Füüsika induktiivsuse põhivalemid ja mõisted 1. Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste vahelisi seoseid ja nendevahelisi protsesse . 2. Elektromagneetiline induktsioon (EMI) elektrivälja teke magnetvälja muutumise mõjul 3. Rootor liikuv osa , mis pöörleb , koosneb kindlal viisil asetsevatest püsimagnetitest 4. Staator paigal seisev osa, vasktraadist mähis 5. Pööriselektri väli elektro magnetilise induktsiooni mõjul tekkinud elektriväli , nimetatakse ka induktsiooni elektriväljaks,jõujooned on alguse ja lõputa ning kinnise, tekkinud on ta induktsiooni elektriväljas 6. Elektromotoorjõud näitab maksimaalset pinget mida antud vooluallikas suudab antud vooluringis tekitada 7. Induktsiooni elektromotoorjõud pinge mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele
Eelis, näiteks sammmootori ees, on suur erivõimsus (suur võimsus oma massi ja suuruse kohta) ja see, et nad on kõige odavamad mootorid. 2 2. Kuidas alalisvoolumootor töötab? Alalisvoolumootoreid on tegelikult mitmeid erinevaid tüüpe sõltuvalt nende võimsusest. Siin kohal käsitleme ainult pisikesi nn. Mikromootoreid. Sellise mootori peamisteks koostisosadeks on paigal seisev staator ja pöörlev rootor. Staator koosneb püsimagnetitest, rootor aga mähistest (ankrud) ja kommutaatorist. Vaatame kuidas see toimib. Vooluga mähistraadile mõjub püsimagnetite tekitatud väljas Lorenzi jõud. Jõu suund on määratud parema käe reegliga. Lorenzi jõud keeraks rootorit kuni tasakaalu asendini. Sinna jõudes aga kommutaator pöördub nii palju, et ühendab mähisel pinge polaarsuse ümber, seega
I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetvälja perioodiline muutus. 8. ei tea.. II 1.a-Im=5A b-w=314
Selle tulemusel hakkavad aatomid ja molekulid kiirgama valgust. Selgita alalisvoolu mootori töö põhimõtet. Nimeta seadmeid ja masinaid, kus kasutatakse elektrimootoreid. Tolmuimeja, mikser, pesumasin, puldiauto, auto käiviti jne Milleks on alalisvoolu mootoris harjad ja poolrõngad? Poolrõngad muudavad elektrimootoris raami mähises voolu suunda. Harjad juhivad mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste elektrivoolu. Mis on rootor ja staator? Rootor on elektrimootori pöörlev osa. Staator on seisev osa. Mis on induktsioonvool? Vool, mille magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Selgita elektrivoolu generaatori tööd? Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonvool. Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks.
mõjutatakse rihma jõuga F ja mõõdetakse rihma läbipaine I. Jõu suuruse ja läbipaine andmed saab antud masina andmete kataloogist. Mitmekiilulise rihma libisemine kõrvaldatakse rihma ja pingutusrulliku vahetusega. Masinate elektrisüsteemides kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit. Vahelduvvoolugeneraatorit seepärast, et see generaator on generaatoritest üldiselt kõige kergem ja töökindlam. Vasakult paremale osad: rihmaseib, otsakaas, laager, rootor, laager, staator, otsakaas, pingerelee koos harjadega, alaldi, alaldi kate. Masinate generaatoreid võiks iseloomustada lühidalt: kolme- või viiefaasiline, vahelduvvoolu, elektromagnetergutusega, täisperioodalaldi ja pingeregulaatoriga varustatud generaator. Klemmipinge generaatoril võib olla 14 V või 28 V. Staatorimähistes lubatud töövool sõltuvalt generaatori tüübist ja võib olla 40...200 A. Kuna generaatori mähiseid läbib suur vool, siis ülekuumenemise vältimiseks töö
Generaator Generaatori osad. 1)Ventilaator 2)Kaitse 3)Generaatori korpus 4)Ergutusmähis 5)Rootor 7)Staator 8)Kondrsaator 9)Kate 10)Pistikupesa 11)Kate 12)Ventilatsiooni toru 13)Dioodiplokk 14)Faasijuhe 15)Dioodi kandur 16)Laager Voolutarvitite toeks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge.Kui pinge on liiga kõrge,kuumeneb juhtmete isolatsioon,tarvitid võivad läbi põleda ka tekib ülelaadimine.Ettenähtust madalama pinge korral jääb aku osaliselt või täielikullt laadimata
Valem w*L. Mahtuvustakistus-Tekib kui mingi takisti mahtuvus hakkab takistama välist muutust. XC- valem: XC= 1/wC; pinge jääb voolust maha 90*. Mahtuvustakistus sõltub mahtuvusest ja ringsagedusest. Hakkab toimuma endainduktsioon- takistab voolu. Alalisvoolu mahtuvustakistus on lõpmata suur. Kolmefaasiline vool- e kõnekeeles tööstusvool. Liinijuhtmes on 3 faasijuhet ja 1 nulljuhe. Saadakse kolmefaasilise generaatoriga, mis koosneb kolmest induktiivmähisest e staator. Mähised paiknevad rootori ümber 120* nurga all. Rootoriks on püsi- või elektromagnet. Kui rootor keerlema panna, tekitab see magnetvoo. Kui mõnes mähises on magnetvoo muutus suurim, tekib seal elektromotoorjõu suurim e amplituudväärtus. Kuna mähiste vahel on 120* nurk, siis on ka tekivate pingete sinusoidgraafikud 120* nihkes üksteise suhtes. Tähtühendus- Mähiste üheliigilised otsad ühendatakse generaatori neutraali N ja sealt tõmmatakse nulljuhe
Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul. Elektrimasinal on liikumatu osa- staator ja liikuv osa- rootor või puuduvad liikuvad osad üldse (transformaator). Elektrimasina tööpõhimõttest olenevalt võivad nii staator kui ka rootor olla kas induktoriks (magnetvälja tekitaja) või ankruks (ankrus indutseeritakse elektromotoorjõud). Enamik elektrimasinaid on ehitatud nii, et nende induktorite poolt tekitatud magnetväli muutub perioodiliselt ning seepärast nimetatakse taolist magnetvälja pöörlevaks magnetväljaks.
VAHELDUVVOOL Vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse vooli, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Külmkapp, pesumasin, televiisor. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on omavahel ühendatud rööbiti. Vahelduvvoolu tekitamine Ajas perioodiliselt muutuva voolu saamiseks vajame ajas perioodiliselt muutuvat pinget, seda tekitab generaator. Generaator sead, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Reeglina sisaldab mehaaniline generaator magnetvälja tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist. Vahelduvvoolugeneraator Mehaanilise generaatori kahe peamise detailina võib nimetada paigalseisvat osa ehk staatorit ja pöörlevat osa ehk rootorit. Faasijuhe ja nulljuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Sõna faas tähistab võnk...
Elektromagnetism käsitleb elektromagnetnähtuste omavahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Maxwelli väide: ajas muutuv elektrivälja tekitab magnetvälja ja vastupidi. Elektromanetväli koosneb elektriväljast ja manetväljast mis levib ruumis lainena. Elektromagnetlaine on ristlaine kus elektrilaine ja magnetlaine võnguvad teineteise suunas ristsuundades ja levivad valuse kiirusega. Pööriselektriväli Elektrigeneraator,elektrimootor,dünamo-koosnevad paigalseisev osa ehk staator,pöörlev osa ehk rootor Generaator toodab voolu,mootor tarbib voolu Kui rootor pannakse pöörlema kas mehhaanilise jõu abil,siis rootoris olevad traatramid hakkavad oma tasapinnaga lõikama magnetvälja jõujooni. Rootori raamid pöörlemisel magnetväljas kui nad lõikavad magnetvälja jõujooni ja tekitavad vahelduvvoolu. Tekkiv elektriväli pole potensiaalne vaid pööriselektriväli.Selle jõujooned on alguse ja lõputa ehk kinnised kõverad.
Ehk kõnekeeles tööstusvoolumootor. Põhilised elektrimootorid tööstuses, reguleerida suurtes piirides toitepinge muutumisega; käivitus sisselülitusel veojõud suur, sageduse põllumajanduses jne. kasvades veojõud väheneb Ehitus ja tööpõhimõte (elektrienergia arvesti töötab samal põhimõttel) Paigalseisev osa ehk staator(õõnes malmsilinder) ja sellega ühise telje ümber Elektromagnetlained pöörleb rootor (vask, alumiiniumvarrastest). Paigalseisev osa staator tekitab Laetud osakese võnkumine tekitab selle läheduses muutuva elektrivälja, see indutseerib muutuva pöörleva magnetvälja, mis vahelduvooluvõrku lülitades tekitab magnetvälja, see jälle muutuva elektrivälja jne. Mingil ajahetkel on x teljel võimalik registreerida
Induktiivsus kontuuri iseloomustav suurus, mis sõltub kontuuri mõõtmetest ja kujust ning on võrdne eneseinduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise suhtega. L = - Ei / (delta I / delta t). L [1H = 1V*s / A]. 1H on sellise kontuuri L, milles I muutumise kiirusel 1A/s indutseeritakse emj. 1V. Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvool võngub harmooniliselt, sest graafikuks on sinusoid. Geneka osad: Staator (pysimagnet) ja Rootor (põõrlev alus koos mähis(t)ega). Töötab el.mag.ind. põhimõttel. Magnetvoog on magnetilise induktsiooni voog läbi mingi pinna, mis võrdub: Fi = BScosa. A on pinnanormaali ja B vaheline nurk. Fi [1Wb = 1T*m2].
Kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootor Kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootor koosneb liikumatust osast ehk staatorist, liikuvast osast ehk rootorist ja laagrikilpidest. Staator koosneb kerest ja faasimähistest. Keresse on pressitud õhukestest plekkrõngastest koosnev uuretega toru. Uuretesse on mähitud staatori faasimähised. Faasimähised tehakse isoleeritud mähisetraadist. Staatorimähiste kuus otsa viiakse välja mootori keres olevast august ja kinnitatakse klemmliistule. Klemmliistu puudumisel on juhtmeotsad lahtiselt klemmkarbis. Lahtised juhtmeotsad tähistatakse tähtedega C1 , C2 , C3, lõpud - C4, C5, C6.
Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. Generaator-sedade, mis muundab mingit energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks.vahelduvvoolu tekitamise seade.pöörlev osa-rootor,paigalseisev-staator. Faasipinge-mähise ühendamata otstel abc neutraalpunkti suhtes esinevat pinget nim faasip(hetkväärtus uf)trafo-seadis,mis võimaldab teatud pingega vahelduvvoolu muundada teistsuguse pingega vahelduvvooluks samal sagedusel. Mähist millese suunatakse elektrivool nim primaarmähiseks. Mähist mis on ühendatud voolutarvititega nim sekundaarmäh. Võnkering-süsteem mis tekitab muutuva voolu mille sagedus on määratud võnkeringi moodustavate kehade omadustega.
ümberlüliti või pistikupesade kaudu. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine mõõtemehhanismi ei tohi läbida lubatust suurema tugevusega vool. Osa voolust tuleb mõõtemehhanismist mööda juhtida. Selleks ühendatakse rööbiti lisatakistus, mida nim suntiks. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine voltmeetri mõõtepiirkonna muutmiseks ühendatakse temaga jadamisi lisatakistus, mida nim eeltakistiks. Alalisvoolu mootor ehitus: koosneb paigalseisvast(staator) ja pöörlevast(prootor) osast. Liigid: peavoolumootor: ankrumähis on üh ergutusmähisega jadamisi. Arendab väikesel kiirusel suurt pöördemomenti(Tramm, troll); haruvoolumootor: ankrumähis on üh ergutusmähisega rööbiti. Kasutatakse, kus on muutumatu kiirus, kuid koormus on muutuv või kus on vaja kiirust suures ulatuses reguleerida(Ventilaator); kompundmootor: üks ergutusmähis on üh ankrumähisega rööbiti, teine jadamisi. Muutumatu kiirus ja samaaegselt suur
juhis elektrivool. 3. Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip? Tööd tehes tuleb energiat juurde sellepärast, et mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks. Puhkeolekus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks. See on elektrimasinate (milleks on ka inimene) pööratavuse printsiip. Sõltumata konstruktsioonist ja tööpõhimõttest võib iga masin töötada nii energia generaatorina kui ka mootorina. 4. Mis on elektrimasina põhiosad? Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõikmasinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9
Küsimused „Elektrimootor. Elektriohutusest“ Mis on elektrimootori ülesanne? Mis on staator ja rootor? Missugune on kommutaatori ehitus? Millised on sagedasemad elektrikahjustused? Missuguseid kahjustusi võib põhjustada elektrilöök inimesele? Missugused elektrist tulenevate õnnetuste levinumad põhjused? Õpi selgeks mõisted Kondensaator - elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus C, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja
Rootorivoolumõjul tekib rootorijuhtmetel indutseeritud jõud ja jõumoment ning rootorimähise magnetväli. Indutseeritud jõu suund on selline, et tekkiv jõumoment mõjub staatorivälja pöörlemise suunas. See jõumoment panebki asünkroonmasina pöörlema. Seega pöörlev staatorimähise väli indutseerib asünkroonmootori rootorijuhtmetele nii elektromotoorjõu kui ka mehaanilise jõu. Mootor koosneb paigalseisvast osast staatorist ja pöörlevast osast rootorist. Staator koosneb staatorisüdamikust ja mähisest. Staatorisüdamik on silindrikujuline, seest tühi ja koosneb plekkidest. Mähis moodustub keerdudest, mis keritakse mähisetraadist. Staatori mähis ühendatakse toiteallikaga. Plekke kasutatakse selleks, et vähendada mootori kaovõimsust. Staatori mähis paikneb plekkidesse stantsitud uuretes. Rootor koosneb rootorisüdamikust ja mähisest. Rootorisüdamik on silindrikujuline, sees on auk võlli jaoks ja koosneb plekkidest.
Nende materjalidega on võimalik saada suurt magnetvoo tihedust suhteliselt väikese magnetvälja tugevuse juures, kuid seejuures magneetuvad nad kergesti lahti. Pehmeid magnetmaterjale kasutatakse seal, kus on tegemist perioodilise ümbermagneetimisega nagu elektromagnetite südamikena. Pehmeid magnetmaterjale iseloomustab kitsas hüstereesisilmus. Trahvode südamikud EL.Mootori rootor , Asünkroon mootori staator: omaduseks suure magnetilise läbivusega. 8. LED valgustuse eelised teiste valgustussüsteemide ees. Purunemisel ei teki ohtlike jäätmeid (näiteks elavhõbe, klaasi kilde) Võib tihti sisse/välja lülitada Tarbib vähe elektrit Kannatab vibratsiooni teatud piirides Saab kasutada väga edukalt õues ( Tööiga ei vähene ega valgustugevus samuti)
Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki veomootor võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin. On olemas vähemalt kolme toimimismehhanismiga elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Kõige levinum neist on magnetiline. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii staator kui rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad magnetväljad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. Seda saavutatakse pooluste sisse ja välja lülitamise või tugevuste muutmisega. Põhilised mootoritüübid on alalisvoolu- ja vahelduvvoolumootorid. Kõik mootorid vajavad sünkronisatsiooni magnetvälja ja rootori vahel. Alalisvoolumootor Alalisvoolumootor on mootor, mis on disainitud kasutama alalisvoolu
Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud.
Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud.
regulaatori abita, võrgust tugevamat voolu, et taastada normaalne pöörlemissagedus. Üldlevinud on lühisrootoriga asünkroonmootorid, mille rootori mähised on omavahel ühendatud - lühises. Toodetakse ka faasirootoriga asünkroonmootoreid, mille rootorimähis on kontaktrõngaste ja harjade abil ühendatud vooluvõrku. Joon.1 Asünkroonmootorid Mootori paigalseisev osa ehk staator koosneb valatud kerest, mähiseuuretega staatorisüdamikust, mähistest ja otsakaantest koos laagripesadega. Kere on kaetud jahutusribidega, allosas on tald mootori kinnitamiseks, vastavalt vajadusele võib talla asemel olla otsakaane küljes kinnitusäärik. Staatorisüdamik on koostatud elektrotehnilise terase lehtedest, vähendamaks pöörisvoolusid. Südamiku uuretesse on paigutatud kolm staatorimähist. Mähised on pööratud üksteise suhtes 120°, et tekiks pöördmagnetväli.
Elektrivoolugeneraator Elektrivoolugeneraator on elektrimasin, mis põhineb elektromagnetilise induktisooni nähusel. Tema töö on muundada mehaanilist energiat elektrienergiaks. Ehituselt sarnaneb elektrivoolugeneraator elektrimootoriga, kuid elektrimootori töö on vastupidine, muundades elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Elektrivoolugeneraatori põhiosadeks on mähisega raam, püsi- või elektromagnet, rõngad, harjad, rootor ja staator. Sõltuvalt ehitusest toodavad elektrivoolugeneraatorid kas alalis- või vahelduvvoolu. Alalisvool on elektrivool, mille suund ja pinge ajas ei muutu, vahelvuvvoolus need aga perioodiliselt muutuvad. Elektrivoolugeneraatori töö seisneb juba eespool mainitud mehaanilise energia muundamises elektrienergiaks. Mähisega raam pannakse magnetväljas pöörlema ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Pöörlevas mähises tekib vool, sest mähise küljed lõikavad magnetvälja
Vahelduvvoolumootorite korpus on valmistatud malmist või alumiiniumsulamist. Pöörlev osa vahelduvoolumootoritel on rootor. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. Magnetvälja pöörlemiskiirus sõltub nii sagedusest kui ka poolusepaaride arvust. Vahelduvvoolumootori eelised: otsekäivitus, lihtne meetod ja ehitus, ei vaja keerukaid juhtimissüsteeme, madal hind, töökindel, rasketes talitusoludes vastupidav, vähene jooksev hooldus. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid paiknevad laagrikilpides, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik, mis on koostatud 0,3…0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. Laagritel pöörleb võllile kinnitatud rootor
liikumisenergiaks. ATP hüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad mootorvalgud pöörduvalt assotiseeruma/dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad/roomavad mööda polümeeri; roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Müosiin koosneb 2 raskest ja 4 kergest ahelast (vt. pilt slaidilt 24) 2.) Mikrotuubulite koostis (NB! tubuliin), ehitus, geomeetria, polaarsus . Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad. Düneiini ja kinesiini koostöö tubuliiniga, ATP roll selles protsessis. Mikrotuublid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest (13 tubuliini monomeeri pöörde kohta)
Elektromagnetvõnkumised – elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks Elektromagnetväli – omavahel seotud elektri- ja magnetväli Vahelduvvool – vool, mille pinge või voolutugevus muutub ajas perioodiliselt U t Elektromagnetlaine – elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis PÖÖRISELEKTRIVÄLI Elektrimootoritel ja –generaatoritel on kaks peamist komponenti – rootor (liikuv osa) ja staator (seisev osa) Induktsioonivool – elektromagnetilise induktsiooni tagajärjel tekkinud vool Liigutades raami magnetväljas, tekib seal elektrivool Juhet liigutades hakkab neile mõjuma Lorenzi jõud. Induktsiooni elektromotoorjõud – pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele, kui juhtmes puudub vool Kõrvaljõudude töö kulub mehaanilise takistusjõu ületamiseks ja laengukandjate liikuma panemiseks Elektrivool + magnetväli liikumine (Ampere’i jõud)
Kuupäev: 29.11.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Samm-mootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsid mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Peamine koostisosa on rootor, mis on mootori ainuke liikuv komponent. Rootori külge on kinnitatud püsi- magnetid, millede väljaulatuvate otsade külge ühendatakse veomehhanismid. Rootor asetseb omakorda staatori sees. Staator ise seisab paigal ja koosneb mähisest, millest voolu läbijuhtimisel tekitatakse magnet- väli, mis tõmbab rootori küljes olevaid püsimagneteid, põhjustades nii rootori pöörlemist. Unipolaarne mootor Keskväljavõte ühendatakse tavaliselt toite plussklemmiga ja kummagi mähise otsasid kommuteeritakse soovitud pöörlemissuuna saavutamiseks vaheldumisi toite miinusklemmiga. Näidatud mootori sam- munurk on 30°
Iseloom. Lühist? Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. (Rike elektrijuhis) 6. Nim ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe! Sulavkaitse lihtsaim elektriseadme kaitse, mis katkestab voolu peale liigvoolu või lühise tekkimist - Kaitselüliti - katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral. 7. Mis on elektrimootor ja generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 8. Mis on aktiivvõimsus? hetkvõimsus? Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena. Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja
kond., mis hakkab laadimise käigus toimima vooluallikana, mis takistab laadimist. Mah.takistus on pöördvõrdeline ringsageduse ja kond. mah. korrutisega. XC=1/C. Mah. takistuse korral jääb U I-st /2 võrra. Mah.takistust saab leida: XC=UC/I (UC -kond.katelde vahelisne pinge, I- vahelduvvoolu tug. ef. väärtus). Tähis XC, ühik Si-s 1. Vahelduvvoolugeneraator seade, millega on võimalik tekitada vahelduvoolu (siinuselist sumbumatut elektromag.võnkumist). Põhiosad: staator e. paigalseisev osa, mootor e. pöörlev osa. Tööpõhimõte: juhmemähis pannakse püsi- või elektromag. ümber pöörlema, liikumisel muutub mähise keerde läbiv mag.voog, selles tekib induktsiooni EMI (mähis koostatakse paljudest keerdudest, siis on EMI suurem) ja seega ka U selle otstel. Tänapäeval tehastes kasutatavates generaatorites pöörleb elektromag. ümber juhtmähise (see on mähitud raudsõdamikule, et suurendada mag.voogu). El
=2f Siinuse või koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Faasi tähistatakse tähega ja väljendadakse radiaanides või nurgakraadides. Perioodiliselt muutuvaks suuruseks on voolutugevuse väärtus antud ajahetkel ehk hetkväärtus. i= Im cos t i=Im sin t e= Em cos t u=Um cos e= Em cos t Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Kaks põhiosa on paigalseisev osa ehk staator ja pöörlev osa ehk rootor. Generaatoris pöörleb elektromanget ja juhtmed suubuvad staatori uuretesse. Mehaanilise igas keerus tekib sinusoidaalselt muutuv elektromotoorjõud. e= Em cos t amplituudväärtus Em= BS B-magnetinduktsioon generaatoris S-mähisekeeru pindala - rootori pöörlemise nurksagedus Soojuselektrijaam on soojusest elektrienergiat tootev ettevõte.Plussid: erinevad kütused, saab ehitada igale poole, ehitus on odav ja lihtne. Miinused: jääkained, loodusressursside
Ühendatakse faasjuhtmele. *Iseloomusta lühist. Lühis on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. *Nimeta ja iseloomusta erinevaid kaitsmete tüüpe. On sulavkaitse ja bimetallkaitse. Sulavkaitse on ühekordselt kasutatav ning bimetallkaitse on korduvkasutatav. *Mis on elektrimootor ja generaator ning milliseid liike on olemas ja kuidas need töötavad? (rootor ja staator mähisega) Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Generaatori liigid on rootormähisega generaator ja staatormähisega generaator, mis toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. *Mis on aktiivvõimsus? Hetkvõimsus
4 EHITUS Asünkroonmootor on madala hinna ja lihtsa ehituse pärast tööstuses kõige enam kasutatav mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema. Püsimagnetitega sünkroonmootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse püsimagnetitega. Mootor on eriti töökindel muutuva kiirusega ajamites. See mootor koosneb kerest, staaorimähisest, rootorist, kontaktrõngast ja harjadest. Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu ehk elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Vool tekitab rootoris omakorda
Elektrimootori mehaaniline tunnusjoon on tema nurkkiiruse sõltuvus mootori momendist:ω = f(M), n = f(M). Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori omadusi töömasina nõuetest lähtudes. Mõnikord esitatakse mootori mehaaniline tunnusjoon sõltuvusena M = f(ω) – moment on nurkkiiruse funktsioon. 22. Asünkroonmootorid, ehitus ja tööpõhimõte. a)Ehitus Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist. b)Tööpõhimõte Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda
Viimase 15-20 aasta vältel on püsimagnetite kasutamine ergutusvälja tekitamiseks märgatavalt suurenenud Põhjuseks paremad püsimagnetmaterjalid (SmCo) ja (NdFeB) Nüüdisajal on levinud püsimagnetergutusega sünkroongeneraatorid (permanent magnet synchronous generator PMSG) 3 Kolmefaasilise sünkroongeneraatori staator koosneb kolmest ühefaasilisest mähisest, mis on nihutatud üksteisest 120° võrra Staatorimähised on ühendatud kas tähte või kolmnurka Generaator pannakse pöörlema primaarmootori (nt. diiselmootor) abil kiirusega Rootoril asetseva ergutusmähise puhul tekitatakse sellega ühendatud erguti (alalisvooluallikas) abil ergutuse magnetväli Staatori 3- faasilises mähises indutseeritakse , ja , mis on üksteise suhtes 120° nihutatud
ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtme lõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Vektoriaalne suurus, B-vektor, mille suunda näitab magnetvälja põhjapoolus. Ühik T tesla.Kui juhtmele, mille pikkus on 1 meeter ja milles kulgeb vool tugevusega 1 amper, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1 N, siis on välja magnetinduktsioon 1 tesla. Elektrimootor töö põhineb Ampere seadusel, kaks põhilist osa: rootor(liikuv osa) ja staator (liikumatu osa). Rootoriks võib olla pool, elektromagnet või püsimagnet. Kõige lihtsamal alaliselektrimootoril on staatoriks püsimagnet, rootoriks juhtmekeerud. Juhtmekeerud lülituvad vooluahelasse nii, et jõumoment oleks maksimaalne. Kontaktid asuvad kontaktrõngal ja ühendatakse vooluringi läbi grafiitvarraste, mida nimetatakse harjasteks. Ühes raamis on palju juhtmekeerde ja jõumomendid liituvad. Magnetinduktsioon vooluga
Siis asetatakse saadud toorik terasvormi ja valatakse sulaalumiiniumi täis. Alumiinium valgub uuretesse ning moodustab rootori mähise pikivardad, ühendusrõngad ja labad, mis töötavad mootori pöörlemisel õhkjahutina. Rootori ühtlasema pöörlemise tagamiseks on vardad tavaliselt veidi kaldu. Lühisrootori uurete suurus ja kuju määravad ära kiiruse, mille juures mootori pöördemoment on maksimaalne. Üldjuhul on asünkroonmootori puuduseks väike pöördemoment käivitamisel, kui staator seisab. Kui on vaja mootorit, millel oleks juba käivitamisel maksimaalne pöördemoment, siis tehakse staatori uurded sobivad, sellega kaasneb aga mootori kasuteguri langus. Lühisrootor on kompaktne metallitükk, millel pole kuluvaid osi nagu staatorilgi. Kuluvad ainult võlli otstes olevad kuullaagrid, mis on küllaltki pika kasutuskestusega, odavad ja lihtsad vahetada. Selleks tuleb laagrikilbid eemaldada, laagrid pesadest välja koputada ja uutega asendada
Tartu Kutsehariduskeskus Elektrilised käsitööriistad Ragnar Huik Õppeaasta 2013/2014 Sisukord 1.Tikksaag 2.Käsiketassaag 3.Ülafrees 4.Lihvmasin 5.Akutrell Elektrilistes käsitööriistades kasutatakse j6uallikana vahelduvvoolu , kommutaatormootorit. Kommutaatormootor koosneb korpusest , mille külge on kinnitatud staator , harjahoidjad koos grafiitharjadega ja rootorist , mis koosneb v6llist, rootori südamikust,rootori mähisest,kommutaatorist ja jahutusventilaatorist . Rootor pöörleb korpusesse paigaldatud kuullaagritel. Kui lasta magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivool, siis hakkab ta liikuma .Sellel reeglil p6hineb ka kommutaatormootori töötamine, kusjuures magnetväli tekitatakse staatorisse lastava elektrivooluga , juhtmeteks on rootorimähise keerud .
2 Energiasüsteem 2.1Generaatorid Generaatori ülesanne laadida akud ja toida tarvitid (14 V ja 26 V) Generaatorid jagunevad 1. alalisvoolu generaator ja vahelduvvoolu generaator. Joonis NR. 5 Generaator 7 Joonis NR. 6. Generaatori ehitus 8 9 Küsimused: 1. Kuidas tekib vool ? Generaatori kaks põhilist osa on mähiseid sisaldav staator ja võllil pöörlev rootor. Mootori töötades aetakse rihmaga ringi ka rootorit, mis katkestab staatori mähiseid ning tekitab voolu. Et autode elektrisüsteemid on alalisvoolu peal, muudetakse vahelduvvool dioodsilla abil alalisvooluks. Kuna mootori (ja seetõttu ka generaatori) pöörlemissagedus kõigub suurtes vahemikes, kasutatakse konstantse pinge hoidmiseks pingeregulaatorit, mis väljastab vajaliku pingega voolu (13,5-14,5 volti). 2
suureneb. 8.Nimeta ja iseloomusta erinevaid kaitsmete tüüpe. Kaitsmed jagunevad sulavkaitsmeteks ning bimetallkaitsmeteks: Sulavkaitsmed sulavad ära, kui küllalt suur vool neid läbib ning bimetallkaitsmetes doojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab. 9. Mis on generaator ja milliseid liike on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 10. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi ? 1. Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike. (nt telekas ja arvuti) 2
sünkroonselt. Koormuse suurenedes asünkronmootori kiirus väheneb ja ta võtab automaatselt, ilma mingi regulaatori abita, võrgust tugevamat voolu, et taastada normaalne pöörlemissagedus. Üldlevinud on lühisrootoriga asünkroonmootorid, mille rootori mähised on omavahel ühendatud - lühises. Toodetakse ka faasirootoriga asünkroonmootoreid, mille rootorimähis on kontaktrõngaste ja harjade abil ühendatud vooluvõrku. Mootori paigalseisev osa ehk staator koosneb valatud kerest, mähiseuuretega staatorisüdamikust, mähistest ja otsakaantest koos laagripesadega. Kere on kaetud jahutusribidega, allosas on tald mootori kinnitamiseks, vastavalt vajadusele võib talla asemel olla otsakaane küljes kinnitusäärik. Staatorisüdamik on koostatud elektrotehnilise terase lehtedest, vähendamaks pöörisvoolusid. Südamiku uuretesse on paigutatud kolm staatorimähist. Mähised on pööratud üksteise suhtes 120°, et tekkiks pöördmagnetväli.
küllastamata olekust küllastunud olekusse või vastupidi ning sellega muuta palju jõuahelasse lõlitatud induktiivpooli reaktiivtakistust. Magnetvõimendeid kasutati põhiliselt madalpingeahelates ning nende väljundvoolud ulatusid sadadesse ampritesse. Ta võimendustegur on suhteliselt väike, mistõttu võimendusteguri suurendamiseks tuli kasutada magnetvõimendite kaskaadlüüsi. 36. Alalisvoolumasinate ehitus ja tööpõhimõte Masina staator koosneb õõnessilindrikujulisest teraskerest, mille külge on kinnitatud poolused koos neile paigutatud ergutusmähistega mida läbiv ergutusvool tekitab magentvälja. Poolused koostatakse elektrotehnilisest terasplekist, nende otste kuju tagab ergutusmähise hea kinnituse ja magnetvoo soovitava joatumise pooluuste ja ankru vahelises õhkpilus. Ergutusmähise otsad on toodud klemmplaadile. Kere otsetesse kinnitatakse poltidega laagrikilbid
põhineb voolu ja magneti ning kahe voolu vahelise vastastikmõju kasutamisel. Generaator - seade energia, aine või informatsiooni tootmiseks. Liigid: elektrigeneraator ‒ seade mehaanilisest energiast elektrienergia tootmiseks; gaasigeneraator ‒ seade tahke- või vedelkütusest põlevgaasi saamiseks; elektrongeneraator ‒ elektroonikalülitus etteantud parameetritega elektrivõngete tekitamiseks:ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) 35 Aktiivvõimsus -keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivvärtuse kaudu P=UI= ImUm/2 Hetkvõimsus - näitab võimsust mingi konkreetsel ajahetkel ja see saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) 36 Trafo- elektromagnetilise induktsioonil (EMI) põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks const sagedusel.
4. Iseloomusta lühist ? Lühis ehk lühiühendus, välistakistus väheneb järsult või kaob, mille tagajärjel voolutugevus tõuseb järsult. I= /(R+r) 5. Nimeta ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe. Jagunevad: 1. Sulakaitsmed ühekordselt kasutatavad, kuna sulavad läbi. 2. Bimetallkaitsmed korduvkasutatav, paindumise tõttu katkeb vooluring. 6. Mis on elektrimootor ja generaator? Milliseid liike on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) Elektrimootor muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid ja elektrimootorid. Elektrimootori töö põhineb voolu ja magneti ning kahe voolu vahelise vastastikmõju kasutamisel. 7. Mis on aktiivvõimsus ? hetkvõimsus ? Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse
ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil. Käivitamine: Pinge sujuv tõstmine, Käivitustakistid (vanemad masinad) Poolused: püsimagnet, ergutusmähis. Ergutusviisid (rööpergutus ergutusahelat ei tohi katkestada, sõltumatu ergutus). Jadaergutusega (peavoolumasin), liitergutusega (kompaundmasin) 18. Vahelduvvoolumasinad- staator, rootor. Ühefaasiline asünkroonmootor: Enamik mootoreid majapidamises, Pulseeruv magnetväli, Puudub loomulik käivitusmoment. 19. Rikkevoolukaitse- seade(lüliti), mis teatud tingimustel lülitab elektriseadmed elektrivõrgust välja tagades sellega kasutajate ohutuse. Hakab tööle siis, kui vool ettenähtud ahelast kõrvale kaldub, s.t ka siis, kui see tungib inimesse. Seade lülitub välja enne, kui inimene saab eluohtliku elektrilöögi
gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 2. Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilist energiat (peamiselt pöörlemisliikumise energiat) elektrienergiaks. Generaatori töö põhineb pinge tekkimises juhis, mis asub muutuvas magnetväljas. Magnetvälja tekitamiseks ettenähtud generaatoriosa nimetatakse induktoriks ja seda osa, milles indutseerub pinge, ankruks. Põhimõtteliselt võib kumbki neist olla pöörlev (rootor) või paigalseisev (staator). Vahelduvvoolugeneraatorites on induktoriks enamasti rootor ja alalisvoolugeneraatorites staator. 3. Horisontaalses torus on voolava vedeliku rõhk seda väiksem, mida suurem on voolamise kiirus. 4. 5. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks. Erinevalt reagentidest katalüsaator reaktsioonitsükli jooksul taastub (regenereerub). 6. OLEMAS 7! 8!
37. Nim ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe.- Kaitsmed jagunevad sulavkaitsmeteks ning bimetallkaitsmeteks: Sulavkaitsmed sulavad ära, kui küllalt suur vool neid läbib ning bimetallkaitsmetes soojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab. 38. Mis on elektrimootor ja generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega)- Elektrimootor on masin, mis muudab elektrienergia mehhaaniliseks tööks. Generaator on seade, mis muundab mingit teise energiat vahelduva elektrimagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 39. Mis on aktiivvõimsus?- Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu
vooluringi välistakistus väheneb järsult 0-ni ning seega voolutugevus suureneb. 37. Nim ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe.- Kaitsmed jagunevad sulavkaitsmeteks ning bimetallkaitsmeteks: Sulavkaitsmed sulavad ära, kui küllalt suur vool neid läbib ning bimetallkaitsmetes soojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab. 38. Mis on generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega)- Generaator on seade, mis muundab mingit teise energiat vahelduva elektrimagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 39. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi?- 1. Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike. (nt telekas ja arvuti) 2
reguleeritav juhtlaba variable stator vane ringkiirus rotational velocity (speed) rootor rotor soojaveekast hot well soojusjuhtivus heat conductivity soojuspaisumine heat expansion soojusvaheti heat exchanger soojusvahetus heat interchange soojusvõimsus calorific power soojusülekanne heat-transfer staator stator suhteline kiirus relative velocity suitsukamber smoke box suitsutoru, leektoru smoke tube, fire tube suitsuventilaator, exhaust fan tõmbeventilaator tahm soot termoõlikatel thermal fluid heater toiteklapp feed valve toitepump feed pump toitevee ökonomaiser feedwater economizer toitevesi feed water
Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille
annaabi.ee 
