Võrumaa kutsehariduskeskus Õppetool: Mehhatroonika Õpperühm: MH-09 Sagedusmuundur MICROMASTER 440 Sagedusmuunduri programmeerimine Väimela 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 MICROMASTER 440................................................................................................................ 4 Ülesande kirjeldus:...............
tekitatud rõhk manomeetriga (16). Ventilaatori poolt imetava õhu kogust võib reguleerida siibriga (17). 4. Töö käik Enne tööga alustamist puhastatakse kolonn, kontrollitakse, kas kolonn on ühendatud õhutorustikuga, suletakse kõik kolonni avad, mikromanomeetrid (6 ja 11) ja avatakse siiber (17). 4.1 Määratakse resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest kolonnis. - käivitatakse ventilaator (lüliti (14), sagedusmuundur (8), nupp "RUN"), - sagedusmuunduri (8) abil reguleeritakse välja õhu kiirus, - päraste seadme tööreziimistabiliseerumist mõõdetakse õhu kiirus diferentsiaalmanomeetrite (6 ja 7) näitude abil ning registreeritakse tühja resti takistus (diferentsiaalmanomeetrite 11 ja 12 näidud), - tulemused kantakse tabelisse 1, - seejärel suurendatakse õhu kiirust (suurendades voolu sagedust) ja korratakse mõõtmisi; voolu sagedust muudetakse piirides 0 kuni 70 Hz, - seisatakse ventilaator. 4
Joorris ļ.6. PüSitaļitlrrseļ lįįlrjsr'outorig, asünkroonmocrtori voolu, iibistuse, cosro.ļa kaSLļįeguri sõļįtvus koonrrusest 1.4.2. Sagedusnruundrrrist toidetava asünkroonmootori tunnussuĮlruscd Asįinkroolrmootori kasr.rtusvõimalrrsed laienevad sagedusmttundur'ist toitrriiseļ rnärgatavalt. Õigesti vaļitud trrootorį ja sagedusmuunduri puhul ning kui nluutrdttr talitleį) optirrraalseĮt. võib sagedrrsjulrtinrisega ajanrit iseloomustada alĮärgnevate omadustega. o Käivitusvooļ ol1tavaliselt kurri 1,5 1, ja selĮele Vastav käivitusrnotrtetlt ļ ,2.'.1,5 Tn. . Koormusmonrencįist tirrgitud kiirusę vähenemine on l ...3 % nimikiirr"rsest il,, ning sõļtLrb libistuse kompenseerimise ulatusest ning reguleerimispiirkonnast.
S0039 L O0,04 Laeb väljundit 4 S0040 O X2 Või seisundit 2 S0041 = O0,05 Saadab sign. väljundisse 5 S0042 EP 5. Täiendavad juhised töö läbiviimiseks 1. Termorelee kontakti ja spindli töö stimuleerivad loogikakontrolleri esiplaanil asuvate tumblerite abil. 2. Potensiomeetrilise sõlme seadistamisel tuleb silmas pidada,et sagedusmuunduri klemmi PL pinge + 15V, sisendile El võib aga maksimaalselt sisestada + 10 V. 6. Järeldus Õppisime kasutama Programmeeritavat loogikakontrollerit TSX 1720, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. Programmikeelega PL7-1 Grafcet kirjutatud programm on pikem eelpool õpitud PL7-1 Ladder Diagrami vastavast programmikeelest. Seekord oli töö võrreldes eelmistega tunduvalt keerulisem, samuti kasutasime reaalselt sagedusmuundurit
kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta 4 pöörlemissagedust. Joonis 2 Katsetorustik Katsetorustik (Joonis 2) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. 5 3.Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem vedeliku nivoo mõõtesüsteem
3) ülekoormatavus on parem kasutegur ei vähene kuni 150% koormuseni. · Energiakadude vähendamise võimaluseks on mootori kiiruse reguleerimine, eriti efektiivseks võib osutuda muutuva kiirusega ajami kasutamine pumpade tootlikkuse reguleerimisel. · Levinud on arvamus, et alalisvoolumootorid on ka praegu veel parim lahendus kiiruse reguleerimiseks. · Asünkroonmootorite kiirust saab elektriliselt sujuvalt muuta sagedusmuunduritega. · Sagedusmuunduri eeliseks on asjaolu, et teda on lihtsam ekspluatatsioonis parandada kui alalisvoolumootorit. · Transformaator töötab efektiivselt kui ta on koormatud vähemalt 35 55 % nimivõimsusest. · Transformaator töötab maksimaalse efektiivsusega kui mittekoormus ja koormuskaod on omavahel võrdsed. · Nii kaua, kui meil on elektrit, nii kaua töötavad ka elektriseadmed. · Pole vaja muretseda, et elektrimootor lõpetab töötamise millegi lõppemise puhul nagu
HEATCATCHERI UUDISED 2014 VARPO GRUPP OÜ SISSEJUHATUS Juba aastast 1997 on Varpo Grupp OÜ koostöös Rootsi soojuspumpade valmistajaga olnud osaline kortermajade soojustagastussüsteemi loomisel ja arendamisel. Nõukogudeaegsetel korrusmajadel alustati süsteemi katsetusi 2009 aastal. Koostöös Elysium OÜ ja Tallinna Tehnika Ülikooliga töödeldi välja lahendus "Heatcatcher", mis on suunatus just nõukogudeaegsetele korrusmajadele. Süsteem on iseenesest lihtne : Soojuspumba toel jahutatakse hoone heitõhk ning sellest tekkiv soojus kantakse kütteveele. Süsteemi teeb keeruliseks kortermajade soojustarbimine, konstruktsioonide õhulekked ning ventilatsiooni ja küttekehade tasakaal.Olulisim osa Heatcatcheril on heitõhu soojusvaheti ning selle soojustootlikkus. Soojustootlikkuse kõrval on sama tähtis ka kasutajasõbralikkus ning töökindlus. HEATCATCHER e. SOOJAPÜÜDJA Heatcatcheri ventilatsiooni soojustagastuse lahendused on äratanud laialdast ...
Märkused 1,00 kr Sagedusmuundur PF4 Konverter SAGM68028 Vent./pump: 15 4 005,00 kr VENM00001 Sujuvkäiviti jahutusventilaator 700,00 kr AKUM00001 Sujuvkäiviti abikontakt 508,00 kr MUUD00006 Hooldustööd 350,00 kr TRAN00002 Transport (Kiirkuller) 1 000,00 kr VENM00002 Sagedusmuunduri ventilaator sarjadele FR-E520/540 980,00 kr Sagedusmuundur 220 kW 400 VAC, 432 A SAGM141043 Vent./pump: 243 391,00 kr AKUM00002 UPS'i aku 1 981,25 kr Sagedusmuundur 160 kW 400 VAC, 325 A SAGM141042 Vent./pump: 179 983,81 kr Alates summast Soodustus% 0 0% 10000 5% 20000 10%
. 51 6.4. Konstantse momendi talitlus kuni 87 Hz sageduseni ........................................................ 52 6.5. Pulsilaiusmodulatsioon...................................................................................................... 53 6.6. Mootori momendi vahetu juhtimine .................................................................................. 54 6.7. Mootori koormused ja nende tunnusjooned ...................................................................... 55 6.8. Sagedusmuunduri funktsioonid ......................................................................................... 57 6.8.1. Ajami käivitamine ja peatamine ..................................................................................... 57 6.8.2. Libistuse kompensatsioon .............................................................................................. 57 6.8.3. IR kompensatsioon ......................................................................................................... 58 6
Seeläbi väheneb ergutusvool ning väheneb ka generaatori pinge. Selle tulemusena nõrgeneb pinge relee mähises ning see ennistub algasendisse (kontaktid sulguvad). Protsess hakkab korduma. Pinge on seda stabiilsem, mida suurem on pingerelee vibreerimissagedus. Ja kui kontaktid avanevad/sulguvad juba ca 30korda sekundis, siis voltmeeter näitab meile juba stabiilset pinget. Sellisel pingeregulaatoril on ka paar olulist puudust: temperatuuri sõltuvus ja releemähise suur endainduktsioon. 57. Sagedusmuunduri tööpõhimõte. Sagedusmuundur muundab etteantud sagedusega sisendpinge muudetava sageduse ja pingega väljundpingeks. Sagedusmuundur koosneb alaldist, filtrist ja vaheldist. Alaldi muudab esialgse sagedusega vahelduvvoolu alalisvooluks. Filter silub väljundpinget, mille muudab sobiva sagedusega vahelduvvooluks vaheldi. 58. Kolm tähtsat aastaarvu elektrotehnika ja elektroonika ajaloost (Teie arvamus). 1745
15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.2.2. Katsetorustik 6 Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm D1 D6 D7 D8 D9 D10 D12
Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekk...
Elektr iajamite eksam Elektriajamite liigitus töömasinat käitavate mootorite hulga järgi · Elektriajam muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja võimaldab seadmete elektrilist juhtimist. · Üldjuhul koosneb elektriajam: muundurist, mootorist, ülekandest ja juhtimissüsteemist. Elektriajami eelised võrreldes teiste ajamitega tulenevad peamiselt elektrimootori eelistest. 1. Elektriajam on lihtne ja töökindel 2. Elektriajam on odav ja kompaktne. 3. Elektriajami käivitamine on lihtne 4. Elektriajami kiirus on reguleeritav suurtes piirides ja suhteliselt lihtsate vahenditega. Kiiruse hoidmine teatud tasemel ei nõua eriregulaatoreid. 5. Elektriajam ei saasta keskkonda. 6. Elektriajam on lihtsalt automatiseeritav ja seega võib töötada pikka aega järelevalveta. * Üksikajamiks nimetatakse sellist aja...
pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.3.2. Katsetorustik Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm D1 D6 D7 D8 D9 D10 D12
15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.2.2. Katsetorustik 7 Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võr...
-ülekoormuskaitse; -mehaaniline käigukast; -mehaaniline või elektrooniline reevers; -mikrokompuuter mälu seadmega tööparameetrite valimiseks (vt tv lk 44 joon 2.10); -tööorgani pidur ; -kiirkinnitusseadmed jpm. Kõrgsagedusega vahelduvvoolul (200 Hz) töötavaid elektrilisi käsimasinaid toodetakse kaasajal suhteliselt vähe. Nende peamiseks eeliseks on elektriohutus ning hea massi ja võimsuse suhe. Olulisim puudus on vajadus lisaseadme sagedusmuunduri e. umformeri järgi, mis muudab nende kasutamise ebamugavamaks. Näide käsimasinate käsitsemise kergemaks ja ohutumaks muutmiseks on tv lk 44 joonisel 9 esitatud elektriline käsisaag, mille tööorgan saeleht koosneb kahest vastassuunas sünkroonselt liikuvast (joon 8) lõiketerast. 301-Mis on kõrgsagedusega vahelduvvoolu masinate peamised eelised? Nende peamiseks eeliseks on elektriohutus () ning hea massi ja võimsuse suhe
lahutamist toitevõrgust. võimaldab muuta pöörlemiskiirustsuhteliselt suurtes piirides. Sageduse sujuv muutmine on aga võimalik 28.Rööpergutusmootori nurkkiiruse reguleerimine- rootori pöörlemissagedus n on pöördvõrdeline sagedusmuunduri abil, mis teeb seadme kalliks. On õigustatud ainult siis kui üheaegselt on vaja muuta suure magnetvooga . Viimane sõltub ergutusvoolust Ie, mida saab reguleerida reostaadiga re .Seega on re grupi mootorite pöörlemiskiirust. *Lühisrootoriga as.mootorite pöörlemiskiiruse astmeline muutmine on mootori kiiruse regulaatoriks, võimaldades kiirust lihtsalt reguleerida küllaltki suures piires, kuni 1:8
Muunduri ja mootori vaheline ühenduskaabel valmistatakse varjestatud soontega, et vähendada kaablist kiirguvaid kõrgsageduslikke häired. Mootorikaitelüliti või sulavkaitsmed Kontaktor Drossel Võrgufilter Sagedusmuundur Mootori toitekaabel Mootor Joonis 4.42. Sagedusmuunduri ja mootori ühendamine toitevõrku. 141
korrelaator kvadratuursete kanalitega 2. amplituuddetektoriga filter. JOON 3.2.1.4.Töötlus komplekssignaalidega (ortogonaalne töötlus) Signaalide töötlusel osutub väga efektiivseks signaali kujutamine (üleviimine) komplekskujul (komplekskujule), mis sisuliselt tähendab signaali töötlust kvadratuurkanalites.: Kui kasutada seda sagedusmuundamisel, korrutades moodustatud kvadratuurset signaali kvadratuurse tugisignaaliga, saame sagedusmuunduri ilma parasiitse kas summa- või vahesageduseta. Kui viia komplekssignaali kandevlaine sageduse nulliks, moodustub nn kompleks-mähiskõver, mis sisaldab moduleeriva signaali kogu faasi- ning amplituud infot. See võimaldab signaali töötlust madalaimal sagedusel, mähiskõvera järgi, jättes välja kandevsageduse. Kvadratuurtöötlusel aga suureneb aparatuurne keerukus, kuna nüüd on vaja tagada töötlus kahes kanalis sinusoidaalse ja kosinusoidaalse signaalikomponendi tõttu
M Joonis 1.20 37 M Joonis 1.21 eeskätt suurtes süsteemides, kus rööpsed türistorsillad võivad osutuda vajalikeks muunduri teistes ahelates. Üks levinumaid vahetu sagedusmuunduri lülitusi on näidatud joonisel 1.21. Et saada kolmefaasilist väljundpinget, ühendab see kolmefaasiline tsüklokonverter endas kolmepulsilisi keskväljavõttega ja kaksikjuhtimisega alam-muundureid. Igal alammuunduril on kuus türistori, millest kolm juhivad positiivset ja kolm negatiivset koormusvoolu. Kolmefaasilise sekundaarmähisega trafot kasutatakse siin türistoride toiteallikana. Sellise lülituse puhul pole
järgmised nõuded: 1. Väljundpinge peab olema võimalikult lähedane siinuselisele, sest impulsilised pinged tekitavad täiendavaid kadusid harmooniliste toime tõttu. 2. Mootori kiirendus ja pidurdusajad peavad olema muudetavad. 3. Väljundpinge regureeritavus vastavalt valitud mootori pinge sageduse karakteristikale. 4. Nad peavad taluma käivitusvoolu tõukeid. 5. Generaatorreziimi või dünaamilise pidurduse võimalus. 6. Väike sisetaksitus et sagedusmuunduri pingelang ei mõjuta mootori tunnusjooni 7. Muundi võimsus peab olema vastavuses mootori võimsusega. Kontaktivabad lülitid Elektoromehaaniliste kontaktidegsa lülitusseadmed on terve rea puudustega, mis tulenevad eelkõige kontaktide olemasolust ja nimelt: 1. Lülituste arv on piiratud kontaktide kulumise tõttu 2. Kontaktide sädelemisest tekivad häired 3. Kontaktide põrutustundlikus 4. Küllalt pikk rakendumisaeg
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
