Öeldakse, et diood on ühendatud vastusuunas. Nagu näha, on dioodi skeemi ühendamise polaarsus päris oluline! Ehk siis diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Elektrivoolu kasutamisel on dioodid ka tähtsad, kuna võimaldavad teha vahelduvvoolust alalisvoolu. Skeemidel tähistatakse dioodi kolmnurgana, milles vool liigub aluselt tipu suunas (positiivselt pooluselt negatiivsele). DIOODI SKEEMITÄHIS Poest ostetud dioodil võib ühe väljaviigu lähedal märgata korpusele joonistatud joont nii tähistatakse katoodikoiba. Vool liigub elemendis alati anoodilt katoodile, see ongi pärisuund. Dioodi korpuse sees on üksainus P-N pooljuhtsiire.
märgata korpusele joonistatud joont nii tähistatakse katoodikoiba. Vool liigub elemendis alati anoodilt katoodile, see ongi pärisuund. Dioodi korpuse sees on üksainus P-N pooljuhtsiire. Materjaliks enamasti räni (Si), kõrggsagedus- dioodides ka germaanium (Ge) või GaAs. Ühendamine Dioodi skeemile ühendades tuleb jälgida dioodi polaarsust. Dioode kasutades tuleks vaadata ka seda kas dioodid antud pinget ja voolu ka kannatavad. Sellega hoiate ära dioodi ja võibolla ka muude komponentide riknemise. Kasutamine Dioode kasutatakse näiteks toiteplokkides, kus nad muudavad vahelduvvoolu (AC) alalisvooluks (DC). Selleks on vaja nelja dioodi või dioodsilda (mis koosneb neljast dioodist), trafot ja kondekaid. Veel kasutusalasid Dioodi võimet voolu ainult ühes suunas juhtida
(Komponendid2) 1.2. Dioodid Ühesuunalise elektrijuhtivusega seadised. Kasutatakse alaldamiseks, signaalide muundamiseks, elektriahelate kaitseks jne. Töö aluseks eri tüüpi pooljuhtide või pooljuhi- metalli kontakt. Ideaalne ja idealiseeritud diood (diagramm) a) Pooljuhid Tavaliselt kristallstruktuuriga, kovalentne side kristallvõre aatomite vahel (diagramm). Enimkasutatav pooljuht räni Si. Elektrijuhtivus metalli ja dielektriku vahepealne. Juhtivus sõltub temperatuurist.
rr lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni (vt. joonis 2.1). Sõltuvalt konkreetsest dioodi kasutusotstarbest võidakse kasutada veel teisi parameetreid. 13 JOONIS 2.1 2.2. Alaldusdioodid (Rectifier Diode) Alaldusdioodid on ette nähtud vahelduvvolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid , mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10A, nimetatakse ka jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus sildülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. Samuti kõrgepingeliste sammastena, kus on lubatava vastupinge suurendamiseks on ühendatud järjestiku hulk siirdeid (dioode).. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni. Töösagedused,
Nende valmistamisel kasutatakse lähtematerjalina räni germaaniumi või galliumarseniidi monokristalli, kus lisandite kontsentratsioon ei tohi ületada 10-8 %. Dioode liigitatakse siirde kuju ja mõõtmete järgi punkt- ja pinddioodideks. Punktdioodidel on avaldava kontakti mõõtmed samas suurusjärgus siirde paksusega, pinddioodidel on aga siirde pindala tõkkekihi paksusest palju suurem. Otstarbe ja kasutusala järgi jaotatakse dioodid järgmiselt: 1. Alaldusdioodid. 2. Kõrgsagedusdioodid (lülitus-, detektor- ja segustidioodid). 3. Ülikõrgsagedusdioodid (PIN-dioodid, Schottky dioodid). 4. Stabilitronid (Z-dioodid ja temperatuurkompenseeritud tugidioodid). 5. Siirdeprotsesside liigpingelahendus-dioodid (TAZ-supressordioodid). 6. Mahtuvusdioodid e. varikapid (Esaki dioodid). 7. Takistusdioodid (CCR-dioodid). 8. Generaatordioodid (Gunni dioodid). 9
Arvutada ja valida muunduri jõupooljuhid, trafo ja juhtmed. LÄHTEANDMED 1. Toitevõrgu pinge: 3x400/230 V 2. Muunduri väljundpinge: U = 30 V 3. Väljundpinge pulsatsioon: 4, 05 % 4. Muunduri lülitusskeem: 6 dioodi + trafo 5. Muunduri nimivool: I = 150 A 6. Koormus: Aktiivne 7. Jõupooljuhid: Dioodid Trafo kasutegur: = 90 % SELETUSKIRJA SISU 1. Muunduri skeem; 2. Skeemielementide arvutus ja valik: trafo, dioodid, elektrijuhtmed ja mähised; 3. Muunduriskeemi põhiparameetrid: kõik pinged, voolud ja võimsused; 4. Joonistada pingete ja voolude diagrammid. Lähtudes andmetest on P = I × U 30 × 150 = 4,5kW 4,5
= + + 18 . Dioodelement VÕI Kui ühes sisendis on loogiline 1 (kõrge potentsiaal) siis vastav diood avaneb ning vool läbib avatud dioodi ja takistit R. Takistil R tekib kõrgepinge e. loogiline 1, kui loogiline 1 on mitmes sisendis, siis kõik vastavad dioodid avanevad ja väljundis on 1, kui dioodi päritakistus RF on tunduvalt väiksem R'ist, siis väljundpinge on võrdne sisendpingega olenemata avanenud dioodide arvust. Kui kõikkides sisendites on 0 siis on kõik dioodid suletud ja väljundis on 0 19 Kui mõnes sisendis on loogiline 0 siis on vastavad dioodid avatud ning voolo kulgeb läbi avatud dioodide takistil R esineb suur pingelang ning väljundis on madal potentsiaal ehk loogiline 0, kui kõikkides sisendites on loogiline 1 siis on kõik dioodid suletud ning voolu ei ole takistil R pingelang praktiliselt puudub. Väljundis on kõrge potentsiaal ehk loogiline 1
Dioodide liigid: • Alaldusdiood - ette nähtud vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid, mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10 A, nimetatakse ka jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus sildlülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni.Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks, tänu muundamisega toiteplokkide laiale levikule, ulatuvad need aga sadade kilohertsideni. • Punktdiood - Raadiolainete detekteerimiseks. • Mahtuvusdiood (varikap) - pooljuhtdiood, mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest
Valgusdiood on elektroonikas pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Õige suurusega päripinge andmisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub sellest materjalist, millest diood koosneb. Tavaliselt tarbivad valgusdioodid 30-60 millivatti elektrienergiat. Alles 1990. aastate lõpus tulid kasutusele sinist valgust kiirgavad dioodid. Siis hakati dioodidest esmakordselt saama ka valget valgust, kui punane, roheline ja sinine valgusdiood koos samas korpuses tööle pandi. Teise tehnoloogia järgi saadakse valge, kui osa sinisest valgusest muundatakse kollaseks. Kollane ja sinine koos loovad valge valguse illusiooni. Valgusdioode kasutatakse mitmesugustes elektroonikaseadmetes indikaatoritena, televiisori- ja raadiopultides infrapunasaatjana ja mujal.
konkurentsi pakkuda ka naaberriikidele. Siin on odav tööjõud ja samas siit saab laiendada kergesti oma toodet ka jõukamatesse riikidesse kuna rikkamad riigid on meie naaberriigid. Trantsport on ka sobiv ning mugav. TWN Traffic control systems ( UK)- Ettevõtte eesmärk on kavandada ja toota liikluse kontrollisüsteeme ja valgustatud liiklusmärke , kasutades uusimaid tehnoloogiaid . Sisevalgustusega liiklusmärke kasutatakse LED (Light Emission dioodid ) ja peamine on tehnoloogia , sest see võimaldab parandada usaldusväärsust, andes märkimisväärset kokkuhoidu, hooldust ja energiat. Ekta (UKR)- EKTA on väga istuv tehnoloogiline ettevõte, mis arendab, toodab LED-ekraani lahendusi erinevatel turgudel. Swarco Group (GER)- SWARCO on kasvav rahvusvaheline kontsernt, mis pakub täielikku valikut teemärgistusi, märgistusi, signalisatsiooni ja liikluskorralduse tooteid, teenuseid ja lihtsaid lahendusi.
cm) Laserite liigid Gaaslaser- omane kiirguse suur monokromaatilisus ja lainepikkuse stabiilsus Dielektriklaser ehk tahkislaser- keskne komponent on kristall või klaas, mida on ioonidega rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed Laserite liigid Kiudlaserid- valgust juhitakse mööda ühemoodilist kiudu Vedeliklaserid- kitsas kiirguse lainepikkuse vahemik Pooljuhtlaserid- Pooljuhtlaserid on dioodid, millele antakse energiat elektriliselt. Nõrku laserdioode kasutatakse näiteks laserprinterites ja CD/DVD-lugejates Tööstus ja äri: Laserlõikus Laserkeevitus Laserpuurimine Lasergraveerimine Laserhiir Laserskanner Laserprinter Kasutatud kirjandus http://gizmodo.com/how-many-laser-pointers-would-i t-take-to-kill-a-human- 1728253506 https://www.youtube.com/watch?v=1LmcUaWuYao https://en.wikipedia
Transistor on pinge võimendaja. 6. Pooljuhtdioodi tööpõhimõte Elektrivoolu läbib pn siirde tekitavad põhilised laengukandjad. Nii n-pooljuhid kui p-pooljuhid. Voolutugevus on suur ja pn-siirde takistus on väike. 7. Väljatransistor ( tööpõhimõte, skeem) Pais + - kiirendab elektronide liikumist suudmele otsesiire. Pais aeglustab elektronide liikumist suudmele vastusiire. 8. Kiip Kiip Kinnine mikroskeem, pooljuhtplaat, milles on transistorid, dioodid, takistid, kondensaatorid. Kiipidest pannakse kokku arvuti, töö põhineb ränikristallil. Aktseptorpooljuht 3 elektroni väliskihis p-pooljuht doonorpooljuht 5 elektroni väliskihis n-pooljuht
Neg.laeng paikneb vahepealses ruumipiirkonnas ajaliselt rohkem.Elektrontõmbejõud- ühine elektronkate.Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Pooljuhtdioodi tööpõhimõte seisneb P- ja N-tüüpi pooljuhtide ühendusel tekkiva PN-siirde omadusel juhtida voolu pärisuunas (P pooljuht positiivse pingega) oluliselt paremini, kui vastassuunas.Dioode kasut.vahelduvvoolust alalisvoolu saamiseks e.alaldites.Valge valguse dioodid võimaldavad valguseks muundada ~90% energiaks.Valge valduse dioodid on kallid,natuke vigased Transistor on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.kasut.transistore ühendusi e.mikroskeeme e.kiip nt.videokaardi protsessorid,arvuti protsessor (2 miljardit pandi ühte kiipi kokku)
vastupinge, max. pärivool, lekkevool (vastuvool) · Ehituselt üsna erinevaid korpusi · LED on samuti diood · LEDi juhitakse vooluga aga on ka min. pinge mille puhul veel helendab: punane -1,6V; sinine - >2V, valge: ca 3V · Kiirgab kui ühendatud päripidi. · Max. pärivool, pinge. · Kiirgusnurk (poolnurk). Värvus (lainepikkus). Heledus. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 19 Diood · materjal: Ge, Si · nn. Schottky dioodid kiiremad ja madala UF-ga · Ge-dioodid kõrgsageduses · Päri- ja eriti vastuvool sõltub ka temp. -> termoandur · Päripine tavaliselt 0,7V, Schottky dioodil 0,2..0,7V Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 20 Mõned dioodid Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 21 Retro - raadiolambid · Kuumutatav elektrood katood emiteerib elektrone. Neid püüab anood. Vastupidi ei saa elektronid liikuda: lampdiood. Fleming.
1. Alalisvool-vooluallikas, mis tagab muutumatu pinge, voolutugevus ei muutu. Elektronid sunnitakse ühes suunas ühesuguse kiirusega liikuma U=const, I=const Vahelduvvool-pinge muutub perioodiliselt. Elektronid sunnitakse võnkuma. Mõlema puhul toimub energia ülekanne. Olemas peab olema 1. Elektriväli 2. Vabad laengukandjad 2. I=U/R Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. 3. Emj näitab kõrvaljõudude tööd, mis tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamiseks. Voltide mõõdetakse 4. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Takistus sõltub tihedusest, pikkusest, ristlõike pindalast ja temperatuurist. Mõõdetakse oommeetriga. Mida kõrgem temp, seda suurem takistus. Mida suurem on S, seda suurem takistus. Eritakistus . Mõõtühik 5. Juhtide ühendusviisid a. Ja...
siirdda akseptorlisandi elektronid valentstsoonist Doonornivoo - on keelutsoonis, juhtivustsooni läheduses paiknev energiatase, mille täidavad doonorlisandi elektronid n-pooljuht doonorlisandiga pooljuht enamuslaengukandjateks on välise elektrivälja mõjul juhtivustsoonis liikuvad elektronid p-pooljuht - akseptorlisanidga pooljuht - enamuslaengukandjateks on välise elektrivälja mõjul valentstsoonis liikuvad augud pooljuhtide kasutamine dioodid, raadiod, televiisorid, kiip pn-siire ühinemiskiht n-pooljuhi ja p-pooljuhi vahel päripinge vooluallika positiivne poolus ühendada p-poolmega vastupinge vooluallika negatiivne poolus ühendada p-poolmega diood ühe pn-siirdega pooljuhtseadis, kus kasutatakse pn-siirde ühesuunalist elektrijuhtivust alaldi - seadeldis raadio teel antavate signaalide desifitseerimiseks. Alaldamine tekib siis kui diood lülitada vahelduvvooluringi
hetkeliselt ning tulemusena tekib vastupingelise poolperioodi algul tavalisest suurem vastuvoolu impulss. (joonis) Kui mingis pooljuht seadises kasutatakse PN siirde põhiomadust siis tuleb arvestada et siirde sagedus omadustel on alati mingi piir, seejuures see piir võib olla erineb sõltuvalt sellest, millist tehnoloogiat on kasutatud siirde kujundamisel. 1.6 Pooljuht dioodid Pooljuht seadiseid mille põhiosaks on ühe siirdega pooljuht kristall nimetatakse pooljuht dioodideks. Seejuures jagunevad dioodid kahte suurde gruppi: 1. põhidioodid 2. eridioodid Põhidioodid leiavad kasutust PN siirde põhiomaduses, see on ühesuunaline elektri juhtivus. Põhidioodidest enam levinud on alaldus dioodid, peale nende on veel kõrgsagedus dioodid, milles leiab kasutamist mingi teine PN siirde omadus peale põhiomaduse nagu näiteks PN siirde mahtuvuse muutus
Koos temperatuuri tõusuga omandavad elektronid suurema energia ning omajuhtivus suureneb. Lisandjuhtivus sõltub samuti temperatuurist. Pooljuht diood Diood on elektroonika seadis mis juhib voolu ainult ühes suunas Pooljuhtdiood on kaheväljastusega ja ühe PN siirdega pooljuht seadis. Nende valmistamisel kasutatakse räni, germaaniumi või galium arseniid. Alaldusdioodid Kõrgsagedusdioodid Schotkydioodid ülikõrgsagedus dioodid Zeneri dioodid stabilnitorid Varikapid e. mahtuvus dioodid Gunnidioodid e. generaatordioodid Varaktorid e. sagedus kordistid Valgus- , foto- ja laserdioodid Üldine dioodi märk Dioodi üldised rakendused Pärispingestusel juhib elektrit ning vastupingestusel ei juhi. Täisperiood alaldi Suureneb dioodide arv. Tekib vajadus erilise mähisega sekundaar trafo järele. Mida suurem on pulsatsioon seda suurem on tema efektiivväärtus. Alaldid ja stabilisaatorid
GRADIENT (teiste sõnadega, “targa” variandi, mis kasutab gradient funktsiooni). 3. Veakfunktsiooni teavitus Veafunktsioon on väärtuste erinevuse funktsioon. Kõige tuntum variant on vähimruutude meetod. 4. Lineaarne simuleerimine/mittlineaarne simuleerimine? Lineaarset simuleerimist kasutatakse siis, kui skeem (või selle aseskeem) on lineaarne, ehk siis ei sisalda mittelineaarseid elemente (sh dioodid jne). Mittelineaarset simuleerimist kasutatakse kõikidel teistel variantidel. 5. Koond – ja hajusparameetritega süsteemid? Koondsüsteeme kasutatakse, kui on vaja optimaalselt hõivata antud diapasooni. Hajusparameetritega süsteeme kasutatakse kui on vaja kiirelt ja võimalusel odavalt edastada infot. 6. Sobituse eesmärk? Sobituse eesmärk on maksimaalselt võita energias. Teiste sõnadega, maksimaalse kasumiga kasutada ülekandeliini.
Elektriahela parameetrid Pinge U V- pinge on suurus mis iseloomustab elektrivälja Voolutugevus I A- juhi ristlõiget läbinud elektrihulk 1 sekundis Takistus R oom – elektriahelale või selle osale rakendatud pinge ja seda elektriahelat läbiva voolutugevuse suhe Võimsus P W – elektriahelas tehtud töö 1 s Takisti Elektriahela passiivne osa on takisti Takistite jadaühendus R=R1+R2+R3 Paralleelühendus 1 1 1 R R1 R2 R1 R2 R R1 R2 Pooljuht dioodid Kehade mahtuvusele avaldavad mõju lähedal asuvad teised kehad mida lähemal on kehad teineteisele seda suurem on mahtuvus kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega mis on vaja anda ühele neist kehadest et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra q C U C elektriseadise mahtuvus q laengu suurus U pinge suurus Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti nimetatakse kondensaatoriks
t tema amplituud kasvab. tulekuga pooljuhtlaserid on oluliselt edendanud arengut Informatsioon ja Optoelektroonika Technology, et nüüd, see on praegu kõige kiiremini kasvav valdkond optilise side, mis kõige tähtsam, oluline allikas laser kiudoptilised side. pooljuhtide laser koos madala kaotus kiudoptilised, kiudoptilised side oli oluline mõju, ja kiirendada oma arengut Seega võib öelda, et ilma tekkimist pooljuhtlaserid, ei ole tänapäeva optilise side. Pooljuhtlaserid on dioodid, mida pumbatakse elektriliselt. Aukude ja elektronide rekombinatsioon tekitab optilise võimenduse. Peegeldumine kristalli otstelt tekitab kristallist optilise resonaatori (samas võib resonaator olla kristallist väljaspool). Pooljuhtlaserites kasutatakse töötava ainena näiteks galliumarseniidi GaAs, kaadmiumsulfiidi CdS, indiumarseniidi InAs või tsinksulfiidi ZnS.Pooljuhtlaseritel on väga suur kasutegur, mis läheneb 100%-le. Nad on väikeste
Alaldusdioodid. 2. Kõrgsagedusdioodid (lülitus-, detektor- ja segustidioodid). 3. Ülikõrgsagedusdioodid (PIN-dioodid, Schottky dioodid). 4. Stabilitronid (zenerdioodid) ja stabistorid pinge stabiliseerimiseks. 5. Siirdeprotsesside liigpingekaitsedioodid. 6. Mahtuvusdioodid e. varikapid. 7. Sageduskordistusdioodid (varaktorid). 8. Generaatordioodid (Gunni dioodid). 9. Tunneldioodid. 10. Optoelektroonika valdkonda kuuluvad dioodid: valgusdioodid, laserdioodid, fotodioodid. Valik erinevat tüüpi dioodide tingmärke on toodud joonisel 3.5. Joonis 3.5. Dioodide tingmärgid [2]. Dioodi pn-siirde p-juhtivusega piirkonnaga ühendatud väljaviiku nimetatakse anoodiks ning n-juhtivusega piirkonnaga ühendatud väljaviiku nimetatakse katoodiks. Diood on päripingestatud, kui tema anoodiga on ühendatud välise pingeallika positiivne poolus ja katoodiga negatiivne poolus.
PILET4 2.Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist. Takistuse suurenedes temperatuur suureneb. Sest mida suurem on temperatuur, seda rohkem ioonid võnguvad ja seda rohkem segavad nad elektronide suunatud liikumist. PILET5 1.Elektrienergia. Elektrienergia on elektromagnetvälja energia. Saadakse mõnda teist liiki energiat, lihtne üle kanda, muundub kasulikuks energiaks elektritarvitites, elektrimootorites, küttekehades, valgustites. 2.Mis on pooljuhid ja kus neid kasutatakse? Pn-siire, dioodid, transistorid. Pooljuhid: vahepealse elektrijuhtivusega. Laengukandjad ei ole alati vabad, kuid neid saab kergesti vabadeks muuta. Sõltub temperatuurist, peale langevast valgusest, lisandite sisaldusest põhiaines. Nende tingimuste muutmisel kergest reguleeritav. Leiab kasutust tänapäeva elektroonikas, nt raadio Pn-seire takistatakse pooljuhtide abiga, mis laseb ühes suunas voolu läbi ning teises mitte. Saab valmistada dioode, mille abil voolu alandada.
Ühikuks on volt (V). 2. Elektromotoorjõud. - Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. Suurust mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga, nim pingelaenguks ehk lihtsalt pingeks U antud ahela osal. U12=1-2+E12. Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb kokku potensiaalide vahega U12=1-2 3. Pooljuht dioodid. - Pooljuht dioodid e. pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk pn- siire. Pooljuhtventiil on selgelt ühesunalise juhtivusega. 4.Elektrolüüsi kas, tehnikas. 1.Galvanoplastika- metallijäljendi saamine reljeefsest mudelist 2.Galvanosteegia- metallesemete pinna katmine elektrolüütiliselt, mõne teise metallikihiga 3.Elektrometallurgia – teadmised, mis seotud elektrolüüsiga 4
8V. Kui vool läbi esimese dioodi on 0.5 A, millega võrdub siis vool (A) läbi teise dioodi? 0.5 A 11. Milline on kõige enam levinud dioodide kasutusala? Lülitamine, alaldi 12. Mis liiki seade on varaktor? Diod lisa mahtuvusega 13. Kas Zeneri dioodi läbilöögipinge kasvab, kui vool kasvab? ei 14. Mis liiki seade on Zeneri diood? Mitte linearne diod mis töötab läbilöögirezimis 15. Mis on varistor? Varistor on mittelineaarne pingesõltuv takistus 16. Miks on Schottky dioodid palju kiiremad kui alaldusdioodid? Tema konstruktsioonis on rohkem metalli 17. Milliseid optoelektroonilisi seadmeid teie teate? led 18. Mis vahe on fotodioodide ja aladidioodide vahel? 19. Mida tähendab negatiivne takistus? 20. Kuis leiavad Schottky dioodid laialdast kasutamist? Arvuti 21. Kes lahendas türistori konstruktsiooni probleemi? MOLL 22. Millisest tuleneb sõna "türistor"? Uks 23. Kus ehitati esimene türistor? GE 24. Millal ilmusid türistorid? 1956 25
Pooljuhtmaterjalid Kaasaja elektroonika on valdavalt pooljuht elektroonika. St kasutatakse seadiseid, mille töö põhineb pooljuht materjali omadustel. Pooljuhtmaterjalid on väga suur hulk materjale, mis elektrijuhtivuse seisukohalt paiknevad juhtude ja isolaatorite vahepeal. See juures elektroonikas on leidnud kasutust neist suhteliselt väike arv. Ajalooliselt esimesteks kasutatavateks pooljuht materjalideks olid seleen ja vaskoksiid. Järgnevatel etappidel kasutati väga laialdaselt germaaniumi, kuid praeguseks on valdavalt kasutatavaks pooljuhtmaterjaliks räni, galliumarseniid. Pooljuhtmaterjalide elektroonikas kasutamise eeltingimuseks on väga suur nõutav puhtus. St. ei ole lubatud lisandeid. Kõrge nõutav puhtus on tingitud sellest, et elektroonikasse sobivad pooljuhtmaterjalid peavad olema kristallilise ehitusega ja nende ainete kristalliline struktuur peab olema ideaalselt ühtlane. Ühtlane kristall stru...
Seda võib võrrelda uksega mis avaneb ühele poole, kuid ei avane teisele poole. Ehk siis teiste sõnadega: diood laseb voolu läbi ainult ühes suunas ja takistab selle läbipääsu teises suunas. Kui päri või vastuvool juhtub olema liiga tugev siis diood hävib.Kasutusalad- toiteplokkides, kus nad muudavad vahelduvvoolu (AC) alalisvooluks (DC). Selleks on vaja nelja dioodi või dioodsilda (mis koosneb neljast dioodist), trafot ja kondekaid. Dioode kasutades tuleks vaadata ka seda kas dioodid antud pinget ja voolu ka kannatavad. Sellega hoiate ära dioodi ja võibolla ka muude komponentide riknemise. Valgusdioodid-indikaatoreina elektroonikaseadmeis, tekstide või numbrite kuvamiseks. Pingestamata p-n siire Kui ühes pooljuhtkristallis tekitada kaks erineva juhtivusega osa, üks elektronjuhtivusega ja teine aukjuhtivusega, siis nende erinevate juhtivustega osadeüleminekupiirkonda nimetatakse p-n-siirdeks.
alalisvoolumootor, millel on 3 rootorimähist ning tagasisideahel. Veel kasutasime laboris kahvelsidestit, mootori võllile kinnitatud enkoodrilt tagasiside saamiseks ja darlingtonpaari mootori juhtimiseks PWM signaaliga. ULN2003 APG on 7st NPN avatud kollektori ja ühise emitteriga darlingtonpaarist koosnev integraal- lülitus, mille väljundvoolutugevus on maksimaalselt 500 mA, väljundpinge kuni 50 V ning väljunditel on integreeritud dioodid, mis võimaldavad lülitust kasutada näiteks induktiivahelates. Antud ülesande jaoks ühendame mootori toiteallikaga ning kasutame NI ELVISmx Instrument Launcheri VPS-i ja ostsilloskoopi Kasutades manuaalreziimi, muudame toiteallika pinget. Pinge tõustes mootori pöörlemissagedus kasvab, pinge langedes kahaneb. Mootori ühe täispöörde puhul suutsime ostsilloskoobilt tagasisideahela signaalist lugeda 15 täisvõnget.
valgusdioodid muudavad peaaegu kogu toodetava energia valguseks, siis on nende valgus väga hele ja intensiivne. Õige suurusega päripinge andmisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub sellest materjalist, millest diood koosneb. Tavaliselt tarbivad valgusdioodid 30-60 millivatti elektrienergiat. Alles 1990. aastate lõpus tulid kasutusele sinist valgust kiirgavad dioodid. Siis hakati dioodidest esmakordselt saama ka valget valgust, kui punane, roheline ja sinine valgusdiood koos samas korpuses tööle pandi. Teise tehnoloogia järgi saadakse valge, kui osa sinisest valgusest muundatakse kollaseks. Kollane ja sinine koos loovad valge valguse illusiooni. Valgusdioode kasutatakse mitmesugustes elektroonikaseadmetes indikaatoritena, televiisori- ja raadiopultides infrapunasaatjana ja mujal. http://translate.google.ee/translate
Lühikeste ristkülik impulside saamiseks pikadest eksponent impulsidest. Kahepoolse piiramise abil. Signaali piiramist saab teostada mittelineaarsete omaduste elementide abil milles võivad olla dioodid, Sagedus:Ehk perioodi pöördväärtus.Impulsi polaarsus: Impulsi polaarsus on pinge, stabinitronid või ka transistorid kui neid tüürida sulge või küllastus reziimi. Diood piirikud jagunevad voolu või võimsuse muutumise suund impulsi kestel. Kahe polaarsete impulsside korral korduvad kahte liiki sõltuvalt sellest kas piiramist teostav diood on tarbijaga järjestiku või paralleelselt. Nii
Takistil tekib kõrge pinge ehk loogiline 1. Ükskõik mitmest sisendis on loogiline üks on väljundis sammuti loogiline üks. Kui RF on Usisend tunduvalt väiksem kui R, siis on väljundpinge võrdne sisendpingega olenemata avanenud dioodide arvust. Uväljund Kui kõikides sisendites on 0 siis on kõik dioodid R suur suletud ja väljundis on 0. 3.2.2. Dioodelement NING Kui mõnes sisendis on 0, siis on vastavad dioodid avatud ja vool kulgeb läbi avatud dioodi. Väljundis on +5 madal potentsiaal ehk loogiline 0. Kui kõikides sisendites on 1, siis kõik dioodid suletud ja väljundis R on 1. Usisend
Takistil tekib kõrge pinge ehk loogiline 1. Ükskõik mitmest sisendis on loogiline üks on väljundis sammuti loogiline üks. Kui RF on Usisend tunduvalt väiksem kui R, siis on väljundpinge võrdne sisendpingega olenemata avanenud dioodide arvust. Uväljund Kui kõikides sisendites on 0 siis on kõik dioodid R suur suletud ja väljundis on 0. 3.2.2. Dioodelement NING Kui mõnes sisendis on 0, siis on vastavad dioodid avatud ja vool kulgeb läbi avatud dioodi. Väljundis on +5 madal potentsiaal ehk loogiline 0. Kui kõikides sisendites on 1, siis kõik dioodid suletud ja väljundis R on 1. Usisend
Nagu näha pinge tõstmisel, jääb väljundpinge suhteliselt samaks ehk stabilisaator töötab. 12 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 Kokkuvõtte Selle ja eelmise tunniga sai omandatud väga palju uusi teadmisi kuidas elektroonilised detailid nagu takistid ja dioodid oma vahel töötavad ning kuidas luuga algelisi alaldeid ning ka saime valmis ühe stabilisaatori. Minu jaoks ei ole keeruline teha skeemi järgi praktiline asi valmis kuna oman piisavalt loogilist mõtlemist kuid need olid alles ka algelised ja väga väiksed võrreldes skeemidega mis me hakkame tulevikkus loodetavasti kokku puutuma. Minu jaoks on sellised asjad väga huvitavad ning ka seepärast ei hakka mul tundide ajal igav ja alati ootan innuga uut ülesannet.
2. Elektromotoorjõud-Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. Suurust mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga, nim pingelaenguks ehk lihtsalt pingeks U antud ahela osal. U12=1-2+E12. Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb kokku potensiaalide vahega U12=1-2 3. Pooljuht dioodid-Pooljuht dioodid e. pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk pn- siire. Pooljuhtventiil on selgelt ühesunalise juhtivusega. 4. Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad
Integraallülitus on mikrolülitus, mille elemendid on lahutamatus konstruktsioonilises seoses ja omavahel elektriliselt ühendatud. Pooljuhtintegraallülitus on integraallülitus, mille elemendid on teostatud pooljuhtmaterjalis või selle pinnal. Integraallülituste valmistamisel rakendatakse planaarmenetlust, mispuhul lülituse struktuur moodustatakse räniplaadi õhukeses, mõne m paksuses pindkihis ja pinnal. Planaarmenetlusel valmistatud integraallülitust nimetatakse monoliitintegraallülitusteks. Selliste integraallülituste juures pole võimalik optimeerida ühe skeemielemendi parameetreid, muutmata sama ajal teiste elementide karakteristikuid. Valmistatakse ka hübriidintegraallülitusi. Hübriidintegraallülituses kasutatakse kiledest passiivelemente ja eraldi pooljuhtkristallis valmistatud aktiivelemente. Selline tehnoloogia ...
funktsiooni esitusviisi tema täielikuks disjunktiivseks normaalkujuks (TDNK). Täielikku disjunktiivset normaalkuju on hõlpus leida loogikafunktsiooni oleku- ehk tõeväärtustabelist. 4 Loogikaelemendid Dioodelement VÕI Kui ühes sisendis on loogiline üks, siis vastav diood avaneb ning vool läbib avanenud dioodi ja takistit R1. Takistil tekib kõrge pinge ehk loogiline üks. Pinge on selline, et ülejäänud dioodid on suletud. Kui loogiline üks on mitmes sisendid, siis kõik vastavad dioodid avanevad ja väljundis on üks. Kui kõigis sisendites on null, siis on kõik dioodid suletud ja väljundis on loogiline null. Lülituse puuduseks on see, et pole võimalik saada võimendust ja kuna igale dioodile jääb dioodi päripinge lang, siis ühendades mitu sellist elementi järjest, jääb väljund pinge igakorraga väiksemaks. 4.1 Dioodelement JA +E
Auto Elektriseadmed A3 .................. Sissejuhatus Kasutatav kirjandus: 1. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 2. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. ...
Ajalugu 1990 aastate keskel muutusid HDTV telekad tavalisemaks, kuid sellega kaasnes probleem: polnud odavat ja piisavalt suure mahuga andmekandjat, kuhu salvestada HD formaadis filme. Kuigi oli teada, et lühikeste lainepikkustega laserid on võimelised salvestama andmeid väga tihedalt . Veel ei olnud sellist tehnoloogiat välja töötatud. Mõned aastad hiljem leiutas Shuji Nakamura praktilised sinise laseri dioodid, tänu millele oli võimalik arendama hakata järgmise generatsiooni andmekandjat. Formaatide sõda Sony hakkas siniseid lasereid koheselt testima kahes projektis: Ultra Density Optical ning koos Pioneeriga oli teiseks projektiks DVR Blue. DVR Blue prototüüpe esitleti esimest korda 2000 aasta oktoobris CEATEC-il (Combined Exhibition of Advanced Technologies). Veebruaris 2002 sai projekt ametlikuks nimeks Blu-ray. Samal ajal oli Toshiba kahe vahel, kas
ÜHENDID JA NENDE KASUTAMINE. ELEMENDI KASUTUSALAD Germaaniumi tähtsaimaks rakendusvaldkonnaks on pooljuhtmaterjalide valmistamine. Ge on väga oluline pooljuhtmaterjal elektroonikas juba aastakümneid. Pooljuhid põhjustasid möödunud sajandil revolutsiooni raadiotehnikas, kui kohmakate raadiolampide asemel võeti kasutusele väikesed pooljuhid, mille mass on grammimurdosades. Raadio, TV, sidevahendid, lokaatorid, arvutid, termistorid, dioodid, trioodid, fotoelemendid, alaldid, kiirgusenergia muundurid ja gammakiirguse detektorid jne oleksid mõeldamatud pooljuhtideta või detektorelementideta. Siiski ilmneb tendents Ge osaliseks väljatõrjumiseks Si poolt, samas suureneb Ge kasutamine infrapunaoptikas. Ge- ühenditest on kasutavaim GeO2 (lähteaine optilisele klaasile, luminofooridele ja teistele Ge- ühenditele, perspektiivne kiudoptikas.) Germaaniumoksiid on optilise klaasi, suure murdumisnäitajaga
Tegelik ühendamine toimub transistoride ja dioodide abil. Programmeerimine siin tähendab mitte sissepõletamist skeemi, vaid riistvara konfiguratsiooni sissepõletamist. Näiteks funktsioon : _ _ _ 1 2 2 3 1 2 3 Y= x x + x x + x x x T1 T2 T3 Dioodide maatriks realiseerib meie funktsiooni. Joonisel on ringidega tähistatud dioodid. Sellise maatriksi valmistamiseks tehakse tehases valmis toorik, kus on kõikidel positsioonidel dioodid ning hiljem põletatakse nende ühendused välja, mis pole vajalikud. On võimalik ka konjuktsioonmaatriks, kui dioodide asemel on transistorid. Siis põletatakse välja mittevajalikud emitterühendused. 20. SIINID (siinidraiverid, andmesiin ja juhtsiin) Mikroprotsessorite ja arvutite ehitus sõltub sellest, kuidas nende eri osad
4. K-MOP loogika Vältida staatilist elektrit!! 5. Multiplekser 4. JOONIS1 Üks kord programmeeritav kasutaja poolt. Valmistamisel pandi kõikidesse 1. Juhtimine vooluga. Kasutusel mõlema märgiga laengukandjad; 3-kihiline 2x pn siire. sõlmedesse dioodid või transistorid. kirjutati sisse kõikjale (näiteks) 1-d.Nullid tuleb sisse pnp(augud)-nool emitterist sisse npn(el-d)-nool välja. Otstarve:reguleerida Usis või Isis-ga programmeerida liigsed dioodid või transistorid kõrvaldada. Kõrvaldamine tähendab dioodi läbivoolu. Kirchoff: Ie=Ik+Ib.ibik/100 BPT-l kolmekihiline struktuur, emitter saadab ühenduse läbipõletamist. Vooluimpulsiga mittevajalikud dioodid lülitatakse välja aurustatakse
alt kui ülalt siis on tegemist kahe poolse piiramisega. Piirikuid kasutatakse: 1. Võimendite sisendiste kaitseks ülemäärase sisendpinge eest 2. Ühepolaarsete impulside eraldamiseks kahepolaarsetes impulsides 3. Ristkülikpingete saamiseks siinuspingest korduvate piiramiste ja võimendamisetega 4. Lühikeste ristkülikude saamiseks eksponent signaalidest Signaalide piiramist saab teostada mittelineaarse tunnusjoonega elementide abil, milleks võivad olla kas dioodid või transistorid, vastavalt sellele on dioodpiirikud ja piiravad võimendid Perioodpiirikud Sõltuvalt sellest et kuidas on ühendatud dioodid tuntakse järjestik ja paraleel piirikud. Järjestik piirikus on diood ühedatud järjestiku koormustakistus, enamasti kasutatakse 0 taseme piiramiseks ja sel juhul sõltub piiriku toime dioodi ühendusviisist Dioodi toime dioodpiirikus sõltub toimiva pinge polaarsusest kui dioodile toimib päripinge
Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteerivate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga komuteerida 4 sisendit, kolma juhtsisendiga 8 sisendit jne. Pilet 3 1. Türistori volt-amper karakteristik Türistorid on neljakihilised pooljuhtseadised. Olemuselt on need tüüritavad dioodid, millest tuleb ka nende peamine rakendusala tüüritavate elektronlülititena, mis sulgevad ja avavad nende poolt kontrollitavaid vooluahelaid. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7.
C6. Kõrgema taktsagedusega integraalskeemide LM2592HV ja LM2596 kasutamisel on vajalik sillata ka alaldatud võrgupinge silukondensaatorid C1, C3 keraamiliste kondensaatoritega [4]. Impulss-stabilisaatori komponendid sai joodetud valmis trükkplaadile, millel kasutatakse kahte integraalset pinget alandavat (Buck) impulss-stabilisaatorit LM2575. Joonis 4. Impulsstoiteploki elektriskeem. Alaldi, dioodid D1, D4 ja elektrolüütkondensaator C1, väljundpinge URO avaldub valemist: , kus Use on transformaatori sekundaarmähise pinge efektiivväärtus ja UF on alaldusdioodi päripingelang. Alaldi väljundpinge on ühtlasi ka impulss-stabilisaatori mikroskeemi U1 sisendpinge UIN. Asetades lähteandmed valemisse saame: Seega on eeldatav sisendpinge maksimaalväärtus u 20,5 V. Silukondensaatori C1
Pooljuhtides on nii elektronjuhtivus kui ka aukjuhtivus. Materjalideks on: seleen, germaanium, räni, galliumarseniid...Konstantsel temp on elektron-ouk paaride keskmine arv pooljuhtkristalli ruumala ühikus muutumatu. Pooljuhtide takistuse temperatuurid on negatiivsed ning absoluutväärtuselt 10/20 korda suuremad kui metallidel. Pooljuhte kus on ülekaalus elektronjuhtivus nim n- pooljuhtideks. pooljuhte kus valdavaks on aukjuhtivus nim p- pooljuhtideks. Pooljuht dioodid-Pooljuht dioodid e. pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk pn- siire. Pooljuhtventiil on selgelt ühesunalise juhtivusega. Pooljuhttrioodid e. transistor-Transistor on kahe pn- siirdega kristall. Sõltuvalt juhtivustüübist on kas p-n-p tüüpi või n-p-n tüüpi transistorid. Transistori keskmist osa nim baasiks, äärmisi osasid vastavalt emiteriks ja kollektoniks.
soojuspeilingaatorites. Tensotakistid: Tensotakisti on pooljuhtseadis, mille takistus sõltub deformatsioonist. Tensotakisteid kasutatakse väikeste deformatsioonide mõõtmiseks ja rõhuandurites.. 33. Pooljuhtdioodid. Alaldusdiood: Pooljuhtdiood on ühe pn-siirdega ja kahe metallväljaviiguga pooljuhtseadis. Ühesuunalise elektrijuhtivuse tõttu kasutatakse dioode alaldites ja kõrgsagedusdetektorites. Dioodid valmistatakse põhiliselt ränist või germaaniumist. Ideaalse dioodi pärisuuna takistus on null ja vastusuuna takistus lõpmatult suur ehk päripingelang ja vastuvool on võrdsed nulliga. Diood juhib hästi ühes suunas (pärisuunas) ja halvasti teises suunas (vastusuunas). Selleks et diood juhiks, tuleb ta lülitada pärisuunda. Selleks ühendatakse patarei plussklemm dioodi p-kihi ehk anoodiga (joonis 8.10, a) ja miinusklemm n-kihiga ehk katoodiga. Polaarsuse muutmisel
................................................................. 44 2. Energeetilised süsteemid...........................................................................................55 2.1. Üldpõhimõtted ................................................................................................................. 55 2.2. Trafod ja drosselid........................................................................................................... 60 2.3. Dioodid ja türistorid.......................................................................................................... 65 2.4. Transistorid...................................................................................................................... 68 2.5. Ohukaitse ........................................................................................................................ 75 2.6. Elektriline pidurdus ...............................................................
faasidevaheline pinge) Mehaaniline võimsus võllil on P2 = T = 2 n/60 T ning mootori kasutegur = P2 / P1 9 55. Alaldi tööpõhimõte. Alaldi muudab vahelduvsignaali alaldatud signaaliks ehk ta muudab vahelduvpinge alalispingeks. Väljundsignaal peaks olema muutumatu suurusega. Aladi põhisuurused on väljundpinge keskväärtus ja pulsatsioonitegur. Alaldi ventiilideks on dioodid või türistorid. Filtrina kasutatakse kondensaatorit, mis kogub laengut (pinge suureneb), kui ventiilide väljundpinge on suurem kui kondensaatori pinge, ja tühjeneb (pinge väheneb), kui alaldi pinge on väiksem kui kondensaatori pinge. Kusjuures kondensaatori pinge muutumist iseloomustab ajakonstant = RC 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. Võimaldab reguleerida pinge keskväärtust. Türistorpingeregulaator muudab pinge kuju. 57. Sagedusmuunduri tööpõhimõte.
transistor. 145 Transistor-transistor-loogika (TTL) Arvutustehnika perifeerias kasutusel hea koormatavus (talub suuri koormusvoolusid). Standartne TTL 2NING-EI element (10 mW, 10ns). Mitme emitteriline transistor asendab dioodid eelmises skeemis (DTL); töötab nagu voolu Ib lüliti. Kui kas või üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab trasistorist mööda. Ainult kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse. Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma
Kihte on viis: Peegeldust vähendava pinnatöötlusega klaas; Polümeerist kilematerjal; Omavahel ühendatud päikesepatarei elemendid; Polümeerist kilematerjal; Alusmaterjal, milleks on tavaliselt plastikust plaat. Kui erinevad kihid on omavahel kokku lamineeritud, pannakse ümber alumiiniumist raam, tagaküljele kinnitatakse kaablite niiskuskindlaks ühendamiseks karp, milles asuvad ka dioodid, mis peavad elektrivoolu mööda juhtima, kui paneel päikesevarju satub. Päikesepatarei elemente valmistatakse erinevatest materjalidest ja sellest on tingitud ka nende nimetused: MONOKRISTALL – efektiivsus 11–17%; POLÜKRISTALL – efektiivsus 11–15%; ÕHUKESEKILELINE (thin film) – viit erinevat alaliiki, mille tüüpiline efektiivsus jääb vahemikku 3–11%.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
