tõmmtes kontakt ankrut südamiku külge. Lülitusskeemi järgi eristatakse elektromagneteid: -rööpmähisega mähise vool on määratud ühiselt elektromagneti mähise enda parameetrite ja toitepingege. -jadamähisega mähis lülitatakse jadamisi jõuahelasse ning mähise vool on määratud mitte mähise enda parameetriga, vaid nende elektritarvitite vooluga (elektrimootorid, küttekehad vms.), milliste ahelasse elektromagneti mähis on ühendatud. Vooluliigi järgi: -alalisvoolu elektromagnetid -vahelduvvoolu elektromagnetid Ankru liikumise iseloomu järgi: -pöördankruga, ankur pöörleb ümber mingi telje või toe. -otsekäigulise ankruga, ankur liigub sirgjooneliselt. Vahelduvvoolu elektromagnetid Vahelduvvoolu elektromagnetite põhiline konstruktsiooniline erinevus seisneb selles, et nende magnetahel valmistatakse õhukestest (0,35...0,5mm) elektrotehnilise terase lehtedest, millised on teineteisest elektriliselt isoleeritud
7)induktiivsus- füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhis tekkinud eneseinduktsiooni emj'ga voolutugevuse muutumisel 1 ühiku võrra ajavahemikus. L= ; e-eneseinduktsiooni emj (V); ; - ajavahememik... Si: henri (H)- juhi induktiivsus on 14, kui voolutugevuse muutumisel 1A võrra 1s jooksul tekib temas induktsiooni emj 1V. 8)kuidas arvutada magnetvälja energiat(Wm tsaul J)?- Wm= ; L- induktiivsus (H henri) 9)mis on elektromagnetid?- raudsüdamikuga poolid; selle mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja mida suurem on voolutugevus poolis. Kasutamine: elektromagnetkraanad, telefonid, elektrikellad.
MIS ON PÜSIMAGNET? Püsimagnetid on magnetid, mis säilitavad oma omadusi pikaajaliselt. Püsimagneti ümber esineb magnetväli ning magnetjõud e. Tõmbe- ja tõukejõud. PÜSIMAGNETITE OMADUSED: Poolused (põhja ja lõuna), kus samasugused poolused tõukuvad ja erinvad tõmbuvad = tõuke- ja tõmbejõud). Magnetväli, mis on igal elektronil oma, kuid mis ühtib ülejäänud elektronväljaga. Magneti purustamisel poolused jagunevad magneti tükkides uuesti põhja- ja lõunapooluseks ning tekib uus püsimagnet. MIS ON MAGNETVÄLI? Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetväljas mõjuvad nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Magnetväli esineb nii püsimagnetitel kui ka elektromagnetitel. MAGNETVÄLJAJÕUJOONED Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon,milles igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud punktis. jõujoon näitab magnetvälja suunda ning tugevust. ----KUIDAS S...
KÕLAR 11RE KÕLAR • Kõlar ehk akustiline agregaat • Üksik seade/helisüsteem • 3 valjuhääldit – 3 ribaline • Tweeter, kesksageduskõlar ja woofer • valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, vooder, elektrilised kontaktid, viimistluse komponendid. AJALUGU • 1861 – Johann Philipp Reis • 1876 - Alexander Graham Bell ja Ernst Siemens • 1881 - Nikola Tesla • 1898 - Oliver Lodge • Elektromagnetid – püsimagnetid • Altec'i "Voice of the Theatre" kõlarisüsteem – 1945 ja 1955 KÕLARI TÜÜBID • Täisribakõlarid • Madalsageduskõlarid (woofer või subwoofer) • Kesksageduskõlarid • Kõrgsageduskõlarid KÕLARI EHITUS VIDEO • https://www.youtube.com/watch?v=lTkzxfIX4EY KASUTATUD KIRJANDUS • http://static.trustedreviews.com/94/e77ae2/31fa/15408-columa300setlblack.jpg • http://www.sonicflare.com/_Issue22_images_261MTMcherryoak450.jpg • https://
1. Mida näitab elektritakistus? Elektritakistus ehk takistus on elektrijuhi omadus takistada voolu liikumist. Juhi takistus on füüsikaline suurus, mis on võrdeline pingega ning pöördvõrdeline voolutugevusega. 2. Millest sõltub juhi takistus? 1) võib sõltuda juhi pikkusest 2) ristlõike pindalast) 3) juhi ainest 3. Valem:R=P l/S l = juhtme pikkus S = ristlõike pindala (1 mm2) P = eri takistus R = takistus 4.Mida tähendab sisuliselt 1 oom? Juhi elektri takistus on üks oom kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt on voolutugesus juhis 1 amper : 1 oom = 1volt/1amper 5. Kuidas takistus sõltub temperatuurist? Mida suurem on metall temperatuur, seda suurem on selle takistus. See on põhjustatud kristallvõre võnkuvate ioonide ja suunatult liikuvate vabade elektronide vastastikmõjust. 6. Mis on ülijuht? Ained mille eritakistus absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel muutub peaaegu nulliks. 7. Miks tekib madalatel temperatuuridel ülijuht...
Töötasid välja 1957.a välja ameeriklased John Bardeen, Leon Cooper ja John Schrieffer. Elektronide liikumist ilma vastastikmõjuta kristallvõrega seletab teooria elektronipaaride ehk Cooperi paaride tekkimisega. Sama põhjus, mis vähendab metallide harilikku juhtivust, tingib nende ülijuhtivust. Positiivne ioon, mis tõmbab enda poole kahte elektroni, tekitab elektronide omavahelise tõmbumise. Ülijuhtivad elektromagnetid, milles takistuse puudumise tõttu saab tekitada sadadesse ampritesse ulatuvaid voolusid ja seega ülitugevaid magnetvälju. Ülijuhtivad elektriliinid võimaldaksid vabaneda soojuskadudest energia ülekandel. Ülijuhte võib rakendada ülitäpsete magnetvälja mõõturite e magnetomeetrite, aga ka ülitäpsete voltmeetrite valmistamiseks Kõrgtemperatuuriline ülijuhtivus 1986.a saavutasid arvutfirma IBM Zürichi labori teadlased Georg Bednorz ja Alex
Selliseid andureid kasutatakse väikese koormusega katelde puhul kuna siin on soojusinerts suur ja andur reageerib aeglaselt. Peale selle väljundsignaal sõltub suurel määral ümbritseva keskkonna temperatuurist 11.Elektrilised täiturseadmed. Elektromagnetid. Elektromagnetilised täiturseadmed. Solenoidseadmed. Elektrilised täiturseadmed jaguneva Alalisvoolumootorid ja Vahelduvvoolumootor. Alalisvoolumootorid on automaatsüsteemides küllalt levinud täiturid. Alalisvoolumootori väljundsignaaliks on kas pöörlemissagedus või väljundvõlli pöördenurk. Alalisvoolumootori pöörlemissagedust saab reguleerida ankrupinge Ua muutmisega (ankurreguleerimine) või mootori pooluste magnetvoo muutmisega. Alalisvoolumootorites magnetvoog
Printerid Elise Kasak Mis on printer? Arvuti kirjutav välisseade, s.o. seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale. Ajaloost... Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk 13154,4 kilogrammi ja tarbis 125 kW elektrienergiat. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid: Löökprinterid: (odav, vähenõudlik, aeglane) Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Nõelmaatriksprinter Kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punk...
tagavad juhtimisprotsessist informatsiooni (tagasiside); juhtseade (kontroller) – pidevad või diskreetsed regulaatorid (kas kontrolleri, elektroonika, reelede või pneumokomponentide baasil, mis toimub juhtprogrammi järgi. Juhtseadme osad: -sisendmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, eraldusplokid, jms; -väljundmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, kaitseahelad jms; täiturid – releed, elektromagnetid, mootorid, ajamid jt; kasutajaliides – juhtseadme ja protsessi jälgimiseks, juhtimiseks ja programmeerimiseks. Programmjuhtimine koosneb järgmistest etappidest: 1. Protsessor pärib kõigi sisendite ning väljundite olekuid ning salvestab need vahemällu (juhtimisprotsessi kuju). 2. Protsessor töötleb saadud infot kasutajaprogrammi järgi. 3. Protsessor kirjutab uued olekud väljundkaardile. Väljundklemmid muutuvad uueks olekuks. Täitur (ingl
1. Püsi- ja elektromagnetid. Magnetvälja suund. Püsimagnet on 6. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud. Ampere'i 11. Magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja seadus. Magnetinduktsioon. Vooluga juhtmele magnetväljas terve pinna. kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui korrutisega. poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja magnetväljaga, tema suuna ...
1. Püsi- ja elektromagnetid. Magnetvälja suund. Püsimagnet on keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja suund on alati positiivselt negatiivsele. 2. Voolu magnetväli ja selle kirjeldamine. Jõujooned. Joonised. Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Magnetvälja jõujooned -mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Kruvireegel magnetvälja suuna määramiseks. Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja seda saab määrata kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, siis kruvi pöörlemissuund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja jõujoonte suunaga. 4. Maa magnetvälja poolused. Maakera põhjapoolkera...
Füüsika Magnetid Õpilane: Klass: Õpetaja: Tallinn 2014 Mis on magnetid? Me kõik teame magneti tüüpilisi omadusi: nad tõmbavad spetsiaalseid metalle enda poole, neil on põhja ja lõuna poolus, mis tõmbuvad vastand poolustega (põhi tõmbub lõunaga ja vastupidi). Magnetism koos gravitatsiooni ning tugeva ja nõrga aatomijõuga on üks neljast põhijõust meie universumis. Magnetid on asjad, mis tekitavad magnetivälju ja tõmbavad ligi metalle nagu näiteks raud, nikkel ja koobalt. Magnetvälja jõud tuleb välja magneti põhja poolest ning siseneb lõunast. Kõvad või püsimagnetid tekitavad kogu aeg oma magnetvälja ise. Pehmed või ajutised magnetid suudavad tekitada oma magnetvälja siis, kui teine magnetvälu on läheduses või väheke aega peale teisest magnetväljast lahkumist. Elektromagnetid tekitavad magnetvälju ainult siis, kui elekter läheb läbi nende mähiste. Kuidas magneteid teha? Kõik, mis m...
Milline on 3faasilise asünkroonmootori staatorimähise magnetväli? 3 faasimähise magnetväljade summaarse välja suund pöörleb ruumis ühtlase kiirusega mis on proportsionaalne toitepinge sagedusega. Kus paiknevad asünkroonmasina mähiste magnetväljad? Staatorimähise väli läheb läbi õhupilu staatorist rootorisse; rootorimähise väli läheb läbi õhupilu rootorist staatorisse. Mis järjekorras järgnevad staatori pinnal vahelduvoolumasinate staatorimähiste faasitsoonid? A-Z-B-X-C-Y. Asünkmootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja vahetada omavahel 2 mootorit toitvat faasijuhet. Mille poolest erineb asünkroonmasin sünkroonmasinast? Sünkroonmasinal on püsimagnetid v elektromagnetid rootoril; sünkroonmasinal on rootori pöörlemiskiirus tööolukorras alati võrdne pöördvälja pöörlemiskiirusega. Mis on 2kihilise mähise tunnuseks elektrimasinas? Igas uurdes 2 poolikülge. 2 pooluspaariga vahelduvvoolumasina staatoril on 24 uuret. Kui suur on poolusejaotus? 6...
Ilgal juhi tuleb leida takistus 0 kraadi juures R-R0/R0 Takistuse t äitab, kui suur on takistuse suhtelie muutus 0 kraadi juures kui t tõuseb 1 kraadi Takistuse sõltuvust temperatuurist kasutatakse takistustermomeetrit ÜLIJUHTIVUS Mõningate ainete omadust kaotada ülimadalatel temperatuuridel omav takistust nimetatakse ülijuhtivuseks Kriitiline temperatuur temp , kus aine läheb ülijuhtivasse olekusse Ül juhtivuse kasutamine: 1)ülijuhtivad magnetid elektromagnetid tuumauuringud, kiirendid, tuumamagnetresonantstomograaf 2)ülijuhtivad elektriliiid 3) ülitäpsed magetvälja jaa elektrivälja mõõteriistad TÖÖ JA VÕIMSUS Võimsus on ajaühiks vabanev energia Nimivõimsus max võimsus, millel seade võib pikaajaliselt töötda Nimipinge-pinge millel seade asendab nimivõimsust Joule lenz Elektrivoolu toimel juhist eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhui takisusega R ja voolu kestvusega t Q=I2Rt
katsetrass, millel katsetakse uusi ronge. TR-08 on hetke kiireim saksa-tüüpi rong, mille rekord on 2003. aastal saavutatud 501 km/h. Sakslaste süsteemidega on loodud ka maglev-rongi raudtee Shangai ja Pekingi vahel, rada on 30 kilomeetrit pikk ning selle läbimiseks kulub umbes 8 minutit. 3 2. Magnetpatjadel rongi tööpõhimõte Iga vaguni kanderaamistiku külge on kogu selle pikkuses kinnitatud elektrooniliselt reguleeritavad elektromagnetid , mis koos alloleva juhtrööbaste küljes paiknevate magnetitega kergitavad rongi üles. Teised magnetid hoiavad rongi tasakaalus. Juhtrelssi ehk rööbastesse paigutatud mähised tekitavad magnetvälja, mis veab rongi edasi. Magnethõljukrongidel puudub mootor selle traditsioonilises mõistes. Veojõudu tekitab elektromagnetite süsteem ehk kasutatakse magnetväljade vastastikust tõmbavat ja tõukavat
peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Trummelpidur osadena 3 Trummelpidur Mootori võllile kinnitatud pöörlev ketas 1, mis vedruga 2 surutakse vastu ketast 4, 2. Ketaspidurid mille külge on kinnitatud elektromagnetid 3. Elektromagneteid nagu ka liuguritena 1.1 Pidurimehhanism töötavaid tikkpolte 5 on kolm, nad on 1.2 Põhiosad paigutatud sümmeetriliselt teineteise suhtes 120 nurgakraadise nihkega. Ketas 4 saab vabalt liikuda liuguritel. Elektromagnetite (mootoriga üheaegselt) sisselülitamise järel kettale 4 kinnitatud ankrud tõmbuvad
4.3 Kaudse (võimerrdusega) juhtirnisega pneumojaotid Į9 5. EĮektromaņretid ja nende kommuteerimine 24 5.1 EĮektromagneti tÖöpõhimõte 24 5.2 AlalisvooĮu elektrornaņetid 24 5.2.lAlakisvooļumaņetite iseloomustrrs 25 5.2.2AlaĮisvoolumaņetitekomrnuteerimine 25 5.3 Vaheįduwoolu elektromagnetid 27 5 3.1 Vahelduwoolu magnetite iseloomustus 2g 6 Lulitid ja releed 29 6.1 Ltilitite kirjeldamisel kasutatav tenninoloogia zg 6.2 Elektriltilitite juhtimine 3 lülitįd I 6.2.l Mehaaniliselt juhitavad 3l 6
poole suunas. Kui juhe paikneb piki jõujoont, siis magnetväli ei mõju talle mehaaniliselt. Omadus II Kui juhe liigub magnetväljas, siis indutseeritakse temas elektromotoorjõudu. Elektromagnetiline induktsioon kui nähtus seisneb selles, et magnetvälja muutumine juhtme ümber või juhtme ümberpaiknemine magnetväljas kutsub esile elektromotoorjõudu. 9. Püsimagnetid, elektromagnetid, magnetahelate konstruktsioonid Püsimagnetid on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui magnetväli puudub. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Elektromagnetiteks nimetatakse ferromagnetilise (pehme magnetmaterjali) südamikuga pooli. Sellise südamiku magneetuvust saab muuta, muutes mähise voolutugevust
2008). Vaske kasutati mitmete sulamite, nagu näiteks pronksi või arseenpronksi, saamiseks. Sulameid kasutati ka laevaehituses, lennukimootori detailide, müntide valmistamisel. (H.Karik, 1984) Tänapäeval kasutatakse vaske laialdaselt elektritööstuses, kuna ta on suurepärane elektrijuht ja teda võib pressida ja tõmmata isegi nii peenikesteks traatideks, mille diameeter on 0,025 mm. Vasktraate kasutatakse nii majapidamise elektriahelates kui ka elektrikaupade juhtmestamisel. Elektromagnetid, generaatorid ja mootorid sisaldavad samuti sageli vasktraatidest mähitud mähiseid. Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. (Leelo Laurits jt, 2004) Metallurgias kasutatakse peamiselt vasesulameid, millest valmistatakse seadmeid keemiamasina- ehituse tarvis, vaakumaparatuuri, destillatsioonikatlaid. Tsehhis, kus on kergestisüttivaid või plahvatavaid aineid, võib töötada üksnes vaskvasarate, -peitlite ja – kruvikeerajatega
teravikust eraldub elektronide voog jäävad valguse lääts lainepikkuse suurusjärku · Elektronide ··Tunnelivoolu vooge koondavad Elektronide lainepikkused onteraviku tugevus sõltub kaugusest valgusest objekti mis palju väiksemad, elektronläätsed pinnadetailidest annab elektromagnetid elektron mikroskoobile parema lahutusvõime ·Elektronide Kujutislainepikkus ··Voolutugevuse muudetakse muutusedsõltub nähtavaks annavad fotoplaadil informatsiooni nende kiirendamise pinnareljeefist (varasemvahest potentsiaalide tehnoloogia) mida suurem võionvalgustundlikul
sormede suunaga, siis mojub juhtmele joud poidla suunas. II omadus: Kui juhe liigub magnetvaljas, siis indutseeritakse temas elektromotoorjoud. Indutseeritud elektromotoorjou suund maaratakse parema kae reegi abil: Kui magnetvoo tiheduse vektor on suunatud parema kae peopessa ja juhe liigub korvaleviidud poidla suunas, siis juhtmes indutseeritud elektromotoorjou suund uhtib valjasirutatud sormede suunaga. 9. Püsimagnetid, elektromagnetid, magnetahelate konstruktsioonid. Püsimagnet on keha, mis on pusivalt magneetunud ka siis, kui valine magnetvali puudub. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Ferromagnetilise sudamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Keevitustrafo magnetahel, Vaikese voimsusega trafo magnetahel, Relee voi lulitusseadme magnetahel, Rongassudamikuga trafo magnetahel ehk toroid 10. Trafo otstarve. Trafosid kasutatakse
Kasutatakse autodel. Pneumaatilises piduriajamis kannab jõudu 0,6...0,8 MPa rõhuga suruõhk. Pidurdusjõu suurendamiseks ja pidurdamise kergendamiseks kasutatakse võimendeid. Pidurivõimendid võivad olla järgmist tüüpi: · Vaakuumvõimendi · Hüdrovõimendi · Pneumovõimendi · Hüdrovaakuumvõimendi. Hüdropneumaatiliste pidurite korral on kasutusel segaajam. Elektrilise ajamiga pidurite korral on jõu edasikandjateks elektromagnetid. Kaasaegsetel autodel on mitteblokeeruvad pidurid, mis tähendab seda, et rattad ei hakka isegi liiga tugeva pedaalile vajutamise korral lohisema. Mitteblokeeruvaid pidureid nimetatakse ABS-piduriteks (anti-lock brake system). Eeliseks on, et pidurdatav auto säilitab juhitavuse kõikides olukordades. Autode hüdropidurid 10.1.2 Pidurite hüdraulilise ajami ehitus Auto hüdroajami põhiosad on : · piduripump (peasilinder), · töösilindrid ja torustik.
skeemi töö sõnalise kirjelduse koostamine; talitlustingimuste esitamine loogikafunktsiooni algebralise avaldise, oleku- tabeli või Karnaugh´ kaardi kujul; loogikaavaldise minimeerimine; juhtimisskeemi koostamine. Talitluse kirjeldamiseks loogikaalgebra terminites jagatakse ahelais esinevad signaalid kolme rühma: sisendsignaalid käsklussignaalid ja anduritelt antavad signaalid; väljundsignaalid täiturelemente (kontaktorid, elektromagnetid, kontakti- vabad kommutatsiooniaparaadid jne) tööle rakendavad signaalid; vahesignaalid kõik ülejäänud signaalid, milliste toime piirdub lülituse enda raamidega. Ülaltoodu selgitamiseks esitame ühe loogikalülituse sünteesi näite. Näide: töömasinal on kolm elektriajamit. Tehnoogilise protsessi tingimuste järgi tohib töötada igal ajahetkel ainult üks neist. Samuti on lubamatu, et ükski elektriajam ei tööta.
1. Kuidas vooluga juhtmed üksteist mõjutavad?. a) Millise jõu tekitavad vastassuunalised voolud? b) Millise jõu tekitavad samasuunalised voolud? 25.Magnetvälja mõju likuvale elektronile. 1. Mida nimetatamse Lorentsi jõuks? 2. Milline on liikuvale elektronile mõjuva jõu suund? 26.Materjalide magneetimine. 1. Kuidas liigitatakse materjalid magneetimise seisukohalt? 2. Elektromagnet. Elektromagneti ehitus. 3. Kui kaua säilitab elektromagnet oma omadused? 4. Kus leiavad elektromagnetid laialdast kasutamist? 27.Magnetiline hüsterees. 1. Mis tekib alati vahelduva magnetvälja ümber? 2. Milleks muutub terassüdamik mis asub vooluga poolis? 3. Mida nimetatakse terase magnetiliseks küllastuspiiriks? 4. Mida nimetatakse jääkmagnetismiks? 5. Millistel terastel on jääkmagnetism väiksem? 6. Kuidas jääkmagnetismi kaotada? 7. Mida nimetatakse jääkvoolutiheduseks e. remenentsiks Br? 8. Mida nimetatakse koertsitiivjõuks Hc? 9. Mida nimetatakse hüstereesisilmuseks? 10
Hüdrauliline ajam on ehituselt sarnane siduri hüdruajamiga. Kasutatakse autodel. Pneumaatilises piduriajamis kannab jõudu 0,6-0,8 Mpa rõhuga sururõhk. Pidurdusjõu suurendamiseks kasutatakse võimendeid. Pidurivõmendid võivad olla järgmist tüüpi: · Vaakumvõimendi · Hüdruvõimendi · Pneumovõimendi · Hüdrovaakumvõimendi Hüdropneumaatiliste pidurite korral on kasutusel segaajam. Elektrilise ajamiga pidruite korral on jõu edasikandjateks elektromagnetid. Hüdroajami põhilised osad on : · Pump ehk peasilinder · Piduritorud ja- voolikud · Rataste töösilindrid Mehaaniliste pidurite ehitus. Traktoritel kasutatakse mehaaniliste piduritena: · Ketaspidureid · Trummelpidureid sisemise pidurduspinnaga (klotspidurid) · Trummelpidureid välise pidurduspinnaga (llintpidureid) Ketaspidurid paiknevad tavaliselt kas teras või malmkestas, millised on kinnitatud tagasilla külge.
türistorid jne. Neid juhitakse juhtseadme poolt väikese võimsusega elektriliste signaalidega ning kasutatakse mootorite, ventiilide, soojendite jm sisse- ja väljalülitamiseks Elektromehaanilised täiturid muundavad elektrilise energia mehaaniliseks. Sellisteks täituriteks on erinevad elektrimootorid, millest tuleb pikemalt juttu järgnevates punktides. Elektromagnetilisteks täituriteks on solenoidid ja elektromagnetid, milles on ära kasutatud elektri magnetilised omadused. Solenoid koosneb ferromagnetilisest materjalist südamikust, millele on peale mähitud mähis. Kui sellest mähisest läbi lasta elektrivool, siis tekkib rauast südamiku ümber kas tõmbe –või tõukejõud, mis sunnib juhitavat keha oma asukohta muutma. Peale elektrivoolu katkestamist ennistatakse detaili algne positsioon vedru jõul. Solenoididega
Aiaiisvoolugeneraatorid. Alalisvoolugeneraator koosneb klemmiga H, teine -- klemmiga III ning nende vooluahel kerest koos pooluskingade ja ergutusmähisega, ankrust sulgub läbi relee-regulaatori. Ankrumähiste suhtes on ning kommutaatorist koos harjadega (joon. 38 ja 39). ergutusmähised lülitatud rööbiti, s. t. tegemist on haru- P o o l u s k i n g a d koos nendele asetatud e r g u t u s voolugeneraatoriga. -DI ä h i s e poolidega on elektromagnetid, mis kere külge Ankur koosneb trumlist ja selle uuretesse paigutatud kinnitatuna moodustavad generaatori magnet süsteemi. ankrumähisest, milles ankru pöörlemisel indutseeritakse Kodumaiste neljataktiliste mootorite generaatorid (r-4l4 r 73 72
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
