Lambid tuleb ühendada täpselt õigete nõelte otsa ühendades samuti õieti ka + ja poolused antud nõelade otsa. 5. Jahutusventilaatori ühendamine (CPU) Protsessori jahutusventilaatori ühendamiseks on kaks pesa, üks on mõeldud peamise jahutuselemendi ventilaatorile ja vee bloki puhul pumbale ning teine on mõeldud teise ventilaatori jaoks, kui jahutusel peaks olema teine ventilaator. Protsessori jahutusel on reeglina alati jahutuse ventilaatoril 4 nõela. Millest neljas tegeleb enamus aega jahutuse ülitäpse kontrollimisega. 6. Püsimälu ümberprogrammeerimine. Kahjuks ei leidnud või ei oska leida antud asja kohta infot.
Arvuti ventilaator Igas arvutis on olemas ventilaator. Ja seda kasutatakse jahutuse eesmärgil. Ventilaator kuulub alalisvoolumasinate hulka. Tööpõhimõte on selles et väljast poolt sisse tulev jaheõhk surub sees oleva soojaõhu välja. See on arvutis olev aktiivne jahutussüsteem. Arvuti ventilaatori tootjad on AVC, Akasa, Antec, Arctic Cooling, Cooler Master, Delta, ebmpapst, Nexus, noctua, NorthQ, Vikat, Thermaltake ja Zalman. Ventilaatori kasutusjuhend
.......................................................................................... 6 Arvuti ventilaator Igas arvutis on olemas ventilaator. Ja seda kasutatakse jahutuse eesmärgil. Ventilaator kuulub alalisvoolumasinate hulka. Tööpõhimõte on selles et väljast poolt sisse tulev jaheõhk surub sees oleva soojaõhu välja. See on arvutis olev aktiivne jahutussüsteem. Arvuti ventilaatori tootjad on AVC, Akasa, Antec, Arctic Cooling, Cooler Master, Delta, ebm-papst, Nexus, noctua, NorthQ, Vikat, Thermaltake ja Zalman. Ventilaatori kasutusjuhend Kuna videokaardi, mälu ja muude osade arvutitega kaasnevad kiiruse ja võimsuse tarbimise
Palju tooraine pakkujaid Laienemise võimalused lähimaadesse (kauplus) Lai turg TLÜ Haapsalu Kolledz 6 Ilmar Türk ÄRIPLAAN 2012 Äriplaan Ohud: Loodetud huvi vähesus Konkurentide turuletulek. Kulude kasv seoses muutustega seadusandluses. Enda võimete ülehindamine Toode Toode 1: Arvutikomplekt Korpus on valmistatud nii, et tagab vajaliku jahutuse ja et vajadusel on võimalik arvuti komponente vahetada, et püsida kaasas tänapäeva arenevas arvutimaailmas. Disain välja töötamisel põhimaterjalideks puit, pleksiklaas, teras ja alumiinium. Riistvara komponendid on ilmselt üsnagi heal tasemel, vastavalt turu hindadele. Komplektil kõik vajalikud omadused ja detailid olemas mida vajab nõudlik kasutaja. Lisaks multimeediale suunatud liidesed nagu TV-kaart ja 3G modem ning võimas graafikakaart.
Rakvere 2013 Erinevused: Suur erinevus nende kahe piduri süsteemivahel on ehitus. Trummel pidurite ülesehitus on palju keerulisem kui ketaspiduritel. See pärast kasutatakse ketaspidureid tänapäeval rohkem. Trummel piduritel on klotse palju keerukam vahetada. Ketaspiduritel on vähem igasuguseid vedrusi ja muid detaile, seepärast on ka ketaspidurid massilt kergemad. Ketaspidurite kettal on spetsiaalsed avad, mis tagavad märgatavalt parema jahutuse. Ketaspiduril on minimaalne soojus paisumine, aga trummel piduril on soojuspaisumisest tekkinud erinevused suuremad. Mis halvendab pidurdus jõudu. Trummel piduril on klotside ja trumli vahel väiksem hõõrdepind kui ketaspiduritel. Seepärast on ka ketaspidurid suurema pidurdus efektiivsusega. Ketaspiduritel on klotsid sirged, aga trummelpiduril on kumerad ja see pärast kulub trummel pidur rohkem ebaühtlasemalt. Trummelpiduril on hea ,et kogu süsteem on trumli katte all,
METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metallide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. Edaspidi seletan teile termotöötluse olulisemaid mooduseid.
Maasoojusenergia Koostajad: Siim Mägi Mirko Nordström Rühm: KK109 Juhendaja: H. Tosso 2011 Mis on energia? Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. Tähiseks on E Ühikuks on SI-süsteemis 1 dzaul Maasoojuspump Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu külmkapp, aga vastupidi. Soojuspumbad võivad suvel töötada ka ruumide jahutajatena. Maasoojuspump koosneb... ...maasoojusvahetist ...soojuspump ...soojuse/jahutuse jaotussüsteem ...soojustus- jahutusaine Maakollektor Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku abil. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära küt...
Mõlema labamasina, turbiini ja kompressori, töörattad (impellerid) asuvad eraldi oma kodades. Turbokompressori korpuses on ühine võll tavaliselt laagerdatud keraamiliste kuul- või liuglaagritega (hüdrodünaamiline laagerdus). Suure pööretearvu tõttu on laagrid määrdeainekanaleid pidi ühendatud pidevasse mootoriõlituse ringlusse, mis tagab liuglaagri õlikilel väga väikese hõõrdumise tõttu, laagri vähese kulumise ja ka jahutuse. Kolbmootori kasuteguri tõstmise huvides jahutatakse kompressoris kokkusurutud adjabaatiliselt kuumenenud (kuni 150° C) õhku , enne mootori silindritesse juhtimist, soojusvaheti kaudu. Turbokompressor aitab kaasaegsete kolbmootorite kasutegurit tõsta ligi 40% ja enamgi. Levinumalt kasutatakse turbiinis ja kompressoris tsentrifugaal-labamasinaid, kus turbiin muudab kolbmootori silindritest väljuvate heitaaside vooluenergia pöördliikumiseks
õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdrauliline õli liikumine, mis õlitab, jahutab ja puhastab pindasid. Ilma hüdraulikata oleks õlitussüsteemi toimimine raskesti ettekujutatav. Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada. Vajalik on õli taseme ja temperatuuri jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina
väntvõllile. Sisepõlemismootori töötamine Näiteks toon 4-taktilise sisepõlemismootori töötamise. Mootori töötamiseks peavad toimuma erinevad protsessid, mis on omavahel mehaaniliste ülekannetega seotud. Põhimõtteliselt kõik töökäigud annab väntvõll: väntvõlli otsas on hooratas, mille küljes on hammasrihm, mis ajab koos oma liikumisega ringi nukkvõlli, mis tagab klappide koostöö, veepumpa, mis tagab mootori jahutuse ja roolivõimudega autodel ajab ringi roolivõimendi pumpa, ja generaatori rihm, mis ajab ringi generaatorit. Väntvõll tekitab ka kontaktide koostöö, mis lõpuks tekitab küünlale sädeme. Sisepõlemismootori töötaktid 4-taktilisel sisepõlemismootoril on neli takti ehk siis protsessi, mille käigus kolb liigub ühest surnud asendist teise. Surnud seisund ehk asend on piirasend, millal kolb muudab oma liikumissuunda. 1
materjalid ja konstruktsioonid, mis ei soodusta õhu konditsioneerimist Asukohta valiku põhimõtted Hea päikesevalguse ligipääs Arvesta valdavate tuulesuundadega Vali ehituseks kallakuga ala Vali hea kuivendusega koht Vali sobiva pinnasega koht Väldi soised paiku Näe ette toidu kasvatamise võimalused Leia puhta vee saamise võimalused Ära hävita ise ilu seda otsides Ehituse Põhimõtted Planeeri majja massiivseid osi, mis salvestavad soojust Kasuta aknaid nii kütte, kui jahutuse eesmärgil Tee majale maksimaalselt hea soojustus Väldi fossiilsete kütuste kasutamist Keemilisi ühendeid sisaldavate materjale tuleks vältida Loodusliku ventilatsiooni kasutus Madala energiakasutusega seadmete kasutus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Materjalid
Hüdraulika on õlitussüsteemis väga tähtsal kohal, tänu õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdrauliline õli liikumine, mis õlitab, jahutab ja puhastab pindasid. Ilma hüdraulikata oleks õlitussüsteemi toimimine raskesti ettekujutatav. Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada. Vajalik on õli taseme ja temperatuuri jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina
kohal, tänu õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdrauliline õli liikumine, mis õlitab, jahutab ja puhastab pindasid. Ilma hüdraulikata oleks õlitussüsteemi toimimine raskesti ettekujutatav. Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada. Vajalik on õli taseme ja temperatuuri jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina
Martin Aulik Auto hooldus ja pesu Juhendaja: Toomas Kivi Kuressaare 2013 Autohooldus Autohooldust tehakse 2000 aasta Audi A6. ehk siis vanemal autol iga 10000 tagant ja uutematel iga 15000-20000 km tagant. Õhu ja salongi filtrit vahetatakse üle ühe hoolduse. Piduri klotside vahetus umbes siis kui klotsi paksus on umbes 3-4mm. Süüteküünlaid tuleks vahetada iga 60000 tagant. Jahutuse ja pidurivedelikku tuleks vahetada iga 2 aasta tagant. Kasti õli nii automaadi kui ka manuaali puhul vahetada iga 120000 tagant. Tööd enne auto üles tõstmist 1.Käigukast-Kas käigud lähevad kenasti sisse.(vabalt) 2.Sõidupidur-Kas piduri pedaal läheb vähemalt 5-nda vajutusega kõvaks. 3.Helisignaal-Kas helisignaal töötab mida katsetatakse väljas (õues). 4.Seisupidur-Kas seisupidur töötab ja rakendub 3-5 nõksuga. 5.Välivalgustus-Kas kõik tuled põlevad.
vähendada kõvadust, sisepingeid, et oleks paremad töötlemise tingimused st. välditud toote kõmmeldumine kõveraks tõmbumine ja materjali pragude tekkimine. Detaile aga töödeldakse selleks, et anda neile vajalik pinnakõvadus, kulumiskindlus, tugevus ja tagades elastsus. Termika on tähtsamaid tehnoloogilisi protsesse metalli sulamite töötlemisel. Termotöötlemise teooria Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli kuumutamise või jahutuse kiirus, mis graafiliselt kujutatakse kõveraga temperatuur- aeg ja nimetatakse termilise kõveraga. Sõltuvalt lahendatavast ülesandest võivad kõverad olla väga erinevad. Kõveral on kolm osa: kuumutamine, seisutus ja jahutus. Kuumutamine võib olla pidev ja sõltub peamiselt kuumutusseadme võimsusest ja metalli massist. Seisutuse kestus pideval temperatuuril sõltub mitmetest teguritest, neist peamised on kuumutava metalli mass, soojusjuhitavus metallis
leinaviisi. Tuulehoog lõi vetesse, Lehed lang'sid laintesse: Lained olid tuhakarva, Taevas üle tinakarva, Tuhakarva sügise. ... Tuuleõhk tõi jahutuse, Leinalained lahutuse: Sügise ja sügise Sõbrad teineteisele. Koidula sügisluuletustes ,,Juba kase ladvalt lehed langevad, / kõle tuul käib üle kesamaa - / ... / Kena päike, kas sa väsind oled?/ ... / kurvalt oma laste peale vaatad - /sügise neid riisub armuta.". Tema näeb sügist sellisena, nagu see välja paistab: lehtede langemine, puude kohisemine jms
METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metllide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. 1. TERMOTÖÖTLUSE TEOORIA Temperatuur ja aeg
dioodideks. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid Pooljuhtdioodid Pooljuhtdioodid on pooljuhtseadised, mille põhiosaks on pooljuhtkristalli tekitatud P-N- siire, mis on varustatud eri osadega ühendatud viikudega ja paigutatud standardsesse hermeetilisse kesta. Kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Enimlevinud eriotstarbelised dioodid Stabilitronid (zenerdioodid) Mahtuvusdioodid Valgusdioodid Fotodioodid. Alaldusdioodid Alaldusdioodid on ette nähtud vahelduvvolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid , mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni.
Sele valge värvus tagab loomale lumega kaetud aladel hea maskeeringu. Suvekarvastik: Valgejänese karvastik on suvel hõredam ning pruunikashalli või roostepruuni värvusega. Käpad: Jalad on sageli karvased. Karvastik kaitseb külma eest ning tagab kindlama sammu lumel ja jääl. Kõrvad: Valgejänese kõrvad on üpris lühkesed, mis hoiab ära soojuskao. California kõrbetes elutsev california jänes on aga väga pikkade kõrvadega, mis tagavad organismile hea jahutuse. Rahvapäraseid nimetusi: Haavikuemand, haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg, kikk- kõrv. Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/valgejanes_anne sulg.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Valgej%C3%A4nes
Pneumaatilised ja hüdraulilised lahendused minu autol Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2012 Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. See käsitleb surugaasi kasutamist ning sellel põhinevaid mehhanisme, masinaid ja automaatjuhtimissüsteeme. Pneumaatilised lahendused minu auto juures: · Konditsioneer jahutuse funktsioonis hakkab kompressor imema jahedat hõredat gaasi ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks. Kapillaartorudes olev vedelik liigub tagasi siseosasse, kus see absorbeerib salongiõhu soojust ning aurustub selle tagajärjel gaasiks. Mis uuesti imetakse kompressorisse ning algab uus tsükkel. Seeläbi alaneb
Enne 01:23:40't, süsteemid kesk-kontrollis .... ei registreerinud ühtegi parameetrit, mis õigustaks "SCRAM"-. Komisjon .... kogus ning analüüsis suures koguses materjale, nagu raportis väidetud, kuid ebaõnnestus kindlaks teha see, miks "SCRAM" kasutati. Ei ole vaja sealt otsida vabandust. Reaktor lülitati lihtsalt välja, kuna eksperiment lõppes. Jahutusvarraste aeglane sisestusmehhanism (18-20 sekundit) ning varraste vigane disain, mis algselt vähendab jahutuse olemasolekut, tähendas see seda, et "SCRAM" tegelikult suurendas reaktsiooni tempot. Sellel hetkel hakkasid purunema kütusevardad, mistõttu osad kütusevarrastest kukkusid kokku jahutusvarrastega. Vardad jäid kinni kuna nad olid sisestatud alles 1/3 teest (SCRAM tõttu) ning seega oli reaktsiooni võimatu peatada. Sellel hetkel ei olnud enam absoluutselt midagi võimalik teha. 1:23:47 oli hüpanud reaktori jõudlus 30 GW, ligi 10
metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, elektrivõnkumiste võimendamiseks kõigis sagedusvahemikes ning tüüritavate elementidena raadio- ja elektronseadmetes. Dioodi kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Fotoelement-Kasut kiirguste avastamisel, kujutise edastamisel jne. 58. Fotoelement . Fotoelektriline seadis, mille töö põhineb kaaliumist või baariumist fotokatoodi või pooljuhi valgustamisel tekkival fotoefektil. Termistor ehk termotakisti on termoelektriline pooljuhtseadis, mille takistus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist. Seega on termistoril suur takistuse temperatuuritegur
MUUTUSTE JÄLITAMINE 1. Vaata õppematerjali „Rühmatöövahendid Wordis“ või mõnda muud materjali muudatuste jälitamise (Track changes) kohta. 2. Välju muudatuste jälitamise režiimist (Review-Track Changes). 3. Paranda käesoleva ülesande 5. punkti all olevas tekstis olevad vead vastavalt tehtud muudatustele (Review-Accept). 4. Tee läbi kommentaaris nõutu (vt allolevat juhist). Vali Home menüüst käsk Replace. Avanenud aknas vali käsk More. Vii kursor Find what reale ja vali Special ripploendist kaks korda järjest käsk Paragraph Mark, vt joonist. Liigu Replace with reale ning vali Special ripploendist käsk Paragraph Mark, vt joonist. Klõpsa käsul Replace All. VIITAMINE 5. Korrigeeri vajadusel viidete asukohta vastavalt TTK kirjalike tööde vormistamise juhises olevatele nõuetele ja näidetele (vaata jaotisi „Viitamine“, „Valemid“, „Illustratsioonid“ ja „Loetelud“). K...
Nende tarbeks tuleb sõltuvalt asukohast, kas välisseina või katusesse puurida mõnesentimeetrine ava ja hiljem see hoolikalt sulgeda ja tihendada. Eeltoodud õhusoojuspumba joonisel paikneb siseseade ruumis sees koos juhtimispuldiga 11 ja välisseade paikneb väljas seinal, rõdul või katusel (ohutus ja teenindamiseks mugavas kohas). Omavahel on nad ühendatud eelkirjeldatud viisil. Kondensaatvesi tekib seadme töötamisel JAHUTUSE või KUIVATUSE reziimides siseseadmes ja kütmise reziimis välisseadmes.
protsessor pöörates fikseerimishoob alumisse asendisse (hoob peab fikseeruma väikese klõpsuga). Kui protsessoriga oli kaasas jahutus (näiteks enamus Intel’i protsessorid), siis kasutage seda, kui jahutust komplekti ei kuulunud (AMD), siis ostes uut jahutust (või kui soovite kasutada vana jahutust) veenduge, et see sobiks teie protsessorile ja on piisavalt võimas jahutamaks teie protsessorit. Liigne kuumus on protsessori suurimaks ohuks. NB! Kui jätkate oma vana jahutuse kasutamist, puhastage ta enne tolmust ja termopasta jääkidest (radiaatori protsessoriga kokku puutuvat pinda ei tohi kriimustada!). Uuel jahutusel ei ole vaja kasutada eraldi termopastat kui see on juba olemas, kui ei ole või kui kasutate vana radiaatorit, on soovitatav kanda õhuke ühtlane kiht termopastat (saab osta süstlakujulises pakendis arvutikauplustest) protsessori kivile. Pole mõtet liialdada termopastaga, liiga palju pastat pigem
Üks variant on toita ventilaatorit tavapärase 12V asemel madalama pingega. Arvutist saab näiteks mugavalt kätte 7V. Ühendame ventilaatori + juhtme (punane) +12V-ga (nt. HDD toite kollane juhe). Ventilaatori teise otsa (must) ühendame +5V-ga (nt. HDD toite punane juhe). 12V 5V = 7V Kolmas varjant on osta alumiiniumist arvutikast mis summutab pea täielikult müra. Kui need varjandid ei aita siis viimasena tropid kõrva ja saadki vaikust nautida. 4. JAHUTUSE TAGAMINE 4.1. Tuulutuskanalid Tuulutuskanaliks nimetatakse seda kui õhk arvuti sees liigub ja jahutab arvuti riistvara arvuti sees kui arvuti. Pannakse ka lisa jahutusi küljekaanele, et paremini jahutaks kindlat riistvara. Töö hõlbustamiseks kasutatakse ventilaatoreid, mis panevad õhu arvuti korpuses liikuma. Selle tagamiseks kasutatakse massiivjahutust. Korralik jahutuskanalite töö ei lase arvuti riistvaral ülekuumeneda. Tuleb kontrollida, et
Mälu pinge: 1.35V / 1.5V Kiirus: 1600MHz Latentsus: CL9 (9-9-9-24) · Hind 91,70 (,,01.ee") 7 Videokaart XFX Radeon R9 390X 8GB Double Dissipation Graafikaprotsessori tüüp: Radeon R9 390X Graafikaprotsessori tootja: ADM Graafikaprotsessori taktsagedus: 1060MHz Mälu maht: 8 GB Mälu tüüp: GDDR5 Mälu ribalaius: 512-bit Mälu taktsagedus: 6.0 GHz Siini tüüp: PCI-Express 3.0 x16 Kaardi profiil: Dual Jahutuse tüüp: aktiivne Maksimum monitoride arv: 6 Ühendused: 2 x DVI-D 1 x DisplayPort 1 x HDMI · Hind 532 (,,Digizone") 8 Helikaart Creative Labs ZXR 24-bit 192 KHz Sound Card Audiokanalid: 5.1 Kiibikomplekti tüüp: Sound Core3D Signaali-müra suhe (SNR): 124dB Siini tüüp: PCI Express Sisendid: 1 x Aux-In 1 x Line-In 1 x Optical In Väljundid: 1 x Center/Sub Out 1 x Optical Out Line-Out
kahanenud 6-meetriseks.
NGST hakkab vaatlema eelkõige infrapunases piirkonnas (2-5 mikromeetrit), sest
peaeesmärk on vaadelda ülikaugeid, suure punanihkega (s.t. (infra)punasesse ossa
nihkunud spektriga) galaktikaid.
Joonis võrdleb NGST spektraalset tundlikkust HST ja
tulevase infrapunase teleskoobi SIRFT (plaanitud üleslend 2003. a.) tundlikkusega.
Vaatlemine infrapunases kiirguses nõuab ka teleskoobi jahutust. Seetõttu NGST hakkabki
vaatlema krüogeense jahutuse rezhiimis. Suure tundlikkusega infrapunases piirkonnas
vaatlevaid teleskoope saab aga kasutada ka näiteks Maa-sarnaste planeetide avastamiseks
väljaspool Päikesesüsteemi. Kõrvuti NGST-ga on plaanitud terve põlvkond
a - Pentium® II Xeon(TM) protsessor 1999.a - Celeron® protsessor 1999.a - Pentium® III protsessor 1999.a - Pentium® III XeonTM protsessor 2000.a - Pentium® 4 protsessor 2001.a - Intel® XeonTM protsessor 2001.a - Intel® ItaniumTM protsessor 26. IRQ ja DMA kasutamine ja roll seadmete häälestusel DMA - On otse mällu pöödlus. Kasutegur on see, et protsessorit ei segata vaid seadmed saavad otse mällu pöörduda.. IRQ Seadme tunnustus kood, mille järgi arvuti tunneb seadme ära 27. Jahutuse tüübid, vajalikkus ja millele tuleb nende kasutamisel tähelepanu pöördata. Põhitüübid: Aktiivjahutus, Passiivjahutus (Vesi/Lämmastik) Aktiiv: Suurem jahutustegur, kiirem jahutus, suur energia kulu, lärmakas. (radiaatorist ja ventilaatorist või ainult ventilaatorist, pidev tööprotsess, tekitab täiendava õhuliikumise. Prosed/Videod. Passiiv: tavaliselt radiaatorist, on materjalist, mis juhib hästi soojust, jahutamiseks kasutatakse arvuti siseseid õhuvoole
Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti. 15. Mis on sulamistemperatuur? Nimeta mõni kergsulav ja mõni rasksulav metall. 16. Defineeri mõisted: a)teras, b)malm. 17. Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b)legeerteras. 18. Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik. 19. Karastamine: definitsioon, eesmärk, kuumutuse ja jahutuse erinevus sõltuvalt terase liigist (süsinikteras, legeerteras) 20. Kirjelda terasdetaili pindkarastamise olemust ja karastamisviise (leekkarastus, kõrgsageduskarastus) 21. Tsementeerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 22. Nitreerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 23. Kuidas kutsutakse messingeid rahvapäraselt ja milliste põhiliste metallide sulamid need on? Kus kasutatakse laevanduses messingeid? 24. Pliipronkside omadused ja põhiline kasutusala.
ennustuste kohaselt on valdkond 2019. Aastal 4,4 triljoni euro suurune. Tulevikusuunad ja trendid Fotoonika Fotoonika on kaasaegne kiirelt arenev teadusharu, mis ühendab omavahel optika ja tehnoloogia. Fotoonika seisneb valguse väikseimate osakeste ära kasutamises, täpselt sama moodi, nagu elektroonika seisneb elektronide ära kasutamises. Kaasaegse elektroonika üks suurimatest muredest on korraliku jahutuse vajadus arvutusvõimsuse kasvades. Kasutades footoneid infokandjatena ei tekiks nii palju soojust, sest arvutikomponendid ei kuumeneks ligilähedaseltki nii palju. Lisaks sellele kasvaksid andmeedastuskiirused ja väheneksid edastusprobleemid (andmeedastust oleks raskem segada, kui kasutataks optilisi kiude). Järgmise põlvkonna mikrokiibid kasutavad valgust üha rohkem informatsiooni edastamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Malmide saamine vastavalt räni ja magneesiumi sisaldusele: Malmid (räni <1,0%) - 1) kiire jahutusega tekib struktuuri P+T, mille tulemusena tekib valgemalm. Omakorda valgemalmi kiirel jahutusel tekib struktuuri P, mille tulemusena tekib P-tempermalm. Valgemalmi aeglasel jahutusel tekib aga F-tempermalm. 2) keskmise jahutusega tekib struktuuri P, mille tulemusena moodustub P-hallmalm (lible) 3) aeglase kahutuse korral tekib F-hallmalm (lible) Malmid (Mg-sisaldusega) - 1) keskmise jahutuse korral tekib struktuuri P, mille tulemusel moodustub P-keragrafiitmalm 2) aeglase jahutuse korral tekib struktuuri A, mille tulemusel moodustub F-keragrafiitmalm. Valgemalm Ühine Grafiitmalmid Omadused Suurem kõvadus Haprad, head Väiksem kõvadus, valuomadused, halb teatav sitkus. keevitatavus
ülemise moodustaja juurde ja selline vooluse asümmeetria säilub kogu pikkuse ulatuses. Piirkonnast millest algab suure koguse auru liikumine, kahefaasiline voolus kihistub. Kihistunud voolus reziim on ebastabiilne. Vooluse kiiruse muutumisel tekivad lained mille ülemised osad perioodiliselt jahutavad ülekuumenenud toruseina. Joonis 12-2. Horisontaalsetes aurustustorudes liikuva vee-auru segu struktuurid Torupõlvedes on jahutus halvem kui sirgetes torudes. Toru sisepinna jahutuse halvenemine on seotud tsenrifugaal efektiga, mis vee ja aurusegu liikumisel läbi torupõlve surub vee torupõlve välimise moodustaja suunas ning torusein torupõlve sisemise moodustaja juures võib jääda piisava jahutuseta. 20. Küttepinna m etalli jahutustingi mu s e d Kuumutatavate ja jahutatavate küttepindade klassifikatsioon Aurukatla töökindluse seisukohast on oluline teada küttepindade metalli
2. 3D jooniste täpsus ja järjepidevus BIM mudelist on võimalik lihtsalt võtta välja 2d jooniseid. Selline jooniste genereerimine oluliselt vähendab aega ja viga tekkimise võimalust. Samuti kui joonisel tehakse muudatusi, kajastub see kohe kõigil joonistel. 3.Varajane koostöö mitme erineva projekteerija ja osapoolte vahel BIM võimaldab virtuaalset koordinatsiooni ehitise infrastruktuuri osas erinevate projekteerijate vahel. Koostöö kütte, jahutuse, ventilatsiooni, vee ja kanalisatsiooni, elektritööde, arhitekti ja konstruktori töös on võimalik saavutada läbi täielikult integreeritud 3D mudeli, mida BIM pakub. Läbi selle on võimalik vähendada projekteerimise aega ja projekteerimisvigu ning tegevusetust saab vähendada. Ümbertegemise tööd tänu projekteerimisvigadele on võimalik vältida, kasutades sellist tööde koordineerimist. Samuti annab see varajase eelvaate ehitusprojekti disaini probleemidele ja annab
üleslennutamiseks See kava on aga muutunud. Peamiselt rahalistel põhjustel on ka esialgselt kavandatud 8-meetrine peegel kahanenud 6-meetriseks. NGST hakkab vaatlema eelkõige infrapunases piirkonnas mis on 2-5 mikromeetrit, sest peaeesmärk on vaadelda ülikaugeid, suure punanihkega punasesse ossa nihkunud spektriga galaktikaid. Vaatlemine infrapunases kiirguses nõuab ka teleskoobi jahutust. Seetõttu NGST hakkabki vaatlema krüogeense jahutuse rezhiimis. Suure tundlikkusega infrapunases piirkonnas vaatlevaid teleskoope saab aga kasutada ka näiteks Maa-sarnaste planeetide avastamiseks väljaspool Päikesesüsteemi. Kõrvuti NGST-ga on plaanitud terve põlvkond satelliitteleskoope vaatlemiseks elektromagnetilise kiirguse kogu spektrialas. Juba mitukümmend aastat tagasi, kui alustati 8-10 meetriste teleskoopide ehitamisega, hakkasid astronoomid unistama eriti suurtest, kuni 100meetrise peegliga optilistest teleskoopidest
vviinereid ja sardelle duši all (vee temperatuur 10–15 °C), kuni batooni sisetemperatuur on langenud 30 °C-ni. See protsess kestab batooni läbimõõdust olenevalt 10–30 minutit. 9 Jahutada on võimalik universaalkambrites duši all või ka statsionaarsete duššidega (ahjude kõrval). Pärast seda jahutatakse viinereid ja sardelle kambrites õhuga temperatuuril 4 °C 4–8 tundi, olenevalt kesta diameetrist, või intensiivse jahutuse tunnelis temperatuuril –10 °C (vorstide pind kuivab sisetemperatuuri mõjul, kuna soojus liigub jahutusprotsessi käigus toote sisemusest väljapoole). Jahutamine toimub samadel raamidel, kus neid keedeti. Sealt liiguvad nad valmistoodangu lattu ja edasi pakendamisse kuni jõuavad kauplustes tarbijateni. 2. SORTIMENT Sortiment viineritel ja sardellidel on suur ja juba Eestis on palju tootjaid. Tootjateks Eestis on : 10
Toodud välja aasta 2000 novembris Pentium 4 jaoks. Socket 423 toetab 400MHz protsessorisiini, mis ühendab CPU mälukontrollerikeskusega. Kuni 2GHz Pentium 4 protsessorid olid saadaval sellele pesale, kõik kiiremad versioonid vajavad hoopis 478 pesa. Socket 478 Socket 478 on ZIF- Tüüpi Socket Pentium 4 ja Celeron 4 protsessoritele, mida tutvustati oktoober 2001. See oli spetsiaalselt disainitud toetamaks lisa pinne tuleviku Pentium 4 protsessoritele ja kiirusele üle 2 GHz. Jahutuse paigaldus on erinev 423 Socketist, lubab suuremaid jahtusui CPUle. Socket A Socket A ehk Socket 462 on protsessoripesa tüüp arvuti emaplaadil. Socket A tootmine on lõpetatud. Pesa nimetuses olev arv viitab pesas olevale 462 augukesele, kuhu lähevad protsessori viigud. Nendest 453 toimivad ja 9 on blokeeritud viimaseid kasutatakse selleks, et vältida Socket A eellase Socket 370 protssessorite panemist Socket A-sse. esisiini sagedused, mida Socket A toetab, on 133, 166 ja 200 MHz.
30. Kuidas saab vähendada lõiketöödeldud pinnakihtide jääkpingeid? Nimetage vähemalt kolm meetodit. Jääkpingete vähenemist pinnakihis võib saavutada: - soojuse tekke intensiivsuse vähendamisega; - lõikekiiruse vähendamisega; - lõikesügavuse vähendamisega; - väiksema kõvadusega (,,pehmemate") lihvketaste ja ketta eemaletõmbamise kasutamisega lihvimisel; - rikkaliku jahutuse kasutamisega. 31. Nimetage vähemalt kolme erimeetodit materjali pinnakihi kalestamiseks. Sellisteks meetoditeks on: vibrorullimine, haavelkalestamine, temmimine (lööktihendamine), ülerullimine ja laiaksrullimine rullikute ja kuulidega, kalibreerimine, teemantsilumine, elektrokeemiline töötlemine jt. 32. Nimetage peale kalestamise veel meetodeid, mille abil on võimalik lõiketöödeldud pindu muuta tugevamaks (kulumiskindlamaks).
insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5 tunnini. Elamute puhul tuleks kavandamisel kasutada nii otsest päikesekiirgust kui ka hajuvalgust. Ühiskondlike hoonete kavandamisel on populaarsed suured klaaspinnad. Hea päevavalguse huvides tuleks ühiskondlikes hoonetes blokeerida otsene päikesekiirgus, kuid projekteerida fassaad nii, et see võimaldaks ära kasutada võimalikult palju hajuvalgust. 60. Passiivse arhitektuurilise jahutuse võimalused (loetleda erinevaid). Akendeta maja, väikese valgusläbivusteguriga klaasi kasutamine, ribakardinate kasutamine, taimestiku kasutamine, topeltfassaadi kasutamine , sirmide kasutamine, isevarjestav fassaad, muud arhitektuurilised elemendid. 61. Valgustuskeskkonna kvaliteeti mõjutavad tegurid (loetleda). Valgustuskeskkonna kvaliteeti mõjutavad: vaatevälja jääv heledusjaotus; valgustustihedus;
gaaslahendusimpulsslampideks), elektrikaarteks ja plahvatusimpulsslampideks. Tehisvalgusallikate põhilised valgustehnilised karakteristlikud on valgusvoog, valgusviljakus, valgusjaotus, värvitemp. ja tööiga (keskmine põlemiskestus), elektotehnika, karakteristikud vooluliik, tööpinge ja voolutugevus või tarbitav võimsus, ekspluatatsioonilised karakteristikud (võttevalgustuseks kasutamise seisukohast) süttimiskestus, stabiilsus, müratus, ohutus, vajaliku jahutuse määr, tööasend jt. 7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon Klassifikatsiooni järgi jagatakse fotoaparaadid formaadi, katiku ja teravuse järgi. Mida suurem on formaat, seda suuremale materjalile pilt tuleb, ja on kõige kvaliteetsem. Keskformaati kasutatakse reklaamfotode, arhitektuurifotode jms. tegemiseks. Väikses formaat on kasutusel
7 6 Konditsioneer Joonis 5. 1. Õhutöötlemisseadme (konditsioneeri) tehnoloogiaskeem ja õhuvoolude nimetused: VÄ – välisõhk, HÕ – heitõhk, VÕ– väljuv õhk, TÕ – tagastusõhk, ÕS – õhusegu, SÕ – sisenev õhk, RÕ – ringlusõhk, M – mootor, RE1 – tagastusõhu temperatuuriregulaator, RE2 – jahutuse regulaator, RE3 – ruumitemperatuuri regulaator, SV – soe vesi, KV – külm vesi, 1 – mürasummutuskamber, 2 – õhufilter, 3 – soojustagasti, 4 – ventilaator, 5 – ribakardin, 6 – õhujahuti, 7 – õhusoojendi, 5 – õhuniisuti Õhuvoolu hulk õhuvahetuse kordsuse järgi V = Vr k , (5.2) kus Vr on ruumala, m3, k – õhuvahetuse kordsus.
suurenevad ka kaod ja mistõttu peab parandama jahutustingimusi. Jahutussüsteemid võib jagada kas kaudseks või otseseks süsteemiks. Kaudsete korral ringleb jahutusgaas rootori ja staatori vahelises õhupilus (isolatsiooni peal, kõik kuumus läbib isolatsiooni, mis seda koormab) ning staatori südamiku vent.kambrites. Mähiste voolujuhilt erladatakse soojus pärast mähise isolatisooni läbimist. Järelikult kaudse jahutuse korral määrab G võimsuse tema mähiste isolatsioonile lubatav talitlustemperatuur. See jagatakse veel omakorda avatud/suletud süsteemiks. Kaudset jahutust kasutatakse tänapäeval põhiliselt hüdroG-l, turboG-del kuni 100 MW). Otsese jahutuse korral mähistes erladuv soojus juhitakse otseselt agensile, st et jahutusagens puutub otseselt kokku pinnaga, kust eraldub soojus. Kasutatakse vesiniku, vett ja trafoõli. Vee eritakistus peab olema suurem 200 k/sm. Suureks eeliseks on isolatsiooni
1. Gaasidüüs; 6. Keevitusaparaadi töö lüliti. 2. Volfram elektrood; 7. Kaitsegaas töökohale. 3. Elektroodi survehülss e. tsangi. 8. Jahutusvee pealejooks. 4. Elektroodi kate e. kübar. 9. Keevitusvoolu juhe. 5. Kaitsegaas. 10. Jahutusvee tagasijooks jahutisse. 7 TIG keevituspüstolite tüübid. Keevituspüstoli kuju Jahutuse viis Keevitusvoolu suurus Normaalne Kaitsegaasiga Keevitusvoolu suurus jahutatav põleti. kuni 200 A. Keevitusvoolu suurus Kaitsegaasi ja alates 160-nest vesijahutusega põleti. amprist. Pikendatud
Ülesanne 3 Analüüsida mootori tööd merevee temperatuuri tõusul 14...30 0C, eeldades, et samal ajal on tõusnud ka välistemperatuur t0 = 40 0C ja õhuniiskus 0 = 90% ja õhujahutid töötavad mereveel (algandmed eelmisest ülesandest nr.2) Ülesande lahendamisel tuleb arvestada: 1. Merevee temperatuuri muutus avaldab mõju ülelaadimisõhu temperatuurile ja peamasina jahutusvee temperatuurile. 2. Ülelaadimisõhu minimaalne temperatuur mereveega jahutuse korral saab reeglina olla Ts = Tm.v.+ (10...15 0C) K. 3. Merevee kõrge temperatuuri korral tema jahutusefekt võib väheneda nullini ja ülelaadimisõhu temperatuur hakkab tõusma. 4. Õhu ülejahutuse korral, allapoole kastepunkti temperatuuri, õhus sisalduv niiskus kondenseerub ja mootori silindrisse sattuv kondensaat tekitab kütuses olevate väävliühenditega metallile agressiivse väävelhappe. Seepärast peab ülelaadimisõhu temperatuur pärast jahutit oleks 5...10 0C
Jahutamiseks kasutatakse kas õli või vett. Veega jahutamisel eelised: vesi on hea voolavusega ja seetõttu turbolentne soojusülekanne on tunduvalt parem kui seda on õlil vee soojusjuhtivus on 2,5 x parem kui õlil Veega jahutamise puudused: oht sattuda õlisse Õliga jahutamise eelised: võimalus kasutada sirkulatsioonisüsteemi õli on ohutu lekke korral Õliga jahutuse puudused: halb voolavus seega ka halb turbolentsus soojusjuhtivus on 2,5 x väiksem kui seda on veel soojusülekanne kolvipõhjalt on halvem tagi tekkimine kolvipõhjale Kolvi jahutus süsteemid: Kolbe võib jahutada mootori tsirkulatsooni õliga, mis paiskub kolvipõhjale sõrmlaagrist. Tsirkulatsiooni õli teekond: karter,- õli tsirkulatsioonipump, - õli
189. · kuiva hõõrdsiduri/piduri hõõrdetegur on 0,6; 190. · määritud hõõrdsiduri/piduri hõõrdetegur on 0,05 191. 6. Hõõrdsiduri/piduri töövõimet piirab kontaktpindade TEMPERATUUR: 192. · töövõime tõstmiseks tuleb tagada jahutus; 193. · suure pöörlemissagedusega dünaamiliste ajamite on soovitav väiksem hõõrepindade arv, kuna siis on soovitav väiksem hõõrepindade arv, kuna siis on jahutuse tagamine hõlpsam. 194. Milliseid vabakäigusidureid teate, mis on selle tüübi siduri eripäraks? 195. -Põrkmehhanismiga vabakäigusidur, -Rullik-vabakäigusidur, - Vedru-vabakäigusidur.- Pöördnukk-vabakäigusidur. 196. VABAKÄIGUSIDUR= AUTOMAATNE seade,mis tagab lülitatavas ühenduses pöördemomendi ülekandmise vaid ühes ettenähtud suunas. 197. Vedrusiduri tööpõhimõte: 198. 1
tervist ja elu 1000 km kaugusele. 2. Reaktorid plahvatasid põhjustades suure katastroofi. Pauk käis öösel ning alguses inimesed ei teadnudki, kui tõsine asi on juhtunud. Tuumapilv levis Euroopa riikidesse, kuid kõige rohkem said kiiritusega kokku ikkagi Ukraina ja selle lähiümbruses olevad elanikud. 3. Tuumareaktor kuumenes üle. Otsustati katsetada varugeneraatoreid, kuid need ei saanud oma jahutuse tarvis elektri tootmisega hakkama. Suurel kuumusel aurustunud vesi puutus kokku raud toestusega ning selle tulemusena eraldus veeaurust vesinik, mis võis veel omakorda plahvatada ja suuremaid kahjustusi tekitada. 4. Tehti katseid, et kuidas töötavad need jahutussüsteemid nt siis, kui elektrit pole. Ühesõnaga taheti proovida nende tuumareaktorite käitumist kriisiolukorras. Üks asi viis
ulatuses. Piirkonnast millest algab suure koguse auru liikumine, kahefaasiline voolus kihistub. Kihistunud voolus reziim on ebastabiilne. Vooluse kiiruse muutumisel tekivad lained mille ülemised osad perioodiliselt jahutavad ülekuumenenud toruseina. Joonis 12-11. Horisontaalsetes aurustustorudes liikuva vee-auru segu struktuurid Torupõlvedes on jahutus halvem kui sirgetes torudes. Toru sisepinna jahutuse halvenemine on seotud tsenrifugaal efektiga, mis vee ja aurusegu liikumisel läbi torupõlve surub vee torupõlve välimise moodustaja suunas ning torusein torupõlve sisemise moodustaja juures võib jääda piisava jahutuseta. 20. Küttepinna m etalli jahutustingi mu s e d Kuumutatavate ja jahutatavate küttepindade klassifikatsioon Aurukatla töökindluse seisukohast on oluline teada küttepindade metalli
kui palju energiat kulutatakse arvutusvõimsusele vs. jahutus, UPSid jm. lisakulu PUE = Total Facility Energy / IT Equipment Energy Ideaalne: 1.0 (overhead puudub) DCIE = 1 / PUE * 100% - Energiaefektiivsus. Kus: DCIE (Data Center infrastructure efficiency) näitab serveriruumi infrastruktuuri energiaefektiivsust. Ehk siis – PUE näitab kui efektiivselt kasutab DataCenter energiat. Ehk siis kui palju energiat kulub arvutusvõimsusele võrreldes jahutuse ja UPS-de jms-ga. Serveriruumide spetsiaalsisseseade - muud Väga oluliseks spetsiaalsisseseadeks on ka tulekustutus/tulekaitsesüsteemid, serveriruumide sisseseade (räkid, tõstetud põrandad, kaablijuhtimississeseade sh. kaabliredelid), turvasüsteemid koos anduritega (uputus, sissemurdmine jms). Tänapäevaste serveriruumide haldamine eeldab erinevate süsteemide integreerimist. Näiteks seadme kolimisel ühest räkist teise ei ole vaja arvestada mitte ainult antud räki elektrikoormuse
Boilerid kuumutatakse auruga või elektriga (väiksemate koguste puhul) Veekatlad küttekolde ümber on tihendalt pandud jooksma torustik, milles vesi soojeneb kiirelt ning seda lüüakse pumba abil ringi. 72. Kuidas mõjutavad jahutusvee liik ja vee erikulu jahutamise resultaati (tulemust)? Selgita näite varal. Mida madalam on juhutusvee temperatuur seda kiiremini jahtub toode. Mida kõrgem on vee erikulu (nt 10), seda madalam on jahutuse resultaat (vastavalt 1). 73. Vee erikulu on tavaliselt piirides 1-4. Millest lähtutakse vee erikulu valikul? Miks ei ole otstarbekas kasutada vee erikulu üle 4? Vee erikulu arvestatakse selle järgi, kui palju vett läheb vaja 1 kg toote soojendamiseks. Kui see tõuseb üle 4, oleks otstarbekam kasutada agensina auru. 74. Nimetada vähemalt 3 veemajanduse ahela olulist lüli. Täpsemalt selgitada, miks soovitatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
