Takisti. Reostaat. Voolutugevuse reageerimine Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooruringis kasutatavate juhtmete takistusest. Vooluringi takistust ja voolutugevust saab sujuvalt muuta reostaadiga. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaati iseloomustavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus. Kuidas saab vooluringis reguleerida voolutugevust? Voolutugevust saab vooluringis reguleerida kahel viisil: võib mutta pinget vooluallika klemmidel või siis vooluringi takistust. Millist juhti nimetatakse takistiks? Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis
Takisti, reostaat, voolutugevuse reguleerimine lk 83-86 Takisti - on elektroonikakomponent mingi soovitava või kindla elektritakistuse tekitamiseks vooluringis. - Sellest tulenevalt kasutatakse neid kas voolutugevuse piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Reostaat • on peamiselt tugevvoolutehnikas kasutatav muuttakisti, mille takistus on sujuvalt või astmeliselt muudetav. • Reostaat koosneb takisti(te)st ja liugurist. Takistid on tavaliselt takistustraadist, mis on mähitud rõngakujulisele või sirgele isoleermaterjalist alusele. Liugurit saab liigutada mööda takistustraadi keerde või kontaktpindu, mis on ühendatud keerdudest tehtud harunditega (haruühenduste ehk väljavõtetega). Esimesel juhul muutub takistus sujuvalt, teisel astmeliselt (ka sel juhul ilma katkestuseta). Takisti, reostaat
Takistuse sõltuvust ainest väljendatakse mõistega eri takistus. Eritakistus on f.s - tähis roo | valem roo = R x (S / l) | ühik 1oom x m. Vooluringis saab reguleerida vooluringitugevust muutes pinget vooluallika klemmidel või siis vooluringi takistust. Takisti- kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest. Takisteid kasutatakse elektroonikaseadmetes (arvuti, raadio jm) ka seadmetes millel on elektrimootor. Takisti tingmärk - Reostaat- juht mille takistuse väärtus on muudetav. Kasutatakse vooluringi takistuse ja voolutugevuse muutmisel. (hääle tugevus)elektriseadmete reguleerimiseks. Reostaat koosneb pikast traadist mida saab vooluringiga ühendada. Ühendatakse klemmi või klemmide abil. Reostaati iseloomustatakse reostaadi suurima takistuse ja suurima lubatud voolutugevuse abil. Reostaadi tingmärk - Takisti- pideva takistusega juht. Sarnasus- füüsikalised suurused, kasutatakse
FÜÜSIKA. Särtsuõpetus 1.1-1.2.1 Hõõrdeelekter- staatiline elekter Staatika- paigalolevad laengud Metallis võnguvad ioonid tasakaaluasendi ümber. Elektronid liiguvad kaootiliselt Reostaat- muudetav takisti Vooluallikas- tekitab püsiva elektrivälja. EI ANNA VOOLU! Elektrolüüt- vedelik, mis juhib elektrit. Selles on pos ja neg ioonid Elektroenergeetika- hõlmab kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng- (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus Q=It Q= laeng (1C= 1 kulon) I= voolutugevus (1A) t=aeg (1 sek) Laeng suureneb= jõud suureneb kaugus suureneb-=jõud väheneb
1. Saab muuta pinget vooluallika klemmidel 2. Vooluringi takistust muutes, kasutades takisteid, reostaate. Millist juhti nimetatakse takistiks? · Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest. Millist juhti nimetatakse reostaadiks, milleks kasutatakse? · Takistite abil ei saa voolutugevust sujuvalt reguleerida, küll saab seda teha reostaadiga! · Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav! Millel põhineb reostaadi töö? · Joonis 22.4 lk 86. Reostaadis on üks kuradi pikk juhe, mis on kokku keritud. SINUL on võimalik üht nuppu keerates muuta juhtme pikkust, mis on ühenduses vooluringiga. Keerates nuppu (vms) ühele poole liigub liugur (mille otsas on klemm) kaugemale. Mida kaugemal ta on, seda pikem osa juhtmest on ühendatud vooluringi. Ja kuna
10. Defineerida eritakistus. Eritakistus on füüsikaline suurus mis, iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Eritakistus on võrdne 1 m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga keha takistusega. 11. Nim. eritakistuse ühikud. 1mm2/m 1m 12. Mida nim. takistiks? Lisa tingmärk. Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. 13. Mida nim. reostaadiks? Lisa tingmärk. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. 14. Milline on reostaadi ehitus? Joonis teha õpikust lk 86 Keraamilisest materjalist torule on tihedalt traat peale mähitud. Mähisega toru kohal on metallvarras, mida mööda liigub liugur (liikuv klemm). Viies liugurit kasutatavast otsaklemmist eemale suureneb mähitud traadi pikkus, mida mööda vool liigub ja sellega ka suureneb takistus. Reostaati iseloomustatavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud
KORDAMINEEEEEEEEEEEEEEE 1. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest Valem : R= l/s Rtakistus 1 oom (roo) eritakistus 1 oom x m L juhi pikkus m s juhi ristlõike pindala 1m2 · Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega · Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga 2. Kuidas sõltub takistus juhi temperatuurist? · Temperatuuri tõustes juhi takistus suureneb. 3. Mis on reostaat, kasutusala? Reostaat Juht, mille takistuse suurus on muudetav. Kasutatakse takistuse muutmiseks (n. elektroonikas) 4. Juhtide jada ja rööpühendus Jadaühendus Rööpühendus Voolutugevus (I) I=I1=I2=I3... I=I1+I2+I3... Pinge (U) U=U1+U2+U3... U=U1+U2+U3... Takistus (R) R=R1+R2+R3... 1/R = 1/R1+1/R2...
Drosselklapi asendi andur Drosseklapi asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsiooni drosselklapi tegeliku asendi kohta igal hetkel. Tavaliselt on kasutusel reostaat-andurid, kuid kasutusele on võetud ka Hall´i andurid. Paikneb drosselklapiga ühisel teljel. Kalibreeritakse PC:ga -> n. 0 280 122 001 (Bosch) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gaasipedaali asendi andur
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektrotehnika NR.15. Õpilase perekonna- ja eesnimi: ____________ Õpperühm: _______ Töörühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Hinne: Õppejõud: ___________ Töö nimetus: Aktiivtakistuse ja induktiivsuse jadaühendus Töö objektid: Kasutatud riistad: Pool ja reostaat Pool, reostaat, ampermeeter 2.5A, Voltmeeter-75-150-300V Vattmeeter 300V, 2,5A. Joonis 14-1 A V Joonis 14-2 w A V V Töö eesmärk: Tutvumine vahelduvvoolutarvitite jadaühendusega. Üldpine jagunemine osapingeteks
voolutugevus juhis 1A. Eritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistusega. Takistid ja reostaadid reguleeritakse voolutugevust vooluringis. Takisti on kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistus. Reostaat on juht, mille takkistuse väärtus on muudetav Juhi elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Metallides on elektritakistus põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvatele ioonide vastastikmõjust. Voltmeetriga mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Juhi takistus saadakse, kui ping jagatakse voolutugevusega. Juhi takistust saab otstelt mõõta oommeetriga
R•s δ= l ( Ω• mm m ) – eritakistus Eritakistus on... Ainet iseloomustav suurus takistus x traadi pindala R= traadi pikkus Näitab 1m pikkuse 1mm2 pindala sellest ainest traadi takistusest Ωmm 2 Hõbeda eritakistus 0,016 m näitab, et 1m pikkuse 1mm2 ristlõike pindalaga hõbetraadi takistus on 0,06 Ω. Reostaat – muudetav takisti Töö põhineb: R (takistuse) sõltuvusel pikkusest. a) Suure takistusega traat R (takistus) b) Astmeline reostaat U (pinge) c) Liugreostaat I (voolutugevus) Kasutatakse I (voolu tugevuse) muutmiseks vooluringis. JADAÜHENDUS Vooluring ei hargne
J=J1+J2+J3+…. U=U1+U2+U3+…. Rööbiti ühendatud el, on rakendatud ühesugune pinge, U/R=U/R1+U/R2= 1/R = 1/R1 + 1/R2 + 1/R3 + Rööpahela kogutakistus on võrdne rööbiti ühendatud takistite takistuste pöördväärtuste summaga. Segaühendus Sisaldab korraga nii jada- kui rööpühendust. Pingete ja voolutugevuste arvutamisel jagatakse ahel osadeks ja kasutatakse jada- ja rööpühenduse arvutamise valemeid. Reostaat Reostaat on juht (takisti), mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaati iseloomustavateks suurusteks on suurim takistus (Ω) ja suurim lubatud voolutugevus (A). Elektrivoolu toimed: 1) Voolu soojuslik toime Metallijuhtide temp. Elektrivoolu toimel suurenebKasutus: elektriliste soojusriistade 2) Keemiline toime Mõnede ainete keemiline koostis muutub elektrivoolu toimel. 3) Magneetiline toime Igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetvälja teke Lenzi reegel
1. Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - > + 2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest 3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t Mõõdetakse: amprites (1A) 4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti Sõltub: temperatuurist - mida suurem to, seda suurem on takistus, juhi mõõtmetest - mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus 5. Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob) 6. Kõrgtemp ülijuht - ained, mille ülijuhtivus avaldub kõrgemal to kui 30oK 7. Jadaühendus (ampermeeter = I const) - ühendatud jadamisi (järjest)
Üliõpilased: J. Karu, E. Rääk, Töö K. Tänav, A. Ulmas AAAB-41 tehtud: 27.04.2007 Matr. nr. Aruanne esitatud Juhendaja: Tarmo Rosmann Elektrimasinad Töö nr. 5. SÜNKROONMOOTOR Katseobjektid: Kasutatud seadised: voolutrafo, ampermeeter, voltmeeter, Sünkroonmootor vattmeeter, takisti, reostaat, ümberlüliti
määrata väntvõlli asendit : ( osadel eraldi signaali hammasratas vahepealt paar hammast puudu ) Nukkvõlli asendi andur : - Informeerib mootori juhtarvutit sellest, milline tööprotsess antud hetkel igas silindris toimub. See on tavaliselt Halli andur ja paikneb nukkvõlli esimese otsa juures Drosselklapi asendi andur : - Annab mootori juhtarvutile informatsiooni drosselklapi tegeliku asendi kohta igal hetkel. Tavaliselt on kasutusel reostaat- andurid , kuid kasutusele on võetud ka Halli-i andurid. Paikneb drosselklapiga ühisel teljel Gaasipedaali asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsioon gaasipedaali asendist. Reostaat tüüpi andur paikneb mootoriruumis ja ... Mootor temperatuuri andur - Annab mootori juhtarvutile infot mootori jahutusvedeliku temperatuuri kohta : kui näiteks mootor on veel külm , tuleb küttesegu natukene rikastada . Anduri põhiosaks on pooljuht
Varasemad puurimisriistad olid käsipuur (kahe käega pööratav riist palkidesse salapulgaaukude tegemiseks), oherdi, naaskel ning puuriotsikutest lusikpuur. Elektritrell On püstolikujuline tööriist, mille tööotsiku (padruni) paneb pöörlema väike elektrimootor. Maailma esimese elektritrelli leiutas Wilhelm Emil Fein 1895 aastal. 1955 aastal Metabo tegi lööktrelli. Tänapäeval varustatakse elektritrellid türistori- või sümistori veomuunduriga, lülitiga, reversiga, reostaat- või türistori võimsusregulaatoriga. Tihti on elektritrelli varustuses norskmehhanism, mis võimaldab puurida betooni ja raudbetooni. Kui trelli võimsus on rohkem 500 W, siis puuri fikseerimiseks padrunis kasutatakse "Morse'i koonust" (en:Machine taper). Akutrell Akutrell on väikese võimsusega elektritrell, mis kasutatakse juhtudel, kui tööriista ühendamine juhtme abil elektrivõrku on tülikas või ohtlik. Akutrelli käivitamiseks
6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad Alalisvoolu masina kommutaator (kollektor) läbilõikes Alalisvoolu masina üks harjasehoidja (kommutaatori kohal) Alalisvoolu masina harjaste näidised Alalisvoolu masina eri tüüpi harjaste (A, B, C, D) paiknemine kollektoril Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem Tänapäeval on reostaat asendatud jõuelektroonikaga Sõltumatu ergutusega mootori skeem Paralleelse ergutusega mootori skeem Paralleel ja sõltumatu ergutusega mootorite karakteristikud käivitusest nominaalreziimini Jadaergutusega mootori skeem Jadaergutusega mootori karakteristika 3- astmelisel käivitusel nominaalreziimini Segaergutusega mootori skeem Segaergutusega mootori karakteristik 3-astmelisel käivitusel nominaalreziimini Alalisvoolu mootori ankrureaktsioon
5. Milline on dzauli lühend? a) D b) z c) d d) J 6. Milline neist ei ole aine olek? a) gaasiline b) amorfne c) rõhkne d) tahke 7. Mis on Paskal? a) rõhu ühik b) pinge mõõtevahend c) taevakeha d) energia tähis 8. Milline neist ei sobi mehaanika jaotusesse? a) kvantmehaanika b) klassikaline mehaanika c) reaalne mehaanika d) hüdromehaanika 9. Kes neist ei ole füüsik? a) Georg Friedrich Händel b) Isaac Newton c) Georg Simon Ohm d) Hans Christian Ørsted 10. Mis on kiirgus? a) reostaat b) radiatsioon c) deklaratsioon d) mikrofon 11. Kuidas nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutust? a) deformatsioon b) kontsentratsioon c) atraktsioon d) difusioon 124. Kuidas nimetatakse soojuse levimist vedelikus või gaasis? a) ablatsiooniks b) konvektsiooniks c) diskussiooniks d) aniooniks 13. Milline neist ei olnud Isaac Newtoni tegevusala? a) füüsika b) astronoomia c) alkeemia d) keemia 14. Kellena sai tuntuks Ernest Rutherford? a) tuumafüüsika isana
11.Klass ELEKTRIVOOL · Elektritakistus? Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine. Takistus on f.s, mis isel. Juhi vastupanu voolule. Takistus sõltub juhi pikkusest, juhiristlõike pindalast ja juhi materjalist. Ühik on oom- takistus, mille pinge 1 V tekitab voolu 1A. · Tingmärgid? Vooluallikas ; Ampermeeter ; lüliti ; Reostaat ; takisti ; patarei ; lamp ; Voltmeeter ; kondensaator . · Mida tähendab juhtide jadaühendus ja sõnasta selle seaduspärasused. Juhid on järjestik ühenduses. Voolutugevus jääb muutumatuks. J1=J2=...=J=const. Jada kogupinge võrdub üksikute pingete summaga.U=U1+U2+... Jada kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+... Jada kogumahtuvuse pöördväärtus võrdub üksikute mahtuvuste summaga
pooluselt. Kui vooluringis on vahelduvpool, pole vahet, kumb voltmeetri klemm kumma juhtmega ühendatakse. Voolutugevust vooluringis saab mõõta ampermeetriga, mis tuleb ühendada jadamisi vooluringi osaga, milles tahetakse voolutugevust mõõta. Kui vooluringis on alalisvool, tuleb see ühendada sama moodi nagu voltmeeter ja kui vahelduvvool, siis pole jälle vahet. Vooluringi võib jadamisi lisada ka reostaadi, millega saab vooluringi takistust ja voolutugevust sujuvalt muuta. Reostaat võib olla suure eritakistusega pikk traat, millel on kaks klemmi. Üks on paigal ja seda liigutada ei saa. Teist saab liigutada. Liigutades teist klemmi esimesel lähemale on väiksem takistus ja suurem voolutugevus. Liigutades seda esimesest klemmist kaugemale on suurem takistus ja väiksem voolutugevus.
7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist.
7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist.
26. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapoolsuselt põhjapoolsusele. 27. Magnetväli - nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. 28. Nimipinge on pinge mis on märgitud tarvitile või selle passi ja pinge selle klemmidel vastab pinge väärtusele. 29. Nimivõimsus elektritarvitile või selle passi märgitud võimsus. 30. Nulljuhe on elektrivõrgu maandatud juhe. 31. Pingeindikaator kasutatakse faasijuhtme eristamiseks. 32. Reostaat seade, mis muudab sujuvalt vooluringi takistust ja voolutugevust. 33. Tester on kombineeritud mõõteriist, mis sisaldab voltmeetrit, ampermeetrit ja oommeetrit. Testeriga saab mõõta nii alalis- kui ka vahelduvpinget ja ka alalis- ning vahelduvvoolu tugevust. 34. Transformaator alandatakse või tõstetakse vahelduvvoolu pinget. 35. Vooluallikas - ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia
ELEKTROONIKA ALUSED Juhendaja: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Toivo Leola 22. oktoober 17. detsember Töö nr: 4 POOLJUHTSTABILITRONI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Õppida tundma pooljuhtstabilitroni oma- Juhtmed dusi. Ränistabilitroni pinge-voolu tunnus- joonte ja koormustunnusjoonte ülesvõtmine Reostaat x2 (ECO 1 tube 210Ω 1,7A) ning analüüs. Stabilitroni parameetrite Takisti määramine tunnusjoonte alusel. Pooljuhtstabilitron KC156A KC156A Milliampermeeter x2 ( ) Voltmeeter x2 (Metrahit 2+) UZ = 5…6,2 V IZ =10 mA IZmin = 3mA IZmax = 55 mA Pmax = 0,3 W Joonis 4
takistus. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega, pöördvõrdeline selle ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest. Juhi pikkus Juhi takstus= eritakistus x juhi ristlõike pindala l R = p ( roo) x S _______________________________________ RS p (roo) = l ________________________ Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Juhtide jadaühendus Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I = I 1 = I2 Pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U = U1 + U 2 Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga. R = R 1+ R 2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest. R = nR i
· Muutes ristlõikepindala on juhi takistus R pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S · Takistuse sõltuvust materjalist näitab eritakistus. 4. Juhtide ühendusviisid: · Jadaühendus: - U=U1 + U2 - I =I1=I2 - R=R1+R2 · Rööpühendus - U=U1=U2 - I=I1+I2 - 1/R =1/R1 +1/R2 · Segaühenduse korral vaatame erinevaid vooluringi osasid eraldi. 5.Ühendamine · Takisti ühendatakse nii rööbiti kui ka jadamisi. · Reostaat ühendatakse rööbiti · Ampermeeter ühendatakse jadamisi · Voltmeeter ühendatakse rööbiti. 6. Voolutugevus sõltub selle liikumise keskmisest kiirusest ja laengukandjate kontsentratsioonist ja pingest. (mida suurem on seda suurem kontsentratsioon) 7. Metallide takistus sõltub juhi pikkusest, juhi ristlõikepindalast, temperatuurist ja ainest. 8.Temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus/eritakistus suureneb. 9. Elektrivoolu töö kütteseadmes või elekrilambis.
I=U*G(juhitavus,S-siemens) Takistus ja juhitavus on omavahel pöördvõrdelises seoses R=1/G tähis R ühik: (oom) I=U/R I-voolavavee kiirus/hulk: U-pumba poolt rakendatud tõuge ; kraanivee voolamine R-kraani kruvi poolt põhjustatud piirang valgusallikas ampermeeter( voolutugevuse mõõtja) voltmeeter( pingemõõtja) kondensaator takisti (suure takistusega seade) reostaat (muudetav takistusega tarbija) lüliti vooluallikas Jadaühendus: Ikogu= I1= I2= I3=... Rööpühendus:Ikogu= I1+ I2+ I3... Ukogu= U1+ U2+ U3+... Ukogu=U1=U2=U3=... Rkogu=R1+R2+R3+... Rkogu=(1/R1+1/R2+1/R3...)-¹ Ampermeeter mõõdab voolutugevust. On väikese takistusega. Alati paigaldatakse vooluringi jadamisi seadmega, mille voolutugevust soovitakse määrata. Voltmeeter mõõdab pinget
ELEKTROONIKA ALUSED Juhendaja: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Toivo Leola 03. detsember detsember Töö nr: 7&8 BIPOLAARTRANSISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Õppida tundma bipolaartransistori omadusi. Juhtmed Tutvuda bipolaartransistori tööga ühisbaas- (ÜB-) ja ühisemitter- (ÜE-) ühenduses. Reostaat x2 Võtta üles transistori sisend- ja väljund- Bipolaartransistor (KT361E) tunnusjoonte sarjad, määrata nõrga signaali Toiteallikas x2 (PS613) režiimi parameetrid (h-parameetrid) ÜB- ja ÜE-ühenduses, võrrelda erinevate ühen- Milliampermeeter x2 (M104) duste puhul transistorastme olulisemaid Voltmeeter x2 (PSY) parameetreid. KT361E Pc =150 mW (t a=35 C) U CER 35V
5. Lõpprõhk süstlas P1= 137,5 kPa (mõõtes) 6. Arvutades: P0V1 = P1V2 P0V1/V2 = P1 P1 = 103400*0.00002/0.000015 = 137,8 kPa 7. Hõõrdejõud kolbi ja süstla vahel Fh=(P1-P0)S Fh=(137,8-103,4)*0.000314=10,6N 8. Fh otsese mõõtmise põhjal Fh=13N Järeldus: Tulemused võivad erineda, sest õhk imbub tihendist läbi. Hõõglambi valgusviljakuse määramine 1. Töövahendid: juhtmed, lamp, voltmeeter, ampermeeter, valgussensor, luksmeeter, reostaat, alaldi, lüliti. 2. Katse joonis: 3. Töö käik: a) Lambi andmed: Un = 6,3V In = 0,3 A b) Anname lambile nimipinge ja mõõdame voolutugevuse I = 0,25V c) Arvutame võimsuse P=UnI P=1,575W d) Mõõdame valgustiheduse E kaugusel r = 5cm = 0.05m Mõõtmise suund Põleva lambi E(lx) Kustunud lambi E(lx) Lambi E(lx) Hõõgniidi suunas
kokkupuutel keevitatava esemega (lühis!) ei kujune vool lubamatult suureks. 11 6. Praktiline osa: Võõrergutusega alalisvoolugeneraatori karakteristikute määramine. 6.1. Töö eesmärk Võõrergutusega alalisvoolugeneraatori karakteristikute määramine. 6.2. Töövahendid 1) alalisvoolugeneraator 2) pingeallikas ergutusmähise toitmiseks 3) reostaat ergutusvoolu reguleerimiseks 4) reostaat ankru- e koormusvoolu reguleerimiseks 5) ampermeeter ergutusvoolu mõõtmiseks 6) ampermeeter ankru- e koormusvoolu mõõtmiseks 7) voltmeeter klemmipinge mõõtmiseks 8) generaatorit käivitav asünkroonmootor, täidab turbiini või mootori rolli 9) ühendusjuhtmed. 6.3. Töö käik Tutvuge antud generaatori ehitusega: Ue otsige üles ike, induktori poolused ja
pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus: RS ρ= l Siin R on elektrijuhi takistus, S on juhi ristlõikepindala, l on juhi pikkus. Kui võtame valemis S = 1 ja l = 1, saamegi ρ = R. l R= ρ S l – juhi pikkus, S – selle ristlõikepindala, ρ – eritakistus. Eritakistuse ühikuteks on 1 Ω∙ mm 2 1 ja m 1 Ω∙ m . Takisti. Reostaat. Voolutugevuse reguleerimine Takisti on kindla, teadaoleva takistusega elektrijuht. Takisti takistus on tavaliselt palju suurem kui ühendusjuhtmete takistus. Olenevalt sellest, milliste omadustega vooluringi soovitakse saada, lülitatakse sellesse erineva suurusega takisteid. Takistite takistuse suurus on väga varieeruv, ulatudes oomi murdosast kuni miljoni oomini. Reguleeritava takistusega takistit nimetatakse reostaadiks.
poehind~30 eurot. Ahti Pent 2012 Tallinna Reaalkool Kavandamine Mõtlesin läbi kinnitamise seinale ja ventilatsioonitoruga ühendamise. Materjalidest oli vaja veel suuri kruve Ø 5 x 90 mm umbes 10 tk hind 7 eurot Ø10 mm keermelatti 400mm(3 eurot), 4seibi ja mutrit Ø10mm poldile (2 eurot), ning 2 betooniankurtüüblit Ø10mm poldile (4 eurot) ja 30 kruvi Ø 3 x 20 mm (1 euro), Reostaat lüliti ~30 eurot , 2 meetrit Ø1,5 mm 3 juhtmelist kaablit. (1 euro), Sissepaigalatavad halogeenlaternad ~50 eurot Eeldatav eelarve - ~300 eurot arvestatud juurde ettenägematud materjalid. Ahti Pent 2012 Tallinna Reaalkool Kavandamine · Mõõtsin ära pliidi et leida kubu raami mõõtmed · Mõõtsin välja raami asukoha kõrguse, et pead ei lööks ära et leida ka kui suur tule kubu ise
ja vooluallika elektromotoorjõu korral on nii kasutegur kui ka kasulik võimsus suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Elementide patarei 1 , 2 sisetakistuse kunstlikuks suurendamiseks on nendega järjestikku lülitatud reostaat R1 ja R2 välises vooluahelas on ette nähtud voolu tugevuse sujuvaks muutmiseks laias piirkonnas. Reostaatide liugtakistid asetage nii, et r oleks maksimaalne ja R1, R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasise katse käigus aga jätke reostaadi r liugkontakti asend muutumatuks . 6. Vähendage reostaatide R1 ja R2 abil voolutugevust ahelas 5 mA kaupa kuni voolutugevuseni
2)distantsülekandeseadmed-signaal mõõtmiskohast viiakse täiturseadmeni. 3)täiturseadmed-saadud signaali põhjal korrigeerivad tegevust. Andurid:kõige levinumad andurid töötavad elektritakistuse-,mahtuvuse või induktiivsuse muutumise teel või neis tekitatakse elektromotoorjõud mehaanilise,akustilise,soojuse,magneetilise või optilise mõjutuse tõttu.(generaatorandurid) Reostaatandur:tema üheks elemendiks on voolualas olev reostaat. Selle muutusi reguleerib galvanometer. Kasut bensiininäidukul. Joonis1, Joonis2 Tensoandur reageerib rõhule;õhuke paberileht, mille peal on eenikesed vaskjuhtmed. Kui rõhuda peale, siis takistus muutub. Saab ära kasutada rõhu muutust. 1)õhuke paber,2)ühendusjuhtmed,3)peenikesed vaskjuhtmed.Joonis3 Induktiivandurid:toimub induktiivsuse muutmine. Kui me muudame magnetahela õhuvahet, siis sellega muutub induktiivsus ja muutub ka induktiivne takistus
juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I = U/R. Voolutugevus = Pinge/ takistus. I=A R=oom U= V 35. Millest sõltub juhi takistus ja kuidas? Juhi takistus sõltub juhi materjalist. Takistuse sõltumist materjalist arvestab eritakistus. 36. Mis on eritakistus? Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. 37. Mis on takistus? Takistus on aine võime avaldada vastupanu elektrivoolu liikumisele. 38. Mis on reostaat? Juht, mille takistuse suurus on muudetav. 39. Voolu töö. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge juhti läbiva voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega. A=Uit , A=J U= V I= A t=s 40. Joule'i-Lenzi seadus. Elektrivoolu toimel juhist eralduv soojushulk on võrdne voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja selleks kulunud aja korrutisega. Q=I2Rt 41. Mis on voolu võimsus
Vooluallika kasutegur 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku vimsuse ja kasuteguri määramine sltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Vooluallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaat. 3. Töö teoreetilised alused. Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud vooluallika elektromotoorjõu (emj - ) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus
37. Lambi ühendamisel patareiga, mille elektromotoorjõud on 1,5V, oli voolutugevus 0,2A. Leia kõrvaljõudude poolt patareis 1 minuti jooksul tehtud töö. Leia kõrvaljõudude poolt patareis 1 minuti jooksul tehtud töö. 38. Vooluallikaga, mille elektromotoorjõud (emj) on 12V ja sisetakistus 1, ühendati 38. Vooluallikaga, mille elektromotoorjõud (emj) on 12V ja sisetakistus 1, ühendati reostaat takistusega 5. Leia voolutugevus ahelas ja vooluallika klemmipinge. reostaat takistusega 5. Leia voolutugevus ahelas ja vooluallika klemmipinge. 39. Hõõglamp ühendati patareiga, mille emj on 4,5V. Lambi klemmidega ühendatud 39. Hõõglamp ühendati patareiga, mille emj on 4,5V. Lambi klemmidega ühendatud
See on mutrivõti mille ühes otsas on lehtvõti ja teises otsas silmusvõti. Tellitav võti Tellitav võti ehk tellitav mutrivõti ehk patentvõti on mutrivõti, mille suurust saab liikuva põse nihutamisega muuta vastavalt keeratava mutrisuurusele. Akutrell Akutrell on väikese võimsusega elektritrell, mis kasutatakse juhtudel, kui tööriista ühendamine juhtme abil elektrivõrku on tülikas või ohtlik. Akutrelli käivitamiseks kasutatakse reostaat- või transistorilülitit, mistõttu padruni pöörlemise kiirus sõltub nupplüliti päästiku vajutamise sügavusest. Toitmiseks kasutatakse elektriakut Tangid Tangid on kahest, vastassuunas liikuvast, liigendiga ühendatud poolest koosnev tööriist, mida kasutatakse esemete haaramiseks, hoidmiseks, painutamiseks, lõikamiseks ja teisaldamiseks. Tuntakse näpitstange, lametange, pikkmokktange, naelatange, ümartange, torutange, kruustange, needitange ja teisi. Ka kullinokad on tangid.
valmistatakse mitte magneetilisest materjalist. Harjad kinnitatakse teatavas asendis. Kus rektiivne EMJ täielik kompnsatsioon vastab mingisugusele keskmisele masina töö kestval talitusel. 25. Võõrergutusega alalisvoolugeneraator (lk 88) (joonis 5.3) Ergutusahelasse ühendatud reostaat annab võima-luse ergutusvoolu ja masina põhimagnetvoo reguleerimisks. Ergutusmähist toidetakse alalis-vooluallikast, mida sel juhul nim. ergutiks.
5 Juhtide rööpühendus jadaühenduse näidisülesanne, joonis 3. 7 Rööpühenduse seaduspärasused, rööpühenduse näidisülesanne. JUHTIDE JADAÜHENDUS -2- Ühes ja samas vooluringis võib korraga olla mitu elektri tarvitit. Näiteks laevalgustis võib samaaegselt põleda mitu lampi; reguleerimaks voolutugevust mingis elektriseadmes, on koos seadmega vooluringi ühendatud ka reostaat jne. Joonis 1. Kaks ühesugust jadamisis ühendatud lampi põlevad ühesuguse heledusega . Juhte võib ühendada mitmeti, kuid kõikide ühendusviiside korral on mingi osa juhtidest alati ühendatud kas jadamisi või rööbiti. Jadaühendus ja rööpühendus on juhtide kaks ühendusviisi. Jada- ehk järjestikühenduse korral on juhid ühendatud omavahel järgemööda nagu
Mis määrab ära voolutugevuse? I = t U= q N n= I =-enSv V Orbiit v = 106 Soojus vt=105 Voolukiirus v = 10-6 Voolutugevus sõltub ainest, pingest ja voolutugevusel Galvaanielemendi sees on keemiline element. U OHMI SEADUS I= R Pinges iseloomustab vooluallikat. TAKISTUS R = 1 (oom) Takisti on kindla väärtusega takistus Reostaat on muudetava väärtusega takistus Millest takistus tuleb, millest sõltub? ( ROO)l R= S Poolelektrikutes ja dielektrikus takistus väheneb temperatuuri tõustes Elektrimõõte riistad on Galvanomeetrid Ideaalse ampermeetri takistus on 0 Vooluringil on lüliti, vooluallikas, tarbija ja juhtmed. Galvanomeetri pannakse juurde rööbiti takisti ehk sunt Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmatu Mis on elektrivoolu toime?
ei lange kokku. Kui kasulik võimsus on maksimaalne (Rm=r), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m. 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Elementide patarei 1 , 2 sisetakistuse kunstlikuks suurendamiseks on nendega järjestikku lülitatud reostaat R1 ja R2 välises vooluahelas on ette nähtud voolu tugevuse sujuvaks muutmiseks laias piirkonnas. Reostaatide liugtakistid asetage nii, et r oleks maksimaalne ja R1, R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasise katse käigus aga jätke reostaadi r liugkontakti asend muutumatuks. 6. Vähendage reostaatide R1 ja R2 abil voolutugevust ahelas 5 mA kaupa kuni
Ergutusmähise töö on magnetvälja tekitamine. Alalisvoolumasinad on kallid ning nõuavad palju hooldust (kõik pinnad peavad olema puhtad, peab hoolduse käigus harju kontrollima ning ka vedru survet jne). Mootori korpus on valmistatud terasest. Alalisvoolumootoreid ilma reostaadita ankrumähisega mootoris käivitada ei tohi. Alalisvoolumootorite käivitamiseaeg on tunduvalt pikem, seega tuleb ette panna suure takistusega reostaat, kuna tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem. Käivitusvoolu kordsus võib maksimaalselt olla kaks korda suurem nimivoolust, peale käivitamist reostaadi takistust vähendatakse kuni 0-ni. Kiirust on võimalik muuta suurtes piirides (0...8 korda). Suurema kiiruse saamiseks tuleb voolu vähendada, mis läbib ergutusmähist. Alalisvoolumootorit ei tohi tühikäigul käia lasta, mida suurem on võimsus, seda suurem on ka kasutegur.
isolatsiooni pôlemise lôhna, suurenenud müra vôi vibratsiooniga - Vältige vedelike sattumist trellile - Ärge maandage trelli - Tööde lôpetamisel eemaldage pistik vooluvôrgust - Löökreiimis trelliga on sanitaarnormide järgi lubatud töötada kuni 20 min. päevas. Ettevalmistamine tööks : Kontrollige kôikide detailide kinnitust ja trelli tööd tühikäigul. Töötamine trelliga : Enne tööd löökrezhiimis vôi suurte puuridega puurimist (7...30 mm) seadke lüliti reostaat maksimaalsesse "+" asendisse - löökrezhiimis puurige lühiajaliselt: 20 sekundit tööd, 60 sekundit vaheaega - töötamine löögirezhiimis reversasendis on rangelt keelatud - töö hôlbustamiseks kasutage abikäepidet, kinnitades selle reduktori ümbrisele - 4 mm varrast kasutage puurimissügavuse fikseerimise abivahendina. Hoidmine: Trelli hoidke kuivas, tuulutatavas ruumis temperatuuril mitte alla +5o C.
m2 = 2,75* 10 -8 Ωm Järeldus: Ühe suuruse voolutugevuse juures muutes traadi pikkusi, muutuvad traadi pikkuste suurenedes ka pinge ning takistus suuremaks. 3. VOOLUALLIKA KASUTEGUR. 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku vōimsuse ja kasuteguri määramine sōltuvalt voolutugevusest ning välis-ja sisetakistuse suhtest. 2.Töövahendid. Vooluallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaat. 3.Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi vōib vaadata koosnevana kolmest osast: - vooluallikast - ühendusjuhtmetest - tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjōu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega.Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii,et nende takistus on tühiselt väike,vōrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis vōib
Andmed Lahendus L=30 cm I=U/R-U=I*R S=1,5mm2 R= Q*L/S m.e?2,5*10 -8*m siis U= I*qnel/S I= 10A U=? U=10A*2,5*10 -8*m*0,3m/1,5*10 -6 m2=5*10-2V Vooluahela osade ühendusviisid Vooluahela üksikosad ühendatakse omavahel sõltuvalt voolu jagunemisel (hargnemise) vajadusest kas : -jada e järjestikühenduses ( elektrilised kuuseküünlad , lülitid , ampermeeter , reostaat jt ) või -rööp-e paralleelühenduses (enamus elektrilisi lihttarviteid , voltmeeter jt ) või Sega- e liitühenduses ( keerukate tavitite , eelkõige elektroonikaseadmete koostisosad ) Lihttarvitite peamise ühendusviisi , rööpühenduse korral on iga tarviti vooluallikaga ( või vooluvõrguga ) otseühenduses (=moodustab voolahela omaette haru ) . Rööpühendus tagab voolu tarbimisel ja jagunemisel järgmised eelised : 1) Võimaldab iga üksiku tarviti või ka tarvitite
11). Üks õhupilu lisapooluse ja ankru vahel ja lisapooluse ja ikke vahel. Viimane õhupilu valmistatakse mitte magneetilisest materjalist. Harjad kinnitatakse teatavas asendis. Kus rektiivne EMJ täielik kompnsatsioon vastab mingisugusele keskmisele masina töö kestval talitusel. Võõrergutusega alalisvoolugeneraator (joonis 5.3) Ergutusahelasse ühendatud reostaat annab võima-luse ergutusvoolu ja masina põhimagnetvoo reguleerimisks. Ergutusmähist toidetakse alalis- vooluallikast, mida sel juhul nim. ergutiks. Tühijooksukarakteristik (joonis 5.3b) Saavutanud nimikiiruse ja hoides seda katse lõpuni
Suurtel sagedustel piirab pinge suurendamist alalisvoolu vahelüli pinge suurim väärtus. 47. Kas õppimine soodustab leiutamist? Kahe otsaga asi. Kui väiksem olin, siis nuputasin igasuguseid asju välja ja ehitasin LEGO - dest igasugust huvitavat jama. Praegu küll enam ei oskaks, mõtlen, et ei saa, see ei saa töötada. Samas, kas Priit oleks osanud sulgurreostaati teha, kui ta ei teaks, mis asi on reostaat? 48. Millal tekib mootoril lühistalitlus? Asünkroonmootori moment on võrdeline pinge ruuduga. St et kui mingil põhjusel toitevõrgus pinge langeb ja moodustab nimipingest näiteks vaid 70%, siis suudab mootor arendada vaid 0,7 x 0,7 = 0,49 ehk vähem kui pool arvutuslikust momendist. Küllalt suure tõenäosusega võib siis koormusmoment olla suurem kui vääratusmoment. Siis mootor vääratub kiirus väheneb nullini ning tekib sisuliselt lühistalitlus. 49
magnetvoo muutumist. 3. Nulljuhtme katkemine kolmefaasilises süsteemis Neutraaljuhtmesse ei tohi paigaldada kaitsmeid, lüliteid ega muid seadmeid, mis võimaldaks või põhjustaks katkestust neutraaljuhtmes. Kui süsteemis neutraaljuhti pole loob faasikatkestus sisuliselt ühefaasilise olukorra. ÜLESANNE: I1=200A I2=4A t=3s t2=? Q1=3 * 200A=600A t2=Q/S 600/4=150s= 2,5 min 6.1 Ohmi seadus vooluringi osa kohta Vooluringi all mõistetakse mingit tarvitit, mida sümboliseerib reostaat R. Kui jätta R muutumatuks ja suurendada pinget U mingi arv korda siis suureneb vool I sama arv korda. Järelilult on vool võrdeline pingega. Vool on ka pöördvõrdeline takistusega. Siit tulenebki Ohmi seadus vooluringi osa kohta: vool vooluringi mingis osas on võrdeline selle osa pingega ja pöördvõrdeline sama osa takistusega. I=U/R U=I*R ja R=U/I 2. Pöörisvoolud Mähise toitmisel vahelduvvooluga, mille tugevus ja suund pidevalt muutuvad, tekib südamikus vahelduv magnetvoog
elektrivälja tugevus, A töö, l nihe, potentsiaalide vahe. I voolutugevus, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus. F Lorentzi jõud, B magnetinduktsioon, nurk vooluga juhtme või pooli pinnanormaali ja magnetinduktsiooni vektori vahel, v laengu liikumise kiirus mõõteriistu: ampermeeter, voltmeeter, multimeeter joonistada vooluringi kasutades tingmärke (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator, induktiivpool) kirjeldada: mudeleid: elektrostaatiline väli, punktlaeng, juht, pooljuht, dielektrik, elektrivool, voolu magnetväli nähtuseid ja rakendusi: elektriline varjestamine, polarisatsioon, piesoelektriline efekt ja selle kasutamine kaaludes ning kellades, kondensaator, kondensaatori kasutamine, elektrivool erinevates keskkondades, vooluraam, elektrimootor, osakeste liikumine magnetväljas,
annaabi.ee 
