Elektriajamite konspekt eksamiks (0)

Elektriajamite eksam

Elektriajamite liigitus töömasinat käitavate mootorite hulga järgi

• Elektriajam muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja võimaldab seadmete elektrilist juhtimist.
  
• Üldjuhul koosneb elektriajam: muundurist, mootorist, ülekandest ja juhtimissüsteemist.
  

Elektriajami eelised võrreldes teiste ajamitega tulenevad peamiselt elektrimootori eelistest.
1. Elektriajam on lihtne ja töökindel
2. Elektriajam on odav ja kompaktne.
3. Elektriajami käivitamine on lihtne
4. Elektriajami kiirus on reguleeritav suurtes piirides ja suhteliselt lihtsate vahenditega. Kiiruse hoidmine teatud tasemel ei nõua eriregulaatoreid.
5. Elektriajam ei saasta keskkonda.
6. Elektriajam on lihtsalt automatiseeritav ja seega võib töötada pikka aega järelevalveta.
* Üksikajamiks nimetatakse sellist ajamit, kus iga masinat või täiturmehhanismi käitab üks elektrimootor .
* Mitmemootoriliseks nimetatakse sellist elektriajamit, kus töömasina üksikuid lülisid või tööorganeid käitatakse eraldi elektrimootoriga.

TÖÖMASINATE JA ELEKTRIMOOTORITE MEHAANILISED TUNNUSJOONED

* Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest (pöörlemissagedusest). Mt = f(ω), Mt = f(n).
* On nelja liiki mehaanilisi töömasina tunnusjooni:
1)
Siia kuuluvad: tõstemasina, vintsid jne Sellesse rühma võib arvata kõik töömasinad, millel on ülekaalus hõõrdetakistus, sest see ei sõltu oluliselt nurkkiirusest.
2) Töömasina takistusmoment kasvab lineaarselt nurkkiirusega . Sellise tunnusjoonega on võõrergutusgeneraator, kui ta toidab püsiva takistusega tarbijat
3) Ventilaatortunnusjoon. Sellist tunnusjoont omavad tsentrifugaalpumbad, separaatorid,
peksutrumlid, sõukruvid ja ventilaatorid .
4) Takistusmoment muutub pöördvõrdeliselt nurkkiirusega. Selline tunnusjoon on metallilõikepinkidel, viljapeaelevaatoril.
* Töömasina võimsuse sõltuvus nurkkiirusest:
Esimese rühma töömasinate võimsus on võrdeline nurkkiirusega, teise rühma masinatel nurkkiiruse ruuduga , kolmanda rühma masinatel nurkkiiruse kuubiga (ventilaatorid, pumbad ).
Neljanda rühma töömasinate võimsus ei sõltu nurkkiirusest
* Elektrimootori mehaaniline tunnusjoon on tema nurkkiiruse sõltuvus mootori momendist:  = f(M), n = f(M). Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori omadusi töömasina nõuetest lähtudes. Enamiku elektrimootorite nurkkiirus väheneb momendi suurenemisega.
Elektimootorite mehaanilised tunnusjooned võime jagada jäikuse järgi nelja eriliiki:

Absoluutselt jäik tunnusjoon. (joon 1) Mis tahes momendi väärtusel nurkkiirus ei muutu (=const). Sellise tunnusjoonega on sünkroonmootor.

Jäik tunnusjoon (jooned 2 ja 5) Momendi muutumisel muutub nurkkiirus vähe. Jäiga tunnusjoonega on rööpergutusmootorid, väikese rootoritakistusega asünkroonmootor nimimomendi piirkonnas ja liitergutusmootor, millel on ülekaalus rööpergutusmähis

Pehme tunnusjoon (3, joon) Momendi suurenemine põhjustab märgatava nurkkiiruse vähenemise. Sellise tunnusjoonega on jadaergutusmootor ja liitergutusmootor, millel on ülekaalus jadaergutusmähis, suure rootoritakistusega asünkroon­mootor.

Tõusev tunnusjoon (4 joon) Moment kasvab nurkkiiruse suurenemisel . Tõusva tunnusjoonega on alalisvooluliitergutusmootor, millel on ülekaalus vastusuunatud jadaergutusmähis, samuti asünkroonmootor käivitamise alguses.
ALALISVOOLU-RÖÖPERGUTUSMOOTOR
Mootorirežiimis on elektromagnetiline moment võllimomendist suurem mehaanilise momendi (hõõrdekao ja ventilaatorikao) võrra. Rööpergutusmootori mehaaniline tunnusjoon on sirge. Loomuliku mehaanilise tunnusjoone kalle ehk jäikus sõltub ankruringi takistusest R. Käivitusvool sõltub: pingest ja ankruringi takistusest.
Tehistunnusjooned saab: * pinge U, * magnetvoo (ergutusvoolu) ja * ankruahela takistuse R muutmisel.
1 – loomulik tunnusjoon, 2 – reostaattunnusjooned
ankruringi takistuse suurendamine suurendab tunnusjoone kallet, tunnusjooned lähtuvad ühest punktist ω0.

Pidurdusviisid

Pidurduseks nimetatakse sellist mootori tööolukorda, kus moment takistab liikumist.
Elektrimasina töö on ümberpööratav, s.t. ta võib töötada generaatori, mootori või piduri olukorras.
Rööpergutusmootoril on võimalikud järgmised pidurdused :
1) rekuperatiivpidurdus, 2) vastulülituspidurdus, 3) dünaamiline pidurdus.
1) Rekuperatiivpidurdus tekib sel juhul, kui töömasin käitab elektrimootorit nurkkiirusega, mis on suurem ideaalse tühijooksu nurkkiirusest.

• Selline olukord on võimalik, kui töömasina moment on samasuunaline mootori momendiga.
  
• Kahe momendi summa koosmõjul nurkkiirus suureneb.
  
• Ideaalse tühijooksu nurkkiiruse juures, kui ω = ω0, on I = 0 ja E = U.
  
• Edasisel nurkkiiruse suurenemisel üle ideaalse tühijooksu nurkkiiruse muutub elektromotoorjõud suuremaks kui võrgupinge ja ankruvoolu suund muutub vastupidiseks.
  
• Vastupidiseks muutub ka mootori moment.
  
• Edasine nurkkiiruse suurenemine kestab seni, kuni mootori moment saab võrdseks töömasina momendiga.
  
• Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku.
  

Rekuperatiivpidurdus võib esineda siis, kui vintsiga langetatakse koormust

• Rekuperatiivpidurdusel ei ole vaja muuta mootori lülitusskeemi
  
• Selline pidurdus on töökindel ja majanduslikult ökonoomne.
  
• Rekuperatiivpidurduse puuduseks on see, et teda on võimalik rakendada suurte nurkkiiruste juures, mis on suuremad ideaalse tühijooksu nurkkiirusest.
  

Seda pidurdust on otstarbekas kasutada koormuste langetamisel suurte kiiruste juures ja mehhanismi esialgsel pidurdamisel .
2) Vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või inertsijõudude mõjul vastupidi elektromagnetilisele momendile. Seega mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist.
Selline olukord võib esineda tõstevintsi elektriajamis, kui koormust tõstva mootori ankruahelasse lülitada suur takistus. Mehhanismide pidurdamiseks, mille takistusmoment koosneb hõõrdejõududest, saadakse vastulülituspidurdus ankrupinge polaarsuse muutumisega, kusjuures ergutuse polaarsus jäetakse endiseks. Kineetilise energia arvel jätkab mootor pöörlemist endises suunas, kuigi elektromagnetiline moment on vastupidine pöörlemissuunale.
Vastulülituspidurdus on teistest pidurdusviisidest kõige ebaökonoomsem. Mootor tarbib energiat võrgust ka pidurduse ajal.
Selline pidurdusviis on aga efektiivne mis tahes nurkkiirusel ja võimaldab ajamit täielikult peatada.
Vastulülituspidurdust rakendatakse väikese kiirusega koormuse langetamisel ja ajami reverseerimisel.
3) Dünaamiline pidurdus. Dünaamilisel pidurdamisel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga.
Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse.
Kui aga ergutusmähis on rööbiti ankrumähisega, saame endaergutusega dünaamilise pidurduse.
Dünaamiline pidurdus: a – võõrergutusega,
b – endaergutusega
Tunnusjoone jäikus sõltub ankruahela takistusest ja magnetvoost. Mida suurem on ankruahela takistus, seda pehmem on tunnusjoon.
Võõrergutusega dünaamiline pidurdus on töökindel ja lihtne. Ta on majanduslikult ökonoomne, kuna võrgust tarbib energiat ainult ergutusmähis.
Seda pidurdusviisi rakendatakse mittereverseeritavate ajamite korral ja selliste mehhanismide ajami pidurdamiseks, mida on vaja täpselt peatada.
Dünaamilise pidurduse puuduseks on see, et pidurdusmoment kahaneb koos nurkkiiruse vähenemisega.
Endaergutusega dünaamilist pidurdust saab rakendada siis, kui pinge võrgus puudub, seega on see viis sobiv avariipidurduseks.
Selle pidurdusviisi puuduseks on asjaolu, et pidurdusmoment kaob, kui nurkkiirus langeb allapoole kriitilist väärtust.
Pidurdusolukordade mehaaniliste tunnusjoonte valemites mõeldakse momendi all elektromehaanilist momenti nagu mootoriolukorraski.
Pidurdamisel on mootori võllimoment elektromagnetilise momendi ja kaomomendi summa.
Rööpergutusmootori käivitus- ja pidurdustakistus
Rööpergutusmootorite mehaanilised ja elektromehaanilised tunnusjooned on küllalt jäigad, seepärast nurkkiirusel ω = 0 ületavad vool ja moment mitukümmend korda (10...20) nimiväärtust. Seepärast on rööpergutusmootorite käivitamiseks ja pidurdamiseks vaja ankruahelasse lülitada täiendavad takistused, mis piiravad ankruringi voolutugevust ja seega ka momenti.

JADAERGUTUSMOOTOR

Jadaergutusmootor võib töötada ainult vastulülituse ja dünaamilise pidurduse olukorras. Jadaergutusmootori dünaamiline ja vastulülituspidurdus saadakse samade vahenditega kui rööpergutusmootorilgi ja pidurdusolukorrad on põhiliselt samade omadustega kui rööpergutusmootorilgi

LIITERGUTUSMOOTOR

Liitergutusmootor on oma omadustelt rööpergutusmootori ja jadaergutusmootori vahepeal .
Tehistunnusjooni võidakse saada võrgupinge muutmisel, ankruahela takistuse muutmisel või rööpergutusmähise ergutusvoolu muutmisel.
Liitergutusmootoril saab kasutada kõiki elektrilisi pidurdusviise.
Vastulülituspidurdusse üleminekuks on otstarbekas vahetada ankrumähise otsad, kuna ergutusmähiseid on kaks ja nende otste ümbervahetamine on tülikam.
Dünaamilisel pidurdusel jäetakse tavaliselt rööpergutusmähis võrgutoitele.

ASÜNKROONMOOTOR

Libistus :
Rootori nurkkiirus arvutatakse valemiga:
Asünkroonmootori mehaaniline tunnusjoon
Klossi valem:
Kõige lihtsamaks asünkroonmootori mehaanilise tunnusjoone mudeliks on üldtuntud Klossi valem mis sisuliselt lähtub ainult vääratusmomendist ja sellele vastavast libistusest.
Rootoriahela takistuse suurenemisel väheneb käivitusvool, suureneb käivitusmoment kuni vääratusmomendini, suurenevad vääratus- ja nimilibistus.
Mootorimoment on võrdeline pinge ruuduga: M=U2
Mootori vool on võrdeline võrgupingega: Ir=U1
Asünkroonmootori mehaanilised tehistunnusjooned pinge muutmisel
Asünkroonmootori suure käivitusvoolu tõttu tekib võrgus suur pingekadu, mis vähendab käivitatava mootori momenti ja võib häirida juba töötavate mootorite tööd. Voolutõugete vähendamiseks kasutatakse tähest kolmnurka ümberlülitamisega käivitust. Siis väheneb pinge 1,73 korda, käivitusvool ja moment vähenevad aga kolm korda.
Lühis- ja faasasünkroonmootorite juures on kasutatavad kõik kolm pidurdusviisi: rekuperatiiv-, vastulülitus- ja dünaamiline pidurdus.

Rekuperatiivpidurdusel on mootori kiirus suurem sünkroonvälja kiirusest.
Mootor töötab asünkroongeneraatorina, andes võrku aktiivenergiat ja tarbides võrgust reaktiivenergiat enda ergutamiseks.
Rekuperatiivpidurdust kasutatakse näiteks koormuse langetamisel suure kiirusega.
Võrku lülitatud asünkroongeneraatoriga tuulejõujaama generaator on rekuperatiivpidurduses asünkroonmootor.

Vastulülituspidurdus saadakse mootori elektromagnetilise pöörlemissuuna muutmisel. Inertsi toimel jätkab rootor algul pöörlemist endises suunas.
Staatori magnetväli pöörleb siis rootori pöörlemisele vastassuunas . Vastulülituspidurduses on mootori vool käivitusvoolust suurem, moment on väike, kuna rootorivoolu sagedus on suurenenud.
Järsk voolu suurenemine võimaldab seda pidurdusviisi kasutada ainult väikese võimsusega mootorite juures.

Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega, pinge peab olema väiksem kui toitepinge .
Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment.

Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid.
Asünkroonmootorite käivitamine
Lühisasünkroonmootoreid käivitatakse tavaliselt otse võrku lülitamisega.
Sagedaste käivituste ja raskete käivitustingimuste korral võib kasutada paremate käivitusomadustega mootoreid: 1) suurendatud libistusega 2) sügav- ja kaksikuuretega mootorid
Kui toitevõrk ei võimalda otsekäivitust võrgust, piiratakse käivitusvoolu mitmesuguste võtete ja seadmetega:
1) Reaktorkäivitusel ühendatakse asünkroonmootori staatoriahelasse täiendav induktiivtakistus .
2) Reostaatkäivitust kasutatakse võimsate madalpingemootorite käivitamisel.
3) Ebasümmeetrilist reostaatkäivitust ( takisti ühes faasis) kasutatakse väikese võimsusega mootorite momendi piiramiseks.
4) Autotrafokäivitusel lülitatakse mootor käivitamise ajaks madalamale pingele läbi autotrafo.
5) Täht-kolmnurkkäivitusel käivitatakse mootor tähes ja hiljem lülitatakse ümber kolmnurka. Vool väheneb
korda, moment aga 3 korda.
6) Viimasel ajal valmistavad elektrotehnikafirmad türistorpingeregulaatoritega asünkroonmootorite sujuvkäiviteid. Need on ette nähtud asünkroonmootorite sujuvaks ja soovitud kiirendusega käivitamiseks ning pidurdamiseks.
Sujuvkäiviti juhtimissüsteem tagab mootori ja käivitusseadme kaitse: liigvoolu, sisendi või väljundi faasikatkestuse, türistori lühise, jahutusradiaatori liigkuumenemise, toitepinge mittesobiva sageduse või juhtseadme protsessori rikke korral.
Mõnel sujuvkäivitil on veel voolu kaudse soojusliku toime ja mootori jahtumist arvestava liigkoormuse kaitse.
Sujuvkäivitite rakendamine tootmises võimaldab: tootlikkuse ja töökindluse suurendamist,

• masinate kiirendus- ja pidurdusomaduste paranemist,
  
• mootori tõhusat kaitset,
  
• digitaaljuhtimisele omast mugavust ja täpsust,
  
• suurt häirekindlust,
  
• hõlpsat käsitsemist ja seadmete lihtsat häälestamist,
  
• lihtsat hooldust ja täiuslikku talitlusjärelevalvet,
  
• süsteemi digitaalset kaugjuhtimist andmesideliidese kaudu,
  
• pumpade käivituse sujuvat juhtimist ja
  
• hüdraulilise löögi vältimist torustikes juhitava pidurdusrambi abil.
  

Sünkroonmootor

Sünkroonmootori põhiline omadus on rangelt püsiv nurkkiirus, mis sõltub ainult pooluspaaride arvust ja võrgupinge sagedusest.
Sünkroonmootor käivitatakse asünkroonselt. Nurkkiirusel (0,95...0,98) lülitatakse ergutusmähisesse alalisvool ja mootor läheb sünkronismi. Sünkroonmootori nurkkiirus kõigub keskmise sünkroonkiiruse ümber.
Põhimõtteliselt on sünkroonmootori juures võimalikud kõik kolm pidurdusviisi:
Rekuperatiivpidurdus ehk generaatorpidurdusel muutub mootor generaatoriks. Praktiliselt leiab see kasutamist veomootorites.
Väga harva kasutatakse vastulülituspidurdust, kuna tekivad suured voolud.
Reaalselt kasutatakse dünaamilist pidurdust, kus staatorimähis ühendatakse takistitega ja ergutusmähisesse antakse alalispinge .
Sünkroonmootori eeliseks on hea cos.
Alakoormatud üleergutatud sünkroonmootor on mahtuvuslik tarbija, mis parandab võrgu võimsustegurit.
KOMMUTAATORMOOTORITE (alalisvoolumasinate) KIIRUSE REGULEERIMINE
Elektriajami kiiruse reguleerimiseks nimetatakse nurkkiiruse tahtlikku muutmist. Näiteks metallilõikepingi kiirust tuleb muuta sõltuvalt töödeldavast materjalist, lõiketera materjalist, lõikesügavusest ja ettenihkest.
Kiiruse muutmine võib toimuda mehaaniliselt või elektriliselt. Eelistatakse elektrilist.
Elektrilisel reguleerimisel võib muuta mootori parameetreid:

• pooluspaaride arvu,
  
• mähiste keerdude arvu,
  
• mähiste takistust,
  
• toiteallika pinget või
  
• toitesagedust.
  

Rööpergutusmootori kiiruse reguleerimine:
Kiirust võib reguleerida: 1) ankrupinge U,
2) ankruahela takistuse R
3) magnetvoo  muutmisega
Rööpergutusmootori ankruahelasse takisti lülitamisel saame suure kaldega pehmed tunnusjooned.
Nurkkiiruse reguleerimine magnetvoo muutmisega on lihtsaim ja odavaim reguleerimisviis. Kiiruse reguleerimine on sujuv . Magnetvoo vähendamisel muutuvad tunnusjooned pehmemaks
Reguleerimist ankrupinge muutmisega kasutatakse sel juhul, kui stabiilsus ja reguleerimispiirkond peavad olema suured ja moment konstantne .
Jadaergutusmootori kiiruse reguleerimine
Ankruahela takistuse suurendamisega saab kiirust ainult vähendada. Lubatud moment on konstantne, võimsus väheneb. Vaatamata suurtele kadudele kasutatakse seda reguleerimisviisi kraana - ja veomootorite juures, kuna see reguleerimisviis on lihtsaim.
Kiirust võib reguleerida ankru- või ergutusmähise šuntimisega. Ankru šuntimisel kiirus väheneb ja Ergutusmähise šuntimisel kiirus suureneb.
Jadaergutusmootori ankrupinget võib muuta individuaalse toiteallikaga või mootorite jadamisi ja rööbiti lülitamisega.
Pooljuhtventiil -alalisvooluajamid
Alalisvoolumootori suure reguleerimispiirkonna annab pooljuhtmuunduritega muudetav alalispinge. Pooljuhtajami toitealaldina kasutatakse mitut tüüpi tüüritavaid ventiile. Enamasti kasutatakse tavalisi ja suletavaid türistore või võimsustransistore.
Alalisvoolumootori ankrupinge muutmiseks sobivad türistormuundurid. Elektromotoorjõud on pulseeriv, seega tekib ka pulseeriv ankruvool. Selle tulemusena halveneb kommutaatori töö ja suurenevad kaod ankrus.

ASÜNKROONMOOTORITE KIIRUSE REGULEERIMINE

Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos autonoomse sagedusmuunduriga. Muundurite aluseks on kiired türistorid ja dioodid , võimsustransistorid ja suletavad türistorid.
Sagedusmuunduri järgi võivad ajamid olla kas:

• sagedus- ehk skalaarjuhtimisega või vektorjuhtimisega
  

Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine
Asünkroonmootori nurkkiiruse saab avaldada seosega:
Siit järeldub, et asünkroonmootori nurkkiirust saab muuta:
* libistuse (s.t. rootoriahela takistuse ja pinge muutmise teel),
* pooluspaaride arvu ja
* toitepinge sageduse muutmisega
Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faas­asünkroonmootoril. Võrgust tarbitav võimsus ei sõltu rootoriahela takistusest. Selline reguleerimisviis ei ole majanduslikult kasulik.
Asünkroonmootori mehaanilised tunnusjooned kiiruse reguleerimisel rootori takistuse muutmisega
Kiiruse reguleerimine toitepinge muutmisega on kasutatav lihtsamatel juhtudel, kui ajamimootori võimsus ei ole suur ja töömasin on ventilaatortunnusjoonega. Pingega reguleerimist kasutatakse ventilaatorite kiiruse muutmiseks. NB! Moment väheneb koos kiirusega. U2=M
Ühefaasilised vahelduvpingeregulaatorid sobivad vahelduvvoolu
kommutaatormootorite kiiruse reguleerimiseks, mis on kodumasinate, näiteks elektritrell , köögikombain, pesumasin , tolmuimeja jt., käitamiseks.
Pinget muudetakse: autotrafodega, türistoridega, magnetvõimenditega
Kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega on kasutatav ajamites, kus ei nõuta kiiruse sujuvat reguleerimist. On kasutatav metalli- ja puidutöötlemismasinatel.
Mitmekiiruselistel mootoritel on madal kasutegur () ja võimsustegur (cos).
Kiiruse reguleerimine võrgupinge sageduse muutmisega
Sagedusreguleerimine võib olla sujuv.
Staatilisi sagedusmuundureid kasutatakse kiiruse reguleerimise kõrval ka võimsate asünkroonmootorite sujuvaks käivitamiseks alates väikesest sagedusest. Siis vähenevad voolutõuked võrgus, mootori elektromehaanilised ja soojuskoormused.
Kuni 50...60 kV·A sagedusmuundureid võib ehitada täiesti tüüritavate türistoridega või jõutransistoridega

Elektrimootori võimsuse valimine

Elektriajam töötab tõrgeteta ainult siis, kui mootor on valitud õige võimsusega.
Mootori valimisel suure võimsusvaruga kulutatakse asjatult materjale ja halvenevad mootori majanduslikud näitajad. Halveneb kasutegur ja asünkroonmootoritel ka võimsustegur. Mootori ülekoormamisel ta kuumeneb ülemäära, mähis vananeb intensiivselt.
Eristatakse järgmisi võimsuse kategooriaid:
Kestev nimivõimsus on see mehaaniline võimsus mootori võllil, mis vastab passis märgitud nimivõimsusele.
Lühiajaline ülekoormusvõimsus on võimsus, mida mootor võib
arendada kindlaksmääratud aja jooksul (15, 30, 60 või 90 min).
Hetkeline ülekoormus on selline võimsus, mida mootor on suuteline taluma lühikese ajavahemiku jooksul, kui mootor on juba normaalselt soojenenud.
Elektrimootor soojeneb kadude tõttu, mis tekivad energia muundamisel mehaaniliseks. Mootoril on püsikaod ja muutuvkaod.
Soojenemise suhtes on kõige tundlikum mootori mähise isolatsioon. Norm temp on kuni +40 kraadi. Kui keskkonna temperatuur on madalam standardiga antust, võib mootorit rohkem koormata, nii et mähise temperatuur ei ületaks lubatud piirväärtust.
Soojenemise ajakonstant on aeg, mille jooksul mootor soojeneks püsitemperatuurini, kui puuduks soojussiire väliskeskkonda.
Elektrimootori püsiv ületemperatuur nimikoormusel ja standardse keskkonna temperatuuri juures (+40 °C) ei või ületada antud isolatsiooniklassile lubatud ületemperatuuri . Kui keskkonna temperatuur on alla +40 °C, siis võib mootorit koormata üle nimikoormuse.

Elektriajamite talitluste liigitus

Elektrimasina nimitalitluseks (režiimiks) nimetatakse sellist talitlust, millele tehase poolt on mootor valmistatud ja mis on märgitud selle nimisildil. Praktikas tehakse vahet püsiva ja muutliku koormusega kestva talitluse vahel.
Standardite kohaselt eristatakse kaheksat erisugust elektriajamite talitlust:
Kestevtalitlus S1 on selline, mille korral masin töötab vähemalt nii kaua, et kõik selle osad soojenevad püsitemperatuurini. (Tsentrifugaalpumbad, ventilaatorid)
Lühiajalisel talitlusel S2 kestab mootori töö piiratud aja. See aeg on väiksem, kui on vajalik mootori soojenemiseks püsiva temperatuurini. Tööperioodile järgneb nii pikk jahtumisaeg, et masin jõuab jahtuda keskkonna temperatuurini. (sööda ajamimootor, sildade tõstemootor)
Vaheajalisel talitlusel S3 vahelduvad lühiajalised tööperioodid vaheaegadega, kusjuures normaalseks tsükli pikkuseks võetakse 10 minutit. Tööperioodi ja pausi kestused on nii lühikesed, et mootor ei soojene töötamisel püsitemperatuurini ja ei jahtu vaheaegadel keskkonna temperatuurini.
Vaheajalise talitluse eriliikideks on sagedaste käivitustega vaheajaline talitlus S4 ja sagedaste käivitustega ning elektriliste pidurdustega talitlus S5.
Koormusmuutlikul talitlusel S6 vahelduvad tööperioodid tühijooksuga, elektrilises pidurduses reverseerimisega või töötamisega mitmel kiirusel, kusjuures nii tööperioodid kui ka pausid on nii lühiajalised, et mootor ei saavuta püsitemperatuuri. (höövlid, veskid)
Koormusmuutliku talitluse eriliikideks on suunamuutlik S7, kiirusmuutlik S8 ja koormus- ning kiirusmuutlik talitlus S9.

Mootori valimine

Õigesti valitud mootor peab kestevtalitlusel töötama kui tahes kaua ülekuumenemata. Iga mootori valiku aluseks on koormusdiagramm.
Kestva talitluse koormuse saame ka vattmeetri näidu korrutamisel mootori kasuteguriga.
Mootori võib valida kataloogist, arvestades tingimust
Muutlikuks kestevtalitluseks
Mootori valik keskmise koormuse järgi õigustab end ainult väikese koormuse kõikumise korral.
Suurte kõikumiste korral keskmise koormuse järgi valitud mootor kuumeneb üle, kuna ei arvestata seda, et kaod sõltuvad voolu ruudust.
Mootori soojenemise arvutamiseks on vaja teada ligikaudselt mootori mõõtmeid, seepärast valitakse mootor lähenduslikult:
Praktikas valitakse mootorit keskmiste kadude meetodi järgi. Mootor valitakse sellise tingimuse järgi, et nimikaod oleksid arvutuslikest keskmistest kadudest suuremad või nendega võrdsed.
Või ekvivalentse voolu meetodiga. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et mootor valitakse ekvivalentse voolu, mitte keskmise voolu järgi kuna muutliku graafiku ekvivalentväärtus on alati suurem kui keskväärtus.
3. variant Ekvivalentse võimsuse meetod. Töömasina koormusgraafikvõib olla antud võimsuse sõltuvusena ajast
Mootori valimine lühiajaliseks talitluseks
Lühiajalises talitluses on otstarbekas kasutada erimootoreid, mitte aga kestva talitluse mootoreid.
Mootori valimine vaheajaliseks talitluseks
Mootori valiku metoodika vaheajaliseks talitluseks on analoogne lühiajaliseks talitluseks mootori valikuga.