MOOTORID Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetismi nähtusele. Kuid on ka mootoreid, mille töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel, nagu näiteks piesoelektrilisel efektil või elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja voolu all oleva juhti vastastikmõjust. Vastupidise saavutamiseks, elektrienergia tekitamiseks mehhaanilisest energiast, kasutatakse generaatoreid või dünamoid. Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki veomootor võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin. On olemas vähemalt kolme toimimismehhanismiga elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Kõige...
Elektrimootor Ajalugu ● Elektromagnetilist viisi elektrienergia mehaaniliseks energiaks muutmiseks demonstreeris briti teadlane Michael Faraday 1821. aastal. ● Vabalt rippuv juhe oli kastetud elavhõbedaga täidetud vanni, mille keskel oli püsimagnet. ● Kui juhtmest voolu läbi lasti, hakkas juhe magneti ümber tiirlema. Ajalugu ● Faraday algsel mootoril ei olnud aga mingit praktilist väärtust. ● Esimese mootori, mis oli võimeline masinaid tööle panema, leiutas ameeriklane Thomas Davenport aastal 1837. Mis on elektrimootor? ● Elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. ● Mõned seadmed muudavad elektrit liikumiseks, aga nende põhieesmärk ei ole kasuliku mehaanilise jõu tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks Elektrimootorite tüübid On olemas vähemalt kolme tüüpi elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Enamus elektrimootoreid...
Puuduseks on väike võimsustegur. Tema rakendamine keskmiste ja suurte võimsuste juures ei ole seepärast kasulik. Peamiselt kasutatakse automaatikas. Iseseisvaks käivitamiseks on rootor varustatud käivitusmähisega, mis võimaldab käivitada asünkroonselt. Nende väärtus seisneb selles, et nad on lihtsad konstruktsioonilt, töökindlad ja mugav kasutada kuna puuduvad libisevad kontaktid. Kusjuures pöörleb konstantselt sõltumata koormusest võllil. 21. Sammmootor 22. Alalisvoolumasina tööpõhimõte (lk 13) (tööpõhimõte generaatori olukorras) Püsimagneti kahe pooluse (N ja S) vahele on asetatud masina pöörlev osa ankur. Ankru pööramiseks kasutatakse n. turbiini või sise-põlemismootorit. Ankur koosneb terassilindrist, milles asetseb ühe
Järgmise auto omanik kivitööstur Einber oli väga ohtlik juht- palju otsasõite linnas. ELEKTER JA ELEKTRI JÕUSEADMED ELEKTRI OLEMUS Elekter (elektrivool) on laetud osakeste voog (kindlas suunas). Elekter on kasutuskohas ökoloogiliselt puhas, sisaldab energiat. Samas on elekter mõõdetav (U, I, R). Jaotub: alalis- ja vahelduvvool. ELEKTRIMOOTORID Alalisvoolu mootor Vahelduvvoolu mootor Asükroonmootor (alalisvoolu erimootor) Sammmootor (vahelduvvoolu sünkroonmootor) Kulgmootor ELEKRIMOOTORI EHITUS Osadeks: staator, rootor, mähised, harjad, kommutaator (bearing). Tööpõhimõte: elektrimootoris saavutatakse pöörlev liikumine kahe erineva magneti jõujoonte sobimatuse tulemusel. Staatori magnet tekitab alati ühesuguse magnetvälja. Rootoris tekitatakse magnetväli korraga ühes mähisepaaris. See magnetväli paikneb staatori magnetvälja sees ja püüab ennast selle välja järgi korrigeerida.
väljaulatuvate poolustega (vt. Joonis 8.2). Rootoril mähis puudub ning poolused tekitatakse seal ebaühtlase radiaalsuunalise magnetilise takistusega (passiivrootor), püsimagnetitega (aktiivrootor) või mõlema põhimõtte kombineerimisega. Passiivrootoriga samm-mootori tööpõhimõte vastab reluktantsmootori talitlusele. Aktiivrootoriga samm-mootor töötab aga sarnaselt püsimagnetergutusega sünkroonmootoriga. Kuna sammmootor on digitaalselt juhitav, siis sobib ta ideaalselt kokku diskreetsete juhtimissüsteemidega, näiteks mikroprotsessoriga. Igale impulssile vastab teatud pöördenurk α, n arvu impulsile aga pöördenurk n . Siit järeldub, et sammmootorit võib kasutada positsioneerimisel avatud juhtimisahelaga süsteemides (ilma tagasisideta). Sammmootori positsioneerimise eeliseks on asjaolu, et ei ole vaja monteerida mootori võllile eraldi tagasisideandurit. Et suurendada
Eksamispikri sisukord Lisainfo materjali kasutamise kohta 12 suuruses kirjas on tähtis info, väiksemas kirjas lisa info. Mõndadest asjadest on kirjutatud kahte moodi (1-lühidalt ja 2- täpsemalt) Trafo töötamise põhimõte pingestades trafo primaarmähise tekib selles vool, millega kaasneb magnetväli kui pinge on vahelduv, siis vool ja magnetväli on vahelduvad. Vahelduv d magnetvoog indutseerib primaar ja sekundaarmähises elektromoroorjõu. e1 = -w1 dt d e2 = -w2 d elektromotoorjõud on suurem mähises, mille keerdude arv on suurem. Trafodel on pööratavuse omadus, mis seisneb selles, et sama trafot saab kasutada kõrg ja madalpinge trafona. Trafo konsttruksioon Trafo nimivõimsus kiloamprites, liinipinged, liinivoolud, s...
on kujutatud joonisel 5.15. Joonis 5.15 Töölaua liikumise programm on unitaarkoodis salvestatud magnetlindile ML. Programmi lugemisseadmeks on magnetpea MP. Sõltuvalt laua vajalikust liikumis- suunast suunatakse impulsid mööda erinevaid kanaleid läbi võimendite sammmootori M juhtimisseadmesse ringkommutaatorisse JS, mis omakorda kommuteerib vajalikus järjekorras sammmootori faasimähiseid. Sammmootor muundab elektrilised ühepolaarsed impulsid tema võlli pöörlemapanevateks sammudeks ja võlli pöörlemine paneb käigukruvi abil liikuma töölaua TL. Impulsside koguarv määrab sammmootori poolt tehtavate sammude arvu ja seega laua liikumise suuruse, impulsside sagedus aga liikumise kiiruse. Tehniliste võimaluste ja struktuuri iseärasuste järgi jagatakse arvprogrammjuhtimis- süsteemid nelja gruppi. Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi tähistatakse neid all- järgnevalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
