Algus Sisesta arvud a ja b Vastus tühi, mälu=0 Kas vähemalt ühes Võta mõlema arvu lõpust arvus on veel üks number numbreid? Kui alumises arvus on Kas alumises veel numbreid, võta arvus on Y Võta ülemise arvu lõpust alumise arvu lõpust veel number, korruta need number numbreid? N Kui mälus on veel number, lisa vastuse Lisa mälu ette, vahevastus Ühelised pane vastuse liiguta 1 koha võrra ette, kümnelised mällu v...
Pangaautomaadist sularaha välja võtmine. - + - + - - - + - -
ei tase= 1 Liida_lahuta min=1 ; max=10; p=1 ei tase=2 a = juhuarv(min, max min=5; max=20; P=5 ei tase=3 min=10; max=50; P=10 kuva a "+" b tulem = c punkte = punkte+ Algoritm (UML) Liida_lahuta punkte = 0 kutsu Tee tase * lõputult a = juhuarv(min, max) b = juhuarv(min, max) c=a+b tehe = juhuarv(1,2) tehe = 1 tehe = 2 kuva a "+" b kuva c "-" a tulem = c tulem = b loe vastus vastus= tulem ei punkte...
8 2 6 10 3 arvud jadas: 8 2 6 10 3 3 2 6 10 8 2 3 6 10 8 2 3 6 8 10 Programm hakkas võrdlema esimest ja viimast jada elementi, muidu olime tunnis teinud nii, et võrdleks esimest ja teist.
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Sisetööde elektrik Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem Juhendaja: Pärnu 2015 Plokkskeem Käidu- ja hoolduskava Dokumentatsioon Hoolduskava Käidu organisatsiooniline korraldus Elektrialane ohuteadlikkus Käiduohutus põhialused
Ülesanne: Koosta või katseta olemasolevat programmi, millega lülitatakse kõik digitaalväljundid sisse Käik: Kasutasime registreid PORTC, PORTD, TRISC, TRISD. Need aga paiknevad erinevates mäluakendes, seega lülitasime ümber mäluaknad registri signaalidega 5 ja 6 (RP0 EQU 5 ja RP1 EQU 6). Siis lülitatasime sisse mäluakna 1. Järgnevalt kustutasime registrid TRISC ja TRISD nulliks ja mõlemas määrasime RD0, RD1, RD2, RD, RD4, RD5, RD6 ja RD7 väljunditeks. Lõpetuseks laadisime registrisse W 8-bitilise arvu, milles kõik signaalid on ühed ninglülitasime sisse mäluakna 0 ning laadisime registrist W oleva arvu registritesse PORTC ja PORTD. Kõige lõpuks olid kõik signaalid RD väärtusega 1 ning LED-lambid põlesid. Plokkskeem: Juhtprogrammi väljatrükk: ; Nidisprogramm mis llitab kik PORTC ja PORTD vljundid sisse processor 16F877A radix DEC ; Kiibi konfiguratsiooniregistri psimllu salvestatavasse koodi kirjutamine. ...
Tellija soovid Seaduse ja õigusaktidega ühte viimine Tehniline kontroll (nõuetekohane tunnistus), Seadusega määratud käidukorraldaja Esitatud teatis Teatisega kinnitatakse paigaldise valmisolekut Peale TJA andmekogust kontrollimist, Kuhu kuulub: Pingestab võrguettevõte elektripaigaldise Andmed paigaldise sisaldava ehitise kohta (Kui vastab nõuetele) Tehnilised näitajad ja omanik Kontrolli teinud ettevõte ...
Kompressor Labortöö nr 3 Mudel: SIRIO OL 231 CE LUNDAB Võimsus: 1,5 kW 50 Hz 220/240 V 7,5 A Rõhk: 8 atm U/min 2850 Müra: 99 dB Kompressor on algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Kompressorit iseloomustab väljuva gaasi rõhk (MPa), rõhutõusuaste kompressorist väljuva gaasi rõhu ja sinna siseneva gaasi rõhu suhe, tootlikkus (m³/s), tarbitav võimsus (kW), kasutegur kompressori teoreetilise võimsuse ja tegelikult tarbitava võimsuse suhe; tüübist ja võimsusest sõltuvalt on kasutegur 0,5 ... 0,95. Plokkskeem
docstxt/126416450323790.txt
mikrokontrolleri vahel ning kasutada tarkvara, mis ühildub konkreetse mikrokontrolleriga. Microchip PIC mikrokontrollerite puhul on üheks selliseks tarkvaraks näiteks PBrenner. Assembler on programmeerimiskeel ja assembleri direktiivid on teisisõnu selle keele käsud. 1 3 2. Ülesannete lahendused 1. Programm, mis lülitab nupuvajutusel sisse kaheksa valgusdioodi. Algoritmi plokkskeem: Joonis 1.1. Programmi algoritmi ALGUS plokkskeem EI Kas nupp on all? Kustutada kõik valgusdioodid JAH Lülitada kõik valgusdioodid sisse Käesolevale aruandele on lisatud tööfailid
0. Nupule A vajutamisel ekraanil olevat arvu korrutatakse kahega, nupule B vajutamisel liidetakse ekraanil olevale arvule üks juurde. Kuidas tuleb vajutada nuppe, et ekraanile ilmuks a) arv 5; b) arv 99; c) arv 99, kui lubatakse vajutada nuppe mitte rohkem kui 10 korda a) 5 korda nuppu B b) 99 korda nuppu B c) 3 korda nuppu B ja 5 korda nuppu A, 2 korda nuppu B 3. Koosta kahest arvust suurima arvu leidmise algoritmi plokkskeem Sisestan arvu 1 2 Kumb on suurem? 2 4. Koostage algoritmi plokkskeem ringi pindala arvutamiseks Ringipindala leidmine Algus Sisestada ruudu külje pikkus a
Saatja plokkskeem: 1)Mikrofoniahel kõne või pilt vooluvõnkumisteks. Nõrgad võnked, madal sagedus 16-20 k Hz.2) madalsageduste võimendamine. 3) Ms. võnkumise ühendamine kandva kõrgsagedusega. Moduleerimine.4) ks. Võnkumiste võimendamine. 5) Lahtine võnkering. Vastuvõtja plokkskeem: 1) Lahtine võnkering. 2)Kõrgsagedus võimendaja. 3) Moduleeritud ks eraldamine ms e detekteerimine.4) Ms võimendamine.5) Reproduktor. Modulaator ja moduleerimine. Seade milles ks ühendatakse ms-ga. Em võnkumiste saamiseks vajalik võnkering. Voolu tuleb anda impulssidena, selleks triood või transistor. 2 pooli ühisel südamikul L1 võrepool. Poolis L on muutuva suuna ja suurusega vool, mis indutseerib poolis L1 muutuva pinge. See üh. Võreahelaga, saab muutuva pot. Pos. Võre pot
8-bitise muunduri korral jagatakse mõõtepiirkond 255ks osaks ning mõõdetavale pingele vastav väärtus kirjutatakse mikrokontrolleri mälus olevasse registrisse. AD-muundur võimaldab sisendi pinge 0-5 V muundada kahendkoodi ning sealt edasi. Kui LED- lambid on ühenduses, võimaldab kuvada need vastavalt kahendkoodile . Programm kuvab AD-muundur väärtust seitsmesegmendilise indikaatoriga. Plokkskeem: Joonis 1: AD-muunduri plokkskeem Juhtprogrammi väljatrükk: ;Mikrokontrolleri registrinimede lisamine list p=16f877a include "p16f877a.inc" ;Muutujate defineerimine cblock 0x20 Pause Pause_tmp temp_var endc ;Programm alates aadressist 0 org 0x00 bsf STATUS,RP0 ;Valime mäluala 1 bcf STATUS,RP1
2) kui ajam lülitus mingil põhjusel tsükli kestel välja, tuleb tõukurmehhanism enne uue tsükli alustamist viia täiendava käskluse abil tagasi lähteasendisse; 3) ajamit peab olema võimalik igal hetkel stoppnupu abil välja lülitada; 4) ajamimootor peab olema termorelee abil kaitstud ülekoormuse eest; 5) Juhtimisprogrammis peab olema ette nähtud termorelee rakendumise indikatsioon vilkuva valgussignaali näol. 4. Töö käik. 1) Koostada tõukurmehhanismi juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2) Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kõiki tööülesandes püstitatud nõudeid rahuldav kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt Pl7-1 Grafcet. 3) Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4) Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead. 5) Koostada vajalik installatsiooniskeem. 6) Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab kõiki talle esitatud nõudeid. 5
Valgusfoor peab töötama kas talitluses ( joonis 1.a ) või öises talitluses ( jaanis 1.2 ). Vajalik talitlus valitakse vastava ümberlüliti abil. Valgusfoor käivitatakse käivitusnupu abil. Valgusfoori juhtimisprogramm peab rahuldama järgmisi tingimusi: - valgusfoori talitlust peab olema võimalik tema töötamise ajal muuta; - valgusfoori peab saama igal hetkel stoppnupu abil välja lülitada. 3. Töö käik 1. Koostada valgusfoori juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2. Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kõiki tööülesandes püstitatud nõudeid rahuldav kommenteeritud programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7- 1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida kontrollerisse sisestatud programmi ja vajadusel parandada vead. 5. Koostada vajalik installatsiooniskeem, joonis 2. 6. Lülitada loogikakontroller talitlusse "RUN" ning kontrollida kas programm rahuldab kõiki talle püstitatud nõudeid
1. Transistorvimendusaste hise emitteriga. Koostada ja pingestada skeem kollektorvooluga ca 1 mA,kollektorvooluga 6V, toitepingega 12V, pingevimendusteguriga 10,kasutades tpunkti stabiliseerimiseks ka emittertakistust. 2. Transistorvti - selle koostamise alused. 3. Kahetaktilised skeemid. 4. Diferentsiaalvimendi omadused. 5. Tagasisedestatud vimendi vimendustegur. Koostada tagasisedestatud vimendi plokkskeem pingevimendusteguriga 100, kui tagasisideta vimendi enda vimendustegur on 1000000. Leida sama tagasisidestatud vimendi vimendustegur kui vimendi enda vimendus muutub 1000000st poole viksemaks. Palju muutus siis tagasisidestatud vimendi vimendustegur %-des? 6. Tagasisidestatud vimendi sageduskarakteristikud erinevate tagasiside sgavuste (?) korral. 9. Kaudne sagedussntesaator
Õppimisvõimalused Tallinnas Plokkskeem 2 12.03.13 Õppeasutused Algkoolid2 Põhikoolid 15 Gümnaasiumid 60 Täiskasvanute gümnaasiumid3 Kutsekoolid15 Ülikoolid 3 Rakenduskõrgkoolid 9 3 12.03.13 Kohad Tasulised Tasuta Algkoolid 2 0 Põhikoolid 6 9 Gümnaasiumid 9 51 Täiskasvanute 0 3 gümnaasiumid Kutsekoolid 3 12 Ülikoolid 3 3 Rakenduskõrgkoolid 9 9 4 12.03.13 Graafik 60 51 50 40 30 20 12 9 9 9 9 10 6 ...
Programmeerimise etapid *Formaliseerimine ·Mis on antud? lähtetingimused ·Mida on tarvis leida? tulemus ·Probleemi lahendamise (matemaatiline) eeskiri välja töötada *Algoritm Tegevused, mis on vaja teostada ülesande täitmiseks Lahendusmeetod Enne algoritmi kirjeldamist tuleb määrata meetod, mida probleemi lahendamisel kasutatakse Ülesanne võib nõuda oma meetodi väljatöötamist! Plokkskeem *Programmeerimine ·Programm Käskude jada, mida arvuti peab ülesande lahendamiseks täitma ·Programmeerimiskeeled ·Masinkood Programm sisaldab vahetult protsessori käske Käsud on numbrilisel kujul Töötatakse vahetult arvuti mäluaadressidega Kõigis teistes keeltes kirjutatud programmid teisendatakse täitmiseks alati masinkoodi ·Sümbolkeel Käskude andmiseks kasutatakse numbrite asemel käsku kirjeldavaid lühendeid
- sisse- ja väljalülitamine fikseeritud asendiga lüliti, näiteks tumbleri abil; - sisse- ja väljalülitamine isetagastuvate käsklusaparaatide, näiteks juhtimisnuppude abil. Mõlema juhul peab programm kindlustama valgusinstallatsiooni peatamise ning naasmise lähteasendisse ükskõik millisel ajahetkel. 4. Töö käik. 4.1 Esimese tööülesande käik (Joonis 4.3 a). 1. Koostada joonisel 4.3 a kujutatud tsüklogrammi alusel juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2. Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programmid loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi, vajadusel parandada vead. 5. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesandeid. 4.2 Teise tööülesande käik (Joonis 4.3 b). 1. Koostada joonisel 4
............................................................................................ 4 2.1.1. Eesmärk....................................................................................................... 4 2.1.2. ESKIIS................................................................................................................. 4 2.1.3. Seadme töökirjeldus......................................................................................4 2.1.4. Funktsionaal plokkskeem...............................................................................5 2.1.5. Tegevuskava.................................................................................................. 6 2.1.6. Algoritm......................................................................................................... 9 2.2. ISAMASIN.............................................................................................................. 13 2.2.1. Eesmärk......................
· lambda-arvutus (Church), 1941 · Posti süsteemid, 1943 · Markovi algoritmid, 1951 · Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 · programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Algoritmi peab saama väljendada nii, et see oleks mugav nii koostajale (algoritme koostavad inimesed) kui ka täitjale (teostile, arvutile). Algoritmi esitusviisid: · inimesele orienteritud esitused o sõnaline kirjeldus (peab siiski mahtuma algoritmi def. alla!) o joonis - plokkskeem o algoritmikeel, näit. poolformaalne pseudokeel, millest saab kerge vaevaga tõlkida mistahes (imperatiivsesse) programmeerimiskeelde o joonis - Jacksoni skeem, E-skeem (näide1, näide2), ... o ... · arvutile orienteeritud esitused o programm kõrgtaseme programmeerimiskeeles o programm assembleris või masinkoodis o ... Näide: Eukleidese algoritm kahe täisarvu suurima ühisteguri leidmiseks. 1
voolu ja pinge tahab langeda, sageli kasutatakse kindla sagedusega ostsillaatorit lüliti juhtimiseks [2]. Joonis 2. Lüliti, pooli, dioodi ja sisendi voolud [2] Voolu lainekuju diagrammil on näha, et pooli vool on dioodi ja sisendi voolude summa. Vool liigub kas läbi lüliti või dioodi. Kondensaator paigaldatakse väljundisse, et pinge kõikumisi siluda, eriti lüliti avamise ja sulgumise üleminekutel [2]. Joonis 3. Pingeregulaatori plokkskeem [3] Joonisel on impulss-stabilisaatori plokkskeem. Koormusel olev pinge läheb läbi tagasiside ahela mikroskeemi ja läbi operatsioonivõimendi komparaatorisse. Kui 52 kHz ostsillatori pinge langeb alla mitte-inverteeriva sisendi pinge, siis lastakse läbi kõrgeim läbilastav positiivne pinge, mis läbib ja-ei elemendi kontrollerisse, mis juhib transistori lülitust [3]. 3. Toiteploki koostamine ja komponentide arvutused Toiteplokk koostati joonisel 2.1 toodud elektriskeemi alusel
valisime Signals Systems alammenüü, ning sealt omakorda NoiseCalc tööleht. Vaatlesime programmiga AppCAD 12,2 kuni 12,7 GHz sagedusvahemikus töötava digitaalse satelliidisüsteemi vastuvõtja sisendis asuva madala müratasemega vastuvõtja mudelit. See omakorda koosnes kaheastmelisest eelvõimendist (A-36), segustist ning vahesagedusvõimendist (I-54) (vt joon 1.). Joonis 1. Madala müraga eelvõimendi plokkskeem. Lähteandmed: Võimsus sisendis -60 dBm Teoreetiline temperatuur 25 oC Müra ribalaius 1 MHz Ref. Temperatuur 25 oC S/N (tundlikkuse jaoks) 10 dB 4. Ülesannete lahendamine 1. Arvutasime antud parameetrite järgi võimendi iga astme väljundsignaali
Terminal TSX T317 3. Valgusinstallatsiooni makett Joonis 1 tsüklogramm 1. Töö eesmärk Õppida koostama juhtimisobjekti juhtimiseks vajaliku programmi, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet, ning realiseerima seda programmeeritava loogikakontrolleri TSX 1720 abil. 2. Töö käik 1. Koostada joonisel 1 kujutatud tsüklogrammi alusel juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2. Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kommenteeritud programmid käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead 5. Koostada vajalikud installatsiooniskeemid 6. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesannet. 4
Elektrilise tajuri väljundsuuruste mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid mõõtelülitusi. Sekundaarmuunduriteks võivad olla erinevad seadised nagu võimendid, analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaal-analoogmuundurid (D/A), impulsi- ja koodimuundurid vms. Seega koosneb andur füüsikalise suuruse muundamiseks ettenähtud tajurist, mõõtelülitusest ning normeerivast signaalimuundurist Anduri üldine plokkskeem Mehaaniliste suuruste muundamine Elektriliseks väljundsuuruseks võib lugeda tajuri aktiivtakistuse, induktiivsuse, mahtuvuse või genereeritava elektromotoorjõu muutumist sõltuvalt mõõdetavast sisendsuurusest Mehaanilisteks sisendusuurusteks on nt. kõik liikumisparameetrid nagu tahkete ja vedelete kehade asend, siire, kiirus, kiirendus ja tõuge ning samuti kehadele toimivad jõud, momendid, rõhk.
Einar Kootikum LABORI ARUANDED Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31b Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.................................................................5
00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui suurt hoidejõudu suudab rakendada hoidesolenoid Valige üks: a. Üle 700 kg b. 200 kuni 400 kg c. 100 kuni 300 kg Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: Üle 700 kg Küsimus 52 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millega on tegemist: Valige üks: a. Asünkroonmootori pidurdamise plokkskeem b. Pinge kommuteerimise plokkskeem c. Asünkroonmootori pinge- sageduse juhtimise plokkskeem Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Asünkroonmootori pinge- sageduse juhtimise plokkskeem Küsimus 53 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mitu korda suureneb käivitusvool nimivoolust asünkroonmootori otsekäivituse korral? Valige üks: a. 15 - 20 korda b. 6 - 9 korda c
tsükli alustamist viia tagastusnupuga S4 antud käskluse abiltagasi lähteasendisse; - ettenihkeajami mootor peab olema termorelee abil kaitstud ülekoormuse eest; - ettenihkeajamit peab olema võimalik iga hetkel peatada stuppnupu abil; - programmis peab olema ette nähtud ülekoormuskaitse rakendumise indikatsioon (vilkuv valgussignaal). 3. Töö käik 1) Koostada ettenihkeajami juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2) Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kõik tööülesandes püstitatud nõudedid rahuldava kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3) Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4) Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning ning vajadusel parandada vead. 5) Koostada vajalik installatsiooniskeem. 6) Lülitada loogikakontroller talitlusse ``RUN`` ja veenduda,et programm täidab kõiki tall esitatud nõudeid. 4
Üks mõõtetsükkel koosneb seega kahest osast: kindla aja T vältel integreeritakse sisendpinget U ; i x vastupidise märgiga sisendtugipinget integreeritakse seni, kuni integraatori väljundpinge jõuab tagasi nulli. Vahetulemuseks on mõõtetsükli teise osa kestus T . 2 Joon 1.Kahekordse integreerimisega voltmeetri plokkskeem Kuna ajavahemiku Ti ja T2 vältel määratud integraalid on suuruse poolest võrdsed, saame RC siit avaldub T2 = U x Ti U 0 . (4) Seega on tsükli teise osa pikkus T2 võrdeline sisendpingega Ux. Mõõtetulemuse
...................................... PROJEKTIJUHTIMINE Projekt Arveldusosakonna töö efektiivsuse suurendamine Autorid: ................................ Juhendaja: .......................... .................................. SISUKORD Projektijuhtimine 2010 Arveldusosakonna töö efektiivsuse suurendamine ja tööjõukulu vähendamine Projekti eesmärk Selgitada välja, millised tööprotsessid ning kui suures mahus tehakse käsitsi, läbi tööprotsesside automatiseerimise, kiireneb andmete töötlemine ja finantsandmete raporteerimine ettevõtte juhtorganitele. Samuti on võimalik läbi automatiseerimise, tõsta töötajate e...
INTCONbits.T0IF=0; n--; } } KOKKUVÕTE Programmi ülesanneteks oli heli tekitamine, valgusdioodi vilgutamine teatud aja tagant ning Gaudeamuse meloodia mängimine mikrokontrolli kaudu. Heli tekitamist saab täiustada helisageduse muutmisega, mille kindlad väärtused on ära toodud Gaudeamuse tabelis.Samuti on programmides võimalik muuta perioodi pikkust, ning sammuti on võimalik muuta helisagedust kõrgemaks või madalamaks. LISAD: Ülesande 2 plokkskeem START Registri määramine Kas while tingimus on 1 või 0(jah või ei) ei jah Heli tekkimine
6. Toiteseade Varustab VV lülitusskeemi vajalike toitepingetega. Elektrivõrgust toite puhul sisaldab toiteplokk olenevalt tööpõhimõttest toitetrafo vajaliku suurusega vahelduvpingete saamiseks. Need pinged alaldatakse, alaldatud pinged silutakse LC- või RC-filtritega ja tavaliselt stabiliseeritakse parameetriliste või elektronstabilisaatoritega. Raadiovastuvõtjate plokkskeem 1. DetektorVV Kõrgeoomilised kõrvaklapid – 4000 Sisend Detektor ring Us Elektriline skeem Cs VD t L Ch C U s
võimaldatakse käivitada erinevaid programme ehk rakendusi, et panna arvuti teostama kasutajale vajalikke ülesandeid. 1.1.2 Arvutisüsteemi põhikomponentidevahelised seosed Arvutisüsteemi põhikomponentide omavaheline andmevahetus toimub mööda füüsilisi meediumeid ehk siine (Bus): mööda andmesiini liiguvad andmed, aadressisiinil olev info näitab kuhu andmed liiguvad ja juhtsiini seisuga määratakse mis suunaliselt ja mille vahel andmed parajasti liiguvad. Joonis 1-2. Arvuti plokkskeem Et ühendada erinevad komponendid ja võimaldada arvutil andmevahetust perifeeriaseadmetega on kasutusel täiendav integraalskeemide komplekt ehk tugikiibistik. Kõik arvuti komponendid ühendatakse koos tööle spetsiaalsel trükkplaadil ehk emaplaadil. Emaplaadil on tugikiibistik koos vajalike pesadega, et ühendada sellele protsessor, mälu ning sisend-väljundseadmete pordid. Emaplaat jagab ka voolu erinevatele süsteemikomponentidele ja selleks on seal toitepistikud ning
Väljundpuhver STROB INT Juhtsignaalid BF WR Juhtplokk STROB INT Andmed Joonis 2.32. Rööpvärat väljundseadmena: a) plokkskeem, b) ajadiagramm Ajadiagrammilt on näha, et jõudeolukorras on puhver tühi ning signaal BF madal. Töötsükkel algab andmete väljastusega arvutist väratisse kirjutussignaali WR toimel. Viimase langeva frondiga (kirjutamise lõppedes) viiakse signaal BF kõrgeks. Vastuvõtja vastab sellele. Signaali lõppemisel tühjendatakse puhver ning antakse välja katkestussignaal, mille abil teatatakse arvutile, et järjekordne andmesaadetis on väljastatud ning alustada võib uut väljastustsüklit.
Levinumad loendurid on gaaslahendus-, stsintillatsioon- ja pooljuhtloendurid. Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka gaaslahendusloendureid. Radiomeeter koosneb kahest põhiplokist: kiirguse detektorist ja pingeimpulsside loendurist (5.joon.). Kiirguse dektor > Pingeimpullside võimendi-->Impulsside loendur Joonis 5. Radiomeetri plokkskeem. Mistahes loendurit iseloomustavad selle lahutusvõime ja efektiivsus. Need suurused on erinevatel detektoritel erinevad. Lahutusvõime on määratud suurima impulsside arvuga, mis võivad kiirguse detektoris ühes ajaühikus tekkida. Lahutusvõime sõltub nn. "surnud ajast", mille jooksul järgmine osake ei saa veel tekitada detektoris uut impulssi. Detektori efektiivsuse all mõeldakse ühes ajaühikus detektoris impulsse tekitanud ja detektorisse
FORMALISEERITUD KÜSITLUS UURIMISMEETODINA Sotsiaalse reaalsuse eripära · Tegemist ei ole füüsilise (loodusliku) reaalsusega, vaid läbielatud ja tõlgendatud reaalsusega. Psüühikat ja käitumist ei mõjuta mitte ümbritsevad nähtused otseselt, vaid nendele antud tähendused. · Tähendused väga suurel määral sotsiaalsed, mitte-individuaalsed. Sotsiaalne reaalsus on intersubjektiivne reaalsus. · Kuigi elamustes ja tõlgendustes on palju ühist, ei eksisteeri ühesugust ja ainuõiget arusaamist, hinnangut ja käitumist, selle poole on püüdnud autoritaarsed ja totalitaarsed rezhiimid. Sotsiaalse mõõtmise eripära - Nähtuste keerukuse ja mitmetähenduslikkuse tõttu puuduvad sotsiaalses reaalsuses enamasti üheselt määratletud kvaliteedid, mõõtmisetalonid. - Uurijad (keskused, koolkonnad) konstrueerivad ise uuringuks sobiva mõõtmisinstrumendi, erinevus lähenemisviisides ja uurimismeetodi...
............................................................................................................... 15 2.9. Dioodide tähistamine ..............................................................................................................................................16 3. TOITESEADMED.........................................................................................................................................................17 3.1. Toiteseadme plokkskeem ja parameetrid ................................................................................................................17 3.3. Silufiltrid .................................................................................................................................................................22 3.4. Stabilisaatorid ..........................................................................................................................................................24 4
KC191A on väikesevõimsuseline ränistabilitron stabiliseerimispingega 9,1 V. Viies element on täht, mis määrab versiooni. Näit. K411B on räni-alaldusdiood voolule kuni 10A, registreerimisnumbriga 11, versioon A. Suurematel dioodidel kantakse tähis korpusele, väiksematel pole see aga võimalik ja seepärast kasutatakse tähistamist värvikoodiga. Dioodide värvikoodid võib leida käsiraamatust. Dioodidel kasutatakse standardiseeritud korpusi. 21 3. TOITESEADMED 3.1. Toiteseadme plokkskeem ja parameetrid Toiteseadmete ülesandeks on anda mitmesuguste seadmete tööks vajalikku nõutava võimsuse ja kvaliteediga alalispinget. Erinevad tarbijad vajavad töötamiseks erinevaid pingeid, millised ulatuvad mõnest voldist tuhandete voltideni, tarbitava vooluga mõnekümnest mikroamprist sadade ampriteni ning nõuded pinge kvaliteedile võivad olla küllalt erinevad. Toodust tulenevalt on toiteseadmete tehnilised lahendused küllaltki erinevad.
tüübist ja on mõne kümnest kilohertsis mõne kümne megahertsini). Valmistatakse erineva element inventeeriva klemmi vaheline takistus, see on R1. Inventeeriva võimendi väljund takistus on suurem, baasiga Op võimendeid ja sellest tulenevalt võivad olla Op võimendite omaduse ka küllalt erinevad. kui Op võimendil. Sest kui me koormame taolise võimendi väljundit, siis toob see kaasa väljund pinge Ühesugune kõigile Op võimenditele on aga nende plokkskeem ja mingil määral ka sisendaste. vähenemise, väheneb ka sisendpinge, väljund pinge ei suurene, sest miski teda ei kompenseeri ja seega ongi väljund takistus Op võimendi takistusest suurem. Diferentsiaal lülitus on lülitus, mis võimaldab eri sisendite erinevat toimet, seetähendab, on võimalik mitte inventeeriv sisend ja inventeeriv sisend
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
libisema. 12 3. ÜLDPRINTSIIBID 3.1. Elektriajami mõiste Elektriajam (Electrical drive) on mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitamiseks ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest. Elektriajami põhifunktsiooniks on liikumise juhtimine (motion control) Tüüpilise elektriajami üldistatud plokkskeem on näidatud Joonis 3.1. Joonis 3.1. Elektriajami struktuur [6] Joonise ülemine pool kujutab elektriajami jõuahelat, alumine pool juhtimissüsteemi. Jõupooljuhtmuundur, mida toidetakse ühe- või kolmefaasilisest kindla sageduse ja amplituudiga vahelduvvooluvõrgust, on ette nähtud elektrimasina (mootori) juhtimiseks. Elektrimootor juhib omakorda töömasina kiirust, momenti ja asendit. Kõik seadmed on
Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt
Toidu ohutus. Toidu hügieen, ülesanded Toidu ohutus-Kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil tarbimisel või valmistamisel kahjuu tarbijale. Toidu hügieen- kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks kõigis toiduahela etappides. Ülesanded: Kõik tegevused, mis 1) kaitsevad toitu saastumise eest 2) hoiavad ära olemasolevate bakterite paljunemise piirini, mis muudab toidu ohtlikuks või enneaegselt riknevaks. 3) hävitavad toidus kahjulikud ained, organismid kuumtöötlemisega või muude meetoditega. Toidu turvalisus.- kui kõigil inimestel on pidev füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. 1) kohane või kättesaadav toiduvaru 2) stabiilne toiduvaru ilma kõikumistet 3) juurdepääs toidule ja võimalus seda endale lubada 4) kvaliteetne ja ohutu toit Mida tähistavad järgmised akronüümid: FAO.-Food and Agricultural Organisation of the United ...
võib arvutada objekti kauguse valemist (1) kus c on raadiolainete levikiirus t aeg impulsi väljakiirgamise hetkest vastuvõtuhetkeni 1.3 Impulssmeetod raadiolokatsioonis. Raadiolokaatori plokkskeem. Radarid töötavad põhiliselt impulssmeetodil, mille eeliseks on sondeerivate impulsside väljasaatmine ja vastuvõtt eri ajahetkedel. See võimaldab kasutada nii impulsside väljasaatmiseks kui vastuvõtuks ühte ja sama antenni. Impulssraadiolokaatori plokkskeem on kujutatud joonisel 1. Sondeeriv impulss Joon 1 Sünkronisaator tekitab lühikeste impulsside jada, mis käivitab modulaatori ja kuvari laotuse. Modulaatori poolt genereeritud negatiivne impulss amplituudiga 17kV käivitab magnetroni - võimsa ülikõrgsagedusliku generaatori, mis toodab lühiajalise ülikõrgsagedus- liku impulsi. Ülikõrgsageduslik impulss suunatakse mööda õõnsat laine-
kinnitab oma käskkirjaga asutuse juht. Protseduur sätestab: 1. Olemuse kirjelduse (millist ala, tegevusvaldkonda reguleerib), 2. Eesmärgid või vajalikkuse põhjenduse (tagab ... protsessi loogilise kulgemise, ladususe, osalejate informeerituse...) 3. Täitjad (ametikohad, kes osalevad, nende pädevuse (õigused ja kohustused) ja vastutuse 4. Etapid (+ sisuline täpsustus) ja lisaks plokkskeem. 5. Dokumendid, mis protseduuris osalevad (+näidised lisas) 6. Täitmiseks kulutatud aeg 7. Kulutused, finantsallikad 8. Sanktsioonid halvastitäitmise või täitmatajätmise osas. 9. Kehtestamine, kinnitamine, kooskõlastamine 10. Tagasiside või haldamine Protseduuri kehtestamine: 1. Juhtkonna tasandil peab olema kirjalik kokkulepe, millised protseduurid on vaja reglementeerida 2. Protseduuri kehtestamise pöhimötted ja kord võetakse juhtkonnas kirjaliku
Kasum on alati konkurentsi põhjus ja tagajärg. Järgnevalt on toodud kolm põhilist kasumi suurendamise võimalust: 1. suurendada müügihinda 2. suurendada tulu läbimüügi suurendamisest 3. alandada müügihinda, et suurendada läbimüüki. Kasumi suurendamine on võimalik ainult sellisel juhul, kui kontseptsiooni läbitöötamisel on orienteerutud ostjate huvidele. Joonisel on toodud kasumi suurendamise võimalike põhivariantide plokkskeem KASUM P hind KASUM KASUM KOGU- KOGU- KULU KOGU KASUM KULU KOGUKULU n KOGUKULU n
pooljuhtseadiseid juhitakse ainult sisse/välja lülitamise põhimõttel. Elektriajamid. Elektriajamid on eriti tähtsad tooted jõuelektroonika vallas, mille aastakäive maailmas ulatub kümnetesse billionitesse eurodesse. Elektriajam on üldjuhul elektroonne süsteem, kus elektrimootor ühendatuna ülekandemehhanismiga käitab töömasinat (koormusmasinat) tarbides selleks elektrienergiat. Tüüpilise elektriajami üldistatud plokkskeem on näidatud joonisel I.1. Joonise ülemine osa kujutab elektriajami jõuahelat, kuna alumine osa kujutab juhtimissüsteemi. Vastavalt sisendsignaalile juhivad alalisvoolu ja vahelduvvoolu 10 Ut k Jõu- M Tööma- Toide pooljuht- sin
Selleks on vaja spets õhuvarustus süsteemi, mis kindlustab suruõhu vajalikud parameetrid. 2) Kui kasutada palju seadmeid, siis on vaja palju pneumoliine, mis võtavad palju ruumi. 3) Liinipikkus on piiratud (200 m). 4) Suruõhu väljumisel atmosfääri kutsub esile müra. Seda on vaja aga summutada. 5) Õhu kokkusurutavuse tõttu ei saavutata mitme kolvi üheaegset liikumist. 6) Pneumoajamite väljundjõud on piiratud 20...30 KW. Õhuvarustussüsteemi plokkskeem. See süsteem annab puhta, kuiva suruõhu. Seal on kompressor ja õhu ettevalmistus seadmed. Kui süsteem on väike, siis kasutatakse ühte kompressorit, mille tootlikus peab vastama süsteemi tarbimisele. Suurtes ettevõtetes, kus pneumoseadmete hulk on suur, kasutatakse 2 või 3 kompressorit põhi, tagavara ja avarii kompressorit. 1)Filter 2)Kompressorid (põhi- ja tagavara) 3)Jahutaja 4)Jahutus vesi 5)Ressiiver
mõne 10 oomini, võimendustegur lõpmata suur tegelikult 20 000 kuni miljon, tema sagedusriba eeldatakse olevat lõpmata lai tegelikult alumine sageduspiir on 0 ülemine sageduspiir aga sõltub opvõimendi tüübist ja on mõne10st kHz- mõne 10ne MHz-ni. Valmistatakse erineva element baasiga opvõimendeid ja sellest tulenevalt võivad olla opvõimendi omadused olla ka küllaltki erinevad. Ühesugune kõigile opvõimenditele on aga nende plokkskeem ja mingil määral ka sisend aste. Joonis 2.8.3 Diferantsiaalvõimendi on lülitus mis võimaldab erisisendite erinevat toimet see tähendab on võimalik MI ja I sisend. Vahevõimendi on see element mis tagab opvõimendile suure võimendusteguri. Lõppvõimendi tagab opvõimendile väikese väljund takistuse ja nõutava väljund vooluväärtuse. Reeglina sisaldab lõppvõimendi ka kaitselülitust mis väldib võimendi riknemist väljundi lühise korral.selleks et
Selleks on vaja spets õhuvarustus süsteemi, mis kindlustab suruõhu vajalikud parameetrid. 2) Kui kasutada palju seadmeid, siis on vaja palju pneumoliine, mis võtavad palju ruumi. 3) Liinipikkus on piiratud (200 m). 4) Suruõhu väljumisel atmosfääri kutsub esile müra. Seda on vaja aga summutada. 5) Õhu kokkusurutavuse tõttu ei saavutata mitme kolvi üheaegset liikumist. 6) Pneumoajamite väljundjõud on piiratud 20...30 KW. Õhuvarustussüsteemi plokkskeem. See süsteem annab puhta, kuiva suruõhu. Seal on kompressor ja õhu ettevalmistus seadmed. Kui süsteem on väike, siis kasutatakse ühte kompressorit, mille tootlikus peab vastama süsteemi tarbimisele. Suurtes ettevõtetes, kus pneumoseadmete hulk on suur, kasutatakse 2 või 3 kompressorit põhi, tagavara ja avarii kompressorit. 1)Filter 2)Kompressorid (põhi- ja tagavara) 3)Jahutaja 4)Jahutus vesi 5)Ressiiver