Kursuse Fü4 arvestustöö kaks ülesannet Korrektne lahendus sisaldab: 1. korrektset arvutust; 2. selgitust, mida arvutatakse; 3. selgitust kasutatavate arvude kohta; 4. õiget tulemust. 1. Vooluallikas ja neli takistit on ühendatud vooluringi vastavalt juuresolevale skeemile. Kõigi takistite takistused on 7 Ω. Arvutage vooluringi välistakistus. 2. Kui suur vool läbib korteri kaitset, kui korteris on sisse lülitatud laevalgusti, milles on neli 100 W võimsusega hõõglampi. Võrgu pinge on 220 V. Arvutage, kas 10 amprine kaitse peab vastu, kui lisaks valgustile lülitada sisse veel elektripliit, mille võimsus on 1 kW. Lahendused: 1. Ülesanne Takistite takistused: R1 = 7Ω R2 = 7 Ω
5 4,75 5,25 1350 1221,42857 18,017383 324,626091 6 4,50 5,50 1483 1213,36364 9,95244796 99,0512205 1203,41119 1 2 3 Rx 3,54637211 1,3826857 28,1415922 l 10 Kaks takistit arvutuslikult 1216,5098 3,80638607 Esimene takisti 671,2 ± 3,6 Teine takisti 545,4 ± 1,4 Kaks takistit jadamisi 1203 ± 28 Kaks takistit arvutuslikult 1216,5 ± 3,8
See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: Olulised järeldused Ohmi seadusest: 1. Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A. Suurendades pinget takisti otstel 3 korda (30 V) siis suureneb ka takistit läbiv vool 3 korda (ehk siis takistit läbivaks voolutugevuseks on 6 A). 2. Kui tarbijat läbiv vool muutub n korda siis muutub ka pinge tarbija otstel n korda. Näiteks kui 6 oomist takistit läbivaks voolutugevuseks on 2 A siis on selle takisti otstel pinge 12 V. Kui seda takistit läbiv vool vähenes 2 korda (nüüd on vool 1 A) siis vähenes ka pinge takisti otstel 2 korda (nüüd on pinge takisti otstel 6 V). 3. Kui tarbija takistust muuta n korda siis muutub voolutugevus 1/n korda
406 13.078 6.561 2 4.90 5.10 552.5 530.83 2.51 6.28 3 4.80 5.20 573 528.92 0.60 0.36 I 4 5.10 4.90 518 539.14 10.82 116.99 10 5 5.20 4.80 490 530.83 2.51 6.28 6 4.50 5.50 623 509.73 18.60 345.94 Kaks takistit arvutuslikult 528.33 314.72 16.71 jrk nr l1 l2 R Rx |Rx-R-x| (Rx-Rx)2 1 5.00 5.00 772.5 772.50 5.91 34.95 1 takisti 528,33 ± 10,41 2 5.05 4.95 757.5 772.80 5.61 31
Rööpühendust kasutatakse ühesuguse nimipingega seadmete ühendamiseks vooluallikaga ( võrku) Takistite asemel kujutage ette, et on riistad (tööriistad) R1=8, R2=24,R3=12 ja U=12V. Leia voolud takistites ja ahela kogutakistus Rk I1=U/R1=12V:8 =1,5A; I2=U/R2=12V:24 =0,5A; I3=1A Kogu vool Ig=1,5A+0,5A+1A=3A Kogutakistuse Rk=U/ Ig=12V:3A=4 Teil on vaja ühte 2,5k takistit. Poemüüjal on poes ainult 5k takistid. Loll kah teine!
Takisti nr.1 Keskmine: 423,662 =0,95 t=2,6 Rx1=t* Rx1=102,393 Takisti nr.5 Keskmine: 502,146 =0,95 t=2,6 Rx5=t* Rx2=89,683 Takistite ühenduse taksitus Rk=Rx1+Rx5 Rk= 925,808 Rk= Rk=136,116 Järeldus: Takisti nr.1 424 102 Takisti nr,5 502,1 89,7 Kaks takistit jadamisi 655,5 0 Takistite ühenduse taksitus arvutuslikult 926 136 Kui mööda potentsiomeetrit libisev kontakt on täpselt keskel, see tähedab, et potentsiomeetri skaala on näit 5 ühikut, sain jadamisi pannes takitstite takistuseks 655,5 oomi. Eraldi mõõtes sain nr.1 takistuseks 291,5 oomi ja takisti nr.5 takistuseks 364,2 oomi. Kui need kokku liita saan 655,7 oomi, mis on päris lähedal mõõtmis- tulemusele,kus takistused on ühendatud järjestikku.
KEEMILISED VOOLU ELEMENDID. Kuivelemendid on ühe kortsed Akumulaatorid korduv kasutatavad (sisaldavat hapet) PINGEJAGUR. Skeem?Pingejagur on lihtne lineaarne elektriahel, mille väljundpinge on murdosa sisendpingest.Kõige lihtsam näide pingejagurist kasutab kahte jadaühenduses takistit . Seda kasutatakse tihti võrdluspinge tekitamiseks või kõrgema signaali jagamiseks mõõtmise otstarbel. Paraleel ühenduse korral peab akude pinge olema võrdne. Korrapärane ioonide liikumine Kircovi 1 seadus, nii palju kui tuleb sisse läheb ka välja ja omiseadus kogu ahela kohta valem I=E/(R+Ro) R=ro x (l x s) MITTELINEAARNE ALALIS VOOLU AHELAD Termo takisti on kui temperatuur väheneb siis takistus väheneb. ELEKTROMAGNETISM Magnetil on pöhja ja löunapoolus.
10. Mis on voolujuht ? 11. Mis on pooljuht? 12. Mis on diamagneetlised-, paramagneetilised ja ferrummagneetlised ained ? 13. 3 võimalust elektrivoolu tekimiseks ? 1. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Tähis U , mõõtühik V (volt), piget mõõdame voltmeetriga parlaleelselt. 2. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liigumist. Tähis I , mõõteühik A(amper), voolu mõõdame ampermeetriga järjestikku. 3. Takistit 4. Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb elektriväli. Erineva suursega ja kujuga. Magneti põhja - ja lõunapoolus Püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, sama nimelised tõukuvad. 5. b 6. v 7. Generaator on seade, mis muundab mehaanilist energiat elektrienergiaks. 8. Com VmA klemme kasutakse takistuse mõõtmiseks , Com VDC (10 A) klemmid voolu mõõtmiseks 9. ö 10.
S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter. 35.LC-kontuur. 36.Wieni sild. 37.LC-generaatori ehitamise idee. 38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil. 39.Kuidas genereerida saehammaspinget? Vaja on operatsioonvõimendit, toiteallikat, takistit, kondekat. Kondekas on ühendatud paralleelselt OV-ga ja omakorda kondekaga on paralleelselt ühendatud mingi lüliti. OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas tekitab OV võimenduse (ja seega väljundpinge) lineaarse kasvu. Kui väljundpinge on jõudnud soovitud amplituudväärtuseni, pannakse lüliti korraks kinni, misläbi kondekas laeb ennast tühjaks ja OV võimendustegur (ja jälle ka väljundpinge) läheb nulli. Seejärel protsess kordub... 40.Kuidas genereerida kolmnurkpinget
Juhtide jada- ja rööpühendus. 1)Jadaühendus ehk järjestikune ühendus. Jadaühenduses vool ei hargne. Jadamisi on kõik vooluringi hargnemata osad. Jadamisi vooluahelas on voolutugevus kõikides juhtides ühesugune(laeng q ei kogune, ei hargne jne) => J=J1=J2=...=Jn (n juhtide arv) Jadaühendusel kogupinge võrdub üksikute pingete summaga. Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel. (U=A/q : kuna tehtavad tööd liituvad, siis ka pinged liituvad.) => U=U1+U2+..+Un. Kui on n ühesugust juhti => U =n*U1 . Jadaühenduse korral on juhtide kogutakistus võrdne juhtide takistuste summaga.=> R= R1+R2+R3+..+Rn Kui on n ühesugust => R=n*R1. Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega.=> U1:R1 = U2:R2 2)Rööpühendus ehk paralleelühendus. Rööbiti on omavahel ühendatud vooluringi hargnenud osad. Vool hargneb. Kogu voolutugevus hargnemata osas võrdub...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 o 1x takisti 55 oomine ( roheline, sinine, must, kuldne o 1x diood BZX55/C5V1 Skeemi põhimõte on siis stabiliseerida sinna sisse minev pinge. See on vajalik näiteks mitmetele elektroonilistele detailidele, mis ei talu pingemuutust. Kuna meil ei olnud vaja minevat 360 oomist takistit, panime jada ühendusse 3 100 oomist ja ühe 55 oomise. Stabilisaatori tööd katsetasime multimeetri ja toiteplokki reguleerimisega ning tulemused on sellised: Nagu näha pinge tõstmisel, jääb väljundpinge suhteliselt samaks ehk stabilisaator töötab. 12 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi
6)Mida iseloomustab ahela võimsuste bilanss? Seadme kogu töövõimet, mis elektriseadmes muutub teiseks energiaks. Energia muutub näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, eletromootoris mehaaniliseks energiaks. 7)Mis on kondensaator, pool, mahtuvus, induktiivsus? Tingimused. Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. 3)Mis on jadaahel? Omadused. Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestikehk jadaühenduseks. 4)Mis on rööpahel?Omadused. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. 8)Mida iseloomustavad vahelduvvooluahelas aktiiv-,reaktiiv- ja kogutakistus? Aktiivtakistus on üks kolmest vahelduvvooluahelas esinevast takistuse liigist. Füüsikaliselt sisult on see
2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 2.1 Mittelineaarne takisti Eespool, jaotises 1.4 ja 1.5 takistust ja takisteid vaadeldes eeldati, et takistit läbiv vool on võrdeline pingega ehk takistus on püsiv suurus, mille väärtus lineaarselt muutub vaid sõltuvalt temperatuurist. Niisuguste omadustega takistit nimetatakse lineaartakistiks. Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaar- takisti takistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Mittelineaartakistit iseloomustab tema pinge-voolu tunnusjoon. Pinge-voolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut,
b. suureneb toote maksumus c. suurem täpsus d. toodavad vähem praaki e. on ohutumad 4 Milleks kasutatakse Bongard'i ülesannet? : a. Kujundituvastuse hindamiseks b. Kasutajaliidese kvaliteedi hindamiseks c. Inim-masinsuhete analüüsiks d. Semiootikavaldkonnas kultuuriliste erisuste määramiseks e. Robotite käsijuhtimispultide ikoonide paremaks paigutamiseks 5 Milleks on pneumovõimendil vaja piiravat takistit toitevoolu kanalis? : a. õhukulu vähendamiseks b. rõhu reguleerimiseks düüsi ja katiku vahel c. võimaldamaks väljundrõhu muutust vastavalt katiku asendile düüsi suhtes 6 Deadman switch on : a. lüliti programmeerimispuldil, mida peab manipulaatori käsitsijuhtimise ajal alla vajutama; kui vajutamine katkeb, siis automaatseadme liikumine peatatakse, vältides nii programmeerija hooletusvigade teket b
Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Tudeng: Tudeng: Labortöö pealkiri: Takistuste mõõtmine Labortöö tehtud: Juhendaja: 1. Labortöö üldkirjeldus Töös kasutatakse kahte takistit, mille takistused erinevad teineteisest suurusjärgu võrra. Rakendatakse nn. volt-amper-meetodit, mis võimaldab arvutada takistuse väärtuse mõõteriistade näitude põhjal. Takistuse täpse väärtuse arvutamiseks pinge ja voolu kaudu peab teadma voltmeetri ja ampermeetri sisetakistusi kasutatud mõõtepiirkondade puhul. Takistust mõõdetakse lisaks ka otseste takistuse mõõtmise mõõteriistadega takistussillaga ning multimeetriga (testriga). 2. Katseskeem 3
U 4. Töö käik: 1. Koostada skeemi järgi vooluring. Elektrolüütkondensaatori ühendamisel tuleb arvestada selle polaarsust. Vastupidisel ühendamisel võib kondensaator lõhkeda. Sellepärast näidake kindlasti enne voolu sisselülitamist katseseadet õpetajale. 2. Sulgege lüliti ja registreerige pinge ja voolutugevus. 3. Avage lüliti ja käivitage sel hetkel stopper. Nüüd on vooluallikas takistist lahutatud ja takistit läbib ainult kondensaatori tühjenemisvool. Registreerige voolutugevus iga 15 s järel ja kandke andmed tabelisse. (Kuna on mitukümmend mõõtmist, on targem teha tabel eraldi paberile) t 0 15 30 s I µA Tabeli koostamisel arvestage, et kondensaatori tühjenemine võib kesta 5-10 minutit. Töö on soovitatav organiseerida nii, et üks õpilastest jälgib kogu aeg
Mul on teada, et pinge Ua,b = 12V 9 2.2. Panen paika valemid ja arvutan välja ahelate U2, ja U3,4 pinged. Skeem 5 – Ahelad U2 ja U3,4 Selleks, et leida pinge ahelas R3,4 tuleb mul tuletada valem, U2 = I * R2 R2 U2 = Uab * R2 + R3,4 Pinge U, mis on punktide a ja b vahel, jaguneb takistite vahel selliselt, et üks osa sellest kaob takistil R2 (U2) ja ülejäänu pinge, st U – U2 läbib nii takistit R3 kui takistit R4 (rööpühenduse korral on mõlema takisti otstel võrdne pinge). U3,4 = Uab – U3,4 Vastavalt leitud valemitele arvutan pinge ahelas U2: 2,33Ω U2 = 12V * = 7,3V 2,33Ω + 1,5Ω Saan tulemuseks, et pinge ahelas U2 = 7,3V Ja ahelas U3,4 : U3,4 = 12V – 7,3V = 4,7V Saan tulemuseks, et pinge ahelas U3,4 = 4,7V 10 2.3. Arvutan välja pinged ahelates U1 ja U5,6 . Skeem 6
1913 Küsimus 4 ....................... on alati horisontaalselt Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Flag question a. X-telg b. Y-telg c. Z-telg d. V-telg e. W-telg Küsimus 5 Milleks on pneumovõimendil vaja piiravat takistit Õige toitevoolu kanalis? Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Flag question a. õhukulu vähendamiseks b. rõhu reguleerimiseks düüsi ja katiku vahel c. võimaldamaks väljundrõhu muutust vastavalt katiku asendile düüsi suhtes
3. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada? Leiame pinge vooluringis siis kui rakendame järgmist valemit U=I*R 4. Millist juhtide ühendust nimetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemil. rööpühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitut takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite parallel-ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid. SKEEM: 5. Milline elektriline suurus on kõikide rööbiti ühendatud juhtide jaoks sama? Rööbiti ühendatud juhtide korral on ühiseks elektriliseks suuruseks pinge(Volt) 6. Kuidas on voolutugevus hargnemata osas seotud üksikute haruvooludega?
4.Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Voluringi kogutakistuse leiame nii kui rakendame valemit R=R1+R2+R3 5.Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kuii pinge on üksikutel juhtidel on teada ? 6.Millist juhtide ühendust nimetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemil. rööpühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitut takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite parallel-ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid. SKEEM: 7.Milline elektriline suurus on kõikide rööbiti ühendatud juhtide jaoks sama? Rööbiti ühendatud juhtide korral on ühiseks elektriliseks suuruseks pinge(Volt) 8.Kuidas on voolutugevus hargnemata osas seotud üksikute haruvooludega?
......W, (siis kui takistus Rt võrdub sisetakistusega Rs). 2) Kui suur on kasutegur maksimaalsel väljundvõimsusel Pv ? = ......% 2) Kui suur on allika lühisvool? Ilühis = ......A 4) Kui suur on toiteallika väljundklemmipinge, kui vooluringi ahelas puudub vool? E = Uv = .....V 5. Kordamise küsimused 1) Pinge-, voolu-, takistuse- ja võimsuse mõiste. Suuruste tähised ühikud ja. 2) Toiteallikate liigid? 3) Missuguseks energia liigiks muundub, kui takistit läbib elektrivool? 4) Kuidas muutub väljundpinge Uv väärtus, kui tarbijatakistust Rt väheneb? 5) Kui suur on pinge Us sisetakistusel Rs, kui tarbijatakistus Rt = 0. 6 10. Lisa 1. Kodutöö ülesanne Leida toiteallika sisetakistus, maksimaalvõimsus ja kasutegur. 2. Selgituseks Toiteallika andmed Katseliselt on määratud sirgevõrrandi U = f(I), Toiteallika elektromotoorjõuks on valitud E = 30V ja sisetakistuseks Rs = 3.
I = 1c/1s = 1A (amper) Elektriline pinge: Tähis – U, ühik – 1V(Volt), Mõõteriist – Voltmeeter. Pingeks nimetatakse loengute ümber paigutamiseks. Tehtud töö ja kogu laengu suhe. U=A/q U=1J/1c = 1V. Ohmi seadus: Voolutugevus on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. R=takistus. Takistus väljendab juhi omadusi. Traat: pikkus, jämedus, materjal, temperatuur. R=U/I. Leidmiseks tuleb pinge takisti otstel jagada voolutugevusega, mis läbib takistit. Takistuse ühikud R=1V/1A= 1Ω. Takistuse valem: ρ=1/S S=Ristlõikepindala. Ρ näitab, et 1m pikkuse ja 1mm2 läbilõikega (materjal) traadi takistus on ... Ω. Jadaühendus: Juhtide järjestikku ja paralleelühendus. I=U/R U=I/R. I=I2-I1 Voolutugevus on mõlemas takistis samasugune. V= V1+V2. Kogupinge on üksikute pingete summa. Rööpühendus: Vooluring hargneb U1=U2=U. Rohkem elektrone läheb sinna kus on väiksem takistus.
sildskeemi Kui mõõdetav suurus anda otse sildskeemi sisendile, esineb ka siin dioodi volt-amperkarakteristikust tulenev moonutus väikeste pingete mõõtmisel 2x (0,3...0,8)V Sellise ebalineaarsuse välistamiseks lülitatakse sildskeem võimendi tagasiside-ahelasse Kuna operatsioonivõimendi (OV) võimen-dustegur on väga suur ja potentsiaalid OV sisenditel on võrdsed (pinge Du®0), on pinge takistil R võrdne sisendpingega Takistit R läbiv vool võrdub u(t)/R Kuna OV sisendtakistus on väga suur siis läbib dioodsilda sama suur vool kui takistit R Seega mõõteriista läbib vool i(t) = u(t)/R 4 Tagasisidestatud võimendi kasutamisega saime rahuldada kaks tingimust: toimub sisendpinge kompenseerimine ja mõõtesüsteemi sisendtakistus on suur dioodsilda läbiv vool on lineaarses sõltuvuses mõõdetavast sisendpingest ja ei teki dioodide karakteristikust tulenevat ebalineaarsust
Teisendame rindke- re juures takistuskolmnurga täheks (vt p 2.7). Uue kolmnurga veelkord täheks. Asendame jada- ja rööplülituses olevad ekvivalenttakistitega. Leiame voolud ja potentsiaalilangu 2 oomisel takistil KODUÜLESANNE 3 Arvutada eluohtlikku olukorda sattunud inimest läbivate voolude suurused eeltoodud jooniste andmete alusel. Lihtsustatud arvutus teostada kahel juhul: esiteks, kui inimene paikneb takisti maandusepool- ses otsas ja puudutab parema käega takistit ja seejärel mõlema käega, nagu näidatud joonisel, teiseks, samasugused variandid kui inimene paikneb takisti allikapoolses otsas, vasakul. Hinnata, millised nendest variantidest on eluohtlikud. Kodune ülesanne 4 · Eeskujuks on õpiku näited 2.1 ja 2.2 (lk. 68 ja 69). Leida: U, Pk, Psise, = f(R). R34 = R56 = 0. RS = 1, UA suurus valige ise · Arvutustulemused esitada tabelina ja kahe joonisena. Esimesel vahemikus R=R =0...5Rs. k
vooludest Ir=J1+I2+...In*ajaühikus rööpühendust läbiv kogulaeng on üksikuid takisteid läbivate laengute summa U/Rr=U/R1+U/R2+...U/Rn=>1/Rn=1/R1+1/R2+...1/Rn*rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuste summaga*rööpühendusel liidetakse takistite pöördväärtusi*kahe takisti rööpühendamisel saame valemi Rr=R1*R2/R1+R2*kui rööbiti on ühendatud n ühesugust takistit, igaüks takistusega R, siis on valem 1/Rr=n*1/R => Rr0R/n*Kokkuvõtteks*n ühesuguse takisti jadaühendusel saame n korda suurema takistuse, kui igal takistil eraldi*n ühesuguse takisti rööpühendamisel saame n korda väiksema takistuse, kui igal takisil eraldi 9.*temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus suureneb*takistuse suurenemine muutumatu pinge juures voolutugevuse vähenemist *I=qvS Q-laengukandjate laeng, n-laengukandjate kontsentratsioon, S-juhtme
1 Ω∙ mm 2 1 ja m 1 Ω∙ m . Takisti. Reostaat. Voolutugevuse reguleerimine Takisti on kindla, teadaoleva takistusega elektrijuht. Takisti takistus on tavaliselt palju suurem kui ühendusjuhtmete takistus. Olenevalt sellest, milliste omadustega vooluringi soovitakse saada, lülitatakse sellesse erineva suurusega takisteid. Takistite takistuse suurus on väga varieeruv, ulatudes oomi murdosast kuni miljoni oomini. Reguleeritava takistusega takistit nimetatakse reostaadiks. Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmisel takistused liidetakse: Rjada=R 1+R 2+R 3+… Joonis 2 Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtuse leidmiseks liidetakse takistuste pöördväärtused: 1 1 1 1 = + + +… Rrööp R 1 R 2 R 3 Joonis 3 Juhtide jadaühendus Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega.
Vooluallika sisetakistus r on samuti nagu tema emj. antud vooluallikat iseloomustav suurus, mis on määratud tema konstruktsiooniga. ja r ei sõltu vooluallika koormamisest (voolutugevusest), küll aga võivad muutuda sõltuvalt vooluallika eksplutatsioonitingimustest (temperatuur, vooluallika vananemine jne.). Alalisvooluahela elementideks on alalisvooluallikad ja takistid. Pinge vooluahela osal, mis sisaldab takistit ja vooluallikat, on võrdne takisti otste potensiaalide vahe 1- 2 ja vooluallika emj. algebralise summaga: U = 1 - 2 + Kui ahela osa on homogeene (ei sisalda vooluallikaid), siis toodud valemist järeldub, et pinge temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis
I=sqrt(3)If 10. Lülituse valik tarbijate ühendamisel kolmefaasilisse võrku. Kolmnurkühendus, tähtühendus 11. Voolutugevuse mõõtmine. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi jadamisi ja et laiendada mõõtepiirkonda kasutatakse voolutrafot 12. Pinge mõõtmine. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voltmeeter ühendatakse ahelasse rööbiti. Mõõtepiirkonda saab laiendada kasutades pingetrahvot või shunt takistit 13. Võimsuse mõõtmine. Võimsust mõõdetakse wattmeetriga. Millel on pinge mähis ja voolumähis. Mähiste algused ühendatakse kokku, pingemähis ühendatakse rööbiti ahelaga vooluahel jadamisi 14. Energia mõõtmine. Mõõdetakse induktsioonarvestiga. On olemas nii ühe kui kolmefaasilised arvestid. Võivad olla vooluvõrgust sõltuvalt kas kahe või kolme sektsioonilised 15. Takistuse mõõtmine. Takistust mõõdetakse oomeetriga mis ühendatakse
Dielektrikukadude kaonurga tangens on võrdne: läbilöögi teooriaid: 1. Rööpaseskeemi korral: dielektriku · Sillakesed moodustuvad juhtivatest või polarisatsioonikadusid iseloomustavat takistit läbiva voolu ning dielektiku suure dielektrilise läbitavusega dielektrilist läbitavust iseloomustavat osakestest eeldab lisandite kondensaatorit läbiva voolu suhtega. olemasolu. 2. Jadaaseskeemi korral: dielektriku · Puhas: toimub elektronide
Kõigil juhtudel peaksite eksamil teadma ka tööpõhimõtet ja vastavaid skeeme (dioodil, Zener dioodil, RC,RL ja RCL ahelatel). Signaali käigu skitseerimise all on mõeldud seda, et peaks joonistama signaali kuju (näiteks siinuselise signaali mõne perioodiga) ja juurde kirjutama sageduse või perioodi ning amplituudi. 1. Skitseerige signaali käik RC madalpääsfiltris 16,7 kΩ takistiga ja 120 nF kondensaatoriga, kui siinuseline signaal on 10 V amplituudiga ja sagedus on 7,96 Hz, 137,8 Hz või 967 Hz. Milline on 7,96 Hz ja 796 Hz signaali korral ahelat läbiva voolu amplituud? (ω0 = 500 s-1 e. 79,6 Hz ja signaal väljundis on vastavalt Uv = 0,995Us, 0,5Us ja 0,0995Us ehk ligikaudu sama, 2 korda väiksem või 0,1 esialgsest signaalist. Voolu amplituud on 0,06 ja 0,6 mA) 2. Skitseerige antud skeemi korral Thevenini ja Nortoni ekvivalentskeemid ja tuletage neid iseloomustavad parameetrid. Kumba ekvivalntskeemi on mõistlikum kasutada, kui takisti on...
arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga. Seega on voolutugevus vooluringis leitav valemist kus R on vooluahela välistakistus, siin tarbia takistus ja r on vooluallika sisetakistus. ja r ei sõltu vooluallika koormamisest (voolutugevusest), küll aga võivad muutuda sõltuvalt vooluallika eksplutatsioonitingimustest (temperatuur, vooluallika vananemine jne.). Pinge vooluahela osal, mis sisaldab takistit ja vooluallikat, on võrdne takisti otste potensiaalide vahe 1- 2 ja vooluallika emj. algebralise summaga: Kui ahela osa on homogeene (ei sisalda vooluallikaid), siis toodud valemist järeldub, et pinge temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude
S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter. 35.LC-kontuur. 36.Wieni sild. 37.LC-generaatori ehitamise idee. 38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil. 39.Kuidas genereerida saehammaspinget? Vaja on operatsioonvõimendit, toiteallikat, takistit, kondekat. Kondekas on ühendatud paralleelselt OV-ga ja omakorda kondekaga on paralleelselt ühendatud mingi lüliti. OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas tekitab OV võimenduse (ja seega väljundpinge) lineaarse kasvu. Kui väljundpinge on jõudnud soovitud amplituudväärtuseni, pannakse lüliti korraks kinni, misläbi kondekas laeb ennast tühjaks ja OV võimendustegur (ja jälle ka väljundpinge) läheb nulli. Seejärel protsess kordub... 40.Kuidas genereerida kolmnurkpinget
millest sõltub kondensaatori mahtuvus? 9 * 10 6 C 8 * 10 9 C kaks punktlaengut ja asetsevad teineteisest vaakumis6 cm kaugusel kui suur jõud on nende laengute vahel? kui suur on 10 km pikkuse kõrgepingeliini alumiiniumjuhtme takistus kui selle ristlõike pindala on 520 mm pl R s (0,028*10 000):520=0,538 konstantaan traadist mille ristlõike pindala on 0,2 mm2 soovitakse valistada takistit mille takistus oleks 50 oomi kui pikk traaditükk tuleb selleks võtta 2m pikkuse ja 0,5 mm2 se ristlõikepindalaga traadi takistus oli 4,4 oomi mis ainest oli traat valmistatud? takistus jada ja rööpühendustes elektrivooluu töö ja võimsus laetud osakeste korrapärasel liikumisel juhis teeb elektriväli rööd, seda nimetatakse voolutiheduseks A=Iut A=tehtav töö J I=voolutugevus A U=pinge V t=aeg s P=IU U2 P R P I 2R Q I 2 R t 1
lugemist. Esimese elektroonilise digitaalse arvuti projekti alustati 1943.aastal ja see valmis 14.veebruaril 1946.aastal Pennsylvanias ning hinnaks oli peaaegu 500 000 dollarit. Selle tulemuseks oli arvuti ENIAC, mille lõid John Mauchly ja John Presper Eckert. Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ning võttis enda alla terve toa. Nimelt ENIAC sisaldas endas 17 468 elektronlampi, 7200 kristalldioodi, 1500 releed, 70 000 takistit, 10 000 kondensaatorit ja umbes 5 miljonit käsitsi joodetud ühendust. See kaalus 27 tonni ja võttis enda alla 70 ruutmeetrit põrandapinda ning selle koguvõimsus oli umbes 150 kW. Kuid ENIAC polnud just kõige töökindlam masin, sest elektronlambid lakkasid tihti. töötamast. Iga päev lakkas mitu elektronlampi töötamast ja nende asukoha otsimiseks kulus kuni 15 minutit mis vähendas ka arvuti eluiga umbes poole võrra. Kõige pikem.
I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1.12 Takistite jadaühendus Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral · kõikides takistites on ühesuurune vool I = I1 = I 2 = I 3 · takistil tekkiv pingelang ehk osapinge on võrdeline takistusega U 1 = I R1 , U 2 = I R2 , U 3 = I R3 · osapingete summa võrdub allika klemmipingega U =U 1 + U 2 + U 3
I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1.12 Takistite jadaühendus Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral · kõikides takistites on ühesuurune vool I = I1 = I 2 = I 3 · takistil tekkiv pingelang ehk osapinge on võrdeline takistusega U 1 = I R1 , U 2 = I R2 , U 3 = I R3 · osapingete summa võrdub allika klemmipingega U =U 1 + U 2 + U 3
I3 = = = 12,9 A. 5 5 Võrrandisüsteemi saab kontrollida võimsuste bilansiga. Kontrollime arvutuse õigsust asetades voolu- väärtused võrrandisse (1): I 1 + I 2 I 3 = 15,3 2,4 12,9 = 0 . Pinge tarvititel saab avaldada Ohmi seaduse abil: U = I 3 R = 12,9 0,5 = 6,45 V. 19 1.12 Takistite jadaühendus Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral · kõikides takistites on ühesuurune vool I = I1 = I 2 = I 3 · takistil tekkiv pingelang ehk osapinge on võrdeline takistusega U 1 = I R1 , U 2 = I R2 , U 3 = I R3 · osapingete summa võrdub allika klemmipingega U =U 1 + U 2 + U 3
Rõngaste värvuste tingmärgid: 0 takisti puudub pr pruun; p punane; r roheline; m must; k kollane; v violett; o - oranz 3. Variandile vastav elektriahela skeem ja takistite väärtused: 4. Lihtahela arvutus: Arvutada ahela üldine takistus, üldine voolutugevus, pinged igal takistil ja igat takistit läbiv voolutugevus. 8 PRAKTILINE TÖÖ 3: VOOLUTUGEVUSE JA PINGE ARVUTAMINE Praktilise töö aruanne: 1. Variant: Üliõpilane valib variandiks oma koodi viimase numbri Ühenduse skeem Variant L1 L2 L3 L4 L5 L6 1 + + + + + + 2 + + + + + 3 + + + + +
ajas kolmandik perioodi ehk 120 kraadi võrra nihutatud. ÜLESANNE: R=87,5 d=0,4mm=0,0004m l=? S=r2=3,14*(2*10aste-4)2=3,14 *4*10aste-8(m2) R=*l/S = l=R*S / l= 87,5*12,6*10aste-8 /1,1*10aste-6=10m 7.1 ohmi seadus kogu vooluringi kohta Vooluring koosneb välisosast: kõik juhtmed ja seadmed, mis on ühendatud toiteallika klemmide külge väljastpoolt, ja siseosast, mille moodustab toiteallikas ehk vooluallikas. Välisosas võib olla mitu takistit, kuid nende takistusi võib taandada üheks välistakistuseks R. Toiteallika sisetakistuse tähis on R0. Toiteallika kogupinget nim. elektromotoorjõuks ja tähistatakse tähega E. I=E /R0+R Vool vooluringis on võrdeline toiteallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakstusega. See ongi Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. 2. Eneseinduktsioon Eneseinduktsiooniks nim. nähtust, mille puhul magnetvoo muutumine mingis poolis
Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti -jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 3. Olulised järeldused Ohmi seadusest: 1) Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A. Suurendades pinget takisti otstel 3 korda (30 V) siis suureneb ka takistit läbiv vool 3 korda (ehk siis takistit läbivaks voolutugevuseks on 6 A). 2) Kui tarbijat läbiv vool muutub n korda siis muutub ka pinge tarbija otstel n korda. Näiteks kui 6 oomist takistit läbivaks voolutugevuseks on 2 A siis on selle takisti otstel pinge 12 V. Kui seda takistit läbiv vool vähenes 2 korda (nüüd on vool 1 A) siis vähenes ka pinge takisti otstel 2 korda (nüüd on pinge takisti otstel 6 V). 3) Kui tarbija takistust muuta n korda siis muutub voolutugevus 1/n korda. Näiteks kui 8 oomise takisti
1. Kahendsüsteem ja selle teisendamine kümnendsüsteemi. Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=2, sümbolid on 0 ja 1. Järkude kaalud vasakul pool koma on 2 0; 21; 22; 23 jne. Ning paremalpool koma 2-1; 2-2; 2-3; jne. Näide. Hakkame , pihta ja liigume vasakule (0 ei pea kirjutama) 100101,1012 = 1*20+0*21+1*22+0*23+0*24+1*25+1*2-1+0*2-2+1*2-3 =1+4+32+1/2+1/8=37+0,5+0,125=37,625 10 2. Kümnendsüsteem ja selle teisendamine kahendsüsteemi Sümbolite arv ehk üsteemi alus p=10 sümbolid on 0;1;2;3;....;9, järkude kaalud vasakul pool koma on 100; 101; 102; jne ning paremal pool koma 10-1; 10-2; 10-2 jne. Näide. 598,7410 = 8*100+9*101+5*102+7*10-1+4*10-2 Teisendamine 2'hend süsteemi. Täisarvu teisendamiseks kahendsüsteemi jagatakse seda süsteemi alusega ja jääk kirjutatakse kõrvale. Näide. 55 10->2 55:2 1 27:2 1 13:2 1 6:2 0 3:2 1 1 1 Vanemad järgud on allpool ja arv kirjutatakse vastusesse vasakult par...
arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga. Seega on voolutugevus vooluringis leitav valemist I Rr kus R on vooluahela välistakistus, siin tarbia takistus ja r on vooluallika sisetakistus. ja r ei sõltu vooluallika koormamisest (voolutugevusest), küll aga võivad muutuda sõltuvalt vooluallika eksplutatsioonitingimustest (temperatuur, vooluallika vananemine jne.). Pinge vooluahela osal, mis sisaldab takistit ja vooluallikat, on võrdne takisti otste potensiaalide vahe 1- 2 ja vooluallika emj. algebralise summaga: U 1 2 Kui ahela osa on homogeene (ei sisalda vooluallikaid), siis toodud valemist järeldub, et pinge temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel
Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob) 6. Kõrgtemp ülijuht - ained, mille ülijuhtivus avaldub kõrgemal to kui 30oK 7. Jadaühendus (ampermeeter = I const) - ühendatud jadamisi (järjest) R = R1 + R2 + …. U= U1+U2+ …. I = I1 = I2 …. Const 8. Rööpühendus (voltmeeter = U const) - ühendatud paralleelselt 1/R = 1/R1 + 1/R2 + … (kui on 2 takistit, siis R = R1* R2 / R1 + R2) U= U1=U2= …. const I = I1 + I2 … 9. Ohmi seadus - voolutugevus on võrdeline pinge (U) ja pöördvõrdeline takistusega I=U/R ühik: volt (V) 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga (E) ja pöördvõrdeline kogu takistusega I= E/ R + r => r = E/I -R 12 Elektromotoorjõud ( ühik: volt) - max pinge, mida vooluallikas suudab tekitada, näitab
I3 I = I1+I2+I3 I = I1= I2= I3 U = U1=U2=U3 U = U1+U2+U3 1 1 1 1 = + + R = R1+R2+R3 R R1 R2 R3 Juhul kui kaks takistit on ühendatud rööbiti, siis: R1 R2 R= R1 + R2 Segaühendus- ekvivalenttakistuse suurus sõltub ühenduse skeemist. Ekvivalenttakistuse leidmine toimub järk-järgult, leides ainult jada- ja rööp-
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 Konspekt Elektroonika komponendid Juhendaja J. Kuus Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid. R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud ta...
I3 I = I1+I2+I3 I = I1= I2= I3 U = U1=U2=U3 U = U1+U2+U3 1 1 1 1 = + + R = R1+R2+R3 R R1 R2 R3 Juhul kui kaks takistit on ühendatud rööbiti, siis: R1 R2 R= R1 + R2 Segaühendus- ekvivalenttakistuse suurus sõltub ühenduse skeemist. Ekvivalenttakistuse leidmine toimub järk-järgult, leides ainult jada- ja rööp-
suhtes lubatavast koormusvoolust ning pinge jagamisteguri lubatavast veast. B Koormatud pingejaguri puhul peame me arvesse võtma, et: Koormatud pingejaguri väljundpinge muutub koormusvoolu kõikumise mõjul, muutudes seda vähem, mida madalaoomilisem see pingejagur on. Mida madalaoomilisem on pingejagur, seda enam tarbib see aga voolu, mistõttu tuleb leida mõistlik kompromiss. Nagu jooniselt 5.15 näeme, jaguneb ahela vool pingejagurit läbides kaheks: koormusvool IK ja takistit R2 läbiv nn põikvool I2. Elektroonikalülitustes valitakse koormatud pingejaguri põikvool kaks kuni kümme korda koormusvoolust suurem. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 13 (13) I R1 U1 + U
!! Parameetrilise pinge stabilisaatori arvutus 1. Määrame kindlaks keskmise stabiliseerimise voolu väärtuse, kasutades kataloogi andmeid (Iz min ja Iz max kohta): Iz kesk = ( Iz max + Iz min) /2 2. Vastavalt vajalikule stabiliseerimis pingele Uz ja leitus keskmisele stabiliseerimise voolule Iz kesk, valime stabilitrone. 3. Arvutame takisti Rb väärtuse nii, et stabilitronile jääks pingelang, mis on võrdne stabiliseerimise pingega Uz ning takistit Rb läbiks siis vool, mis on võrdne keskmise stabiliseerimise vooluga Iz kesk: Rb = (Us Uz) / Iz 4. Leitus keskmise stabiliseerimise voolu Iz kesk väärtus peab kokku langema tarbija poolt tavaolukorras tarbitava voolu tugevusega Ik 5. Tuleks kontrollida ka stabilitronil tekkiva hajuvõimsuse väärtust: P = Uz mac * Iz max Tähtis teada · Pingemuutus mitteinverteerival sisendil põhjustab väljundpinge samamärgilise muutuse
tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. Joonis 1. Jadaühendus 2.4 Rööpühendus Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid enamikul juhtudel kui nende nimipinged on võrdsed. Vooluring: Vooluring koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast. Lisaks nimetatutele võib vooluring sisaldada veel lülitit, releesid, andureid, mõõteriistu ja muid elemente. Joonis 2. Rööpühendus 2.5 Segaühendus
Füüsika koolieksam. Päikesesüsteem , koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). (+ eraldi lehtedelt vaadata) Valguse peegeldumine, Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
