Kaks näidet alalisvoolumootoritest, mis ei muuda voolu vahelduvvooluks, on homopolaarne mootor ja kuullaagermootor. Kõige levinumad alalisvoolumootorid on harjadega või harjavabad, mis kasutavad sisest või välist kommutatsiooni, et voolu mähistes rootori keerlemisega sünkroonis hoida. Vahelduvvoolumootor Vahelduvvoolumootorid on mootorid, mis kasutavad vahelduvvoolu. Nad ei vaja välist ega sisest kommutatsiooni, sest sisendpinge muutus tekitab vajaliku muutuva magnetvälja. Sammmootor Sammmootorid on lähedalt seotud kolmefaasiliste sünkroonsete vahelduvvoolumootoritega, kus sisest püsimagnetitega rootorit kontrollitakse väliste elektrooniliselt lülitatavate magnetitega. Sammmootorist võib mõelda ka kui alalisvoolumootori ja pöördliikuva solenoidi hübriidist. Mähiseid pingestatakse järgemööda ja rootor suunab ennast voolu tekitatud magnetvälja järgi. Erinevalt sünkroonmootoritest ei keerle sammmootorid pidevalt, vaid "astuvad"
Mootoritüüpide võrdlus Tüüp Tavalised rakendused Tavaline juhtsignaal Universaalmootor Käeshoitavad elektritööriistad Alalisvoolu või ühefaasiline Tolmuimejad vahelduvvool Sünkroonmootor Tööstuslikud mootorid Ühe- või mitmefaasiline Vinüülplaadi mängijad vahelduvvool Sammmootor Positsioneerimine printerites Alalisvool ja disketilugejates Harjasteta alalisvoolumootor Kõvakettad Elektrisõidukid Alalisvool või Puldiga juhitavad masinad pulsilaiusmodulatsioon Harjastega alalisvoolumootor Mänguasjad Jooksulindid Alalisvool või Autode lisaseadmed pulsilaiusmodulatsioon Väga lihtsad elektrimootorid
Puuduseks on väike võimsustegur. Tema rakendamine keskmiste ja suurte võimsuste juures ei ole seepärast kasulik. Peamiselt kasutatakse automaatikas. Iseseisvaks käivitamiseks on rootor varustatud käivitusmähisega, mis võimaldab käivitada asünkroonselt. Nende väärtus seisneb selles, et nad on lihtsad konstruktsioonilt, töökindlad ja mugav kasutada kuna puuduvad libisevad kontaktid. Kusjuures pöörleb konstantselt sõltumata koormusest võllil. 21. Sammmootor 22. Alalisvoolumasina tööpõhimõte (lk 13) (tööpõhimõte generaatori olukorras) Püsimagneti kahe pooluse (N ja S) vahele on asetatud masina pöörlev osa ankur. Ankru pööramiseks kasutatakse n. turbiini või sise-põlemismootorit. Ankur koosneb terassilindrist, milles asetseb ühe
Järgmise auto omanik kivitööstur Einber oli väga ohtlik juht- palju otsasõite linnas. ELEKTER JA ELEKTRI JÕUSEADMED ELEKTRI OLEMUS Elekter (elektrivool) on laetud osakeste voog (kindlas suunas). Elekter on kasutuskohas ökoloogiliselt puhas, sisaldab energiat. Samas on elekter mõõdetav (U, I, R). Jaotub: alalis- ja vahelduvvool. ELEKTRIMOOTORID Alalisvoolu mootor Vahelduvvoolu mootor Asükroonmootor (alalisvoolu erimootor) Sammmootor (vahelduvvoolu sünkroonmootor) Kulgmootor ELEKRIMOOTORI EHITUS Osadeks: staator, rootor, mähised, harjad, kommutaator (bearing). Tööpõhimõte: elektrimootoris saavutatakse pöörlev liikumine kahe erineva magneti jõujoonte sobimatuse tulemusel. Staatori magnet tekitab alati ühesuguse magnetvälja. Rootoris tekitatakse magnetväli korraga ühes mähisepaaris. See magnetväli paikneb staatori magnetvälja sees ja püüab ennast selle välja järgi korrigeerida.
Lineaarsus Hõõrdumine Lõtk Hüsterees Täitur mm (Linearity) (Friction) (Backlash) (Hysteresis) AV ja VV mootor A B-C B-C B-C 0,005...100 Sammmootor A B-C B-C B-C 0,01...50 Hüdrauliline silinder C 0,01...100 Pneumaatiline silinder C 0,1...100 Tähendused: A – hea, ebaoluline; B – keskmine, harilik; C – kehv, oluline; Joonis 2.2. Mõnede täiturmehhanismide võrdlus jõu ja kiiruse järgi [1] 2.2
Kuna sünkmootori moment M=Mpõhi+Mreaktiivne ja Mpõhi=(m1*U1*Eo/1*x*d)sin fii ning jättes mootori ergutusega ehk Eo=0 siis põhi momenti ei ole ja järgi jääb ainult reaktiivne pool.Rootor püüab võtta asendi mis vastaks magnetvälja minimaalsele takistusele. Reaktiivmootorite puudus on väiksem võimsus kui sama suurel ergutusmähisega sünkmootoril,heaks on aga et on mugav ja kaalub vähem, konstruktsioonilt lihtsam ja käivitamine on lihtne kuna ei ole vaja alalispinget. Sammmootor: Kas. elektriliste signaalide muundamiseks mootori liikuva osa diskreetseks liikumiseks.Eristatakse kaks liiki:1.Aktiivrootoriga-ergutatud rootoriga,rootori magnetsüdamikule on paigutatud ergutusmähis või püsimagnetid.2.Reaktiivrootoriga-rootor on ergutamata ja rootori mähise südamik on magneetiliselt pehmest materjalist.Takt on ajavahemik,mille vältel kommutaatori seisund ei muutu.Tsükkel on taktide kogum
on kujutatud joonisel 5.15. Joonis 5.15 Töölaua liikumise programm on unitaarkoodis salvestatud magnetlindile ML. Programmi lugemisseadmeks on magnetpea MP. Sõltuvalt laua vajalikust liikumis- suunast suunatakse impulsid mööda erinevaid kanaleid läbi võimendite sammmootori M juhtimisseadmesse ringkommutaatorisse JS, mis omakorda kommuteerib vajalikus järjekorras sammmootori faasimähiseid. Sammmootor muundab elektrilised ühepolaarsed impulsid tema võlli pöörlemapanevateks sammudeks ja võlli pöörlemine paneb käigukruvi abil liikuma töölaua TL. Impulsside koguarv määrab sammmootori poolt tehtavate sammude arvu ja seega laua liikumise suuruse, impulsside sagedus aga liikumise kiiruse. Tehniliste võimaluste ja struktuuri iseärasuste järgi jagatakse arvprogrammjuhtimis- süsteemid nelja gruppi. Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi tähistatakse neid all- järgnevalt.
annaabi.ee 
