7.1 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on tutvuda asünkroonmootorite ehitusega, tööpõhimõttega, põhi (sildi)andmetega, käivitamiseks ettevalmistamisega, selleks vajalike seadmetega, käivitamisega ja mootori põhiliste tööomadustega. 7.2 Aksünkroonmootori põhiandmed Mootori tüüp - AIR90L6 (90 - võlli tsentri kõrgus; L - pika kerega; 6 - pooluste arv) p= 3 (pooluspaaride arv) f= 50 Hz - 76% P= 1,5 kW IP = 54 n20 = 925 p/min cos= 0,72 U= 220V/380V I= 7,1A (kolmnurkühendus) I= 4,1A (tähtühendus) 7.4. Mõõdetud andmed 7.4.1 Tähtühendus- Joon. 7.4.1. Lühismootori käivitamine tähtlülituses: a põhimõtteskeem, b ühendused klemmlaual. n20 = 990 p/min (faasipinged) U1 = 231V U2 = 231V U3 = 232V (liinipinged) U12 = 394V U23 = 396V U31 = 398V I1 = 2,79A I2 = 2,99A I3 = 3,10A 7.4.2 Kolmnurkühendus Joon. 7.4.2 Lühismootori käivitamine kolmnurklülituses: a põhimõtteskeem; b ühendused klemmlaual. U12 = 228V U23 =...
ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V Tähtühendus neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, koormus peaks faaside vahel olema võrdne Aktiivtakistus tavaline takistus, eraldub soojus, põhjustatud laengukandjate ja aineosakeste vastastikmõjust, U ja I vahel faasivahet pole Induktiivtakistus põhjuseks induktiivpool, põhjuseks endainduktsioon, põhimõttliselt lisavooluallikas, mis takistab voolu muutumist, soojust ei eraldu, voolu kasvu korral pool
rööplülitus. Vooluresonants. Valemid tulevad tuletades täpselt samad. Ainuke erinevus mis üldse tekkis oli see et siin kasutatakse pooli juhtivust ehk induktiivtakistuse pöördväärtust ja kuna kondensaatoril on juba kasutusel pöördväärtus siis tesitkorda pöördväärtus võtta saame fC 7. Võimsused vahelduvvooluringis. Aktiivvõimsus P=U*I*cos Reaktiivvõimsus Q=U*I*sin Näivvõimsus S=U*I 8. Kolmefaasiliste vooluringide neutraaljuhtmega tähtühendus. Liini- ja faasisuurused. I=If U=sqrt(3)*Uf 9. Kolmefaasiliste vooluringide kolmnurkühendus. Liini- ja faasisuurused. U=Uf I=sqrt(3)If 10. Lülituse valik tarbijate ühendamisel kolmefaasilisse võrku. Kolmnurkühendus, tähtühendus 11. Voolutugevuse mõõtmine. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi jadamisi ja et laiendada mõõtepiirkonda kasutatakse voolutrafot 12. Pinge mõõtmine. Voltmeetri
ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V Tähtühendus neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, koormus peaks faaside vahel olema võrdne Aktiivtakistus tavaline takistus, eraldub soojus, põhjustatud laengukandjate ja aineosakeste vastastikmõjust, U ja I vahel faasivahet pole Induktiivtakistus põhjuseks induktiivpool, põhjuseks endainduktsioon, põhimõttliselt lisavooluallikas, mis takistab voolu muutumist, soojust ei eraldu, voolu kasvu korral pool
pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2. trafomähiste puisteinduktiivsust saab vähendada kui suurendada mähise kõrgust; vähendada mähise keerdude arvu; jaotada mähis osadeks. Millise trafomähise ühendusskeemi juures on liigpinged trafos kõige väiksemad (liinipinged võrdsed)? Maandatud neutraaliga tähtühendus. Milline mittesümmeetriline koormusvoolu sümmeetriline komponent läheb trafo sekundaarpoolest primaarpoole toiteahelasse üle ilma oluliste muutusteta kõikide mähiste ühendusskeemide juures? Pärijärgnevuskomponent; vastujärgnevuskomponent. Trafo pingemuutus on määratud tühijooksupinge ja tööpunkti pinge aritmeetilise vahega; sõltub sekundaarvoolu faasinihkenurgast; sõltub sekundaarvoolu suurusest; sõltub reaktiivvõimsusest kompensatsioonist.
A, D – ühikuta suurused B - Ω (oom) C – S (siimens) 3) Neliklemmi ringdiagrammi valem Esimesed kaks vektorit kujutavad endast voole lühisel ja tühijooksul, kolmas vektor aga voolu ühes koormusolukorras (joon.9.16). Ringjoone keskpunkt c asub neid vektoreid ühendavate sirgjoonte (ringi kõõlude) keskristsirgete lõikepunktis. Kolmefaasilised voolud 1) Mitmefaasiliste süsteemide sümmeetria tingimused 2) Sümmeetriliste süsteemide põhiomadus 3) Tähtühendus – liini ja faasi suurustevahelised seosed sümmeetrilistel koormustel L1, L2 ja L3 - kolme juhet, millega koormus e. tarbija on ühendatud generaatori faasimähistega (antud juhul algustega A, B ja C) nimetatakse liinijuhtmeteks. - iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. - liinijuhtmete vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks. U - liinipingete effektiiv- e. Tegevväärtus - faasipingete effektiiv- e
Nimipinge ja mähiste lülitus Un Sünkroonkiirus (pooluste arv) n0 Nimilibistus sn Joonis 2.12. Lühisrootoriga asünkroonmootori Nimikasutegur hn skeemitähis ja mähiste tähistamine [21]. Nimivõimsustegur jn Asünkroonmootori ühendamine toiteallikaga 1. Tähtühendus Tähtühenduse korral on mootori mähised ühendatud nii, et kolme mähise lõpud on omavahel ühes punktis kokku ühendatud. Seda punkti nimetatakse nullpunktiks. Mähiste algused on ühendatud toitesüsteemiga. Tähtühendust tähistatakse sümboliga Y. Tähtühendus on illustreeritud Joonis 2.13. b a Joonis 13. Asünkroonmootori tähtühendus. (a) skemaatiline tähistus; (b) toitekaabli ühendamine mootori klemmidele.
Faasivahe – kahe võnkumise faaside erinevus VAHELDUVVOOLU TEKITAMINE Generaator – seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks (vahelduvvool) Mehaaniline generaator – kasutatakse mehaanilist energiat KOLMEFAASILINE VOOL Kolmefaasiline vool koosneb 3st faasijuhtmest ja nulljuhtmest Faasijuhtmetes olev vool on üksteise suhtes 120 kraadi nihutatud Faasipinge – pinge 0-i ja faasi vahel KOLMEFAASILISTE TARBIJATE ÜHENDAMINE 1. Tähtühendus 2. Kolmnurkühendus Kolmefaasilise voolu korral ühendatakse faase võrdselt koormata.
Vahelduvvool Vahelduvvoolu generaator- Kui juhtmekeeru üks ots on ühendatud generaatori ühe kindla klemmiga K ja teine klemmiga L, siis juhtmemähise liikumisel läbi vertikaalasendi muutub väljundpinge polaarsus. a-b liigub üles ja paremale, e-d liigub alla ja vasakule, selle tulemusena muutub esialgne positiivne laeng K klemmil negatiivseka ja negatiivne laeng L klemmil positiivseks. K ja L klemmi vahel tekib sinusoidne vahelduvpinge. Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus ja reeglina ja suund muutuvad perioodiliselt. Osakeste liikumine on võnkumine ( triivi kiirus muutub perioodiliselt). f- voolutugevuse perioodiliste muutuste sagedus. T- periood, näitab ajavahemikku, mille tagant voolutugevuse mingi kindel väärtus kordub (i- hetkeväärtus, Im voolutugevuse amplituudväärtus, wt-faas, w- ringsagedus). Faas-f- näi...
Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Mahtuvustakistus- elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus. Liinipinge- kahe faas...
Soousulka mõõdetakse (J)- dzaulides. Kasutatakse: radiaatorid; triikrauad; keedukannud jt. 2. Magnetvoo tihedus Avaldame valemist Fm=B*l(ll)*I vootiheduse B = Fm / I*l(ll).Vootihedus on magnetvälja iseloomustav suurus, mida mõõdetakse elektromagnetilise jõuga, mis mõjub väljaga ristioleva 1m pikkusele ja 1A vooluga juhtmele. Vootiheduse mõõtühikuks on 1T(tesla). Vootihedus on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib magnetvälja suunaga. 3.Generaatirmähiste ja tarvitite tähtühendus Generaatormähiste tähtühendus- generaatori faasimähiste lõppude kokkuühendamisel tekib neutraalpunkt 0, millest väljub neutraaljuhe. Tavaliselt maandatakse mõlemad, mistõttu nulljuhtme potentsiaal on =0. Tarvitite tähtühendus- tarvitite ühendusviis ei sõltu toiteallikate faasimähiste ühendusviisist. Tarvitid ühendatakse tähte, kui nende nimipinge on toitevõrgu liinipingest (ruutjuur 3) korda väiksem. Tähte ühendatud tarvitid paiknevad liinijuhtmete ja nulljuhtme vahel.
Vahelduvool ALEKSEI LUKASIN Mõiste Vahelduvaks nimetatakse sellist voolu, mille suund ja suurus ajaliselt muutub. Tähistatakse AC või ~. Enamkasutatav on siinuspinge. Vahelduvvoolu eelised: lihtsama konstruktsiooniga mootor ja generaator kerge muundada alalisvooluks kerge muuta pinget trafoga Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Hetkväärtus muutuva suuruse mingi hetke väärtus. Tähistatakse väiketähega: pinge u vool i emj e Maksimaalväärtus suurim hetkväärtus Tähistatakse suure tähega koos indeksiga m: pinge Um vool Im emj Em Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Periood aeg, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused (sekundites) Sagedus perioodide arv sekundis Hz Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja enamikus Euroopa maades 50 Hz. Kui pikk on tööstussagedusliku voolu periood? Vahelduvvoolu ja -pinge keskväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge ...
Kolmefaasiline süsteem saadakse kolmest ühefaasilisest süsteemist generaatori mähiste vastava ühendamisega. 17)Millist kolmfaasilist ahelat nimetatakse sümmeetriliseks? Sümmetriliseks nimetatakse kolmfaasilist ahelat, milles kõikide faaside elektromotoorjõud ja pinged on suuruselt võrdsed, sama sagedusega ning üksteise suhtes nihutatud võrdsete nurkade võrra. (Nihkenurgad on 120 graadi). 18)Millal kasutatakse tarbija ühendamiseks kolmnurk-, millal tahtühendust? Tähtühendus K olmnurkühendus Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. 19)Millal kasutatakse kolme-, millal neljajuhtmelist ühendusskeemi?Miks? 20)Miks on kolmnurkühenduse korral faasi-ja liinivoolud erinevad? Kolmefaasilise tarviti kolmnurkühenduse puhul on liini- ja faasivoolud erinevad, sest punktid A,
Vahelduvvool Saamine Litsaim generaator koosneb magnetpooluste vahel pöörlevast raamist, mille otstele on kontaktrõngad, rõngaste vastu surutud harjade kaudu juhitakse vool tarbijani. Kui raam teeb ühe täispöörde, siis teevad vabad laengud ühe võnke. Standardne vahelduvpinge: pinge max (amplituud) väärtus Um= 311V pinge hetkväärtus u muutub pidevalt -311V....311V pinge keskväärtus Uk=0 pinge efektiivväärtus U= Um/(ruutjuur)2= 220V -311 kuni +311 siinuseliselt muutuv vahelduvpinge paneb hõõglambi sama heledalt põlema kui 220V alalispinge e. soojustoimed on võrdsed. Eelised *transformeeritav (trafode abil) *lihtsamad, odavamad, töökindlamad masinad *toodetakse 3 faasiliselt (energia parem jaotumine) Vahelduvpinge tekitab tarbijas vahelduvvoolu. Im- max väärtus i- hetkeväärtus I- efektiivväärtus Takistused vahelduvvoolu ahelates 1)Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks....
Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus Magnetvoog läbi pinna S nim. suurust, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori B mooduli pindala S ja vektorite B ja n cosinuse vahelise korrutisega. (1Wb)=BScos (1) Üks veeber on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim. nähtust, kus suletud juhtivas kontuuris tekib induktsioonivool magnetvoo muutumisel kontuuri askohas(2) Elektormagneetilise induktsiooni nähtuse avastas 1831a Faraday, kes tegi järgmise katse:(3) Faraday muretses endale vajalikud asjad ära, pani need kokku ja hakkas katsetama ühe teadlasega. Lülitades voolu sisse läksid teise tuppa vaatama... Induktsioonivoolu suunda määratakse Lenzi reegli abil.(4) Magneti põhjapooluse lähendamisel tekib juhtmekeerus vool, mille magnetväli on vastassuunaline B, joonisel seega üles, see on ka kontuuri normaali suun...
magnetsüdamik, mille uurdeisse on paigutatud staatori faasimähised. Pöörlev rootor paikneb staatori sees. Mootori juurde kuuluvad veel klemmikarp, jahutamiseks ventilaatori tiivik ja faasirootoriga mootoril harjad ning harjahoidikud. 64. 9.3.2 Kuidas tähistatakse asünkroonmootori mähiste alguseid ja lõppe? Mähiste algused U1, V1 ja W1, lõpud U2, V2 ja W2 65. 9.3.3 Millised on asünkroonmootorite ühendusviisid toitevõrguga? Tähtühendus ja kolmnurkühendus. 66. 9.3.4 Mida nimetatakse sünkroonseks pöörlemiskiiruseks? Rootori pöörlemine sünkroonselt staatori magnetväljaga. 67. 9.3.5 Mis on libistus ja kuidas seda mõõdetakse? Libistus ,,s" on suhteline pöörlemiskiiruse muutus. Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. (Välja- ja rootori pöörlemissageduste vahe suhe pöörlemissagedusse) n1 staatori sünkroonikiirus
abil? Vahelduvvoolu ahelate arvutamine on hõlpsam diagrammvektorite abil, kuna kompleksarvude ABC on meelest läinud. 2 18. Millest lähtudes valitakse kolmefaasilise tarviti ühendusskeem? Kolmefaasilise tarviti ühendusskeem valitakse lähtudes pingesüsteemist. Süsteemi 3x220 [V] korral valitakse kolmnurkühendus, sest U l = U f ning süsteemi 3x380 [V] korral valitakse tähtühendus kuna Ul = 3 U f 19. Kas kolmefaasilise tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist? Kolmefaasilise tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist. Tähtühendusega tarvitil on suurem võimsus kui kolmnurkühendusega tarvitil. P = 3 U l I l cos 20. Miks on kolmefaasilise tarviti kolmnurkühendusel liini- ja faasivoolud erinevad, aga tähtühendusel pole? Kolmefaasilise tarviti kolmnurkühenduse puhul in liini- ja faasivoolud erinevad, sest punktid A, B, C on
hargnemata osas vähima suurusega. Rööpahelate voolud võivad olla hargnemata osa voolust suuremad. Rööpahelas tekkivat resonatsi nimetataksegi vooluresonatsiks. 37.38. Kolmefaasilised vahelduvvooluahelad. Kolmefaasiline süsteem tähtühenduses. Kolmefaasiline süsteem kolmnurkühenduses. http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1114/materjalid.zip/kolmfaasi.html 39. Tarbijate tähtühendus. Kolmnurkühendus iga faasi takistus ZAB, ZBC ja ZCA ühendatakse vahetult vastavate liinijuhtmetega. Kuna iga faasitakistus lülitatakse siin liinipingele, siis tuleb liinipinget käsitleda kui tarbija faasipinget Ul=Uf. Faasivoolud tarbijates arvutame tavaliselt sümbolkujul: U& I&AB AB U&ABYAB ; Z& AB
suhtes faasipingele, mis on tähtühenduses tarviti puhul 3 korda väiksem liinipingest, mis on omakorda kolmnurkühenduses tarviti jaoks ühtlasi faasipinge (kolmnurkühenduse puhul Ul = Uf ), mida vattmeeter peaks mõõtma, et saada faasivõimsust. Seega vattmeetri pingemähisele langev pinge ongi 3 korda vajalikust väiksem, mis tasakaalustab vattmeetri voolumähise poolt mõõdetud 3 korda suurema voolu. Niiviisi loodud tähtühendus peab olema sümmeetriline: R l= RWU = R2 ( RWU on vattmeetri pingemähise takistus), sest ainult siis tekib liinijuhtme ja tehisneutraalpunkti vahel 3 korda väiksem faasipinge. Jällegi P = 3Pf kolmefaasilise ahela aktiivvõimsus 31. Pooljuhtseadiste klassifikatsioon - Pooljuhtideks loetakse aineid eritakistusega 10 -6 kuni 106 m, mis on suurem kui elektrijuhtidel ja väiksem kui dielektrikutel. Tähtsamad
(elektrivõrgust) saadava energia arvel nullist maksimaalväärtuseni ning teise ja neljandal veerandperioodil väheneb elektrivälja energia maksimaalväärtusest nullini. Sellise generaatori kondensaatori vahetusenergia suurust iseloomustatakse mahtuvusliku vooluringi hetkvõimsuse maksimaalväärtusega, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivvõimsuseks ja tähistatakse Q C. 8. Kolmefaasiliste vooluringide neutraaljuhtmega tähtühendus. Liini- ja faasisuurused. 9. Kolmefaasiliste vooluringide neutraaljuhtmega kolmnurkühendus. Liini- ja faasisuurused. Kolmnurkühenduse saamiseks ühendatakse esimese faasimähise lõpp teise faasimähise algusega, teise faasimähise lõpp kolmanda faasimähisealgusega ja kolmanda faasimähise lõpp esimese faasimähise algusega. 10. Lülituse valik tarbijate ühendamisel kolmefaasilisse võrku. Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega
.......................................30 Ahela tööreziimi uurimine vooluresonantsi korral..............................................30 20. Laboritöö nr.19.................................................................................31 Töö ja võimsuse mõõtmine ühefaasilises vahelduvvooluahelas.................................31 21. Laboritöö nr.20*................................................................................32 Kolmefaasilise elektriahela uurimine. Tähtühendus...................................................32 22. Laboritöö nr.21*................................................................................33 Kolmefaasilise elektriahela uurimine. Kolmnurkühendus...........................................33 23. Laboritöö nr.22.................................................................................34 Elektromagnetilise induktsiooni uurimine...................................................................34
5.1. Asünkroonmootori tööpõhimõte ....................................................................................... 37 5.2. Asünkroonmootori sildiandmed ........................................................................................ 40 5.3. Asünkroonmootori ühendamine toiteallikaga ................................................................... 40 5.3.1. Tähtühendus ................................................................................................................... 41 5.3.2. Kolmnurkühendus .......................................................................................................... 41 5.4. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 43 5.5. Generaatori ja mootori talitlus.........................................................................
Pingeresonants 92 6.14 Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpühendus. Vooluresonants 95 6.15 Võimsustegur 98 6.16 Aktiiv- ja reaktiivenergia 98 7 Kolmefaasiline vool 100 7.1 Kolmefaasilise voolu saamine 100 7.2 Generaatorimähiste ühendusviisid 101 7.3 Tarvitite tähtühendus 104 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus 107 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus 109 7.6 Pöördmagnetväli 111 8 Elektrimasinad 114 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte 114 8.2 Asünkroonmootor 115 8
telnet). Kaugfailisüsteemid. Võrkude Topoloogiad - Kohtvõrgu topoloogia all vaadeldakse võrgu- komponentide omavahelise ühendamise füüsilist ja loogislist viisi. Füüsiline topoloogia määrab ära, kuidas seadmed on füüsiliselt omavahel ühendatud ja loogiline topoloogia näitab, kuidas andmed võrgus läbi seadmete liiguvad. Olenemata võrkude suurusest ja keerukusest koosnevad nad kolmest põhilülitusest: kahe seadme vaheline ühendus, siinühendus ja tähtühendus. Eristatakse siin-, ring-, täht-, ja puutopoloogiat või nende kombinatsioone. Tähttopoloogia Kõik tööjaamad on ühendatud kaabliga ühe keskseadme külge, milleks on tavaliselt HUB või mõni teine sama tööpõhimõttega seade. Tähttopoloogia eelis on see, et kui ühel kaablil tekib mingi tõrge ja see lakkab töötamast, siis kõik teised kaablid jäävad sellest puutumata, ehk siis ühenduse kaotab ainult see seade mille kaabel lakkas töötamast. Miinus on aga HUB keskseade
2. Kolmefaasiline lülitus vooluvõrku tekitab reeglina vooluvõrgule ühtlase koormuse. 17 2.2.3. Keevitusmuundur Keevitusmuundur toodab keevitamiseks alalisvoolu. Sele 2.5. Keevitusmuunduri skeem Keevitusmuunduri ehitus 1. Lülitus vooluvõrku 2. Muunduri sisse-ja väljalülitus vastavalt või Y Y O välja lülitatud Y tähtühendus, esimene aste. Mootori käivitamine. kolmnurkühendus, teine aste. Keevitusvoolu tootmine. 3. Generaatori ajam - 4. Generaator. Koosneb magnetpoolustest koos mähistega: a) ergutusmähis b) ankur c) kollektor d) süsiharjad 5. Keevitusvoolu reguleerimine 6. Ventilaator. Jahutab nii ajamit kui generaatorit. 7. Keevitusjuhtme ühendamine keevituskäpaga e. Elektroodihoidikuga 8. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Muunduri puudused
1. Generaatori mähiste ühendamine kolmnurka. 2. Kuidas tähistatakse mähiste alguseid ja lõppe? Joonestada kolmnurkühenduse skeem. 3. Millega võrdub kolmnurkühenduse korral elektromotoorjõudude summa? 4. Kas kolmnurkühenduse korral saab tekkida lühisvool? 5. Milline seos on kolmnurkühenduse korral liini- ja faasipingete vahel? 6. Miks on väga ohtlik generaatori mähiste ebaõige ühendamine kolmnurka, kui ühes faasis algus ja lõpp ära vahetada? 58.Tarvitite tähtühendus 1. Joonestada neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kuidas ühendatakse hõõglambid kui nad on valmistatud 220 V pingele? 2. Joonestada neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kuidas ühendatakse elektrimootorid kui nad on valmistatud 380 V pingele? 3. Kas neutraaljuhtmes on vool kui tarvitid on võrdse takistusega (nn sümmeetriline koormus)? 4. Neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kas neutraaljuhtmes on vool kui
puhul võrdsed ja vastassuunalised, siis võivad resonantsi korral olla, voolud induktiivsusel ja mahtuvusel märgatavalt suuremad vooluringi summaarsest voolust I. Seetõttu nimetataksegi resonantsi rööpühenduse puhul vooluresonantsiks. 6. Võimsused vahelduvvooluringis. Vahelduvvool- perioodiliselt muutuv vool, mille väärtused korduvad kindla ajavahemiku järel. 7. Kolmefaasiliste vooluringide tähtühendus. Tähtühenduse saamiseks ühendatakse mähiste lõpud ühte ühisesse punkti ehk sõlme N. Samasuguse sõlme N1 moodustab tarbija ehk koormuse kolme faasi ühendamine. Kahte sõlme N ja N1 ühendavat juhet läbib vool, mis on võrdne süsteemi kolme eri faasi voolude algebralise summaga s.o. vool neid kahte sõlme N ja N1 ühendavas juhtmes on võrdne nulliga; seetõttu nimetataksegi seda juhet neutraaljuhtmeks. Sõlme, mida moodustavad
Kasutatakse multipöördusprotokolle. Kõik saadetavad paketid jõuavad kõigi vastuvõtjateni; vastuvõtja otsustab (aadressi järgi), milline pakett talle kuulub, ülejäänud viskab kõrvale. 3) kommuteeritavad (switched) võrgud. Nendes võrkudes kasutatakse switche, mis suudavad paketi päise järgi määrata, kellele see mõeldud on ja saata pakett edasi ainult sinna võrguossa, kus vastuvõtja asub. Sellist ühendust kasutavad näiteks switched Ethernet ja ATM. Topoloogiad: - Tähtühendus – kõik võrguseadmed on ühendatud üksteisega läbi keskse seadme (tähekujuliselt). Ühe seadme rivist väljaminek või kaabli riknemine ei halva kogu võrgu tööd. Näiteks Ethernet. 24 - Siinühendus – kõik võrguseadmed on ühendatus ühe siini külge. Siini otsad on termineeritud (ühendatud kaabli lainetakistusega võrdse takistiga maanduse külge). Kui kaabel kasvõi ühest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
