Küsimuste vastused 1) Alalisvoolumootorid Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks staatoril paiknevat ergutusmähist või püsimagneteid. Kontaktrõngaste ja harjakeste abil juhitakse pöörlevasse raami alalisvool (vt. Joonis 2.5). Et rootor pöörleks püsivalt ühes suunas, tuleb ankruvoolu suunda iga poolperioodi tagant reverseerida. Ankruvoolu suuna muutmiseks kasutatakse alalisvoolumootorites mehaanilist või pooljuhtidega töötavat kommutaatorit.Sõltuvalt ergutusmähise asukohast võivad alalisvoolumootorid olla kas a) võõrergutusega, kus
( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) Tm = 2 x TN (kriitiline moment = ülekoormatavus x nimimoment) T=0 n = 1500 pööret/minutis Valemid: Magnetvälja pöörlemiskiirus [ ] [ ] f1 – toitepinge sagedus p – pooluspaaride arv (tuleb vaadata skeemilt) (kui 6 täppi staatoril, siis p = 1 ja kui 12, siis p = 2) p 1 2 3 4 5 n1 3000 1500 1000 750 600 Elektromagneetilise jõu seadus:
A-Z-B-X-C-Y. Asünkmootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja vahetada omavahel 2 mootorit toitvat faasijuhet. Mille poolest erineb asünkroonmasin sünkroonmasinast? Sünkroonmasinal on püsimagnetid v elektromagnetid rootoril; sünkroonmasinal on rootori pöörlemiskiirus tööolukorras alati võrdne pöördvälja pöörlemiskiirusega. Mis on 2kihilise mähise tunnuseks elektrimasinas? Igas uurdes 2 poolikülge. 2 pooluspaariga vahelduvvoolumasina staatoril on 24 uuret. Kui suur on poolusejaotus? 6 uuret. Elektrimasina mähisesamm on pooli kahe külje vaheline kaugus mida mõõdetakse pikkusühikutes v uurete arvuga; ligikaudu võrdne poolusejaotusega. 2pooluselisel vahelduvvoolumasinal on 18 uuret. Selle masina jaoks on lühendatud sammuks 8 uuret; täissammuks 9 uuret. Kui uurete arv pooluse ühe faasi kohta on 4 siis kogu masina uurete arv on 2pooluselisel masinal 24. Sünkroonmasinal olevat induktorit toidetakse vahelduvvooluga.
.................11 SISSEJUHATUS Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergia mehaaniliseks energiaks, millega saab liikuma panna töömasina. Elektrimootorid on tänapäeval kõige levinumad elektromehaanilised täiturmehhanismid. Selles referaadis räägin ma selle ehitusest, tööpõhimõttest, käivitamisest ja kasutamisest. 4 EHITUS Asünkroonmootor on madala hinna ja lihtsa ehituse pärast tööstuses kõige enam kasutatav mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema. Püsimagnetitega sünkroonmootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse püsimagnetitega. Mootor on eriti töökindel muutuva kiirusega ajamites. See mootor koosneb kerest, staaorimähisest, rootorist, kontaktrõngast ja harjadest. Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad
1 Välihambumisega h = hamba kõrgus hammasrataspump Hammasrataspump (sisehambumisega) Pumba töökamber moodustub hammas- ratta ja eraldusplaadi vahel. Pumba töömaht: V=m×z×b×h× m = hammasratta moodul z = hammaste arv b = hamba laius Sele 4.2 Sisehambumisega h = hamba kõrgus hammasrataspump Hammasvõrupump Rootoril on üks hammas vähem sise- hammastusega staatoril. Pumba töömaht: V= z × (Amax - Amin) × b z = rootori hammaste arv b = hamba laius Sele 4.3 - Hammasvööpump 40 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad Kruvipump Pumba töökamber moodustub tigu- kruvide keermete ja pumba korpuse vahel. Pumba töömaht: sin2
on minimaalne · võimaldab eelhäälestusega instrumentide kasutamist: häälestamise ajakulu on minimaalne · minimiseerib nõudeid pingioperaatori käelisele osavusele, mille saavutamiseks käsijuhtimisega tööpinkidel kuluks aastaid, s.t tööjõud on kergesti asendatav 27. Mis maad on APJ (CNC) pinkide juhtivad tootjad ? Hiina, Jaapan, Saksamaa, Itaalia, Korea, Taivan, Sveits, USA 28. Samm-mootori tööpõhimõte. Rootoril ja staatoril on ühepalju hambaid (pooluseid), mis jaotatud kolme sektsiooni. Rootori poolused on üksteise suhtes nihutatud 1/3 hambasammu võrra. Staatori elektromagnetite mähised on järjestikku ühendatud sektsioonidesse I, II ja III, millede toide on üksteisest sõltumatu. Kui sektsioone toita järgemööda nii, et alati on pingestatud vaid üks neist, siis rootor pöördub sammu võrra, kuni staatori poolus ja rootori hammas satuvad kohakuti. Igale mähist läbivale vooluimpulsile vastab
mis häirib sidevahendite tööd. Ekraneeritud poolustega mootor Niisuguses mootoris saavutatakse magnetvoogude faasinihe abimähisega, mis on paigutatud staatori lõhestatud pooluseotsale. Magnetvood n1 ja n2 on teineteise suhtes faasis nihutatud. Seetõttu tekib pöörlev elliptiline magnetväli, mis koos rootori lühismähises indutseeritava vooluga loob pöördemomendi. 120 Niisugune mootor on kondensaatormootorist lihtsam ja töökindlam. Ka teeb ta vähem müra, sest staatoril pole uurdeid. Puudustena tuleb nimetada madalat kasutegurit (kadude tõttu ekraneerivas mähises tavaliselt = 0,25...0,4) ja madalat võimsustegurit (cos = 0,4...0,6). Ka käivitusmoment pole eriti suur. 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas.
mis häirib sidevahendite tööd. Ekraneeritud poolustega mootor Niisuguses mootoris saavutatakse magnetvoogude faasinihe abimähisega, mis on paigutatud staatori lõhestatud pooluseotsale. Magnetvood n1 ja n2 on teineteise suhtes faasis nihutatud. Seetõttu tekib pöörlev elliptiline magnetväli, mis koos rootori lühismähises indutseeritava vooluga loob pöördemomendi. 120 Niisugune mootor on kondensaatormootorist lihtsam ja töökindlam. Ka teeb ta vähem müra, sest staatoril pole uurdeid. Puudustena tuleb nimetada madalat kasutegurit (kadude tõttu ekraneerivas mähises tavaliselt = 0,25...0,4) ja madalat võimsustegurit (cos = 0,4...0,6). Ka käivitusmoment pole eriti suur. 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas.
a b Joonis 4.1. Pöördemomendi tekkimine alalisvoolumootoris Elektrimootoreid võib sõltuvalt toitepinge tüübist jagada kolmeks grupiks: alalisvoolumootorid, vahelduvvoolumootorid, impulsstoitega mootorid. 4.2. Alalisvoolumootorid Alalisvoolumootorid (direct current motors, dc motors) koosnevad õhupiluga üksteisest eraldatud staatorist ja rootorist. Staatoril paiknevad magnetvälja poolused, milles tekitatakse magnetväli. Pöörlevat osa nimetatakse ankruks, mis koosneb mitmetest mähistest. Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks staatoril paiknevat ergutusmähist 25 või püsimagneteid. Kontaktrõngaste ja harjakeste abil juhitakse pöörlevasse raami alalisvool (vt. Joonis 4.1)
Mõnikord tekib vajadus, et mehenismide võllid pöörleksid ühesuguse sünkroonse kiirusega ka siis kui need võllid asuvad teineteisest eemal, ega ole mehaaniliselt sidestatud. Tihti , et mehanismid sünkroonselt liiguksid kasutatakse mehaanilist sidestuse asemel elektrilist sidestust. Elektrilise sidestuse põhi elemendina kasutatakse tihti selsüüni. Lihtsam sünkroonülekanne koosneb kahest sensüünist: andur sensüünist ja vastuvõtja sensüünist. Tavaliselt sensüüni staatoril on ühefaasiline mähis, rootoril 3 mähist, millised on ühendatud tähte. Kui sensüünid mõlemad omavad sama asendit, siis rootori mähistes indutseeritakse samasugused elektromotoorjõud ja sama faasi mähiste otste vahel potensiaalide ja pingete erinevust ei ole. Kui me muudame andursensüüni rootori asendit, siis indutseeritakse andur ja vastuvõtja sensüünides erinevad elektromotoorjõud ja sensüüni mähiste otste vahel on potensiaalide erinevused ja tekivad tasandusvoolud
Ergutusvoolu suurus on 2 kuni 3 A. Kaasajal on sellist tüüpi generaatorid leidnud laialdasemat kasutamist autodel ja mõnedel liigendtraktoritel. Endaergutusega vahelduvvoolugeneraatori ehitus Generaator koosneb: · Staatorist, mis on valmistatud elektrotehnilise terase plekkidest · Staatori mähisest · Rootorist · Ergutusmähisest (1 või 2) · Alaldist · Otsakaantest · Rihmarattast · Ventilaatorist · Integraalskeemil regulaatorist Staatoril on üheksa või rohkem poolust, mille ümber on mähised. Mähised on ühendatud kolmekaupa jadamisi (kolmefaasilisel). Faasid on ühendatud kolmnurka. Rootoril on kuus poolust. Rootori kõrval on paigalseisev ergutusmähis. Jahutatavasse otsakaande on paigutatud alaldiplokk. Endaergutusega vahelduvvoolugeneraatori skeem ja töötamine Endaergutusega vahelduvvoolu generaator ehk kontaktivaba generaator töötab analoogselt võõrergutusega generaatoriga
voolugeneraatori T-424 (mootorratastel M-67 ja MT-10) ehitust selgitab joon. 47. Generaator koosneb kolmest põhiosast -- staatorist, rootorist ja kaantest. Silindrikujulisel staatoril 8 on siseküljel kaheksateist hammast. Igal hambal asetseb üks faasimähise pool 9, mil- lel on 18 keerdu 1,08-mm läbimõõduga traati II3B-2. Kolm Generaatori rootoriks on hooralas . (joon. 45, c) , mille 6-poolist jada on tähtlülituses ja nende faasijuhtmed on
mis häirib sidevahendite tööd. Ekraneeritud poolustega mootor Niisuguses mootoris saavutatakse magnetvoogude faasinihe abimähisega, mis on paigutatud staatori lõhestatud pooluseotsale. Magnetvood n1 ja n2 on teineteise suhtes faasis nihutatud. Seetõttu tekib pöörlev elliptiline magnetväli, mis koos rootori lühismähises indutseeritava vooluga loob pöördemomendi. 120 Niisugune mootor on kondensaatormootorist lihtsam ja töökindlam. Ka teeb ta vähem müra, sest staatoril pole uurdeid. Puudustena tuleb nimetada madalat kasutegurit (kadude tõttu ekraneerivas mähises tavaliselt = 0,25...0,4) ja madalat võimsustegurit (cos = 0,4...0,6). Ka käivitusmoment pole eriti suur. 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas.
mootori või töömasina võlliga. Andes klemmidele C1 ja C2 toitepinge U1, tekib klemmidel C3 ja C4 väljundpinge Uvälj, mis sõltub magnesüüni rootori pöördenurgast. Induktosüün kujutab endast trükkmähistega elektrimasinat. Pöördliikumisega induktosüün (joonis 3.24) koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Joonis 3.24 Masina mähised on valmistatud trükimeetodil ja kujutavad endast siksakilist vaskriba. Staatoril paikneb tavaliselt ergutusmähis, rootoril kaks mitmesse sektsiooni jaotatud mõõtemähist, aga võib olla ka vastupidine mähiste paigutus. Kaks mõõtemähist on vajalikud liikumissuuna määramiseks ning need on teineteise suhtes ¼ perioodi võrra nihutatud. Vastavalt sellele nimetatakse neid siinus- ja koosinusmähisteks. Induktosüüni mähiste sobiva kuju ning lülituse korral tekib induktosüünanduri väljundis tema rootori pöördenurgast sõltuv pinge
· r I + S B Joonis 5.1 staatoril või rootoril. Induktor tekitab ergutusvoo , mis omakorda tekitab elektromagnetilise induktsiooni B = , kus A = r on pind, mida läbib magnetvoog ja aheldusvoog, mille suurus A sõltub induktori pindalast , juhi pikkusest l ja raadiusest r. Vastavalt Ampere'i seadusele mõjub igale magnetväljas asuvale vooluga juhile elektromagnetiline jõud F. Selle tõttu mõjub mootori mähise keerdudele elektromagnetiline moment
annaabi.ee 
