movwf TRISC movlw .0 movwf ADCON1 ;PORTA seadistatakse analoogsisenditeks movlw b'11111111' ;Kogu portA on sisend movwf TRISA bcf STATUS,RP0 ;Valime mäluala 0 bcf STATUS,RP1 bsf ADCON0,0 ;Käivitame A/D muunduri wmainloop bsf ADCON0,2 ;Alustame A/D muunduriga pinge mõõtmist ;PORTA0 sisendil. Mõõtetulemus on 10 bitine ;st. 5 volti jagatakse 1024 osaks. ;Mõõtetulemus salvestatakse registritesse
TALLINNA EHITUSKOOL RAKENDUSELEKTROONIKA Kursuseprojekt Õpilane: XXX Õpetaja : XXX TALLINN 2012 ÜLESANNE Töötada välja pooljuhtmuunduri jõuskeem. Arvutada ja valida muunduri jõupooljuhid, trafo ja juhtmed. LÄHTEANDMED 1. Toitevõrgu pinge: 3x400/230 V 2. Muunduri väljundpinge: U = 30 V 3. Väljundpinge pulsatsioon: 4, 05 % 4. Muunduri lülitusskeem: 6 dioodi + trafo 5. Muunduri nimivool: I = 150 A 6. Koormus: Aktiivne 7. Jõupooljuhid: Dioodid Trafo kasutegur: = 90 % SELETUSKIRJA SISU 1. Muunduri skeem; 2
Staatiline kalibreerimine (ingl calibration) on selline mõõteseadme katsetamine, kus laboratoorsetes tingimustes kõik mõjuvad suurused peale ühe hoitakse konstantsena, säilitades normaalsed töötingimused Ülekandefunktsioon (ingl transfer function). Igal mõõtemuunduril on olemas nn ideaalne või teoreetiline sisend-väljundsignaalide seos. Kui muundur oleks valmistatud ideaalsetest materjalidest, ideaalse mudeli baasil ideaalse täpsusega, siis sellise muunduri väljundsignaal vastaks alati mõõdetava suuruse tegelikule väärtusele. Ideaalset funktsiooni saab defineerida väärtuste tabeliga, graafikuga või matemaatilise võrrandiga. Ülekandefunktsiooni graafikut nimetatakse ka muunduri või mõõteseadme teoreetiliseks tunnusjooneks. Mõõtepiirkond (ingl range) mõõdetava suuruse väärtuste vahe, mille jaoks on normeeritud lubatavad mõõtevead. Seda vahemikku defineeritakse mõõtepiirkonna
Analoog-digitaalmuunduri peamiseks ülesandeks on analoogsignaali muutmine diskreetseks ja muundamine koodiks. Keerukamates süsteemides on väljundkoodiks kahendkood, mida saab kasutada nii monitori juhtimiseks kui ka mõõtetulemuse edastamiseks mikroprotsessorsüsteemi või arvutisse sidekanalite kaudu Lihtsamate mõõteriistade korral kujutab analoog- digitaalmuundur endast universaalset digitaalvoltmeetrit, mis sisaldab nii juhtimis- kui ka sisendsignaali formeerimisahelaid. Sellise muunduri väljundkoodid on sobitatud vedelkristall- või valgusdioodidel põhineva indikatsioonimooduli juhtimiseks, mis esitab mõõteväärtuse kümnendkoodis. Ideaalse AD-muunduri korral vastab kõigile analoogsisenditele üheselt kindlas mõõtemõtevahemikus piiratud arv digitaalseid väljundkoode. Iga kood vastab kogu mõõtevahemiku mingile osale. Kuna analoogskaala on pidev, digitaalkoodid aga diskreetsed, siis on tegemist kvantimisega, millega kaasneb kvantimisviga.
Analoog- digitaal muundur alltoodud skeemil on näidatud analoog digitaal muundur (ADM, eesti; ADC, inglise). antud muundur on ehitatud loenduri ja digitaal-analoog muunduri baasil. analoogsisendisse antakse analoogsignaal mida tahetakse viia digitaalsele kujule stardi pulss: muundamise protsessi (konversiooni) alustamiseks antakse vastav signaal taktsageduse sisendisse antakse mingisuguse sagedusega clock signaal loenduri sisu seerendamiseks digitaalväärtus mis vastab analoogsignaalile saadakse loenduri väljundist võrdluselemendiks sobib hästi komparaator operatsioonivõimendi baasil, annab märku sellest kas analoogsignaal
b. Uk Uk Ik Ik c. d. Joonis S.3 talitlusest võimaldavad erinevad muundurite lülitused samuti sobivaid talitlusi nt alaldamist ja vaheldamist, kasutades erinevaid väljundtunnusjooni. Joonisel I.3, a, on toodud muunduri ühekvadrandiline (1Q) tunnusjoon ning joonisel I.3, b, c, kahekvadrandiline (2Q) tunnusjoon ja joonisel I.3, d, neljakvadrandiline (4Q) tunnusjoon. Esimesel juhul on koormuse pinge ja vool ühesuunalised, teisel juhul võib muutuda koormuse pinge suund muutumatu voolu suuna korral ja kolmandal juhul võib muutuda koormusvoolu suund muutumatu pinge suuna korral. Reeglina on mootorile vajalikud kahe- ja neljakvadrandilised muundurid, mis omavad jõuahelat
sageduskarakteristikuga filtreid mille SIGNAALID-neid kasut viivituskestuse sageduskarakteristik avaldub: T(f)=- mõõtmisel ja objektide eristamisel jTS(f), TS(-f)=-TS(f). Taoline filter kauguse järgi. Sellised signaalid teostab kõikidel sagedustel 90 kuuluvad kvaasijuhuslike kraadise faasinihke e realiseerib (pseudojuhuslike) hulka. Tähtsaimad hilberti muunduse. Järgnevalt tuleb neist on signaalid mille faas on leida ideaalsed Hilberti muunduri manipuleeritud lineaarse rekurrentse impulsskaja väärtused. Filtri jadaga (lrj)või barkeri koodiga. Lrj-ks väljundsignaal on sisendsignaali nim sümbolite järjestust: [Sj]=S1, S2, S3, hilberti teisendus. Kui Q (hilberti ...,Sj,... Otstarbekas on ette anda muunduri järk) läheneb, saadakse meelevaldne n sümbolist koosnev ideaalne hilberti muundur. IIR FILTRI algkombinatsioon, iga järgnev sümbol
Pulsilaiusmodulatsiooniks. Seadepinge anrplituudi ja sageduse muutmisel muutuvad viirnastega võrdeliselt ka filtreeritud väĻurdpinge arnplitr"rud .ja sagedtrs. KolmefaasiIise rräliuridpirtge saatrtiseks tLrleb nruundttri tratrsistore juhtida kolrrre seadepirrgega, mis satrruti rtroodustavad kolrrrefaasiĮise sįisteerrri. Märkigerrr, et tnttunduri pulsimoduleeritucį väĻundpirrge keskväärtus sõltub nii muunduri vahelüļi alalispirrgest Ur], kui ka n-rodulatsioonitegurist (s. o. seadepingest). Digitaals|isteertricles ļoetakse siirruspirigele vastavad rrroduļatsiooltiteguri väärtr"rsed rnälr-rst lrn. siinusuirrse tabelist. Joonis 5.2. Vaheļdi väljundpinge moodustamine. kui kasutaįakse pulsilaiusmodulatsiooni Sagedusmr,rundurite kasutamisel tuleb arvestada, et tnuundusprc-rtsessi tuļetrrusena nruutuvad
toimub hetkeliselt. Nii toite- kui ka koormusahel koosnevad aktiiv-induktiivtakistustest ja elektromotoorjõu allikatest. Lüliti ahelasse, toite ja koormuse vahele lülitatakse tavaliselt ka LC-filter, mis vähendab lüliti poolt tekitatud kõrgsagedusliku pulsatsiooni mõju toiteahelale (toitevõrgule). Pooljuhtlülitit juhitakse pulsilaiusmodulatsiooni põhimõttel (vt. p. 4.1). Kui PL on sisse lülitatud ja toiteallika emj on suurem kui koormuse vastu emj. (mis oli ühekvadrandilise muunduri talitluse puhul eelduseks), siis tekib koormuses positiivne vool (kontuur 1) id2 = id1, sest dioodil VD on vastupinge ja diood voolu ei juhi. Voolu kasvamise kiirus on määratud pinge ja ahela aktiiv-induktiivtakistustega. Ahela väljalülitamisel vool läbi PL katkeb. Samas ei saa induktiivsust sisaldava koormusahela vool muutuda hetkeliselt nulliks, sest induktiivsuses salvestatud energia ei kao ja see tuleb muundada. Koormusvool
Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri firma Pico analoog-digital (A/D) muunduriga TC08 ja see omakorda arvutiga, nii et temperatuuri saab jälgida tabeli või graafikuna arvutiekraanil. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina ja asetatakse kohale termopaar nii, et ta ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaas asetatakse jahutisse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse
Analoog- ja digitaalmõõteriistad Elektrimõõteriistadega mõõdetakse • elektrilisi suurusi (pinge, vool, sagedus, võimsus, takistus jm) , • mitteelektrilisi suurusi (temperatuur, rõhk, kiirus, nihe jm). Mõõdetavate elektriliste suuruste arv on küllaltki suur. Lisaks puhtelektrilistele tavasuurustele on vaja mõõta tihti ka muid suurusi, mis iseloomustavad mitmesuguste protsesside, materjalide ja seadmete elektrilisi ning vajadusel ka magnetilisi suurusi. Otsemõõtmisega on mõõdetav vaid väga vähene arv elektrilisi suurusi (pinge, vool). Takistuse mõõtmine aga toimub juba ahelat läbiva voolu kaudu. Mitteelektriliste suuruste mõõtmistel kasutatakse anduri ja muunduri(te) abil saadud mõõdetava suurusega üheselt seotud elektrilist signaali, mis suunatakse elektrilise mõõteriista sisendisse. Suure grupi moodustavad elektromehaanilised mõõteriistad, milles seadme liikuva osa asend sõltub mõõdetava suuruse väärtusest n...
Kui tüüritava alaldi türistoride viivitus avanemisel on suur ja väljundpinge on madalam koormuse pingest siis tagastub koormusesse salvestunud energia vahelduvvooluvõrku. Seda olukorda nimetatakse vahelditalitluseks ja seadet, mis on projekteeritud niimoodi töötama võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks võrgupinge olemasolu. Voolu kulg ühest muunduri harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul s.t. tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid moodustavad pööratava süsteemi s.t. ühed ja samad tüüritavad muundurid võivad üldjuhul töötada nii alaldina kui vaheldina. Enamkasutatavad muundurite lülitused on standardiseeritud. Muundurite (alaldite ja vaheldite) põhilülitused ja saksa standardi (DIN) kohased tähised on järgmised: ù ühefaasiline
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut Nihkeanduri Kalibreerimine Töö nr. 1 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Tallinn 2012 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 26,17 mV/° U=C· Kasutatud seadmed Nihkeandur reostaatanduri tüüp PTP5, R=40k±5%, lineaarsus ±0,2%, P=1 W;nominaalne (e. nimi-) muunduskarakteristik on lineaarne Un=C* mõõtepiirkond =0º......330º; valjundsignaal on alalispinge U
Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis tuleb sukeldada mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest metalltraadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht tuleb sukeldada uuritava aine lahusesse ja teise traadi temperatuur on juba fikseeritud. Temperatuuride erinevustest tekib ühenduskohtade vahel pinge, mis on võrdeline temperatuuride vahega ja selle alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud arvutiga läbi muunduri ja temperatuuri saab jälgida arvutiprogrammist. Algul mõõtsin puhta lahusti (destilleeritud vee) külmumistemperatuuri. Selleks valasin lahustit 1,5 cm kihina katseklaasi. Seejärel asetasin termopaari kohale nii, et see ulatus kindlalt vedelikku. Katseklaasi panin jahutisse ja alustasin temperatuuri fikseerimist käivitades arvutiprogrammi. Enne lahusti kristallatsiooni toimus allajahtumine. Pärast allajahtumist esinev maksimaalne temperatuur ongi külmumistemperatuur
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 1 nimetusega NIHKEANDURI KALIBREERIMINE Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik C = 28,6 mV/deg Rk = 90000 R = 40000 nr i Uvi(V) Uki(V) Nominaalne i Viga Uv u()(°) u(Uv)(V) v k (°) Un= C·(V) (°)
Valgesse sektorisse saabuv signaal loetakse positiivseks, musta sektorisse saabuv signaal negatiivseks. 1) Seadur annab välja võrdlussuuruse X0, millega määratakse vajalik reguleeritava suuruse väärtus 2) võrdleb seadurist X0 ja andurist y tulevaid signaale ning tekitab vajadusel veasignaali x= X0-y 3) ülesandeks on anda X0-ga samasuguse füüsikalise iseloomuga signaal y, mis on reguleeritava parameetriga võrdeline 4) muunduri ülesandeks on vajaduse korral võrdluselemendist tuleva veapinge muutmine 5) korrektsioonelement, mille ülesandeks on ARS omaduste parandamine dünaamilises reziimis, s.t siis, kui esinevad siirdeprotsessid 6) võimendi ülesandeks on veasignaali võimendamine 7) täiturmehhanism selle abil mõjutadakse reguleerimisorganit 8) reguleerimisorgani abil mõjutab ARS reguleeritava protsessi käiku reguleerimisobjektis
Traditsiooniliselt oli sagedusmuundur ette nähtud vaid mootori toitepinge ja sageduse sujuvaks reguleerimiseks. Tänapäeva sagedusmuunduritel on palju enam funktsioone. Sisuliselt kujutab sagedusmuundur koos mootoriga endast komplektelektriajamit. Tasisaldab nii toitemuundurit, andureid kui ka juhtseadet ja võimaldab ohjata nii elektriajami kui ka sellega käitatava töömasina või tehnoloogiaprotsessi keerukat automaattalitlust. Muunduri võrguliidese abil saab ajamit rakendada keerukates hierarhilistes või hajusjuhtimisega automaatikasüsteemides. Muunduril on ka ajami talitlusjärelevalvet võimaldav kasutajaliides.
muudaks tarkvara keerukaks. Näiteks juhul kui protsessor genereerib teatud ajavahemikku, ei saa teda kasutada muudeks teheteks. Seepärast muudab programeeritav taimer arvuti või juhtraali töö ratsionaalsemaks ning võimaldab ühe protsessoriga juhtida korraga mitut protsessi või seadet. Pooljuhtmuundurite tüürimisel on peamine etteantud viivituse, kestuse ja sagedusega tüürimpulsside moodustamine. Vajalik lähteinfo saadakse arvutilt, mis väljastab muunduri juhtimiseks kahendkoodis juhtsõna. Türistormuundurites alustatakse viivituse moodustamist hetkel, mil võrgupinge läbib nulli. Sel momendil tekitab sünkroniseerimislülitus impulsi, mis käivitab türistoride tüürnurka moodustava taimeri. Viivituse lõppemisel moodustatakse tüürimpulss, mille toimel türistor avaneb. Mitme türistoriga, mitmefaasilistes alaldites ja pingeregulaatorites tuleb moodustada tüürimpulsid kõigi türistoride jaoks
Tegemist on efektiivsema muundamis meetodiga kui vanadel lineaarsetel toiteallikatel. +12V pinge on kasutuses mootoritega seadmete jaoks, tavaliselt CD/DVD lugeja või ventilaatorid. Samas kasutatakse teda tänapäeval väga palju ka graafika kaardi toitmiseks. Selle tõttu võib toiteplokk pea kõik oma potensiaalist panna +12V pinge väljundite peale. Ka HDD on siin otsas. +5V toidab suuremosa arvutis olevaid kiipe. Vanematel masinatel toitis ta ka protsessorit kuigi enne protsessorit pinge muunduri abil tehti ta ikkagi 3.3V peale. +3.3V on protsessori tööpingeks, kõige tundlikum pinge langude osas. Paljud protsessorid tänapäeval töötavad juba 2V pinge juures. Protsessorite juures tihtipeale veel eraldi pingeregulaatorid. See on vajalik, kuna uuemad protsessorid võivad nõuda pea sadat Amprit ainult 2V pinge juures. -12V kasutatakse tavaliselt RS-232 paralleelpordi ja selle küljes olevate lisaseadmete jaoks. -5V on mõeldud näiteks ISA Busi jaoks
Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta (jootekohta). Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termoelektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri ,,pico TC08" arvutiga, nii et temperatuuri saab jälgida tabeli või graafikuna arvutiekraanil. Arvuti vastava programmi käivitamine toimub järgmiselt. Avada arvutis ,,PicoLog Recoder", avaneb aken ,,PLW Recorder". Klõpsata ,,File" ja rippmenüüst ,,New settings". Avaneb aken ,,Recording", millel klõpsata midagi muutmata OK. Avaneb aken ,,Sampling Rate", milles saab valida mõõteintervalli (5 sekundit) ja maksimaalse mõõtmiste arvu (intervalli 5 sekundit korral 2000). Seejärel OK.
Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta (jootekohta). Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri firma Pico analoog-digital (A/D) muunduriga TC08 ja see omakorda arvutiga, nii et temperatuuri saab jälgida tabeli või graafikuna arvutiekraanil. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina ja asetatakse kohale termopaar nii, et ta ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaas asetatakse jahutisse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist.
Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri firma Pico analoog-digital (A/D) muunduriga TC08 ja see omakorda arvutiga, nii et temperatuuri saab jälgida tabeli või graafikuna arvutiekraanil. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina ja asetatakse kohale termopaar nii, et ta ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaas asetatakse jahutisse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse
Mis on mikrokontroller? Mikrokontroller on ühte mikrokiipi mahutatud miniarvuti, mille abil saab sooritada loogikatehteid, arvutusi, juhtida seadmeid, töödelda andmeid. Mikrokontroller koosneb järgnevatest osadest: Protsessor - ALU (Aritmetic Logic Unit) - aritmeetika loogikaplokk - Käsudekooder - Aadressimälu Mälu - Programmimälu - Andmemälu (RAM) - EEPROM mälu Sisend/väljundplokk Lisaseadmed Mis on register? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid PORTx ja TRISx ? Register on andmebaas .Mikrokontrolleri sisendeid ja väljundeid saab seadistada TRIS ja PORT registritega.TRIS registri iga bitt on seotud vastava järjekorra numbriga viiguga. Samamoodi on võimalik viikusid ka sisenditeks defineerida, kirjutades TRIS registrisse vastavate bittide väärtuseks 1. Sisendiolekut näitavad vastava PORT registri bitid. Mis on põhiprogramm ja milleks kasutatakse almprogramme? ...
omakorda panevad turbiini tööle, sellega kaasneb ka kompressori tööle minek (rõhutekitamine saab alguse). Tavatingimistes töötav turbo toodab umbes 0,7 bar´i rõhku. Vahejahuti( Intercooler, IC) - Kompressioonil õhk kuumeneb. Juba sissetulev õhk on kuum, sest pärineb otse väljalaskest. Kuum sisselaskeõhk ei ole mootori võimsusele hea ning mida kuumem see on, seda suurem on detonatsiooni oht. Vahejahuti vähendab sisselaskeõhu temperatuuri, surudes seda läbi muunduri, ( sarnaneb väikese radiaatoriga), mis alandab osaliselt sisselaskeõhu laengu temperatuurist. Madalama temperatuuriga on kompressoril vaja tõsta vähem rõhku, et saada soovitud võimsust. Peale selle väheneb ka detonatsiooni oht. Kõik mis vähendab sisselaskeõhu temperatuuri on ülelaadimisega mootoris suureks eeliseks, et tõsta võimsust. Joonis 1. Võrreldes tavalise vabalthingava mootoriga, mis toodab sama koguse võimsust, tarbib turboülelaadimisega mootor vähem kütet
metallist konstruktsioonid ning keskkutte ja ventilatsiooniseadmete valitud juhtivad osad. Juhtivad osad, mis tulevad valjastpoolt hoonet, uhendatakse voimalikult selle koha lahedal, kust need hoonesse sisenevad. Peapotentsiaaliuhtlustusega uhendatakse ka telekommunikatsioonikaablite metallvarjed. Kaitse TN-susteemis Kõik pingealtid juhtivad osad tuleb ühendada jaotussusteemi maandatud punkti kaitsejuhtide voi PEN-juhtidega, mis tuleb maandada iga muunduri voi generaatori juures voi nende laheduses. Enamasti on toitesusteem vahetult maandatud punkt susteemi tahtuhenduse neutraalpunkt. Kui elektrivorguga liitunud elektripaigaldis saab toite vorgust, milles on kasutusel PEN-juht, tuleb liitumisel teha paigaldisele ka maandus. Hoonetest valjaspool olevas vorgus, milles kasutatakse PEN-juhti, tuleb maandus teha iga, vahemalt 200 m pikkuse, harundi loppu voi sellest maksimaalselt 200 m kaugusel.
Piesokeraamilises anduris toimib rõhk fluorplastist membraanile ja kandub elektroodi kaudu piesokeraamilisele kettale, mis tekitab elektrisignaali. 14 Mõõtemuundurid ja kaugmõõtmise süsteemid 23. Kaugmõõtmise süsteemid. Üldmõisted. Diferentsiaal-transformaator süsteemi muundurid. Diferentsiaaltransformaator muunduri kasutamine mõõteriistades. Lisaseadmete komplekti, mis on mõeldud mõõtetulemuste ülekandmiseks, nim telemeetriliseks süsteemiks. Telemeetrilise süsteemi põhielemendid on mõõtemuundur, mis muundab tajuri väljundsuuruse ülekandmiseks sobivaks suuruseks, ülekandejuhtmed ja mõteriist, mis mõõdab sel juhul ülekantavat signaali. On elektrilised ja pneumaatilised. Diferentsiaaltransformaator süsteem koosneb andurist ja mõõteriistast, mille põhiosa on kolm trafot
Piesokeraamilises anduris toimib rõhk fluorplastist membraanile ja kandub elektroodi kaudu piesokeraamilisele kettale, mis tekitab elektrisignaali. 14 Mõõtemuundurid ja kaugmõõtmise süsteemid 23. Kaugmõõtmise süsteemid. Üldmõisted. Diferentsiaal-transformaator süsteemi muundurid. Diferentsiaaltransformaator muunduri kasutamine mõõteriistades. Lisaseadmete komplekti, mis on mõeldud mõõtetulemuste ülekandmiseks, nim telemeetriliseks süsteemiks. Telemeetrilise süsteemi põhielemendid on mõõtemuundur, mis muundab tajuri väljundsuuruse ülekandmiseks sobivaks suuruseks, ülekandejuhtmed ja mõteriist, mis mõõdab sel juhul ülekantavat signaali. On elektrilised ja pneumaatilised. Diferentsiaaltransformaator süsteem koosneb andurist ja mõõteriistast, mille põhiosa on kolm trafot
väljatoodud neutraaliga) Lülitina toimiv sulavkaitseseade (nt väljatõmmatav sulavkaitsme- kassett) Muunduri üldtingmärk. Märgi Liigpingepiirik pooltesse paigutatakse voolu liigi vm. vajalikud tähised * Tingmärk ei ole standardisarjas EVS-EN 60617 sätestatud
1. Magnettuul 2. Kõrgem hind kui transformaatoreil Keevitusalaldi eelised 1. Sobib kigi katetetüüpidega elektroodidega keevitamiseks. 2. Kolmefaasiline lülitus vooluvõrku tekitab reeglina vooluvõrgule ühtlase koormuse. 17 2.2.3. Keevitusmuundur Keevitusmuundur toodab keevitamiseks alalisvoolu. Sele 2.5. Keevitusmuunduri skeem Keevitusmuunduri ehitus 1. Lülitus vooluvõrku 2. Muunduri sisse-ja väljalülitus vastavalt või Y Y O välja lülitatud Y tähtühendus, esimene aste. Mootori käivitamine. kolmnurkühendus, teine aste. Keevitusvoolu tootmine. 3. Generaatori ajam - 4. Generaator. Koosneb magnetpoolustest koos mähistega: a) ergutusmähis b) ankur c) kollektor d) süsiharjad 5. Keevitusvoolu reguleerimine 6. Ventilaator. Jahutab nii ajamit kui generaatorit. 7. Keevitusjuhtme ühendamine keevituskäpaga e
Lõugpurusti 31. Milline peab olema purustuspindade vaheline haardenurk, et purustamine toimuks? <=2 32. Suurima läbipaistvusega on: 4. võrksõelad 33. Betoonisegisti täitemaht on: 3. kuivkomponentide maht 34. Nimetage betooni- ja mördisegude transpordivahendid platsi piires tööpõhimõtte järgi. Mördi segud on : Mehhaanilised, pneumaatilised Betooni : kolbpumbad ja rootorpumbad 35. Loetlege käsimasinate liigid energia muunduri tüübi järgi. Mehhaanilised, kompressioon-vaakum, ilma muundurita 36. Elektriohutuse järgi jaotatakse elektrilised käsimasinad.........klassi 4. 3-e 37. Nimetage käsimasinais kasutatavate pneumomootorite tüübid Rootor, turbiin, kolbmootor 38. Millise tehnohoolduse sagedus on 2 korda aastas. Sessoonse 39. Kus peab registreerima ehituskraana tema ekspluatatsiooni võtmisel. ARK, tornkraanad Eesti Vabariigi riiklikus tehnilises järelvalve keskuses www
juhtseadmed, metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine, metallitöötlus ja metallpindade katmine, mehaaniline metallitöötlus, kergmetallide valu, muude värviliste metallide valu ESTEL ELEKTRO AS Telliskivi 60A, 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.estel.ee telefon: (+372) 6729700 faks: (+372) 6729701 Firma juht: Aleksander Safonov Põhitegevus: Elektronlampide, elektronkiiretorude ja muude elektronkomponentide tootmine, elektrotehniliste ja muunduri süsteemide ja seadmete valmistamine, katsetused, müük ja hooldus. Kõrvaltegevus: Muude elektrooniliste osade ja seadmete hulgimüük, trafode ja muundurite tootmine sh. Elektriajamid ja mootorid. MS BALTI TRAFO Vihtra tee 3A, 87701 Vändra alev, Pärnumaa e-post: [email protected] kodulehekülg: www.msbaltitrafo.ee telefon: (+372) 4471660 faks: (+372) 4471667 Firma juht: Michael Schmelzer Põhitegevus: trafode ja muundurite tootmine, transformaatorite jt.
Jõuülekanne Kristjan Teearu · Jõuülekande all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad kanda mehaanilist energiat üle vahemaa (nt mootorist ratasteni) ning seejuures muuta pöördemomenti, jõudu, kiirust ja liikumise iseloomu. Pea kõigil tänapäeva autodel on jõuülekande suurimaks komponendiks käigukast. · Olenemata kas auto on esi-, taga- või nelikveoline, on igal sõidukil käigukast. Käigukast võimaldab muuta mootori pöördemomendi kordajat ning seeläbi lubab autole suuremat kiirust. Põhimõte on sarnane ratta käiguvahetile, kus suurema kiiruse saamiseks on vaja käiku raskemaks keerata, sest igaüks teab, et nt 21-käigulise ratta esimese käiguga ei ole mõtet pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades rohkem energiat kui see kiirust toodab. Sama põhimõte on autol kui autol oleks vaid üks käik, siis enamik kütuse põlemisest saadud energia läheks raisku mootoriosade tühja pöörlemise ja kulutamise...
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 1. Automaatkäigukastide liigid...........................................................3 2. Mehaanika...............................................................................5 3. Hüdraulika...............................................................................9 Sissejuhatus Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektro...
Nimivool ooteseisundis: 25 mA Reageerimisaeg: 1 ms Töötemperatuur: -20…60º C Ühendustüüp: 4-pin, M8 Korpus: ABS GV5 Mass: 15 g Sele 4.11. Hind: 60…200 € Visolux ML 4-8-RT juurde kuulub ka muundur KSU-VEG-T (sele 4.2.1.1.), mille külge ühendatakse optiline sensor ning läbi mille toimub toitevoolu andmine sensorile ning signaalide saatmine mõõtestendi. Muunduri korpusel on ka LED-tuluke, mis singaali saamisel kustub. Seega saab visuaalselt kontrollida sensori korrasolekut. Sele 4.12. Sensori tundlikkuse reguleeritakse kruvikeerajaga muunduri korpuses oleva ava kaudu reguleerkruvist. 4.2.2 Optiline sensor SICK KT5G-2N1311 (sele 4.13.) Objekti tuvastamise kaugus: l = 0…40 ± 3 mm Valgusallikas: LED Valguse lainepikkus: 520 nm Sele 4.13.
saadakse tõeväärtus selle kohta, kas esimene pinge on teisest kõrgem või mitte. Üheks võrdlusnivooks on olenevalt kontrollerist võimalik võtta ka kontrolleri-siseselt fikseeritud pinge. Komparaatori saab panna katkestust tekitama kas võrdluse tulemusena saadud tõeväärtuse suvalise muutumise, tõeseks muutumise või vääraks muutumise peale. Kui kasutada AVR-i millel on analoog-digitaal muundur saab tõenäoliselt kasutada ka võimalust ühe võrdluspinge valimist mõnest muunduri sisendist. CPU Arhitektuur Välkmälu, EEPROM ja SRAM on integreeritud ühele kiibile, mis kõrvaldab üldjuhul vajaduse välise mälu jaoks. Mõnedel kiipidel on paralleelühenduse võimalus, mille läbi on võimalik külge ühendada lisamälu. Peaaegu kõigil (välja arvatud kõige väiksematel TinyAVR seeria mikrokontrolleritel) on jadaühenduse võimalus, mille abil saab ühendada suurema EEPROMi või välkmälu. Programmimälu Programmi käsustik paikneb muutumatus välkmälus
Iga väikese elektroonilise täienduse lisamine tõstab oluliselt programmide mahtu ja koos sellega tõuseb kiiresti ka juhtplokkide hind. Omahinna piiramiseks ja mikroprotsessorite koormuse vähendamiseks loetakse aeglaselt muutuvaid sisendsignaale harvemini. Näiteks temperatuuri võidakse lugeda iga 1000. lugemiskorra järel. Sellise meetodi puuduseks on aga asjaolu, et sisendsignaalide hetkelised häired võivad jääda A/D muunduri poolt fikseerimata. See selgitab ka asjaolu, miks mõnikord enesediagnoos ei suuda kõiki rikkeid avastada. 5.3 Varutoimingud Mõne sisendsignaali puudumisel asendab juhtplokk selle asendusarvuga, milleks on tavaliselt signaali keskväärtus. Asendusarvu võidakse arvutada ka teiste sisendsignaalide põhjal. Näiteks kiirenduslülituse signaali puudumisel arvutab juhtplokk kuni rikke kõrvaldamiseni kiirenduslülituse hetke gaasipedaali asendi järgi. Rikke signaallamp süttib põlema
Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälj...
soojusenergiat). Energiavahetus mitmemootorilistes rakendustes (pidrudusenergiaga toidetakse teisi sama muunduriga ühendatud mootoreid) Dünaamiline pidurdus, kus koormuse kineetiline energia muundatakse soojuseks mootoris endas. Elektrienergia rekuperatsiooni peamiseks eeliseks on elektrienergia saadavus kõigile samasse võrku ühendatud seadmetele. Kuna aga selline lahendus on kallim ning suurendab muunduri massi ja mõõtmeid, siis on see otstarbekas suurte võimsuste puhul nt elektrirongides, suurtes kraanades. Dünaamiline pidurduse puhul ei tagastata elektrienergiat toitevõrku, vaid antakse kogu mootori pöörlemisel tekkiv energia ära pidurdustakistisse, kus see muundatakse ära soojuseks. Alalisvoolupidurdus on kõige lihtsam pidurdusviis. Alalisvoolupidurduse korral lahutatakse mootor toitevõrgust ning mähistesse juhitakse alalisvool. Alalisvoolu
Niisiis sai netist leitud väheke eestikeeleset tõlget turbode kohta. Teema on eestikeelseks tõlgitud sealsete inimeste poolt. Turbolaaduri ajalugu Esimese väljalaskegaasidel põhineva turbolaaduri töötles välja Sveitslane Dr. Alfred J. Buchi aastatel 1909-1912, aastaid enne seda, kui Garrett'i toodangud ilmusid turbolaadurite ,,pilti". Dr. Buchi oli ,,Sulzer Brothers Research Deparment'i" peainsener ning 1915. aastal pakkus välja esimese turbolaadimisega diiselmootori prototüübi. Sellegipoolest ei võitnud geeniuse ideed tol ajal poolehoidu, kui siis minimaalset. ,,General Electric" alustas turbolaadurite arendamist 1910'nendate lõpus. 1920. aastal sooritas ,,LePere" biplaan, mis oli varustatud Liberty mootori ja General Electric'u turbolaaduriga, uue kõrgusrekordi. Selleks kõrguseks oli 33,114 jalga ehk 10092m. Turbolaadureid kasutati vähesel määral Esimese maailmasõja lennukitel, aga nende suurem arendamine ilmnes 1930'nendatel j...
tuua kas Kadaka turult ehk siis mõnest hästivarastatud Warezisaidist (jah, ma tean, BSA on olemas. Aga ta on Microsofti (M$) tütarfirma ning mingite kolmandate tegijate softiga nad eriti ei jända). 12 Milleks helikaarte põhiliselt kasutatakse? · Andmevahetuseks analoog- ja digitaaldomeeni vahel. (Domeen - ala, piirkond). MP3 lugu ei saa enne kuulata kui ta lahti pakitakse ning D/A muunduri kaudu kõrva sosistatakse. · Helide (muusika) genereerimiseks. See on süntesaatori funktsionaalsus. · switchboardi ja patchboxi ülesannetes, ehk siis nagu kommutatsioonipaneel eri pistikute ja kanalite kommuteerimiseks. CD kuulamine helikaardi kaudu ei ole ju tegelikult midagi muud....?! D/A muundur ning A/D muundur. Enamike helikaartide pardal on kodek, mis võimaldab signaali viia digitaalmaailmast analoogmaailma, näiteks MP3 ja WAV mängimisel
avatud kollektoriga/lahtise suudmega-väljundid kokku ühise takisti R abil toitesse 60..300V, R
vastavalt tehase juhendile JA tehe 3)VÕI 12 pdf
4. NTS-vähendab võimendustegurit, toob stabiilsust. NTS suurendab Rsists=Rsis*K/Kts,
vähendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. K<0=>NTS KNts=K/1+K
Energiavahetus mitmemootorilistes rakendustes (pidrudusenergiaga toidetakse teisi sama muunduriga ühendatud mootoreid) Dünaamiline pidurdus, kus koormuse kineetiline energia muundatakse soojuseks mootoris endas. Elektrienergia rekuperatsiooni peamiseks eeliseks on elektrienergia saadavus kõigile samasse võrku ühendatud seadmetele. Kuna aga selline lahendus on kallim ning suurendab muunduri massi ja mõõtmeid, siis on see otstarbekas suurte võimsuste puhul nt elektrirongides, suurtes kraanades. Dünaamiline pidurduse puhul ei tagastata elektrienergiat toitevõrku, vaid antakse kogu mootori pöörlemisel tekkiv energia ära pidurdustakistisse, kus see muundatakse ära soojuseks. Alalisvoolupidurdus on kõige lihtsam pidurdusviis. Alalisvoolupidurduse korral lahutatakse mootor toitevõrgust ning mähistesse juhitakse alalisvool. Alalisvoolu läbilaskmisel läbi
karak. Süsteemi väljund ja sisendpinge
suurendab Rsists=Rsis*K/Kts, vähendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. faasinihke sõltuvus sagedusest (f või
K<0=>NTS KNts=K/1+K
-pingeallikast vahelduvooluvõrku anda ainult siis, kui seal on olemas vahelduvpinge ning energiat tarbida suutvad toiteallikad või seadmed. Vaheldite skeemid ei erine põhimõtteliselt tüüritavate alaldite skeemidest, kuid kõik tüüritavad alaldiskeemid, nt. osaliselt tüüritavad ja vastudioodiga skeemid, ei saa töötada vaheldina.Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks vahelduvpinge olemasolu. Voolu üleminek ühest muunduri (s. t. alaldi või vaheldi) harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul ehk tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid moodustavad duaalse süsteemi, s. t. ühed ja samad tüüritavad muundurilülitused võivad reeglina töötada nii alaldi kui vaheldina. Seetõttu on raamatu mahu huvides otstarbekas vaadelda kõiki võrguga sünkroniseeritud muundureid üheskoos
k = Rts / Rsis muutub samuti nulliks. Selle tulemusena signaalipiiriku sisendsignaali edasisel suurenemisel tema väljundsignaal enam ei kasva väljundsignaali suurus on piiratud (joonis 3.12.b). Kahe vastulülituses stabilitroni kasutamine kindlustab pingepiirikule sümmeetrilise tunnusjoone. Releetoimeline funktsionaalmuundur. Sellise mittelineaarse tunnusjoonega funktsionaalse muunduri skeemi on kujutatud joonisel 3.13.a. Operatsioonivõimendi tagasisideahelasse on lülitatud jadamisi kaks vastulülituses stabilitroni V1 ja V2. Kui väljundsignaali väärtus on väiksem stabilitroni läbilöögi- pingest, on tagasisideahela takistus lähedane lõpmatusuurele ja seega läheneb operatsioonivõimendi ülekandetegur lõpmatusele. Kui nüüd anda operatsiooni- võimendi sisendisse sisendsignaal, toimub stabilitroni läbilöök, operatsioonivõimendi
5.6.1 ühe kahe, nelja-ekvatrandiline pinge muundur Üheekvadrandiline Re seetõttu on tranistori pinge avatud olekus: Ootemultivibraatoreid võib koostada ka tähendab seda, et antud pinge muunduriga toimub küll pinge ja voolu väärtus reguleerimine kuid ei loogikaelementidest. toimu voolusuuna ega pingepolaarsuse muutust. Kaheekvadrandilise muunduri korral toimub küll voolusuuna muutus kuid ei toimu pinge polaarsuse muutust. Taoliseks kaheekvadrandiliseks on muunduriks on trammi pingemuundur milline liikumisel tarbib energiat mootorite toiteks pidurdamisel
Vaheldi võib töötada talitluseks põhjendada kestval ja lühiajalisel talitlusel toimuvate protsesside võrdlemise teel. Selline ka laiusimpulssmodulatsiooni põhimõttel. Moodustatud impulsside laius on muutuv, seega ka väljundpinge lähenemisviis on teisest küljest õigustatudsellega, et põllumajanduses kasutatakse lühiajalisel talitlusel sageli muutub seade pingega sarnaselt ligikaudu siinuse järgi. Alalisvoolu mootori ja ventiilpinge muunduri mootoreid, mis on ette nähtud kestvaks tööks. Kestval tööl on püsikaod ligikaudu võrdsed asendamisel asünkroonmootori ja sagedusmuunduriga vähenevad hooldamiskulud. Asünkroonmootor on nimimuutuvkadudega. Kestva talitluse mootori töötamisel lühiajalises talitluses ülekoormusega on aga tema alalisvoolu mootorist lihtsam ja odavam
Eelised: lihne näit; tavatingimustes piisav täpsustase (kuni 0,1 % näidust), nullimise lihtsus. Puudused: ei tõsta täpsutaset võrreldes mehhaanilistega; vajalik toide, võimalik programmivead. Optilised pikkusmõõturid: mõõdavad aega pikkuse läbimiseks Digitaalnäiduga multimeetril tekib jaotiseväärtus mõõdetava parameetri digitaliseerimisest. Mõõtetava parameetri pidevalt suurenev/vähenev väärtus hakitakse trepikujuliseks osadeks sõltuvalt muunduri võimest. Sagedamini kasutatakse elektrilise parameetri digitaliseerimisel kondensaatori mahtuvust, mis tagab erineva pinge tunnetamise sõltuvalt laadimise ajast. Pinge muudetakse digitaliseerituks analoog-digitaal konverteri (ADC) abil. Konverteerimise samm sõltub ADC kodeerimise (bittide) võimest, st millist astet suudetakse tunnetada. Nt 8 bitine konverter suudab eristada 28 =256 erinevat taset ja 0 V kuni 10 V mõõteulatuse puhul on
muuta, kuna kondensaator peab põhitüristori avatud oleku jooksul laaduma läbi suure takistuse R. Türistori avamiseks tuleb tüürelektroodile anda katoodi suhtes positiivse pingega tüürvoolu impulss. Tüürvool ja pinge peavad ületama minimaalseid türistori avamiseks vajalikke väärtusi, mis vastavad madalaimale töötemperatuurile. Ühtlasi peab tüürimpulsi vool kasvama piisavalt kiiresti (ca 1 A/s), et türistor avaneks kiiresti ja täielikult. Sõltuvalt muunduri skeemist antakse türistorile kas üks või mitu lühikest tüürimpulssi. Tüürimpulsi kestus on olenevalt türistori liigist ca 5 - 20 s. Lühema kestusega tüürimpulsi korral võib kasutada suuremaid tüürvoolu väärtusi. Tüürimpulss võib olla kas ristkülikukujuline või forsseeritud esifrondiga ristkülikukujuline, (vt. joonis 3.32) mis tagab türistori kiirema sisselülitumise ja väiksema tüürimisvõimsuse. Tüürimpulsid moodustatakse juhtseadmes
Hõrendusandur on ühendatud karburaatori segukanaliga või pritsemootoritel õhukanaliga pärast seguklappi. Selle anduri abil saab arvuti infot mootori koormatuse kohta. Hõrendusandur on kokku ehitatud signaalimuunduriga, mis muundab hõrenduse muutuse arvutile arusaadavaks. Temperatuuriandurina kasutatakse termistori, millel takistus temperatuuri tõustes muutub suurtes piirides. Muutuva temperatuuriga keskkonda paigutatud ja vooluringi ühendatud termistor põhjustab selles voolu muutusi. Muunduri abil tehakse voolumuutused mõistetavaks arvutile. Anduri abil jälgitakse ka küttesegu põlemist mootori silindris. Kütuse kokkuhoiu eesmärgil põletatakse silindrites võimalikult lahjat küttesegu. Lahja küttesegu tuleb süüdata normaalse koostisega segust varem. Liiga varane süütamine võib põhjustada mootoris küttesegu detonatsionilise põlemise. Detonatsiooni fikseerimiseks on mootoriploki küljes detonatsiooniandur. Kui see fikseerib detonatsiooni, seab arvuti süüte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
