) Kirjutades käsuribale BREAK Kui valida käsklus BREAK: - Select objekt (valida objekt ja ühtlasi ka 1. katkestuspunkt) 11 - Specify second break point (valida 2. katkestuspunkt) PLINE (POLYLINE) tasandilise liitjoone joonestamine Käsuga PLINE saab joonestada sirg- ja kaarjoontest koosnevat tasapinnalist liitjoont. Joone üksikosad võivad olla kas null- laiusega, püsiva või muutuva laiusega. Joone üksikosa laiuse muutus on lineaarne. Käsku PLINE saab valida: 1) Draw ribalt ikooni abil 2) Kirjutades käsuribale PLINE Kui valida käsklus PLINE: - Specify start point (määra kindlaks alguspunkt) - Specify next point or [Arc/Halfwidth/Length/Undo/Width] Arc (a) jätkab joonestamist kaarena
neid ei arvestata; 6. Kergesti ülestöödeldav ja taastuv materjal; 7. Suhteliselt kerge ja tugev materjal eriti piki kiudu, mis võimaldab ehitada konstruktsioone avaga 100 m ja enam meetri; 8. Vastupidav tsüklilisele koormamisele dünaamiliste löökidega, mis võimaldab neid kasutada sildades ja maavärinaohtlikes piirkondades; 9. Puitu on võimalik liimida veekindlate liimidega, mis võimaldab liimida praktiliselt suvalisi ristlõikeid ja suvalise pikkusega nii sirg- kui kõverjoonelisi elemente; 49. Nimetage puitkonstruktsioonide puuduseid. 1. Puitkonstruktsioonide ebaõigel kasutamisel ja ekspluateerimisel puit mädaneb liigniiskuse ja rikneb kahjurite mõjul (keemiline kaitse ja õiged konstruktiivsed lahendused); 2. Muudab mahtu niiskuse hulga muutumisega; 3. Pideval koormamisel esinevad puidus küllalt suured plastilised deformatsioonid; 4. Tuleohtlik materjal. 50. Milleks kasutatakse ogaplaate? Ogaplaate kasutatakse puitsorestike
Näiteks, kui punktvalgusallikas panna punkti A, siis tema kujutis tekib punktis A1 . Kui aga valgusallikas panna punkti A1 , siis kiired läbivad süs- teemi samu teid mööda, ainult vastassuunas ja kujutis tekib punktis A. Geomeetriline optika kasutab tihti punktvalgusallikaid, mil- leks nimetatakse valgusallikat või eseme piirkonda, mille mõõtmed on palju väiksemad kui kaugus vaatluskohani. Valgus levib ühtlases (homogeenses ja isotroopses) keskkonnas sirg- jooneliselt. Selle tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju, mida näeme ekraa- nil eseme kontuuriga sarnase musta laiguna. Ruumi piirkonda, kuhu valgus ei satu, nimetatakse täisvarju piirkonnaks. Kui on tegemist rohkem kui ühe punktvalgusallika või suure val- gusallikaga, siis tekib lisaks täisvarjule ka poolvari, mida näeme ekraanil halli laiguna ümber täisvarju. Ruumi piirkonda, kuhu valgus
puhul.Ta on suunatud piki trajektoori kõverusraadiusest r väljapoole ja tema suurus C avaldub: C=v2/r,kus v-tuule kiirus.Valemist ilmneb,et see jõud on eriti suur suurte kiirustega keeristuulte korral,millede kõverusraadius r on võrdlemisi väike.Gradienttuul ja geostroofiline tuul:Alates 500-1000m kõrguselt(vabas atmosfääris)on hõõrdumine prakt.0,nii et tuul puhub piki isobaari.Sellist tuult nim.gradienttuuleks.Ta on kas sirg- või kõverjooneline ühtlane hõõrdumisvaba tuul.Sirgjoonelist gradienttuult nim.ka geostroofiliseks tuuleks.See on tuule lihtsaim juht,mis esineb sirgjooneliste isobaaride korral vabas atm.Sel korral osakesele mõjuvad ainult gradientjõud ja maakera pöörlemisest tingitud kõrvalekaldejõud,mis tasakaalustavad teineteist vastastikku.Kõverjoonelise gradienttuule korral tuleb arvestada ka tsentrifugaaljõudu.Tuule baariline seadus:Tuul tekib gradientjõu
annaabi.ee 
