Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "džaul" leiti 57 faili

džaul - 1J Vatt-1W Njuuton-1N 20.5. Taatlemise ja kalibreerimise mõisted.
3
docx

Füüsika üldmudelid

FÜÜSIKA ÜLDMUDELID - ÕPITULEMUSED: 1)ERISTAB FÜÜSIKALISI OBJEKTE, NÄHTUSI JA SUURUSI – Objekte, mida füüsikas uuritakse nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks. Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto, puuleht jne (mis liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks. Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi...

Kinemaatika, mehhaanika... - Keskkool
5 allalaadimist
2
doc

Töö ja võimsus

Kuidas arvtatakse mehaanilist tööd (valem)? Jääva jõu töö võrdub jõu ja nihke absoluutväärtuste ning jõu ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega A = F · s · cos 2. Millal on töö võrdeline nulliga? F = 0 ­ keha liigub inertsi mõjul ühtlaselt ja sirgjooneliselt s = 0 ­ kehale mõjub jõud, kuid keha ei liigu cos = 0 ( = 90°) ­ jõu vektor on risti nihkevektoriga (Fs). Jõud, mis on rist...

Füüsika - Keskkool
165 allalaadimist
2
doc

Füüsika: elektrivool, ühikud ja lambipirnid

peatüki KT-ks. 1. Defineeri elektrivoolu töö. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevus ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=U*I*t Elektrivoolu töö = pinge * voolutugevus * kulunud aeg 2. Defineeri elektrivoolu võimsu...

Füüsika - Keskkool
7 allalaadimist
1
doc

Pinge ja elektrivool

Täht Nimi Ühik Lühend R Takistus 1 oom 1 U Pinge 1 volt 1V I Voolutugevus 1 amper 1A q Laeng 1 kulon 1C t Aeg...

Füüsika - Põhikool
6 allalaadimist
4
docx

Elektrivoolu spikker

Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi...

Füüsika - Keskkool
5 allalaadimist
16
pdf

Esimese semestri füüsika eksami materjal

Ühik džaul (J)  Soojuslik tasakaal - olukord, kus soojus-ülekandes osalevate kehade temperatuurid on võrdsustunud  Termodünaamiline tasakaal - olukord, kus keha T, p, ja V on püsinud pikka aega muutumatutena Soojusülekande liigid  soojusjuhtivus - soojus kandub osakeselt osakesele, ilma, et aine ümber paigutuks  konvektsioon - soojus kandub edasi aine ümberpaigutumise tõttu, toimub vedelikes ja...

Füüsika -
5 allalaadimist
24
pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

Punktlaengu ekvipotentsiaalpindadeks on laengut ümbritsevad kontsentrilised kerapinnad, homogeense elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad on jõujoontega ristuvad tasandid. Elektriline potentsiaal ja elektriline potentsiaalne energia on erinevad mõisted:  Elektriline potentsiaal on skalaarne suurus, mis iseloomustab elektrivälja sõltumata sellest, kas seal on laetud keha või mitte. Ühik džauli kuloni kohta.  Elektriline potentsiaalne energia laetud keha energia välises elektriväljas ühik džaul, aatomi ja elektroni energia mõõtmisel kasutatakse ühikud eV. Potentsiaalida vahe e. pinge Energia muutumise mõõduks kehadevahelise vastasmõju korral on töö. Elektrostaatilise välja jõudude töö A elektrilaengu q ümberpaiknemisel selles väljas võrdub laengu potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega. Elektrostaa...

Füüsika -
41 allalaadimist
16
doc

Dünaamika, Kinemaatika

Need mikrolained aga liituvad üksteisega nii et piki sirget tekib interferentsi maksimum ning mujal lained kustutavad üksteist. IV Töö, võimsuse ja energia osa teoreetilised teadmised. Kui keha liigub mingi jõu mõjul edasi, siis tehakse füüsika seisukohalt mehaanilist tööd. Valem: A=F·s , kus jõud F ja nihe s on samasihilised. Töö tähis A ja ühik 1J (loe džaul ). Töö on 1J, kui jõud 1N nihutab keha edasi 1m võrra. Tööd võib teha mistahes aja jooksul. Mida lühema ajaga töö ära tehakse, seda võimsam on töö tegija. Võimsus on A füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus tehtud tööd. Valem: N= Võimsuse tähis N ja t ühik 1W (loe vatt). Võimsus on 1...

Kinemaatika, mehhaanika... - Keskkool
10 allalaadimist
4
doc

Töö, energia ja võimsus

Positiivset tööd teeb näiteks atra vedav traktor või raskusjõud kukkuvate kehade puhul. Negatiivset tööd teeb näiteks hõõrdejõud traktori ja maapinna vahel ning õhk (õhutakistus) õhus liikuvate kehade puhul. Hõõrdejõud teeb alati ainult negatiivset tööd. Töö ühik SI-süsteemis on džaul (J). Üks J on töö, mida tehakse 1N mõjul ja sooritatakse nihe 1m. Definitsioonivalem on A=Fs  Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes. SI süsteemi ühik J, valem Ep=mgh  Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu. Liikuva keha kineetiline energia Ek võrdub keha massi m ja k...

Füüsika - Keskkool
4 allalaadimist
56
docx

Stenogramm

Jäikusnäitaja E - elastsusmoodul ehk materjali vastupanu elastsele deformatsioonile. Elastusmoodul määratakse tõmbediagrammi lineaarse osa tõusunurga tangensiga. Materjalide sitkusnäitajad, nende ühikud ja kasutamine. KV - sellega tähistatakse V-soonega teimiku purustamiseks kulutatud tööd - purustustööd. Ühikuks on J (džaul). KU - sellega tähistatakse U-soonega teimiku purustamiseks kuluatatud tööd - purustustööd. Ühikuks on J (džaul). Külmhapruslävi TKHL - üks tähtsamaid metallide töökindluse kriteeriume. Külmhaprusläve kasutatakse, kui materjalil on piiratud sitkus ehk purunemispildis esineb nii teralise kui ka kiulise purunemise tsoon. Ühikuks on kraadid Celsiuse järgi. Külmhapruslävi T90 - temperatuur, mille juures on purunemis...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikaülikool
20 allalaadimist
22
docx

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

°C = K - 273,15. 12) Termodünaamika 1. seadus – Soojushulk (+ mõõtühik) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel üle kantud energiahulka. Tähis- Q, Mõõtühik SI süsteemis- džaul (J). Mittesüsteemne mõõtühik on kalor(kal) o Erisoojus (+ valem ja mõõtühikud) (ka erisoojusmahtuvus) on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·kg−1·K−1. Tähis- c . Termodünaamika I. printsiip (+ joonis) Süsteemile antud soojushulga ning süsteemi poolt tehtav töö on võrdne...

Füüsika - Keskkool
21 allalaadimist
70
docx

Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust.

m - farad meetri kohta) E – elektri välja tugevus (Vm - volti meetri kohta) k– r – raadius (m – meetrit) Φ – Eleketrivälja voog (C – kulon) σ – laengute pind tihedus (Cm 2 – kulonit ruutmeetri kohta) S – pindala (m2 – ruutmeeter) p – elektridipool moment (N*m2 – njuuton ruutmeeter) D – elektrinihke vektor (A – amper) P – polarisatsiooni vektor C – mahutavus (F – farad) W – aktiivenergia (J – džaul ) A – töö (J –džaul) U – pinge (V –volt) e – laengukandjate laeng (C – kulon) n – laengukandjate kontsentratsioon u – laengu kiirus juhisuhtes (ms) I – voolutugevus (A – amper) R – takistus (Ω oom) r – sisetakistus B – magnetinduktsioon (T – tesla) μ – magneetiline läbitavust (Hm – henrit meetri kohta) H – magnetvälja tugevus (Am – amprit meetri kohta) L – induktiivsus (H – henri) Iv – valgus t...

Füüsika -
10 allalaadimist
20
odp

Kineetiline energia

Kineetiline energia võib olla vaid positiivne arv või null. Esinemine Kui keha massiga „m” liigub kulgevalt kiirusega „v”, siis on sellel kehal kineetilist energiat. !!! Võib esineda AINULT kineetilise energia muutumist potentsiaalseks energiaks (seisuener...

Füüsika - Keskkool
4 allalaadimist
46
docx

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

Konservatiivsed jõud (+ joonis) Konservatiivsed jõud on jõud, mille töö kinnisel trajektooril võrdub nulliga, e.tehtud töö ei olene trajektoorist, ainult trajektoori alg ja lõpppunktist 3.Kineetiline ja potentsiaalne energia (+ valemid ja mõõtühikud) Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Mõõtühik on 1džaul (J). Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Mõõtühik on 1džaul (J). 4. Mehaanilise energia jäävuse seadus (+ valem) Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed...

Füüsika -
25 allalaadimist
6
doc

Füüsika mõisted kutsekoolile

Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul -töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis k...

Füüsika - Kutsekool
2 allalaadimist
158
pptx

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Protsessid ja olekud • Töö sõltub muutuse ulatusest, mida näitab keha poolt läbitud teepikkus, samuti sõltub ka pingutusest, mida muutuse saavutamiseks oli vaja teha. Pingutust näitab mõjuv jõud. • Töö A kui füüsikaline suurus on jõu ja selle jõu mõjumise sihis läbitud teepikkuse (nihke) korrutis: A=Fs. • Töö ühik on džaul (1J). Üks džaul on töö, mille teeb jõud üks njuuton, kui mingi keha liigub selle jõu mõjul ühe meetri võrra. Protsessid ja olekud • Töö on protsess, mille käigus keha seisund ehk olek muutub. • Kui keha on seisundis, mis annab talle võime tööd teha, siis öeldakse, et keha omab energiat. • Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. • Töö tegemise käigus e...

Füüsika - Keskkool
5 allalaadimist
15
docx

Füüsika I semester gümnaasium

Newtoni II seadusest lähtudes seletatakse jõu ühikut järgmiselt: jõud on üks njuuton, kui see jõud põhjustab 1kg massiga kehale kiirenduse 1ms². Seega jõud 5N põhjustaks 1kg massiga kehale kiirenduse 5ms². jne. Kui keha liigub mingi jõu mõjul edasi, siis tehakse füüsika seisukohalt mehaanilist tööd. Valem: A=F·s , kus jõud F ja nihe s on samasihilised. Töö tähis A ja ühik 1J (loe džaul ). Töö on 1J, kui jõud 1N nihutab keha edasi 1m võrra. Tööd võib teha mistahes aja jooksul. Mida lühema ajaga töö ära tehakse, seda võimsam on töö tegija. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus tehtud tööd. Valem: N= Võimsuse tähis N ja ühik 1W (loe vatt). Võimsus on 1W, kui igas sekundis tehtud töö on 1J. Kui võimsus on 12W, siis tehakse igas sekundis 12J tööd. Sellest osast peaksid osk...

Füüsika - Keskkool
10 allalaadimist
34
docx

Füüsika eksami konspekt

12, mehaanilise energia jäävuse seadus Energia jäävuse seadus. Kui süsteem on isoleeritud ja kõik seal mõjuvad jõud on konservatiivsed, siis koguenergia ajas on jääv. Kineetiline energia- Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti E k. Energia mõõtühik SI-süsteemis on džaul (J). Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat Ek=mv22 See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetilise energia: Ek=Iw22 kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning w on nurkkiirus. 13, Pöördliikumise dün...

Füüsika -
16 allalaadimist
18
pptx

VÕIMSUS

• Võimsuse tähiseks valemites on N • Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W) VÕIMSUSE VALEM N= At • N- võimsus. Ühik on W (vatt) • A- töö. Ühik on J (džaul) • t- aeg. Ühik on s (sekund) VÕIMSUS MEHAANIKAS • Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: N=Fv N- võimsus F- jõud v- kiirus VÕIMSUSE MÕÕTMINE ELEKTROTEHNIKAS • Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab elektritarviti elektrilist võimsust mõõta ka voltmeetri ja ampermeetriga. Selleks tuleb üh...

Füüsika - Keskkool
10 allalaadimist
46
pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

isel van der Waalsi jõudusid ja sidemeenergiat võrrelduna teiste tuntud sidemetega. Vdw jõud ja sidemeenergiad on nõrgad sidemed, sest nad on molekulide vahelised jõud e üksikud aatomid mõjutavad selles sidemes üksteist nõrgalt. Sideme pikkus on tavalistest sidemetest pikemad. 85. Töö mõõdetakse (ühik) avalda SI kaudu: džaulides . J=m*kgms2=kgm2s2. 86. Arrheniuse graafik: mis suurused x ja y teljel. Selle füüs sisu: y-teljel: lnK, x-teljel 1T v 1RT, viimasel juhul on tõus -Ea, mis on reaktsiooni aktivatsioonienergia. 87. Lahuse kohal on aururõhk madalam kui puhta vee kohal. Vesilahuse külmumisT* on madalam kui puhta vee omal. Miks? (Suhtelist niiskust mõõdetakse küllastunud aururõhu suhtes). 88. Tüüpiliselt jäävad rakumembraani potentsiaalid.0,1...

Bioloogiline füüsika - Tartu Ülikool
24 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun