Kompressorid Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Suruõhku toodavad kompressorid. Kompressor on masina algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Levinumad kompressoritüübid: 1) Tigukompressor - gaas komprimeeritakse tigupaariga. 2) Membraankompressor kolb surub kokku membraani. Selleks ei ole vaja õli ning samuti ei tekita see müra, mistõttu kasutatakse just seda laadi kompressoreid meditsiinis ja toiduainetööstuses. Membraankompressori suureks miinuseks on kõrge hind.
töörõhuni. Selleks, et igale suruõhuseadmele poleks vaja hankida oma energiaallikat, kasutatakse enamikel juhtudel ühte keskset kompressorit ehk kompressorjaama, millest torustiku abil juhitakse suruõhk seadmeteni. Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse juhitava õhu puhtus. Puhas õhk pikendab kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite kasutamisega seotud nõudeid 8. Kompressorid, liigid ja nende iseärasused 9. Mis on kolb, membraan, tiivik kompressorid, iseärasused Kolbkompressor on tänapäeval enim kasutatav kompressori-tüüp. Neid kasutatakse suures töörõhkude vahemikus alates 100 ka kuni 100 MPa. Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel. Õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (õhk surutakse kokku). Nii töötavad kolb- ja tiivik-kompressorid.
SPM käivitamiseks PM reverseerimiseks Pneumaatiliste juhtimissüsteemide käivitamiseks Tifooni käivitsmiseks Kinkstonite läbipuhumiseks Katelde käivitamiseks Majandus otstarbeks. Laevades võivad olla eraldi kompressorid käivitusõhuballoonide ja majandus – õhuballoonide täitmiseks. Majandusõhu kompressorid on tavaliselt üheastme – lised ( 10 bar) REGISTRI NÕUDED: 1. Reverseeritavatele PM peab käivitusballoonis õhku jätkuma 12 X käivituseks, mitte reverseeritavatele PM peab käivitusõhku balloonis jätkuma 6 X käivituseks. 2. Masinaruumis peab olema vähemalt kaks käivitus suruõhuballooni, kui on kaks eraldi masinaruumi siis kumbagis masina ruumis võivad olla eraldi
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Alalisvooluajameid käitavad mitmesugused alalisvoolu mootorid Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus Sisepõlemismootori tüüpiline starter jadaergutusega alalisvoolumootor Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator alalispinge saadakse regulaatoriga alaldis Starter osadeks lahtivõetuna 6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad Alalis...
sisepõlemismootoriga järjest kõrgemale pürginud lennukid. Just sõjalennunduses leidsid esmalt rakendust erinevad ülelaadimismeetodid viisid, kuidas mootorisse minevat õhku survestada ja seeläbi igaks töötaktiks silindrisse rohkem küttesegu saada. Selleks olid kasutusel kahte tüüpi kompressorid nn. mehaanilised kompressorid ja turbod. Turbo tööpõhimõte Põhierinevuseks turboülelaadimise ja teiste kompressoritüüpide (Roots, topeltkruvi ja tsentrifugaalkompressorid) vahel on see, kust võetakse energia täiendava õhu pumpamiseks mootorisse. Nimelt on sisepõlemismootor vaatamata rohkem kui sajandipikkusele tehnilisele arengule endiselt üpris ebaefektiivne jõuallikas kütuse põlemisel eralduvast energiast läheb auto
Külmutil võib olla täheke, mis tähistab temperatuuri külmutis Külmkapid * - temp. kuni -6°C ei võimalda TO külmutamist, ostetud külmutatud toodete säilitamine kuni 7 päeva ** - kambri temp. kuni -12°C, säilitamine kuni30 päeva *** - temperatuur - 18°C, TO säilimisaeg kuni 3 kuud Külmkapp koos külmutiga Kahe eraldi uksega kapisüsteem Sektsioonid võivad olla vertikaalsuunas (side- by-side) Sektsioonidel võivad olla eraldi kompressorid Lülitusseadmed võivad olla eraldi paneelidel Külmkapp koos jahesahvriga Puudub külmutuskamber Suur tsoon keskmise temperatuuriga ( +10), mis sobilik enamiku köögiviljade ja jookide jaoks Mõnedel üks-kaks tsooni nullilähedase temperatuuriga Külmakeskused Side-by-side tüüpi kapisüsteemid, milles olemas kõik ülalpool nimetatud tsoonid Peamisel kohal toidujää valmistamise masin, samuti automaadid külmamahla ja/või gaseeritud vee valmistamiseks
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Panasonic REFERAAT Lauri Piisang TALLINN 2011 Panasonic Corporation on segmenteeritud firma, millel on väga palju tegevusalasid tegelikult jagunebki Ta tervelt 17'ks alafirmaks. Siin siis Panasonicu firmad ja mõned märksõnad nende tegevuse kohta: · AVC Networks Company - Audio/Video, TV, DVD, Blu-Ray · Panasonic System Networks Co., Ltd. - Valvesüsteemid, võrgukaamerad, VoIP, PLC · Panasonic Mobile Communications Co., Ltd. - Mobiiltelefonide mugavamaks tegemine ja lisavõimaluste loomine (andmevahetus teleka,arvuti või printeriga microSD kaudu) · Automotive Systems Company Navigatsioonisüsteemid,ECU,akud,mootorid,kompressorid · Panasonic Healthcare Co., Ltd. Haiglasüsteemid, Medical Imaging (röntgen ja sondid vist?) · Home Appliances Company kodutarbed (pesumasinad,mikrolaineahjud jne) · Lighting Company Va...
elektrimasinate generaatorite, kõrgsagedusgeneraatorite tõstukelektrimagnetite, trafode ja keevitustrafode remonti. Samuti teostatakse töötavate rootormasinate ja mehhaaniliste konstruktsioonide vibratsiooni mõõtmist ja analüüsi nende tehnilise seisukorra kontrolli ja diagnostika eesmärgil vastavalt rahvusvahelise standardi ISO-10816 soovitustele. Nimetatud kontrollimisele kuuluvad elektrimootorid, pumbad, ventilaatorid, suitsutõmburid, kompressorid, turbiinid, generaatorid nende ekspluatatsiooni protsessis erinevates tööstusharudes. Teostatakse vajalikke mõõtmisi ja arvestusi mehhanismide rootorite dünaamilise balansseerimise teostamiseks nende paigalduskohtades, ekspluatatsioonireziimides. OÜ Elektrimootorid Kvissentali tee 1a, Tartu e-post: [email protected] kodulehekülg: www.elektrimootorid.ee Elektrimootorid: Anti Säde telefon: (+372) 7402404 GSM: (+372) 5094016 Elektrimootorite ost, müük, remont. Hedriks OÜ
suuna järgi a) ühepoolse tööga b) kahepoolse tööga 11. Hüdromootorite põhiparameetrid. a) tarbitav max rõhk b) tarbitav vooluhulk c) arendatav võimsus d) arendatav pöördemoment e) neile vastav väljuva võlli pöörlemissagedus 12. Kompressorite liigitus. 1. Konstruktiivne lahendus a) kolbkompr. b) rootorkompr. c) turbokompr. d) tigukompr. 2. Õhu kokkusurumise kordade arv ühes seadmes a) üheastmelised b) mitmeastmelised 3. Liikuvus a) statsionaarsed kompr.jaamad b) teisaldatavad kompressorid ja kompr.jaamad c) iseliikuvatele masinatele paigaldatud kompressorid 13. Kombineeritud jõuseadmed. Enamus kaasaegseid iseliikuvaid masinaid on varustatud eelloetletud jõuseadmete kombinatsioonidega nt diisel-elektrilised jõuseadmed jne. Statsionaarsed masinad aga nt elektro-hüdrauliliste jõuseadmetega. Sellega seoses on kasutusel mõisted: a) ühemootorilised e grupiajamiga masinad – paigaldatud ainult üks jõuallikas, millelt käitatakse
siseelundid, lülisammas. Vibratsioontõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustest umbes 1/3. Peamiselt avastatakse seda endistel traktoristidel ja teistel põllumajandustöötajatel, samuti autojuhtidel, teedeehituse masinistidel, ekskavaatorijuhtidel, kraanajuhtidel, läbindajatel, puurijatel kaevandustes. Vibratsiooniallikaks võivad olla metalli- ja puidutöötlemise pingid, pumbad, kompressorid, ventilaatorid, puurmasinad, ehitusmaterjalide tõsteseadmed. Valgete sõrmede sündroom esineb vibratsiooni sagedustel f= 25-150 Hz ja amplituudiga A= 100 mikronit. Kivilõhkumisvasar vireeri sagedusega 63 Hz, mootorsaag tühikäigul - 125 Hz, saagides - 33-50 Hz. Vibratsioontõbi tuleb ilmsiks juba 5-aastase töötamise järel üldvibratsiooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5 aasta pneumovasaraga töötada. Tunnusteks on tundlikkuse vähenemine
käivitusvoolu ja momenti. Käivitamine sagedusmuunduriga on kõige paremaks viisiks mootori käivitamiseks ning pöörlemiskiiruse reguleerimiseks. Tänapäeval on sagedusjuhtimisega vahelduvvooluajam leidnud kasutust peaaegu kõigil aladel, kus traditsiooniliselt rakendati alalisvooluajamit. 8 KASUTAMINE Sünkroonmasinate põhilised kasutusalad on võimsad kompressorid, laeva veo- ja tüürimisajamid, veskid, pumbad, paberimasinad ja muud selle laadset. Väikesevõimsuselisi püsimagnetergutusega masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Nad on võrreldes asünkroonmootoritega kallimad ning konstruktsioonilt keerulisemad. Väikesevõimsuselisi püsimagnetergutusega masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Kuna tööpinkides täidavad niisugused mootorid sageli abi- ehk
vaiakaitsepeast ja haakeseadisest. Vibroramm löögienergia allikaks on suundvõnke- vibraator, mis kinnitatud elastsetele elementidele toetuvale alusplaadile ja varustatud löökuriga. Vibratsiooni tagajärjel hakkab plaat liikuma üles-alla ning annad lööke alasile, mis kinnitatud tugiplaadile. Viimane toetub vastava kinnitusseadme kaudu vaia peale. Kaasaegsete vibrorammide jõuallikatena kasutatakse peamiselt hüdromootoreid. 18. viimistlustöödemasinad: kompressorid. Masinad krohvimistöödeks. Masinad maalritöödeks (madal-, kesk- ja kõrgsurveseadmed). Puit- ja betoonpõrandate hööveldamis- ja lihvimismasinad. Iseloomustage .. seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid (kompressorid, krohvimismasinad). Kompressorid masinad algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Iseloomustab: väljuva gaasi rõhk, rõhu tõusu tase, tootlikkus, tarbitav võimsus, kasutegur
Kui õli on suurest tünnist otsa saanud, siis hakkab õlipüstolist tulema õhku. Õhumullide ilmnemisel tuleb katkestada õli laskmine ja seejärel asendada mootoriõli tünn. Käigukastides vahetatakse õlisid ja vedelikke samamoodi nagu mootoris. Vana õli lastakse vanaõli kogujasse. Kuna tavaliselt asub käigukasti täiteava keerulise koha peal, siis on seda kõige mugavam teha väikese survestatud tankuriga. Kompressorid Tänapäeva töökojas on enamus tööriistu ja tarvikuid käitatavad suruõhuga. Tavaliselt on töökojas üks kompressor, mis suruõhku toodab ja sealt jaguneb mööda torusid suruõhk laiali iga töökoha juurde ja/või vajaliku seadme juurde. Kui töökoda on suur või on erinevate töökohtade vahel pikad maad siis kasutatakse ka mitit kompressorit. Kompressor on seade millega toodetakse algsest vähemalt kaks korda suuremat suruõhku
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2.2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI ON IS...
Küsimused refereeritud osast 1. Torude tugevusarvutus – F= p*l*d ( p- rõhk, l-torupikkus, d-toru sisemine diameeter) 2. Voolupidevus – Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 𝑞1 = 𝑞2 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 𝑣1/𝑣2 = 𝐴2/𝐴1 Skeem 1 vihikus. 3. Kirchoffi seadus - Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. Skeem 2. 𝑛 𝑘 ∑ 𝑞𝑠 𝑖 − ∑ 𝑞𝑣 𝑗 = 0 𝑖 =1 𝑗=0 4. Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust • Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 5. Hüdrauliline löök – Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. V...
Sergei Dikarev MARETJALID LENNUKIEHITAMISEL REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 21(B) Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 23.03.2015 Allkiri:.................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1.MIS ON LENNUK?........................................................................... 2 2.ALUMIINIUMSULAMID....................................................................3 2.1Duralumiinium...................................................................................4 2.2Survetöödeldud alumiiniumsulamid....................................................5 3.MAGNEESIUMISULAMID......................
Autode hooldus- ja remondisüsteem Tehniline hooldus ehk tehnohoole Auto on nagu laps, mille eest tuleb hoolitseda ning mis maksab raha Kõige suurem ihnus on kokkuhoid õli arvelt Peeter Pedaja Tehniline hooldus Toote (seadme vms.) ekspluateerimise etapp, mis hõlmab kasutatava või hoitava toote töökindluse ja töövalmiduse säilitamiseks rakendatavad organisatsioonilised ja tehnilised abinõud: Töövõime vahetu tagamine (profülaktika, jooksva remondi, kontrolli) Tööks ettevalmistamine (reguleerimine, tankimine, diagnoosimine, määrimine) Tööd, millest enamik sooritatakse üksiksõlmi ja agregaate maha võtmata ja demonteerimata. Tehnilise hoole parameetrid on hooldava personaali suurus, varuelementide hulk ja ajalised näitajad. Tõrge Tõrge on seadme töövõime osaline või täielik kadu ( ühe või mitme põhiparameetri väljumine lubatud piiridest. Tõrke võ...
Kastepunkt- temperatuur, milleni tuleks õhu temperatuuri alandada, et õhus olev veeaur hakkaks kondenseeruma. Niiskus õhus ei ole soovitatav, sestap kasutatakse kuivateid süsteemides. Kasutatakse: Absorptsioonikuivateid (keemiline protsess)- õhk aetakse äbi erinevate kloriidsegude mil vesi jääb sinna reaktsiooni tulemusena Adsorptsioonikuivateid (füüsikaline protsess)- kasutatakse adsorbente, mis seovad vee endaga (füüsikaline nähtus) Suruõhu jahutamist Membraankuivatust 7. Kompressorid (joonised), eelised/ puudused Mahtkompressorid- suruõhk saadakse õhu ruumala vähendamise teel (õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (ühk surutakse kokku). Turbokompressorid- suruõhu saamiseks kasutatakse õhujuga. Õhk imetakse sisse ühelt poolt ning õhu suurenemine saavutatakse gaasimolekulide kiirendamisega (turbiin). Kolbkompressorid Eelised Puudused
tehnoloogilistes seadmetes keskkonna liikumisel suure kiiruse juures, keskkonna suuna muutustel torupõlvedes. Keemiatööstuses annavad tugevat müra turbokompressorid, tsentrifugaalpumbad; need tekitavad ka küllalt ebameeldivat müra. 200-1000 Hz juures on nende tekitatud müratase 100-125 dB. Õhu- ja gaasikompressorid tekitavad mürataseme 90-95 dB. Liha- ja piimatööstuses on mürarikkad ketas- ja lintsaed, vaakumaparaadid, purustid, ventilaatorid, kompressorid, konservide tootmine, klaastaara. Toitlustusettevõtetes annavad müra ventilatsiooni ja külmutusseadmed, tehnoloogilised operatsioonid. Tekstiilitööstuses tekita näiteks puuvilla kuivatamine sõeladel müra tugevusega 84-91 dB (0,5-1 kHz), villa kraasimine 83-85 dB (2-8 kHz), ketramine 84-99 dB (8 kHz), kudumine 91-98 dB (4-8 kHz). Kasutatud kirjandus: 1. Keskkonnafüüsika praktikumi juhend (kuuldelävede ja mürataseme mõõtmine) 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Heli 3
Lähte Ühisgümnaasium ÕHUSÕIDUKITELE MÕJUVAD JÕUD Referaat Autor: Olgert Viitak Juhendaja: Eric Virk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.JÕUD, MIS MÕJUVAD ÕHUSÕIDUKILE...........................................................4 1.1. TÕSTEJÕUD.......................................................................................... 4 1.2. FRONTAALTAKISTUS..............................................................................6 1.3. VEOJÕUD.............................................................................................. 6 1.5. HÕÕRDEJÕUD....................................................................................... 8 1.6. INERTSJÕUD.......................................................................
kompressorjaama laiendamine on küllaltki kulukas. Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse juhitava õhu puhtus. Puhas õhk pikendab kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite kasutamisega seotud nõudeid. 8 2.2 Kompressorite tüübid Erinevad kasutusvaldkonnad, töörõhud ja vajalikud suruõhu kogused esitavad kompressoreile erinevaid nõudmisi. Oma konstruktsioonilt jaotatakse kompressorid (sele 4): * Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel. Õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (õhk surutakse kokku). Nii töötavad kolb- ja tiivik-kompressorid. * Kompressorid, mis suruõhu saamiseks kasutavad õhujuga. Õhk imetakse sisse ühelt poolt ning rõhu suurenemine saavutatakse gaasimolekulide kiirendamisega ( turbiin). Sele 4 Kompressorite tüübid 2.2.1 Kolbkompressor 9
kompressorjaama laiendamine on küllaltki kulukas. Äärmiselt tähtis on ka kompressorisse juhitava õhu puhtus. Puhas õhk pikendab kompressori tööiga. Samuti tuleks kindlasti jälgida kõiki kompressorite kasutamisega seotud nõudeid. 8 2.2 Kompressorite tüübid Erinevad kasutusvaldkonnad, töörõhud ja vajalikud suruõhu kogused esitavad kompressoreile erinevaid nõudmisi. Oma konstruktsioonilt jaotatakse kompressorid (sele 4): * Kompressorid, kus suruõhku tekitakse õhu ruumala vähendamise teel. Õhk imetakse suletud anumasse, mille ruumala algul suurendatakse, seejärel vähendatakse (õhk surutakse kokku). Nii töötavad kolb- ja tiivik-kompressorid. * Kompressorid, mis suruõhu saamiseks kasutavad õhujuga. Õhk imetakse sisse ühelt poolt ning rõhu suurenemine saavutatakse gaasimolekulide kiirendamisega ( turbiin). Sele 4 – Kompressorite tüübid 2.2.1 Kolbkompressor 9
tangist. Üldiselt on õlipumbad hammasratas pumbaga. Väga suurtelmootoritel on tigu- või kruvipumbad vms. On ka olemas lubrikaator õlitus-kasutatakse väga suurte ristpeade puhul, sest nendes mootorites on raske õli tsirkuleerima panna. Lubrikaatoriks antakse tilk haaval õli vastavatesse kohtadesse. Näiteks ristpeaga mootorites on tehtudsilindrisse lubrikaator õlitus, mille jaoks on tehtud ka väiksed sooned, etõli ilusti laiali valguks. 46.Suruõhusüsteem, kompressorid ja balloonid.Suruõhu koosseisu kuuluvad(kompressor, balloonid, torusüsteem koosarmatuuri- ja mõõteriistadega). Suruõhusüsteem on ettenähtud suruõhu tootmiseks ja hoidmiseks, suruõhk on vajalik pea- ja abimasinatekäivitamiseks, difooni töölerakendamiseks ja vähesemal määral muudeks laevatöödeks(pneumaatilisd tööriistad) ja värvimiseks. Suruõhku toodetakse kompressoriga, mis pannakse tööle otse peamasina väntvõllilt või el.mootori pealt
Ühtlasi töötab mootor sel juhul stabiilsuspiiril, mis tavaliselt sünkroonmootorite puhul pole lubatav. 2.1.Suurevõimsuselised sünkroonmootorid Toitemuundurist toitmisel saab nimikiirusest väiksematel kiirustel mootori koormuse suurenemisel automaatselt suurendada mootori pinget ning mootori töö koormuse muutmisel seda stabiliseerida. Tänapäeval toodetakse ka väga suure, megavattideni ulatuva võimsusega püsimagnetitega mootoreid. Sünkroonmasinate põhilised kasutusalad on võimsad kompressorid, laevaveo- ja tüürimisajamid, veskid, pumbad, paberimasinad jm. 2.2.Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid Mikrolaineahjus kasutatav sünkroonmootor Väiksevõimsuselisi püsimagnetergutusega ,masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Kuna tööpinkides täiendavad niisugused mootorid sageli abi- ehk teenindusfunktsiooni, siis on hakatud neid nimetama servomootoriteks ning vastavaid ajameid servoajamiteks. Oma olemuselt on niisugused mootorid samuti
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud, tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid. ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast: 1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid. 2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jms) 3) Ehitusmaterjale, -tooteid, seadmeid ja sisustust tootvate, tarnivate või turustavate firmade infolehed: mate...
remondisüsteemist ning garaaziseadmete kasutamisest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. AUTODE TEHNOHOOLDUS. Autode töökindlus. Autode tööiga. Autode garantii ja seda mõjutavad tegurid. Hoolduse perioodsust mõjutavad tegurid. 3.2. TÖÖKOHAD JA TÖÖPOSTID. Kanalid. Garaazitõstukid. Kraanad. Talid (telfrid). Hüdropressid. Määrdepritsid. Õlivahetusseadmed. Kompressorid. Heitgaaside ärastusseadmed. Rehvide montaazistend. Rataste tasakaalustamisstend. Rataste seadenurkade kontrollstendid (rattasuunangustendid). Diagnostikaseadmed (diagnoosiseadmed). Pesuseadmed. 3.3. TUTVUMINE TÖÖKESKKONNAGA. Õppeeksursioonid 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · tehnohoolde põhimõisteid; · tehnohoolde perioodsust; · töökohtadel ja tööpostidel kasutatavaid garaaziseadmeid. 5. Hindamine
rõhu regulaatorit pannakse lõppfilter, millega eemaldatakse metallosad ja õli jäänused. Filter võib olla vilt või keraamiline filter.. Peale filtrit õhk läheb reduktorisse kus ta alandatakse vajaliku rõhuni. Kompressor. <4 Bar kasutatakse üheastmelist kompressorit (<12) <15 Bar, kas kaheastmelist kompressorit (<30) >15 Bar, 3 või enama astmeline kompressor (>220) <8 Bar membraan kompressor (*) spetsiaalkompressoritel Laba kompressorid on palju väiksemad kui kolb kompressorid. Nad on tunduvalt ühtlasemad. Tal on ühtlane töö ja ühtlase rõhuga suruõhk. Kruvi kompressor. Õhupuhastamine. Absorbtsioonkuivati. Seal tekkib keemiline reaktsioon, mille abil vesi eemaldatakse. 1 kord aastas tuleb element vahetada.. Tsentrifugaal- puhasti. Eelis: ei vaja hooldust, eemaldab ka õli, ei vaja lisa energiat ja on väga töökindel. Absorbtsioonkuivati
rõhu regulaatorit pannakse lõppfilter, millega eemaldatakse metallosad ja õli jäänused. Filter võib olla vilt või keraamiline filter.. Peale filtrit õhk läheb reduktorisse kus ta alandatakse vajaliku rõhuni. Kompressor. <4 Bar kasutatakse üheastmelist kompressorit (<12) <15 Bar, kas kaheastmelist kompressorit (<30) >15 Bar, 3 või enama astmeline kompressor (>220) <8 Bar membraan kompressor (*) spetsiaalkompressoritel Laba kompressorid on palju väiksemad kui kolb kompressorid. Nad on tunduvalt ühtlasemad. Tal on ühtlane töö ja ühtlase rõhuga suruõhk. Kruvi kompressor. Õhupuhastamine. Absorbtsioonkuivati. Seal tekkib keemiline reaktsioon, mille abil vesi eemaldatakse. 1 kord aastas tuleb element vahetada.. Tsentrifugaal- puhasti. Eelis: ei vaja hooldust, eemaldab ka õli, ei vaja lisa energiat ja on väga töökindel. Absorbtsioonkuivati
LAEVA ABIMEHHANISMID Abimehhanisme võib tinglikult Liigitada: Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed ,pumbad , kompressorid jne. ). Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Hüdrauliste mehhanismide mõiste
Kondensaadi väljahuhtimine toimub käsitsi. Balooni täitmine toimub kahe komressoriga. Peamasinad käivitatakse õhuga rõhul 15-30 bar. Käivitusõhk tuleb peakäivitusklappi, pärast seda silindrite käivitusklapide alla. Pärast peakäivitusklapi osa õhku läheb õhujagajasse. Vastavalt õhujagaja asendile läheb õhk käivitusklappi, kuhu õhujagaja lasi. Käivitusklapp avaneb ja peakäivitusklapist tulev käivitusõhk pääseb silindrisse. AC1; 2- Kompressorid AR1- Peakäivitusklapp AR4- Õhujagaja AT1; 2- Suruõhubalooni PI- Pressure Indicator PSL- Pressure switch low PT- Pressure Transmitter d- Väljalaskeklapid e- Control- and Working Air Sys. 44 2.3.4.1 Kompressorid Tüüp: ühekolviline- kaheastmeline kolbkompressor Tootja: Neuenhauser Kompressoren GmbH Mudel: NK 35.2.2 Kompressorite arv: 2 Tootlikus: 31 m3/h Komprimeerimise rõhk: 30 bar Pöörete arv: 1500 rpm Tarbitav võimsus: 7,5 kW
Puudub kompressor kuna kasutatakse nendes mootorites mehaanilisi pihusteid. Aga põlemiskamber on kujundatud sellisena et põlemine toimub esialgselt isohoorselt ja seejärel põlemine jätkub isobaarsena. Sisepõlemise mootori kasutegurid q = 1- 2 q1 DT keha kiirus on sama mis kineetiline energia. Kineetiline energia oli tühiselt väike ja ei avaldanud seetõttu DT protsessile märgatavat mõju. 1. Gaasi turbiinid, auru turbiinid. 2. Tsentrifugaal kompressorid. 3. Telgkompressorid. 4. Reaktiivmootorid. On tegemist väga suure kiirusega liikuvate gaasi või auru voolustega mille kiirus võib ületada helikiiruse. Nendes seadmetes on tegemist TD protsessidega . q = u + l J kg Rakendades TD esimesele protsessile e. voolusel, mis liigub meelevaldse ristlõikega kanalis/torus. Kusjuures see ristlõge võib meelevaldselt muutuda (suureneda/väheneda) on võimalik TD keha voolamise põhivõrrandid. Voolamise protsesse
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-kü...
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läb...
mootor on eriti töökindel muutuva kiirusega ajamites. 27 Reluktanstmootor (reluctance motor) on väljepoolustega sünkroonmasina vorm, milles puuduvad ergutusmähis ja püsimagnetid. Sellisel mootoril põhineb töö õhupilu magnetilise takistuse (ehk reluktantsi) muutumisel sõltuvalt rootori asendist. Sünkroonmasinate põhilised kasutusalad on võimsad kompressorid, laeva veo- ja tüürimisajamid, veskid, pumbad, paberimasinad jm. Väikesevõimsuselisi püsimagnetergutusega masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Nad on võrreldes asünkroonmootoritega kallimad ning konstruktsioonilt keerulisemad [4]. 4.4. Impulsstoitega mootorid Sammmootorid erinevad sünkroonmootori selle poolest, et pöörlev magnetväli tekitatakse neis mitte kolmefaasisile siinuspingega, vaid järjestikuste impulsside jaotamisega masina mähistel
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede sa...
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal a...
juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) c. Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Laeva süsteemid kujutavad endast hulk torustikke spetsiaalsete mehhanismide ,
sidesüsteemid), tootmisväljakute ümber rajatakse tulekaitseribad, organiseeritakse suuremate väljade (> 50 ha) puhul pidevad vaatlused. Samuti nähakse ette tegevused personalile masinate hoolduseks ja käitumiseks tulekahju korral. Abinõudena traktorid peavad olema varustatud: pikkade ülespoole suunatud sädemepüüdjatega varustatud summutitega; mootoris ei või kasutada plastvoolikuid, ainult metallühendused; masinatel kompressorid või võimalus kasutada suruõhku puhastamiseks; turbatolmu ladestumine masinale peab olema välditud - regulaarne puhastus; masinal peab olema veokonks või tross; masin peab olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega; Loomulikult peavad summutid olema summutid peavad olema puhtad ja terved ning välditud mootorist õli ja kütuse leke, masina jahutussüsteem peab toimima normaalselt Tootmisväljakute ümber rajatakse tulekaitsetsoonid, mis takistavad tule levikut mõlemas suunas
Käivitussüsteem Peamasinatele ettenähtud käivitusõhk on 15...30bar. Enne peakäivitusklappi asuvad tagasilöögiklapp ja läbipuheventiil. Peakäivitusklappi saab avada käsitsi nupu abil (masina silindrite läbipuhe teostamiseks) või siis automaatkäivituseks kasutatava solenoidklapi abil. Peamasinal auvaid käivitussüsteemi elemente võib näha fotol. Käivitusõhku toodetakse kahe kompressoriga. Kompressorid asuvad peamasinaruumis teisel tekil. Pressostaadid hoiavad käivitusõhuballoonides etteantud rõhku ning süsteem teostab iseseisvalt balloonide läbipuhet. Süsteemis on kaks suruõhuballooni, mis on paigutatud kompressorite alla pikali. Iga kahe aasta tagant tuleb balloon lahti võtta ja teha visuaalne ülevaatus. Iga viie aasta tagant tuleb teha hüdrauliline katsetus. Ballooni maht 1500l Testimisrõhk 45bar
kesk- seebivaht kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid vahtpolüstürool või, juust, tarrendid rubiinklaas Süsteemides, kus on tegemist suurte õhukogustega, võivad aerosoolsed osakesed tekitada häireid. Tuleb tarvitusele võtta meetmed, et enne õhu viimist süsteemi eemaldada aeerosoolsed osakesed õhus. Suruõhusüsteemid: perioodiliselt tuleb neil kompressorid lahti võtta ja puhastada seesmisi pindasi mere ääres näiteks hakkab kogunema keedusool, mis on metallide korrosioonikiirendaja. Kõik settekivimid on suuremal või vähemal määral poorsed. 2)Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Nt hapnik (O 2), raud (Fe). Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid
(keskmiselt kulub selleks 6-8 min.). Lühikatkestuste ajale on juurde arvestatud väike varu, mis kulub andmete salvestamiseks, programmide sulgemiseks ja arvuti väljalülitamiseks juhul, kui on tegu pikema voolukatkestusega. Lihtsalt kehva voolu puhul (voolutõuked, krooniline alapinge jne.) piisab ka filtrist. Toitevoolu filtrid on vajalikud eriti siis, kui arvutit kasutatakse suurte voolutarbijatega (võimsad elektrimootorid, kompressorid, külmutusseadmed) ühise toiteliini pealt. UPSil on sees ka äikesekaitse, mis vähendab seadmete kahjustamise riski. Kui UPS hakkab koormust toitma akudelt, informeerib ta sellest kasutajat lühikeste piiksudega. Kui aga akud on tühjenenud niivõrd, et energiat jätkub veel paariks minutiks, informeerib UPS sellest pideva heliga, mida ei saa välja lülitada. Kui kaitsta oma arvutit vooluvõrgu häirete eest UPSi või toitevoolu filtriga, jääb
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria kont...
nelja põhilisse gruppi: · olmeajamid, · üldtarbeajamid, · eritüüpi ajamid, · servoajamid. Alljärgnevas tabelis on toodud ajamitüüpide põhilised rakendused ja tunnused. Tunnus Olmeajamid Üldtarbeajamid Eritüüpi ajamid Servoajamid Kodutarbe- Ventilaatorid, pumbad, Testpingid, kraanad, Robotid, Rakendused ajamid kompressorid, segistid elevaatorid, tõstukid tööpingid Jõudlus Keskmine Madal Kõrge Väga kõrge Võimsus Madal ja Madal Kogu vahemik keskmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
