Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) määramine solenoidi teljel 1 |x| cm Ue(x) mV Ue(x) mV Ue(x) V fexp(x) ft(x) f(x) 0,0 25,60 25,60 0,0256 0,9250633 0,85749293 0,06757037 7,88% 1,5 25,43 25,24 0,025335 0,91548744 0,85385366 0,06163379 7,22% 3,0 25,12 24,78 0,02495 0,90157536 0,84252101 0,05905435 7,01% 0,9 4,5 24,50 24,11 0,024305 0,8782681 0,8222275 0,0560406 ...
|x| Ue(x) mV Ue(-x) mV Ue(x) V fexp(x) ft(x) f(x) 0 174,22 174,22 0,17422 0,809537 0,857493 0,047956 0,055925 1 173,41 173,80 0,173605 0,80668 0,855884 0,049204 0,05749 2 171,86 173,39 0,172625 0,802126 0,850976 0,04885 0,057404 1 3 169,78 172,23 0,171005 0,794598 0,842521 0,047923 0,05688 0,9 4 166,67 170,11 0,16839 0,782447 0,830102 0,047655 0,057408 0,8 5 162,57 167,19 0,16488 0,766138 0,813126 0,046988 0,057787 0,7 6 157,31 163,49 0,1604 0,745321 0,790835 0,045514 0,057552 ...
0,6000 0,5000 fexp(x) 0,4000 ft(x) 0,3000 0,2000 0,1000 0,0000 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 23 Mõõtepool 0,0936 N1 760 keerdu 0,0899 S1 0,0000478 m^2 0,0827 0,0813 Solenoid 0,0812 N 360 keerdu 0,0839 l 0,25 m 0,0843 d 0,15 m 0,0818 0,0879 I 1,72 A 0,0854 1,25664E-006 m kg s-2 A-2 0,0891 n 1440 keerdu/m 0,0921 314,15926536 rad/s 0,0924 / 0,0865901234 fexp-ga ft-ga fexp - ft B(0) 0,00292 0,00267 0,00025
docstxt/135610867465.txt
Solenoidi magnetväli KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) määramine solenoidi teljel | | Ue(x) Ue(-x) fe(x) ft(x) f(x) cm mV mV mV 0,00 17,38 17,38 0,91474 0,85749 0,05725 0,06676 1,50 17,21 17,32 17,27 0,90869 0,85385 0,05483 0,06422 3,00 16,90 17,14 17,02 0,89579 0,84252 0,05327 0,06323 4,50 16,37 16,79 16,58 0,87263 0,82223 0,05041 0,06130 6,00 15,61 16,29 15,95 0,83948 0,79083 0,04864 0,06151 7,50 14,54...
Arvutused koos mõõtemääramatustega 22,5 2,94 3,57 3,26 0,094 0,089 0,005 0,055 21,0 3,70 4,60 4,15 0,120 0,113 0,007 0,058 19,5 4,75 5,97 5,36 0,154 0,146 0,009 0,061 18,0 6,16 7,84 7,00 0,202 0,190 0,012 0,063 16,5 8,06 10,18 9,12 0,263 0,249 0,014 0,057 15,0 10,50 13,37 11,94 0,344 0,324 0,020 0,061 13,5 13,55 16,98 15,27 0,440 0,414 0,026 0,062 12,0 17,11 20,70 18,91 0,545 0,511 0,034 0,066 10,5 20,56 23,80 22,18 0,639 0,604 0,035 0,058 9,0 23,88 26,40 25,14 0,725 0,684 0,041 0,060 7,5 26,48 28,44 27,46 0,791 0,746 0,046 0,062 6,0 28,50 29,50 29,00 0,836 0,791 0,045 0,057 4,5 29,90 30,...
Magnetismi kontrolltöö Küsimused: 1. Mida nimetatakse magnetväljaks? 2. Millist mõju avaldab elektrivool magnetnõelale? 3. Defineerige Ampére seadus. (valem, mida iga täht tähistab) 4. Mida mõõdetakse teslades ja kelle järgi on ühik endale nime saanud? 5. Mis on vasaku käe reegel? 6. Mida nimetatakse magnetinduktsiooniks? 7. Mis on solenoid? 8. Milliste reeglitega saab määrata vooluga juhtme magnetvälja jõujooni? 9. Mis on püsimagnet? 10. Mida on joonisel kujutatud. Nimetage numbritega tähistatud osad. Ülesanded: 1. Kaks paralleelset juhet pikkusega 2,5 meetrit asuvad teineteisest 10 sentimeetri kaugusel, voolu tugevused juhetes on 10A ja 15A. Kui suure jõuga mõjutavad juhtmed teineteist. 2. Homogeenses magnetväljas paiknevale 60cm pikkusele juhtmelõigule, mida läbib vool
laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. 10) Kuidas on suunatud elektrivälja ja magnetvälja jõujooned? Elektriväli Elektriseeritud kehadel on suunatud väljajooned positiivselt kehalt negatiivsele. Magnetväli Magnetiseeritud kehal on suunatud väljajooned põhjapooluselt lõunapoolusele. 11) Mis asjad on solenoid ja pool? Solenoid Kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepool. Kui solenoidi läbib elektrivool, siis tekib magnetväli. Pool - elektroonikakomponent, mida kasutatakse võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina. 12) Mida nim. pingeks ehk potensiaalide vaheks Laengu poolt vabastatud energia .Iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning määrab ära, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise.
ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Parema käe rusikareegel- kui rusikasse tõmmatud parema käe väljasirutatud pöial näitab voolu suunda, siis neli kõverdatud sõrme näitavad selle voolu magnetvälja suunda Solenoid- on silindriline heeliks, kus peenike juhe on keerd keeru kõrval tihedalt silindrilisele karkassile keritud. Enamasti on solenoid keritud metallsüdamikule Elektriline pinge- iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise Potentsiaalväli, potentsiaal (ϕ) - väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. Φ näitab kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia
muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes tekitab indiktsiooni elektromotoorjõi 1V. Lenzi reegel. Valem. - *1-induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli tekitaks muutust, mis voolu põhjustab; *2-induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. E(i)= -(delta fii / delta t) Endainduktsioon - On elektromagnetiline induktsioon juhtmes, mis põhjustab voolu muutumise juhtmes endas. Olgu vooluahelas järjestikku lüliti, solenoid ja elektilamp. Milliseid tähelepanekuid võib teha voolu sisse- ja väljalülitamisel? - Väljalülitamisel tekib säde... Induktiivsus. Mõõtühik. Tähis - Induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu üksikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. Tähis - L; Ühik - 1H 1H - 1 henri on on võrdne otstele rakendatud pinge 1V ja voolutugevuse kiiruse 1A/s jagatisega. Henry seadus. - Seondub Faraday induktsiooni seadusega. E(i)= -L(delta I / delta t)
Füüsika KT Püsimagnet- Keha, mis omab iseseisvat magnetvälja, ka elektrivoolu puudumisel Magnetväli-Liikuvate laetud kehade vahel mõjuvat jõuvälja Magnetvälja suund- Kui parema keerlemiskruvi kulgemisel suund ühtib el. Voolu suunaga Magneetumine- Mingi aine muutumine püsimagnetiks Domeen-Iseenesliku magneetumise piirkond Demagneetumine-Mingi aine magnetvälja kadumine Magnetvälja jõujoon- Mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor puutuja suunaline Solenoid- Rõngasse keritud juhe, mis tekitab pöörismagnetvälja Ampere'i seadus- kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese traadi vahel vaakumis kehtib jõud 2x1027 N iga meetri kohta, siis on voolutugevus juhtides 1 A Lorentzi jõud- kui vasak käsi asetada nii, et välja sirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumissuunda ja magneti induktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90° all välja sirutatud pöial näitab osakes...
Magnetron: Magnetr.küte Uk = 4,2 V Ra = 3,0 mm Rk= 2,0 mm Solenoid: N= 1280 keerdu l= 0,176 m Isk Antud andmed: Ua= 17,2 V Mõõtmine: Mõõtmise nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Is (A) 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 1,1 1,15 1,2 1,25 1,3 1,35 1,4 Ia (mA) 69,9 69,9 69,9 70 70,2 70,5 70,7 71 70,9 70,7 70,2 69,5 68,9 68,3 67,5 66,7 65,6 64,6 Mõõtmise nr. 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28...
Emergency mode Asendusarvu kasutamine Engine Load Mootori koormus Engine Speed Mootori pöörlemissagedus Kickdown Kiirenduslülitus Kickdown Switch Kiirenduslüliti Limp-home Hädareziim Output Shaft Speed Veetava võlli pöörlemissagedus Park/Neutral Switch P/N asendite lüliti Pressure Control Solenoid Töörõhu reguleerimise elektromagnetklapp Selector Lever Position Käiguvalitsa asend Self-diagnosis lamp Rikke signaallamp Shift Solenoid A Käiguvahetuse elektromagnetklapp A Shift Solenoid B Käiguvahetuse elektromagnetklapp B Shift Solenoid C Käiguvahetuse elektromagnetklapp C Torque Converter Clutch Solenoid Hüdrotrafo lukusti elektromagnetklapp
SOLENOIDI MAGNETVÄLI Töö eesmärk: Töövahendid: Magnetilise induktsiooni mõõtmine Stend uuritava solenoidi, liigutatava mõõtepooli ja solenoidi teljel. toitetrafoga, vahelduvvoolu millivoltmeeter, vahelduvvoolu ampermeeter, lüliti Skeem Joonis 1. Solenoid. Joonis 2. Mõõteseade. (T – pinget alandav transformaator, l – mähise pikkus, N – keerdude arv, A – ampermeeter, L – lüliti (voolutugevuse muutmiseks), P – mõõtepool (magnetilise indukts. mõõtmiseks) Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele 2. 3. Paluge juhendajal skeem kontrollida. 4
vastupidisesse suunda esiratastest. Mazda süsteem Tagarattaid liigutab hüdrauliline mida elektrooniliselt juhitakse võttes arvesse rooliratta anduri ja kiiruse andurite poolt saadud informatsiooni. Vastavalt vajadusele 4ws- i Ecu avab vastavaid klappe milles liikuv vedelik liigutab kolbi tagasillas mis omakorda liigutab varraste kaudu tagarattaid vastavalt vajadusele . Süsteemi rikke puhul on olemas solenoid mille abil muudetakse ja lukustatakse tagumised rattad otsesesse asendisse. Rikke süptomiks on tavapärasest raskem rool ja halvem juhitavus. Honda süsteem Honda süsteem on keerulisem kui mazdal. Hondal on roolilati ja tagumise lati vahel kardaan ja taga rataste pööramiseks reduktoriga latt. Aga moodus kuidas rattaid pööratakse on huvitav. Tagareduktoris on annulus hammasratas mille sees on nihkes väiksem hammasrattas
CERN Mihhail Pankratov 12 ms Mis on CERN... CERN ehk Euroopa Tuumauuringute Keskus rahvusvaheline organisatsioon, kus asub maailma suurim osakestefüüsika labor. CERN asutati 1954 aastal. Kokkuleppe allkirjastati Pariisis 29. juunil 1. juulil 1953 aastal. Alguses asutamises võtsid osa 12 riiki, praeguseks ajaks riikide arv kasvas 20. Lisaks on mõnedel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel vaatleja staatus. Ülevaade... CERN koosneb kahest peamisest ja mitmest väiksematest aladest. Esimene peamine ala asub Sveitsi linna Meyrin, teine aga Prantsuse linna Prevesan Moen lähedal. Kiirenduse kompleks asub nii maa peal ( kus asuvad vanad kiirendid Linac ja PS), kui ka maa all, sügavusel umbes 100 m ( kus asuvad palju uuemad kiirendid SPS, LHC) Iga päev CERNis töötab umbes 2500 inimest. Suur Hadronite Põrguti ...
9.Milline on e-vektori suund? E-vektori kokkuleppelise suuna määrab elektrivälja tugevuse definitsioonis sisalduv sõna positiivne. Kuna kahe positiivselt laetud keha vahel mõjub tõukejõud, siis on positiivse laenguga keha poolt tekitatud elektrivälja tugevus vektorina suunatud sellest kehast eemale. 10.Millised on magnetvälja jõujuuned? Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Ringvoolu magnetvälja jõujooned Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele 11. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon
9.Milline on e-vektori suund? E-vektori kokkuleppelise suuna määrab elektrivälja tugevuse definitsioonis sisalduv sõna positiivne. Kuna kahe positiivselt laetud keha vahel mõjub tõukejõud, siis on positiivse laenguga keha poolt tekitatud elektrivälja tugevus vektorina suunatud sellest kehast eemale. 10.Millised on magnetvälja jõujuuned? Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Ringvoolu magnetvälja jõujooned Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele 11. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon
magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Sirgvoolu korral saab jõujoonte suunda kindlaks teha a) kruvireegli järgi kui kruvi teravik liigub voolu suunas siis kruvi pöörlemise suund näitab pöörlemise suunda. b) paremakäe reegli järgi kui pöial näitab voolusuunda, siis sõrmed näitavad jõujoonte suunda. Ringvoolu korral määratakse jõujoonte suunda a) kruvireegliga, b) paremakäe rusikareegliga. Solenoid kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepooli korral on magnetvälja jõujooned sarnased ringvoolu magnetvälja omadega. Püsimagneti jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t tema jõujooned on kinnised, ilma alguse ja lõputa. 6. Lorenzi jõud jõud, millega magnetväli mõjutab laetud osakest. FL = F/N (F-
· Õhkpadjad tehtud sitkest ja vastupidavast kummjast õhkupidavast materjalist. · Õhuballoon kasutatakse suruõhu "salvestamiseks". Kui on vaja masinat tõsta või langetada, lastakse sealt õhku patjadesse. Kompressor tagab, et paak oleks kõguaeg täidetud suruõhuga. · Solenoidklappidega plokk plokk, kus tagatakse kõikide õhkpatjade täitmine/tühjenemine. Õhku juhitakse igale padjale vastavalt vajadusele solenoid klappide abil. Enamasti on see elektriliselt juhitav. Osadel masinadel see plokk puudub, sel juhul on igal õhkpadjal eraldi solenoidklapp, mida siis juhtplokk elektrooniliselt juhib. · Õhkvedrustuse elektrooniline juhtplokk ("aju") elektrooniline plokk, mis juhib solenoidklappidega plokki vastavalt vedrustusele antud käskudele. · Õhkvedrustuse kõrguseandur andur, mis teavitab juhtplokki hetkelisest vedrustuse kõrgusest.
karakteristikud jäävad alalisvoolu omadele alla: neil on samade gabariitide juures väiksem tõmbejõud, on väiksema tundlikkusega ja nad maksavad rohkem. Elektromagnetite poolt käivitatavad reguleerivaid organeid nimetatakse solenoidideks. Elektromagnetilised täiturseadmed Elektromagnetiliste täiturmehhanismide hulka kuuluvad solenoidseadmed ja elektro magnetilised sidurid. Solenoidseade koosneb mähisega poolist 1, mille sees liigub solenoid 2. Voolu puudumisel mähises vedru 3 surub solenoidi alumisse asendisse, voolu läbimisel mähisest solenoid tõmmatakse pooli sisse. Solenoidmehhanismi sisendsignaaliks on pinge Us ja väljundsignaaliks solenoidi liikumine lv. Solenoidi liikumine kasutatakse mingi reguleeriva organi
· parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. · Kruvireegel- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. · parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. · Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. · Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele. · Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa.
Magnetism Tallinn 2008 Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks . Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks . Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest ...
b) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. a) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. b) parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. 3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. 4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa. Pöörisväli väli, mille jõujooned on kinnised (alguse ja lõputa) Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja igas ruumi punktis.
Magnetväli liikuva laetud keha poolt tekitatav väli Elekromagnetväli elektri- ja magnetväli koos Paigalseisev laeng tekitab elektrivälja, liikuv laeng tekitab nii elektri- kui magnetvälja Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb magnetväli (nt rauasulam, rauaühend). Tal on kaks poolust N ja S Spinn füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Tema olemasoluga kaasneb magnetväli. Määrab kaudselt ära magneti kaks poolust. Magnetvälja iseloomustab B-vektor. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on summaarne väli. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Ampere 1. Seaduspärasus : kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel mõjuv jõud sõltub nurgast nende vahel.. Ampere 2. Seaduspärasus : Kui parall...
Emj indutseeritakse järgmistel tüüpilistel juhtudel: * kui juhe liigub paigalseisva välja suhtes * kui magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes * kui juhe ja magnetväli on paigal aga magnetvoo tihedus ajas muutub. 25. Eneseinduktsioon ...nim nähtust kus voolu muutmine mingis juhtmes põhjustab emj-i indutseerimise samajuhtmes. Tähtis suurus on eneseinduktsioonitegur e induktiivsus L. Lihtsamad poolid on silinderpool e solenoid ja rõngaspool e toroid. 26. Vastastikkune induktsioon ...nim nähtust kus voolu muutmine ühes vooluringis põhjustab elektromotoorjõu indutseerimise teises vooluringis. 27. Induktiivsus poolide jada ja rööpühenduses JADAÜHENDUS: RÖÖPÜHENDUS: L=L1+L2+L3... 1/L=1/L1+1/L2+1/L3... 28. Siinuselise emj saamine Siinuselektromotoorjõudu võib saada, kui homogeenses magnetväljas konstanse
DPST (double pole, single throw) – kaks kanalit, üks lülitus DPDT (double pole, double throw) – kaks kanalit, ümberlülitus *xPST korral võib ‘ST’ olla asendatud ‘NO’ või ‘NC’-ga Võimalikud variandid – 3PST, DP4T, kus number näitab suuremat kanalite või ümberlülituskontaktide arvu 6. Lülitid ja releed Herkon (hermeet-kontakt) lüliti Klaaskesta valatud magnettüüritav elektromehhaaniline komponent, magnetväljas toimib lülitina ning koos solenoid induktoriga toimib releena Kontaktpinnad kullatud või hõbetatud, klaas „ampull“ on sädeluse vältimiseks vaakumis või inertgaasiga täidetud Lisa parameetriteks on tundlikkus magnetväljas, lülitus- ja taastumiskaugus magnetväljas ning töötsüklite arv e. eluiga Kasutatakse näiteks jalgratta spidomeetri või turvasüsteemi ukse avamise andurites 6. Lülitid ja releed Releed Lülitusseade, mis muudab sisendsignaali toimel hetkeliselt oma väljundolekut
3. Automatic lub. Oil filter (BOLL&KIRCH Type: 6.61) 4. Lub. Oil cooler me (MAK) 5. Bilge/Ballast pump (Behrens Pumpen Type: VNF 5/300) 6. Air- Compressor x 2pc. (NK Type: 35.2.2.01.01) 7. Tank heating/ Domestic heater (P28-1P-L) 8. Hydrofore (BESI Armaturen 300l) 9. Standby lub. Oil pump ME (Behrens Pumpen Type: ZB IV/b) 9 10. Hydrofor pump x 2pc. (Behrens Pumpen Type: VKO 112 WW) 11. Preheater ME (V16-2P-L; 27 kW) 12. Solenoid valve unit (BESI Armaturen) 13. LT circulation pump (Behrens Pumpen Type: VNF 2/325) 14. Standby FW pump HT (Behrens Pumpen Type: VNF 2/325) 15. Preheating circulation pump (CR-4-20F) 16. Sewage treatment plant (DVZ- M50-20) 17. Freshwater generator (Alfa Laval Type: JWP-16-C40) 18. Sewage pimp- Freshwater generator (CNL 40-40/200) 19. MDO Separator (FOPX 605 TFD- 24/50) 20. GO Separator (FOPX 605 TFD- 24/50) 21. Lub.Oil Separator (LOPX 705 SFD-34/50) 22. Feed pump for MDO purifier (ACP-025L) 23
Tartu Kutsehariduskeskus Autoremondi osakond Indrek Jõgi Turbo ISESEISEV TÖÖ PNEUMAATIKAST Juhendaja: Paul Kütimaa Tartu 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Rõhk- rõhu reguleerimine....................................................................................................6 Blowoff valve ......................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Iseseisva töö eesmärgiks on teostada pneumaatika hüdrau...
2) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. 1) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. 3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. 4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa. Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja igas ruumi punktis. Magnetvoog Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni
2) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. 1) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. 3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. 4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa. Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja igas ruumi punktis. Magnetvoog Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja
10. Õõnsusest B õhk läbi avanenud kanali 12 suunatakse õõnsusesse C. Kuna läbi drosseli 13 õhk tuleb aeglasemalt peale, kui läbi kanali 12 ära läheb, siis membraan 2 ületades vedrude 3 surve paindub läbi ja ühendab õõnsused A ja C. Läbipuhutava õhu läbimisel klapi kanaleid õõnsustes tekkiv õhurõhu vahe mõjudes membraanile hoiab klapi avatuna. Momendil, mil solenoid jääb uuesti toiteta ankur 5 surutakse vedruga 4 alla, klapp 10 sulges kanali 12. Rõhk õõnsuses B tõuseb ja vedru 3 sulgeb klapi 15. Sellisekonstruktsiooniga klapp on töökindel, väikeste gabariitidega ja ei nõua tööks palju energiat (klapp 10 toimib võimendina). 7. Katla veetaseme elektroodanduriga kaugkontrolliseade. Vee taseme kaugkontrolliseade ELI koosneb viie elektroodiga andurist, võimendist ja näidikutest.
tõmbejõud. Kui voolusuunad on vastassuunalised mõjub neile tõukejõud Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud: on võrdeline voolutugevusega on võrdeline juhtmelõikude pikkusega on pöördvõrdeline juhtmelõikude kaugusega Magnetvälja jõujooned Möttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat Solenoid koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest Püsimagneti jõujooned kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja igas ruumi punktis Näiteks raua magnetvälja jöujooned Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Suunda saab kindlaks teha : Kruvireegel kui kruvi teravik liigub voolu
1.Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 -1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilis...
süsteemile, pole tegu siiski sama asjaga. ASR süsteem võib kasutada väga erinevaid võimalusi, et vältida ratta kaapimist: · Jätta süütamata töösegu ühes või mitmes silindris · Takistama kütuse pihustamist ühte või mitmesse silindrisse · Pidurdama ühte või mitut vedavat ratast · Järgi andma segusiibrit, kui tegemist on elektroonilise gaasipedaaliga · Kui tegemist on turbomootoriga, siis avama solenoid klapi ja takistamast turbot tööle hakkamast. ASR hakkab tööle, kui mõni vedavatest ratastest hakkab kaapima ehk ringi käima, ilma, et tema ringi käimisest oleks abi auto edasi liigutamisel. Sellest saab ASR-i juhtplokk aru läbi ABS-iga ühise anduri, kui mõne vedava ratta pöörlemissagedus suureneb erinevalt ülejäänutest. Selleks pidurdatakse ringi käivat ratast nii palju, et diferentsiaal suunaks
jõujoonte abil. Magnetvälja jõujooneks nimetatakse joont, mille igas punktis puutuja siht ühtib vektori B-> (vektor) sihiga antud punktis (joonis A). Sirgvoolu magnetvälja jõujooned on kontsetrilised ringjooned, mille tasandid on voolusuunaga risti. Nooled näitavad kummale poole jõujoone puutuja sihil on suunatud magnetinduktsiooni vektor B-> (Joonis B). Magnetvälja jõujoonte tihedus on suurem seal, kus väli on tugevam. Vaatleme vooluga pooli (solemoidi) magnetvälja pilti (joonis C). Solenoid on kujutatud lõikes, kui solenoidi pikkus on tema diameetriga võrreldeks küllalt suur, siis võib välja solenoidi sees lugeda homogeenseks. Joonisel D on kujutatud püsimagneti magnetvälja jõujooned. Magnetvälja jõujooned on alati kinnised, neil ei ole algust ega lõppu. Kinniste jõujoontega välja nimetatakse pöörisväljaks, magnetväli on seega pöörisväli. Looduses ei ole magnetlaenguid, mis sarnaneksid elektrilaengutega
muhvid+põlv, toesed(vardad,torud)kinnitusklambrid-regul.tav. Hargnamiseks kolmikud, voolu suunamiseks/peatamiseks kraanid, klapid, ventiilid. Proovivõtukohad. Andurid(rõhk,voolukiirus), kolmikkraan 17. Klapid: Vedruklapp: rakendamiseks suruõhk(ei saasta lekkel, elektriohutu), ennistamiseks vedru. Tollkeermes- sobib muu armatuuriga. Tihendiga varustatud ketas, juhtvarras. Distants- automaatjuhtimine. 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus: madalpingelise vooluga solenoid avab pneumoventiili, suruõhkklapi korpuses olevasse pneumosilindrisse, klapp vajal. asendisse, signaal kontrollerisse, solenoidi mähiselt kaob toitepinge, sulgub suruõhu juurdepääs, vedru ennistab klapi asendi. 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus: Tootlikkus näitab pumbatava aine kogust ajaühikus(max 100 t/h). Imisügavus- sisseimemistorusse tekkiv alarõhk (maapinnal max 1 atm). Tõstekõrgus- pumba poolt tootele tekitatav surve (veesammast 10m=100kPa=1atm) 20
Fuel level in tank low kütuse tase on bensiinipaagis Condition of fuel/fuel filter / fuel pipes kütuse , filtrate ja torude korrasolek Air filter/intake system blockage : õhufiltri ja sisselaske süsteemi puhtus Access diagnostic trouble codes juurdepääs veakoodidele Glow plug control module süüteküünla korrasolek Engine coolant temperature (ECT) sensor jahutusvedeliku andur Injectors pihustid Exhaust gas recirculation (EGR) solenoid egri electromagnet Exhaust gas recirculation (egr) cooler bypass valve egri jahutusklapp Exhaust gas recirculation (egr) valve mechanical VÄLJALASKE GAASIDE TSIRKULATSIOONI KLAPP Engine management system connections /wiring MOOTORI JUHTMOODULI PROGRAMEERIMINE Engine control module (ecm) programming Mootori juhtmoodul Engine control module (ecm) Engine will not start Incorrect valve timing vale klappide ajastu Fuel lift pump relay kütusepumbarelee
Solenoidne väli ehk pöörisväli elektrostaatilise välja tugevuse tsirkulatsioon on alati võrdne nulliga => elektrostaatiline väli on potentsiaalne. Magnetilise induktsiooni tsirkulatsioon erineb nullist, kui kontuur, mille üle võetakse tsirkulatsioon, hõlmab juhti. Solenoid peenike juhe, mis on keerd keeru kõrval tihedalt silindrilisele karkassile keritud. Tema tekitatud väli on ekvivalentne ühist sirget telge omavate ühesuguste ringvoolude väljaga. Lõpmata pikk solenoid on sümmeetriline mistahes tema teljega risti oleva tasandi suhtes. Selle tasandi suhtes sümmeetrilised paarikaupa võetud keerud tekitavad välja, mille magneetiline induktsioon on risti tasandiga. Solenoidi magnetiline induktsioon on Bldl=12 Bldl=Bl = 0nli= 0nli (B on magn indukts lõigul 1 2, l on lõigu pikkus; n on solenoidi keerdude arv pikkusühiku kohta, i on voolutugevus solenoidis) => B= 0ni. Magnetiline induktsioon väljaspool lõpmata pikka solenoidi on null ja seespool kõikjal
Emj indutseeritakse järgmistel tüüpjuhtudel: 1) Kui juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) Kui magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) Kui juhe ja magnetväli on paigal, aga magnetvoo tihedus ajas muutub. 25. Eneseinduktsioon Ei-ks nim nähtust, kus I muutumine mingis juhtmes põhjustab emj indutseerimise samas juhtmes. Tähtis suurus on eneseinduktsiooni tegur ehk induktiivsus L [H]. Lihtsamad poolid on silinderpool e. solenoid ja rõngaspool e. toroid. µa ·W 2 · S L= l µa - absoluutne magnetiline läbitavus µ0 - vaakumis mag. läbitavus µ - suhteline magnetiline läbitaus w- keerdude arv valemis S südamiku ristlõike pindala µa = µ · µ0 L pooli telgjoone pikkus 26. Vastastikune induktsioon Vastastikuseks induktsiooniks nim
plugs. drop into the cylinder bores or waterways, if it 3 Major operations requiring 13 Disconnect the electrical leads from the does, remove it. Normally, when a cylinder engine removal temperature sender unit, the anti-run-on head is removed, the head is decarbonised solenoid valve at the carburettor, and the and the valves ground in as described in The following work can only be carried out radiator fan thermal switch. Section 14 to remove all trace of carbon. after removal of the engine from the car: 14 Unbolt and remove the hot air box from Clean the threads of the cylinder head bolts a) Crankshaft main bearings - renewal . the exhaust manifold
0 k <<-- see võib mõnel puhul olla ka negatiivne väärtus, ❑ sest paaris kohas mul on pandud see valem koos *cos a. 34. Solenoidi magnetväli.Toroidi magnetväli. Solenoid kujutab endast peenikest juhet, mis on keerd keeru kõrval tihedalt silindrilisele karkassile keritud. Solenoidis tekib magnetväli voolu läbisuunamisel solenoidist. Väljaspool solenoidi magnetväli puudub. Lõpmata pikk solenoid on mudel. Lõpmata pika solenoidi sees on homogeenne magnetväli, kus magnetvälja tugevus ei sõltu kaugusest keskpunktist. Reaalses solenoidis on magnetväli tugevam solenoidi keskel. Solenoidi magnetvälja suund sõltub elektrivoolu suunast. Suund leitakse parema käe reegli abil: kui sõrmed on suunatud voolu suunas, siis välja sirutatud pöial näitab magnetvälja suunda. Solenoidi magnetväli on tähtis, sest see on homogeenne väli, mida on praktikas raske mujal saada.
ava 2 või alumise ava 3 kaudu välja 2kaudu väljub piim.klapikambrit eraldab klapi täiturmehhanismist membraan ja eralduskamber 11. Selle kohal on survekamber 5, kuhu juhitakse vajadusel suruõhk. Survekambris liigub suruõhu toimel kolb, millel on perimeetriline, vastu survekambri seina liibuv, rõngastihend. Kolb kinnitub klapi juhtvardale 10. Kolvile avaldab vastusurvet survekambri lakke toetub spiraalvedru 12. Kui klappi suunatakse rakendussignaal, siis lülitub solenoid 7 ja avab otsikust 8 sisestatavale suruõhule toru 6 kaudu tee survekambrisse. Selles lükatakse kolb 14 ülesse, mis juhtvarda abil avab ühtlasi alumise piimaklapi ja sulgeb ülemise. Piimavool muudab suunda samuti nagu kolmikkraani asendi muutmisel. Juhtvarda liikumisel ülesse sulgub mikrolüliti 9, mis signaliseerib kontrollerit klapi asendi muutumisest ja sellest, et saadud korraldus täideti. Katte 13 all paikneb klemmliist vajalike elektriliste ühenduste tegemiseks.
suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. 1) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. 3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. 4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa. Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja igas ruumi punktis. Magnetvoog Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni
väljalįįlitumis viiüfusega relee 15. Įnductive proximity swįtch Induktiivandur 16. Capacitive proximity swįtch Mahtuvusandur 42 17. Optical proximity switch Optiline andur 18. Maņetic proximity switch Magnetandur 19. Pneumatic toelecfic converter Pneumaatilise signaali elekriliseks siņaatiks muundaja )Q.Ętlzr'ę1 Summer ķ *+ 21. VaĮve solenoid Pneumoj aoti elekf omaņet 2Z.F.elay with switch-on delay S įss elįirlifumisvįiütuse ga relee 43 l0 Kasutatud kirjandus 1. P.Croser, j. Thomson Elekropnertmatics, basic level Festo Didactic 1991. 44
veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 39. Printer: Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile. Pallprinter :): sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje
lahutumisest tekkivat ebameeldivat jõnkslemist mootori töös. Tõukeid ei teki ka kliimaseadme sisselülitamisel, sest kompressori kolvikäik on väljalülitusolekus u 40 % tootlikkuse piirkonnas ja rõhk süsteemis kõikjal ühesugune. Uusimates muutuva kolvikäiguga kompressorites sidurit enam ei olegi. Kompressori võll pöörleb mootori töötades alati. Kompressori paneb tööle lõõtsklapile lisatud solenoid. 26 2.19 Lõõtsklapp Kui rõhk imipoolel tõuseb, surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb, ühendades karteri imipoolega. Seal muidu valitsev, düüsi kaudu üle kanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kahelt poolt mõjuvate jõudude uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. Kolvikäik pikeneb ja tootlikkus suureneb. 2. 20 Elektromagnetiga lõõtsklapp
lahutumisest tekkivat ebameeldivat jõnkslemist mootori töös. Tõukeid ei teki ka kliimaseadme sisselülitamisel, sest kompressori kolvikäik on väljalülitusolekus u 40 % tootlikkuse piirkonnas ja rõhk süsteemis kõikjal ühesugune. Uusimates muutuva kolvikäiguga kompressorites sidurit enam ei olegi. Kompressori võll pöörleb mootori töötades alati. Kompressori paneb tööle lõõtsklapile lisatud solenoid. 2.19 Lõõtsklapp Kui rõhk imipoolel tõuseb, surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb, ühendades karteri imipoolega. Seal muidu valitsev, düüsi kaudu üle kanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kahelt poolt mõjuvate jõudude uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. Kolvikäik pikeneb ja tootlikkus suureneb. 2. 20 Elektromagnetiga lõõtsklapp Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga
veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 39. Printer: Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile. Pallprinter :): sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje
write-back põhimälu update'itakse cache'i bloki asendamisel (Pentium) kogumassotsiatiivne vahemälu n cache segmenti on järjestikku ühendet. Hit ühes = NO hit teistes. L1 inside CPU: Instruction Cache (16KB) + Data Cache (64KB) L2 outside CPU: 0.5..1MB L3 on the motherboard: SRAM 1..5MB Printerid Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile. Pallprinter :): sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
