Kui eritasandiliste ristmike vahekaugus on väiksem soovitatust, tuleb naaberristmikke käsitleda koos. 35. Mida tuleb tagada eritasandiliste ristmike projekteerimisel ? Tuleb tagada hargnemistel ja liitumistel sõiduradade arvu tasakaal ning põhiradade arvu püsivus. Ainult liiklusvoo olulise muutuse korral võib põhiradade arv muutuda, kuid ka siis mitte enam kui ühe sõiduraja võrra. 36. Rambid. Rambi põhikuju tuleb määrata lähtudes eritasandilise ristmiku tüübist. Rambi projektkiirus tuleb valida lähtudes maantee projektkiirusest. Rambi laius tuleb valida analoogselt pöörderaja laiusega 37. Mida tuleb tagada maantee lõikumisel raudteega ? Viadukti, estakaadi või tunneli projekteerimisel tuleb lisaks raudtee ja maantee gabariidinõuetele tagada ka: - plaani- ja pikiprofiili nõuded nii maanteel kui raudteel
a, veejuhtmed olid kasutusel juba enne Kristust. Tallinna Tehnikakõrgkool 7 Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 1.5. Maantee Maantee on asulatevaheline maismaatee mootorsõidukite (varem hobusõidukite) liiklemiseks. "Maantee" võib olla ka maanteest kujunenud tänava nime koostisosa. Eesti riigimaanteed on jagatud 4 liiki: · Põhimaanteed · Tugimaanteed · Kõrvalmaanteed · Rambid ja ühendusteed Kõigile maanteedele on omistatud unikaalne teenumber. Kui kahel teel on üks ühine lõik, kuulub see lõik üldjuhul väiksemat numbrit omava tee juurde. Riigimaanteedele numbri määratlemisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: a. Põhimaanteed ja tugimaanteed - tee numbrid vahemikus 1 - 100 · kõrvalmaanteed XX101 - XX999, kus XX on maakonna kood · rambid ja ühendusteed XX01 - XX99, kus XX on maakonna kood
2. Millal on vaja teha ristmiku läbilaskvusarvutused Ristmiku läbilaskvus sõltub: ristmiku tüübist; liikluskorraldusest: sõiduradade arvust; liiklusvoogude jaotusest. 3. Eritasandilise liiklussõlme variandid Eritasandiliste liigitus – täiustatud, täielikud ja mittetäielikud 4. Rampide tüübid (ja seletused) Rambi põhikuju tuleb määrata lähtudes eritasandilise ristmiku tüübist. silmusrambid; poolsujuvad rambid; sujuvad rambid. Rampide liigitus – 3 rambi liiki 240-300 kraadi tsentrit ei läbita või läbitakse korra, silmus üle 240 kraadi ja tsentrit läbitakse 2 korda, sujuv kuni 120 kraadi ja tsentrit ei läbita Tüüp I T ü ü p II R a m b i tü ü p T ä ie lik la h e n d u s M it t e t ä ie lik la h e n d u s s ilm u s r a m p p o o ls u ju v r a m p s u ju v r a m p 5
Hooldus: õlitaseme kontroll, määrdeniplid, vaatama, et poleks lekkeid ja oleks hermeetiline 19.ekskavaatori roomikkäiguosa ehitus, hooldamine. Vedav tähik, reduktor, juhtratas, tugirullikud, kanderullikud, raam, roomikud, hüdromootorid mis panevad käiguosa tööle, Hooldamine: tugirullikudte kontroll, roomiku pingsuse kontroll kõva pind 270- 290mm pehme pind 360-340mm 20.Täispöördelise ekskavaatori paigaldamine transportimiseks treilerile. • Roomiku puhtus • Paigaldada rambid (15°) • Plokeerida treiler • Peale sõitmine • Vaatevälja nähtavus • Pöördering lukku ja sõidusuunda • Kopp maha ja puit alla • Masin ja kopp kinnitada treilerile 21.Täispöördelise ekskavaatoriga laadimistööde teostamine. Kopa paned sinna kuhu sa tahad et autojuht auto pargib, laadida üle tagumise otsa, mitte laadida koppa korraga tühjendades, paakunud materjali kätte saamine koppa liigutades edasi tagasi, alustab laadimist veo sillalt. 22
sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjestus pinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Rambid Laevas on viis rampi, mis on üksteisest erinevad ,aga omavad kõik suurt tähtsust. Rambid on hüdrauliliselt liigutatavad. Vööri ramp: Pikkus 18,0 m , see on koos labadega. Vaba sõiduruum on 4,7 m , kõrgus 5,0 m. Ahtri ramp: Pikkus 11,0 m koos labadega, mis on 3,0 m. Vaba sõiduruum on 18,0 m lai, 5,0 m kõrge. Tõstetav tilting ramp: Täis pikkus koos labadega on 44,0 m, mõlema laba pikkus
luba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoitöö tegemiseks luba on vaja ehitamiseks, sildade ehituseks, projekteerimiseks, ekspertiisiks, järelvalveks Firmal peab olema vähemalt üks paberiga töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus libeduse tõrjel, puhastamisel korrashoiul ei pea tegevusluba olema. 4. Eesti teedevõrgu olem; Riigimaanteed 16472km, sh põhimaanteed tugimaanteed kõrvalmaanteed rambid ja ühendusteed, kohalikud teed ja erateed, linnatänavad ja teed - kokku 58000km Katted-asfalt, mustkate, tuhaga stabiliseeritud, pinnatud kruus, kivikate, kruusa ja pinnasteed 5. Hooldustööde organiseeritus riigimaanteedel; Varasemad teedevalitsused on kaotatud , tööd teevad riigiettevõtjad-Tartumaa teed, pärnumaa teed, saare teed, võru teed-ühinesid eestimaa teedeks mujal riigi osades teevad teehoolrt lepingu alusel eraettevõtted
tunnustamine, kes tegelevad lastespordi sponsorlusega on samuti võimalused väärtustada ja kinnistada liikumisega seotud harjumusi. Lisaks kohalikele omavalitsustele saavad eriti finantseerimise poole pealt osaleda ka kohalikud Lions Clubide liikumised jms. Vaba aja veetmise võimalused võiksid olla mitmekesised ja arvestama noorte huvisid. Näiteks võib tuua liuvälja rajamise talveperioodil, suusarajad, rambid rulluisutamiseks, korvpalliplatsid. Lisaks kehalisele aktiivsusele on siin oluline vaba aja sisustamine üldiselt. Kokkuvõtteks Laste ja noorte kehalise aktiivsuse kujundamisel ja soodustamisel on olulised märksõnad: ea- ja võimetekohane meeldiv/huvitav mitmekesised võimalused tunnustus saavutuste eest paikkondlik ja materiaalne kättesaadavus. Kasutatud allikad Kehaline aktiivsus. http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid.html
Põikipüsitivus – kreeninurk Pikipüsitvus – trimmi nurk Taastav õlg – center of gravity ja buoyance vaheline kaugus mõõdetuna horisontaalselt. 5. Mida arvestada laeva ehitamise planeerimisel? Enne ehitamist tuleb selgeks teha: • eesmärk o meeskonna ja reisijate arv kajutite jaoks o kajutite mugavus o sõiduulatus tankide mahutavuse jaoks o navigatsioonilised piirangud (sillad, sügavused jne) o Erinõuded, nagu näiteks jääklass, rambid vms o kui kaubaveo lepingud on sõlmitud, siis ka valmimise kuupäev o nõutavad sertifikaadid ja registreerimine • soovitav mahutavus ja tonnaž soovitud kiirus • trümmide paigutus (fikseeritud või liigutatavate vaheseintega • trümmiluukide süsteem • eelistatud masinate, navigatsiooni aparatuuri, lasti käsitlus vahendite jne pakkujad 6. Mis on klassiühingu mõte? Kuidas viivad nõuded ellu? Klassifikatsiooniühingu eesmärk on pakkuda klassifitseerimist ja
hiivatava ankruketi liinil või vahetuses läheduses. Ankrupeli kotrollerit juhtival isikul on keelatud eemalduda kontrollerist ja tegeleda kõrvaliste asjadega. Laeva kai ääres seistes peavad klüüsis olevad ankrud olema kinnitatud kahe piduriga. Laeva väljumisel sadamast või kitsustest tuleb ankur teha mereklaariks, s.t. kinnitada kõik pidurid ja sulgeda klüüsid. 20)Laevades kasutatavad lastimisseadmed: Kraanad Losspoomid Rambid Trümmiluugid Torustik 21)MACREGOR luugiseadme tööpõhimõte(avamine/sulgumine): Luugikate koosneb reast sektsioonidest,mis omavahel ühendatud lühikeste kettidega.Igal sektsioonil on mõlemal pool otsas kaks ratast,milledel sektsioon saab liikuda piki luugikraed.Kummalgi pool on ka üks keskmine ratas,mis on veidi väljaulatuv,need rattad on nihutatud luugisektsiooni raskuskeskme suhtes. 22)Millest koosneb rooliseade? Roolileht Baller Roolimasin
Tee projekteerimise normid ja nõuded. Tallinn 2000.a. Teede Tehnokeskus. Teeseadus ja TSM Määrused Tallinn 2005.a. Teede Tehnokeskus A. Lukjanov ,,Juhtimise alused" Algkursus.Tallinn 2000.a. 1. Eesti Teedevõrgu olem (2012. a. 1.01 seisuga). Kokku - 58768km maanteid, nendest riigi maanteid - 16469km Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujunenud kooskõla kõigi osapoolte (investor, tellija, ehitaja, alltöövõtja, omanikujärelevalve) vahel. 3. Tee-ehituskorralduse mõiste.
2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee; 3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. Riigimaanteed jagunevad põhimaanteedeks (nr. 1...10), tugimaanteedeks (nr. 11...100), kõrvalmaanteedeks (tähistatakse viiekohaliste numbritega, millest kaks esimest näitavad maakonda, järgmised maakonnasisest teed) ning rambid ja ühendusteed (neljakohalises numbrid näitavad kaks esimest maakonda ja kaks viimast vastavat teed). Põhimaanteed on: 1. Tallinn Narva (Euroopa numeratsiooni järgi E20) 2. Tallinn Tartu Võru Luhamaa 3. Jõhvi Tartu Valga 4. Tallinn Pärnu Ikla (E67) 5. Pärnu Rakvere Sõmeru 6. Valga Uulu 7. Riia Pihkva (E77) 9. Ääsmäe Haapsalu - Rohuküla 8. Tallinn Paldiski 10. Risti - Virtsu TEE
Riste, iseloomusta ja joonista - eritasandiline lõikumiskoht, kus ei saa siirduda ühelt teelt teisele. Ristikheinristmik, iseloomusta ja joonista - Eritasandiline ristmik, kus lõikuvad teed on seotud nelja silmus- ja nelja sujuvrambiga nii, et kõik pöörded sisaldavad ainult paremhargnemisi ja liitumisi Rombristmik, iseloomusta ja joonista - Eritasandiline ristmik, kus neli peateesuunalist rampi ühendavad peateed kõrvalteega. Rambid ja kõrvaltee moodustavad kaks samatasandilist ristmikku Mis on sõidurida ja sõidurada - Sõidurada: sõidutee pikiriba, mis on tähistatud või tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liikumiseks ühes reas. Sõidurida see kuidas masinad tegelikult liiguvad reas. Mis on taandustegur ja siirdetegur Siirdetegur - Sõidukite üleviimiseks normatiivse koormusega telgede arvule. Taandustegur kasutatakse liiklussageduse taandamiseks(VA, AB, AR) sõiduautole.
1.25. Reisikaubalaev ja suur matkelaev. Joon. 1.26. Autoveolaeva läbilõige. 16 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.27. Veeremilaev ehk horisontaalse lastitöötlusega laev, ka Ro-Ro-laev. Joon. 1.28. Veeremilaeva (Ro-Ro-laeva) rambid ja visiirid. 17 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.29. Reisiparvlaev. Joon. 1.30. Ro-Ro-tüüpi parvlaev. Joon. 1.31. Raudtee- ja autoparvlaev. 18
konteinerlaevad (töötavad teatud terminalide vahel), puistlaste vedavad laevad (ainult luugid) ja tankerid (torustikud ja pumbad). Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest jpm. Lastiseadmete kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range kontrolli all. Lastiseadmete hulka kuuluvad: kraanad, losspoomid, rambid, trümmiluugid, torustik. 2. Prügiraamat Reguleerib MARPOL., mis loeb prügiks kõiki toiduainete, majapidamise ja tehnilisi jäätmeid, mis tekivad laeva ekspluateerimisel, välja arvatud värske kala ja kala töötlemise jäägid. Kõikidel laevadel kogumahutavusega 400 ja enam ning laevadel, kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema „Prügi käitlemise plaan“ ja „Prügiraamat“.
1.takt-töötakt(kolb ülevalt-alla) 2.takt-läbipuhumine(kolb alt-ülesse)komprimeerimine 5.Lastiseade - seadmekompleks, millega laevas tehakse kõik kaubalaadimiseks, lossimiseks ja ümberpaigutamiseks vajalikud tööd. Olenevalt laeva otstarbest võivad lastiseadesse kuuluda laadmastid, losspoomid,kraanad, konveierid, transportöörid, tõstukid, liftid, pumbad jms,horisontaalse lastitöötlusega laevade lastiseadesse kuuluvad ka pardaluugid ja rambid. 6.Tugipukk - tugipukk on ettenähtud töösilindrite või ka silindriploki sidumiseks alusraamiga. Keskmise- ja väiksema võimsusega mootorite karteri ,mis kinnitatakse alusraamile poltide abil. Suure võimsusega puhul on silindriplokk ja tugipukk valatud ühtsena malmist moodustatud plokk.Laeva diiselmootoritel (ristpeamootorid) valmistatakse tugipukk A-kujulistest tugedest, mis on valmistatud keeviskonstruktsiooniga terases. Nad toetuvad alusraamile ja seotakse koos
inimesed eelistavad erasõidukeid. Liikluskorralduslikud vahendid puuduvad, et tagada sõidugraafikust kinnipidamise. Raudtee halb tehniline infrastruktuuri seisund ei lase rongidel liikuda kiireminikui bussid. Toetussummad määratakse iga-aastaselt, mis ei soosi pikaajaliste investeeringute tegemist. 17. Iseloomusta Eesti teedevõrgu olemit (pikkused, jaotus) Riigimaanteid: 16 500 km; teedevõrk 58 000 km; põhi-, tugi-, kõrvalmaanteed, rambid, ühendusteed. 18. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 19. Mis kuulub tee koosseisu (vähemalt 5) Tunnel, sild, teepeenar, kraav, teemärgistus, parkla, 20. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 21. Mis on maantee Väljaspool linnu, aleveid, alevikke paiknev tee sõidukitele ja jaakäijatele liiklemiseks. 22
Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB m...
(Näit. SWL – 60T 19.11.2009). Kraanasi on mitmesuguste konstruktiivsete lahendustega.Võivad olla üksik- ja paariskraanad, asetseda laeva keskel või ühes pardas, võimelised liikuma piki laeva ja põõrelda koos laadungiga 360°. Tänapäeva miinimumnõue on, et kraana peab suutma tõsta 40' jalast konteinerit (u. 4 t.). Laevadel kasutatakse ka sildkraanasi, harvem portaalkraanasid. . Lastiseadmete hulka kuuluvad: kraanad, losspoomid, rambid, trümmiluugid, torustik. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded ohtlike ainete laadimisel ja lossimisel ning käsitlemine laevas. Laevapere liikmete ohutuse jälgimine: laevapere liikmed, kes on hõivatud lastimise, lossimise või lasti kinnitamisega, peavad olema varustatud kaitseriietuse ja -varustusega, kiivritega. Kui teki all puudub sobiv läbipääs, tuleb tekilasti äärtele vertikaalsete tugede külge 1 m kõrgusele tõmmata tormitrossid
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist. Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega ini...
Pidurdussageduseks loetakse sagedust, millest allpool rakendatakse mootori dünaamilist pidurdust. Pidurduseks kasutatava alalispinge vaikeväärtus sõltub muunduri võimsusest ja on tavaliselt sätitav vahemikus 1…20%, kusjuures muunduri suurema võimsuse puhul valitakse väiksem pinge. Samuti saab valida dünaamilise pidurduse kestuse [4]. Joonis 6.9. Programmeeritavad kiirendus- ja aeglustusrampide, samuti dünaamilise pidurduse kestus [4]. Käivitamise ja pidurdamise rambid peavad olema valitud sobivalt mootori andmetega. Näiteks ei saa valida kiiret kävitust suure inertsimomendiga mootorile, kuna sellisel juhul oleks vaja arendada ajamil väga suurt momenti ja ka võimsust. See võib põhjustada muundurisse sisseehitatud kaitsete rakendumise ja mootori seiskumise. Kui mootorit peatatakse vaba väljajooksuga, siis tuleb enne mootori taaskäivitamist oodata, kuni mootor on seisma jäänud, vastasel korral võib rakenduda sagedusmuunduri liigkoormuskaitse [4]. 6
Luugid püütakse ehitada nii pikkuses kui ka laiuses võimalikult suurtena. Kuna luukide peal veetakse sageli lasti, peavad need olema tugeva konstruktsiooniga. Ülemise teki luugid avanevad laeva teljega piki- või ristisuunas. Rambid Ro-ro aluste lastiruumil on veekindel värav ja ramp. Laadimine toimub üle kaile langetatud rambi. Vöörirambi puhul on veekindlaks väravaks laeva ülestõstetav ninaosa ehk visiir, ramp ise on seespool. Ahtriväravad paiknevad rampidest seespool ja avanevad kahele poole külgedele. Laeva merel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
