liikumine ühes suunas hüdroenergia toimel, vastassuunas aga välise jõu mõjul. Ühepoolse toimega silindri korral räägitakse ühest kolvi efektiivsest pindalast Sisemise piirajata ja piirajaga ühepoolse toimega silindrid Vedruga ühepoolse toimega silinder - Vedruga tagastuvaid ühepoolse toimega silindreid kasutatakse kohtades, kus puudub väline jõud kolvi viimiseks lähteasendisse. Vedru võib paikneda nii silindris kui ka väljaspool silindrit. Kuna vedruga saab Sisemise ja välise vedruga realiseerida vaid piiratud jõudu ja
Töö vahentid Kompressor pneumo jaoti 2/3 kinnine Voolu klapp Kaks rõhu kella Ühe poolene silinder Ühentus on kompressor selle taha on ühentadud pneuma jaotisse selle külge on pandus rõhu kell sealt edasi voolu klappi voolu klapist teisse rõhu kella ja sealt silindri silinder peab välja liikuma 4 s 5/2-õhu juhtimisega ja tagastus vedruga Õhuline loogiline element Kaks õhu jautit nuppuga Selleks et mõlemad käed oleks kinni Kolb peab liikuma võimalikult kiiresti edasi ja aeglaselt tagasi Kiir välja laske klapp Voolu klapp Kolm suru nuppu Välja laheb kas ühete või teist või koos Silindri kolb peab olema väljas täielikult ja siis peab olema nupp see muidu ei liiku Väla liikuv silindri kiirus peab olema võimalik rekullida Kahe poolse toimega silinder Voolu klapp Jaoti rullikuga VÕI ja JA element
Drosselid võivad olla nii reguleeritavad kui ka mitte reguleeritavad. [1.] Sele 2. Reguleeritav drossel (möödavooluklapiga) [1.] Tagasilöögiklapid on pneumaatikakomponendid, mis võimaldavad õhu liikumist ainult ühes suunas, liikumissuuna muutumisel vastupidiseks klapp sulgub ja suleb õhu läbi- voolu. Õhu teekonna sulgemine võib toimuda kuuliga, klapiga või membraaniga, kas tänu rõhuvahele või täiendava vedru abil. [1.] Sele 3. Vedruga tagasilöögiklapp [1.] Pneumaatilised taimerid kautatakse selleks et pneumoseadmetes oleks võimalik muuta seadme töö ajalisi parameetreid nagu ajalist viivitust, pneumosignaalide ajalisi parameetreid. Pneumaatiline taimer koosneb pneumojaotist (tavaliselt 3/2), mööda- vooluklapiga reguleeritavast drosselist ja väikesest suruõhu reservuaarist. Taimeri töö- diagrammi määrab ära pneumojaoti tüüp ja möödavooluklapi ühendamise viis. [1.]
Muud tähtsat teksti selle kohta : Tempo märgitakse helitöö algusesse vasakult noodijoonestiku kohale itaaliakeelsete terminitega. Alates 19. Sajandist kasutatakse ka emakeelseid sõnu. Tempo täpsemaks kindlaksmääramiseks kasutatakse austerlasde J. N. Mälzeli leiutatud metronoomi. See oli algselt kolmnurkse kujuga mehhaaniline seadeldis rütmiüksuste mõõtmiseks minutis. Vertikuaalselt asetseval skaalal metronoomi keskel on märgitud tempod ülalt alla kiirenevalt. Vedruga kellemehhanism paneb liikuma pendli, mida saadab kuuldav tiksumine.Pendlil on raskus, mille asukohta saab muut, ning sellest sõltuvalt metronoom tiksub kas kiiremini või aeglasemalt. Mida kõrgemal on pendlil olev raskus, seda aeglasemalt see tiksub. Tänapäeval kasutatakse erivena kujuga digitaalseid metronoome.
võimendada erinevaid parmupille Erinevalt tavalisest mänguvõttest, ei puutu hambad vastu raami Tulemuseks vaskse heliga parmupill Kahe keelega "Jawsaphone" Unikaalne vibraatoga kõla Vaiksem kui ühe keelega "Jawsaphone" Parmupill on kõlalehtri külge kinnitatud vedruga Jawsaphone videopildis http://www.youtube.com/watch?v=RymTCD Püssparmupill Pärineb Wisconsini osariigi (USA) "hodag'i" jahimeestelt Hodag on mütoloogiline loom Wisconsini folkloorist Kasutatud materjalid http://www.asza.com/ , 30.mai 2008 http://www.claytonbailey.com/index.htm, 30.mai 2008 Jawsaphone. http://www.youtube.com/watch?v=RymTCDUHgkY , 30. mai 2008 Tänan!
ülelaadimisõhu rõhu suurenemine, jääb mootori pöörlemissagedusest maha. Seetõttu uus, suurenenud küttekogus pole teatud aja jooksul tagatud normaalseks põlemiseks vajaliku koguse õhuga. Piiranguseade on hüdrauliline õhurõhu sülfoonandur, mis ühendatud nookuri 58 ja hoova 54 abil jõuservomootori kolvi varrega. Ülelaadimisõhk antakse vedruga sülfooni 51, mille põhi toimib klapile 59. Regulaatori survepoolest tuleb õli läbi filtri ja tagasilöögiklapi (joonisel pole näidatud) kolvi 48 peale, mille külge on kinnitatud reguleeritav nukk 47. Samaaegselt läbi drosselseadme 53 sattub õli ka kolvi 48 alla. Klapp 59 on pidevalt juhitav ja tagab pideva õli läbivoolu andurist. Drosselseade tagab teatud rõhulangu kolvi alumise ja ülemise poolte vahel, mis toimib kolvile 48
1) Vedru 2) Põikstabilisaator (valikuline) 3) Hoovastik 4) Puksid/kinnitused 5) Amortisaatorid 1.3. Vedru Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 1.3.1. vedru töö Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Koormatud sõiduk ilma vedruta Koormatud sõiduk koos vedruga 1.3.2 vedrude ja amortisaatorite koostöö Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: 1. püsivad rattad kontaktis teepinnaga 2
Toomas Tamre 23AR 09.06.08 ÕHK PIDURID Sissejuhatus Suruõhuga töötava Õhupiduri süsteem on natuke teistsugune pidurdus süsteem, seda kasutatakse enamasti rekadel ja see koosneb tavalisest pidurikettast või trummlist. Hüdraulilise vedeliku asemel kasutatakse selles süsteemis suruõhku. Enamustes rekades kasutatakse trummel piduriga süsteemi. Suruõhuga pidurid töötavad nii, et nad võtavad atmosfäärist õhku, suruvad selle kompressoris kokku ja hoiavad sead kõrg rõhu konteinerites umbes 120 PSI rõhu all mis on umbes 8.27 Bari. Kui on vaja pidurdada , siis juhitakse suruõhku kambrist õhk pidurites olevate silindriteni mis seejärel liigutab pidurite riistvara ( klotse ), et aeglustada või peadata sõiduk. Ehitus ja Tööpõhimõte Suruõhuga töötavad õhkpiduri süsteem on jagatud kahte osase: varustaja süsteem ja juht süsteem. Varustaja süsteem tootab õhku ja varustab...
При использовании цилиндров есть возможность монтажа оборудования, обладающего большой мощностью и небольшими габаритами. 2 Ühepoolse toimega hüdrosilindrid Цилиндры одностороннего действия Vedruta ühepoolse toimega silinder Цилиндр одностороннего действия без пружины Vedruga ühepoolse toimega silinder Цилиндр одностороннего действия с пружиной Kahepoolse toimega silindrid Цилиндры двухстороннего действия Kahepoolse toimega silindri korral toimub kolvi liikumine mõlemas suunas töövedeliku toimel. Цилиндр двухстороннего действия обуславливается
Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus,
4 toru 9 kere 5 vedru 10 liikumatu mõõtevarb 11 tsentreerseadis Siseindikaatori liikumatu mõõtevarb on keerme ja vastumutriga ühendatud liikumatult kerega. Mõõteriista komplektis on 3 mõõtevarba, millega saab mõõta erinevaid mõõtepiirkondi. Liikuv mõõtevarb on kangsüsteemi kaudu ühendatud indikaatoriga. Varb tuuakse tagasi algasendisse vedruga 5. Tsentreerseadis kujutab sümmeetrilist plaati, mis paikneb risti mõõtevarraste mõõtesihiga ja hoiab mõõtetelge pidevalt silindri läbimõõdul. Töö käik 1. Valisin sobiva liikumatu mõõtevarbi, keerasin selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatorit silindrisse asetades näitas indikaator ühte täispööret. Teatavasti kontrollitakse indikaatoreid just 10 jaotuse ulatuses teise pöörde
· Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on: · Sujuvalt paigalt võtt · Võimaldab käiguvahetust · Võimaldab seista paigal lühiajaliselt sisselülitatud käiguga ja töötava mootoriga · Lahutab mootori käigukastist lühiajaliselt. Hüdroajamiga ja taldrik vedruga siduri tööpõhimõte. Lk 19 ja 20 Kui juht on vabastanud pedaali siis taldrikvedru vlamellide survelaagi vahel on 2-3mm vahe mis tagabki siduripedaali vabakäigu. Kui vajutada siduripedaalile siis tõukur lükkab peasilindris kolbi mis on varustatud mansettidega selle eest tekitatatakse pidurivedelikule rõhk ning kuna vedelik kokku suruda ei lase surutakse vedelik läbi toru ja vooliku siduritöösilindrisse. Seal liigutab see kolbi. Kolb aga tõukur varrast ja siis kahvlit
Põltsamaa Ametikool Automaat käigukast A4 Mauno Piho Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaat käigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit 2. Automaatkäigukasti hüdraulika ( 2.1 Rõhuregulaator Rõhuregulaator ...
Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund poolis. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ehk: kommutaatorilesti on samapalju kui poolikülgi. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Selle järgi, kuidas on omavahel ühendatud masina ankru- ja ergutusmähis, liigitatakse alalisvoolumootorid a) sõltumatu ehk võõrergutusega masin, kus ankrumähist ja ergutusmähist toidetakse eraldi; sisuliselt on püsimagnetitega masin
o2 x 0 ja dt 2 mis kirjeldavad sumbumatut harmoonilist võnkumist. Töö käik. Mõõtmised Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist ja vedru jäikusest: a) Viie erineva massiga: mm l tt TT T2T2 kk ToT o N Nr. g cm s s s N/m s 1. 2. 3. 4. 5. b) Viie erineva vedruga: mm l tt TT T2T2 kk ToT o N Nr. g cm s s s N/m s 1. 2. 3. 4. 5. Arvutused Arvutan valemist (1) vedru jäikus k ja valemist (3) vedrupendli omavõnkeperiood T0 ning nende määramatused. Määran iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema määramatus
just see vedrutüüp. Kui sõidetakse autoga, mis on pidevalt koormatud, võib standardvedrud auto tagasillal asendada tugevdatud vedrudega. Need on tavavedrudest 30-40% jäigemad ja hoiavad auto tagaosa koormuse all paremini õigel kõrgusel. Kahe mainitud vedrutüübi omaduste kompromissina on Lesjöfors AB töötanud välja cargo-vedru, mida võib soovitada juhtudel kui koormatud autoga sõidetakse vaid aeg- ajalt. Tegemist on koormuse all progresseeruvalt käituva vedruga. Kui auto on tühi või kergelt koormatud, on kargo - vedru vaid 5% jäigem standardvedrust. Kui aga auto on täiskoormaga, saavutab kargo -vedru tugevdatud vedru jäikuse. kargo - vedrusid müüakse vaid paarikaupa. 1.2 Lehtvedrustus Lehed on paketi lehed erineva pikkusega, mis on valmistatud karastatud terasest ja ühendatud rihmaga. Kõige sagedamini variant peatamine keskosas pakett on paigaldatud
Joonis 1.1 Pneumojaotite näited: 1) pneumaatiline lõpulüliti, 2) rullikuga juhitav pneumojaoti, 3) kangiga juhitav pneumojaoti, 4) trossiga juhitav pneumojaoti, 5) elektriliselt juhitav pneumojaoti 5 2. PNEUMOJAOTITE ASENDID JA TINGMÄRGID 2.1. Pneumaatilised asendid Pneumojaotitel on kaks erinevat asendit, nullasend ning lähteasend. Nullasendiks nimetatakse (nt vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui jaoti ei ole rakendunud olekus. Lähteasendiks nimetatakse asendit, millesse liiguvad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumaatikaskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja millest algab seadme töötsükkel. Liiteid kujutatakse lähteasendist. Pneumojaoti sisemisi liiteid kujutatakse punkti kanalite ühenduskohas 2.2
Süst. kaitse(avariitõrjeautomaatika): koormusvähenduskaitse, koormustaastusautomaatika. 4. Elektromehaaniliste releede toimimispõhimõtted Ankrust ja ikkest koosnev magnetahel. Kontakti liikuv osa on meh. seotud ankruga, ankru asendi muutumise tulemusel kontakt sulgub või avaneb ja relee rakendub. Relee rakendub kui mähises läbiv vool tekitab magnetvoo, mis on suurem takistusmomendist (Mtöö>Mtak+Mhõõre). Tak. moment luuakse üldjuhul vedruga. 5. Mikroprotsessoripõhine releekaitse Nüüdisaegne releekaitse. Lisaks kaitsetoimingule on nende automaatika, andmehõive ja andmeedastus funktsioonid. Tulemuseks kohtterminalid. Enimlevinud on liigvoolu-, maalühiskaitse. 6. Mõõtetrafod (voolu-, pingetrafod. Mõõte-, kaitsetrafod). Erinevad magneetimiskõvera põhjal (mõõtetrafol on oluliselt järsem). Mõõtetrafo toimib vaid nimivoolu piirkonnas, kaitsetrafo ka suurema korral, aga täpsusklass on väiksem
kõrvaldamist valitud olekusse. lukustus, ventiilil puuduvad siibrit Tagasiliikumine toimub täiendava tsentreerivat vedrud või siibril on kolm juhttoimega. tööasendit. Ühest juhtimissilindrist piisab kui kahe asendiga ventiilis viiakse siiber lähteasendisse vedruga. Võimendusega siiberventiilid Võimendusega siiberventiile kasutatakse juhul kui on tegemist suurte hüdrauliliste võimsustega. Põhjuseks võimenduse kasutamisele on siibri juhtimiseks
Mehaanilised andurid. Mehaaniline andur on automaatsüsteemi element, mis muundab kontrollitava suuruse (rõhu, temperatuuri, nivoo, pöörlemissageduse, kiiruse) tahke keha, vedeliku või gaasi mehaaniliseks liikumiseks või jõuks. Mehaanilised andurid rõhu ja rõhulangu mõõtmiseks. Laevajõuseadmetes on vajadus mõõta rõhku väga suure diapasoonis. Mehaanilisteks rõhuandurite tajuriteks on elastsed elemendid, mis tasakaalustatakse vedruga. Väikeste rõhkude mõõtmiseks kasutatakse lamedaid elastseid ja jäiku membraane (joonis 0.2.21). Elastsed membraanid valmistatakse armeeritud kummist või plastmassist, jäigad roostevabast terasest või berüllpronksist. Jäikade membraanide puuduseks on nende vähene läbipaindeulatus ja seega ka mõõtediapasoon. Diapasooni suurendamiseks tehakse membraanid gofreeritutena Mõõdetud rõhk muundatakse membraantajuriga jõuks:
tagant või kohe, kui mingil põhjusel on seade olnud avatud (näiteks purunemisel liiklusõnnetuses). 2.12 Reguleerklapp 20 Temperatuuri hoidev reguleerklapp asub vahepaagi ja aurusti vahel. Ülesanne Klapp eraldab seadme ülem- ja alamrõhupoolt ning annustab (aurusti määratud temperatuuri hoidmiseks) vajalikul hulgal külmutusainet alamrõhupoolele. Töökirjeldus Reguleerklapi (ingl. lühend T.X.V) keres asub diafragma ja vedruga juhitav klapp. Diafragmakambrisse tulevad temperatuuriandmed aurusti manomeetriliselt tajurilt, nn termoballoonilt, peene ühendustoru kaudu. Külmutusaine annustamisega * hoitakse aurusti pinna temperatuur (0...2)0C piires, suurendades-vähendades annust sõltuvalt soovitavast siseõhu temperatuurist (jahutustõhususest) * hoitakse ära nii suure külmutusainekoguse sattumine aurustisse, et
tagant või kohe, kui mingil põhjusel on seade olnud avatud (näiteks purunemisel liiklusõnnetuses). 2.12 Reguleerklapp Temperatuuri hoidev reguleerklapp asub vahepaagi ja aurusti vahel. Ülesanne Klapp eraldab seadme ülem- ja alamrõhupoolt ning annustab (aurusti määratud temperatuuri hoidmiseks) vajalikul hulgal külmutusainet alamrõhupoolele. Töökirjeldus Reguleerklapi (ingl. lühend T.X.V) keres asub diafragma ja vedruga juhitav klapp. Diafragmakambrisse tulevad temperatuuriandmed aurusti manomeetriliselt tajurilt, nn termoballoonilt, peene ühendustoru kaudu. Külmutusaine annustamisega * hoitakse aurusti pinna temperatuur (0...2)0C piires, suurendades-vähendades annust sõltuvalt soovitavast siseõhu temperatuurist (jahutustõhususest) * hoitakse ära nii suure külmutusainekoguse sattumine aurustisse, et
kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 1.3.1. Kuidas vedru töötab? Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Koormatud sõiduk Koormatud sõiduk ilma vedruta koos vedruga 1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: Ilma amortisaatoriteta sõiduk 1
vähenemist. Seepärast vool ei vähene hetkeliselt vaid eksponentsiaalselt, nagu näha järgneval joonisel. Ahela katkestamise hetkel on lüliti kontaktide vahel pinge U + eL , mis võib mitmekordselt ületada toiteallika pinge. Seetõttu võib lüliti kontaktide vahel tekkida kaarleek, mis ioniseerib õhu ja võimaldab pärast kontaktide avanemist voolu kestmist veel mõne hetke. Sädelemine või kaarleek kahjustab lüliti kontakte. Seepärast on mehaanilised lülitid enamasti varustatud vedruga, mis väljalülitamisel kiirendab kontaktide eemaldumist. Mistahes pooli induktiivsus sõltub tema kujust ja on võrdeline keerdude arvu ruuduga. Pooli põhilisteks tunnussuurusteks on aktiivtakistus R ja induktiivsus L. 60 4.9 Magnetvälja energia Magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elektrienergiat ja vastupidi: kadumisel indutseerib magnetväli elektromotoorjõu ja voolu, see tähendab, et magnetvälja energia muundub elektrienergiaks.
vähenemist. Seepärast vool ei vähene hetkeliselt vaid eksponentsiaalselt, nagu näha järgneval joonisel. Ahela katkestamise hetkel on lüliti kontaktide vahel pinge U + eL , mis võib mitmekordselt ületada toiteallika pinge. Seetõttu võib lüliti kontaktide vahel tekkida kaarleek, mis ioniseerib õhu ja võimaldab pärast kontaktide avanemist voolu kestmist veel mõne hetke. Sädelemine või kaarleek kahjustab lüliti kontakte. Seepärast on mehaanilised lülitid enamasti varustatud vedruga, mis väljalülitamisel kiirendab kontaktide eemaldumist. Mistahes pooli induktiivsus sõltub tema kujust ja on võrdeline keerdude arvu ruuduga. Pooli põhilisteks tunnussuurusteks on aktiivtakistus R ja induktiivsus L. 60 4.9 Magnetvälja energia Magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elektrienergiat ja vastupidi: kadumisel indutseerib magnetväli elektromotoorjõu ja voolu, see tähendab, et magnetvälja energia muundub elektrienergiaks.
Kaitseklapp-ette nähtud, et kaitsta torustikku purunemise eest.Töö printsiip:Taldrik on surutud sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade,kui rõhk torustikus ületab 10-20 töörõhust surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb.Peale osa koonukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90% töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reduktsiooniga(rõhu paigal hoidmine mingi kindlal rõhul) Kolb reduktsiooniklapp Membraan reduktsioonklapp Trosseli klapp-ülessandeks läbi tema voolava keskkonna rõhu vähendamine.Taldrik on kinnitatud spingli külge,
Ülevaade automaatkäigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: A) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid, B) elektrimehaanilise käiguvahetusega käigukastid C) hüdroaulise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. CVT variaatorkastidel (Continuously variable transmission) muutub ümber sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisel võimaldab selline ülekanne mootoril töötada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrab vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub variaatoriga, elektroonilise juhtploki poolt juhtava hüdrosõime vahendusel. Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel. CVT variaatorkastid põhikomponendiks on kettvariaator. Variaatoreid on toodetud nii vedavatena kui ka...
pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Trummelpidur osadena 3 Trummelpidur Mootori võllile kinnitatud pöörlev ketas 1, mis vedruga 2 surutakse vastu ketast 4, 2. Ketaspidurid mille külge on kinnitatud elektromagnetid 3. Elektromagneteid nagu ka liuguritena 1.1 Pidurimehhanism töötavaid tikkpolte 5 on kolm, nad on 1.2 Põhiosad paigutatud sümmeetriliselt teineteise suhtes 120 nurgakraadise nihkega. Ketas 4 saab vabalt liikuda liuguritel. Elektromagnetite
takistus kulutab ära õõtsumise energia. Enamasti kasutatakse autodel kahepoolse töötamisega teleskoopamordisaatoreid, mis summutavad vedrude võnkumist nii teljele lähenemisek kui ka sellest eemaldumisel. Amordisaator koosneb silindrilisest reservuaarist ja sellese asetatud silindrist, kolvis ning kolvivarrest. Kolvivars on liikumatult kinnitatud amordisaatori kaane külge, ,mis omakorda on õhendatud raami kanduriga. Varre küljes on kolb, milles on möödavooluklapp ja vedruga tagasilöögiklapp. Silindri ülaosas on reservuaari ja kolvivarda tihendid ja reservuaari mutter. Kui auto rattad veerevad mõnele teepinna kühmule, läheneb telg raamile ja amordisaatori kolb liigub allapoole. Kolvialuses ruumis tekkiva hõrenduse mõjul möödavooluklapp avaneb ja voolab väljaspool kolbi olevate avade kaudu kolvipealsesse ruumi. Seejuures ei saa kogu kolvi all olev vedelik
43. Homogeniseerimisprintsiip Rasvakuulikesed peenestatakse toote järsu liikumiskiiruse muutuse mõjul ühtlase läbimõõduga osakesteks. Nn rasvakuulide pihustamine. 44. Klapphomogenisaatorite põhisõlmed: Toode imetakse läbi imiklappide silidritesse, nii antakse talle järjestikkuselt silindreid läbides surve vähemalt 20 MPa, edasi liigib toode läbi surveklappide survekollektorisse ning siit 1 või 2 astmelisse homogeniseerimissõlme: kooniline või astmeline klapp ja vedruga vastureguleeritav kruvi. Klapi pilu on max 0,1 mm. Pilus voolu ristlõike vähenemise tõttu suureneb voolu kiirus üle 100 korra ja rõhk läheneb vaakumini, tootes tekivad õhumullid, mis rõhu uuesti kasvades purunevad. 45. Kaheastmeline homogeniseerimissõlmel on järjest kaks reguleeritavat klapi ja klapisadula vahelist pilu. Homogeniseerimine on efektiivsem. 4
seatakse silindrikaanes oleva lõõtsklapiga, klapp mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi mille rõhk mõjutab kaldketta kaldenurka. 31. Kui rõhk imipoolel tõuseb surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb ühendades karteri imipoolega, seal muidu valitsev tüüsi kaudu ülekanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kaheltpoolt mõjuvate uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. 32. Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toime pandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. 33. Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit pingestamatta solenoidikorral on kompressori tootlikus vaid 2% maksimaalsest. 34. Kompressori võllil on rootor mille piludes vabalt liikuvad plaatiad siibrid moodustavad staatori kõvera sisepinnaga mitu töökambrit
õhukogur hakkab juba katusest kõrgemale ulatuma, kolmandaks, automootorid on harva boosti all, neljandaks, jahutusvee süsteemi keerukus. Võistlusklassides on vahejahutid aga keelatud, iseasi palju neist metanooli ja nitrometaani puhul ka kasu oleks. Kuna bloweris on ligikaudu mootori töömahule vastav kütusesegu, siis selle lõhkemisel võivad olla tagajärjed. Nende leevendamiseks on tänavakompressorites vedruga heitklapid, mis avanevad ülerõhu korral, võistlustel aga on sageli nõutav sisselaskekollektori esiseinas olev kaitseplaat (burst panel), mis lendab eest kui kompressor plahvatada suvatseb. Kompressoririhmurattaid on kolme tüüpi: esiteks "1/2 pitch", neljakandiliste hammastega, lahjematele tänavamootoritele. Seejärel "8 mm", mis on 40% tugevam, ümarate hammastega, mõeldud 871 ja suurema bloweriga karmimatele mootoritele
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT KÖÖGIS KASUTATAVAD GARNEERIMISTÖÖVAHENDID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Erivahendid 3.Sõelad ja kurnad 4.Liha ja linnuliha käsitsemise tarvikud 5.Kala ja mereandide käsitsemise tarvikud 6.Puu-ja köögiviljade käsitsemise tarvikud 7.Kokkuvõte Sissejuhatus Referaat, mille koostasin põhineb köögis kasutusel olevatest garneerimisvahenditest. Tõin välja erinevaid vahendeid, mida saab kasutada mitmete toiduainete puhul. Meeld...
3. Reduktsiooniklapid 4. Sulgurklapid 5. Taimerid 6. Rõhutundlikud elemendid 7. Sammjuhtimismoodulid 8. jne. 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda pneumotorustikes. 6.2.1 Pneumojaotite tingmärgid Pneumoskeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles ei kajastu pnumojaoti ehitus, vaid ainult nende poolt täidetav funktsioon. Nullasendiks nimetatakse (nt. vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumojaoti ei ole rakendunud olekus. Lähteasendiks nimetatakse asendit, millisesse liiguvad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumoskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja millest algab pneumoseadme töötsükkel. 57 6.2.2 Pneumojaoti avade tähistus Selleks, et määratleda pneumojaoti avasid, kasutatakse järgnevaid avade
3. Reduktsiooniklapid 4. Sulgurklapid 5. Taimerid 6. Rõhutundlikud elemendid 7. Sammjuhtimismoodulid 8. jne. 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda pneumotorustikes. 6.2.1 Pneumojaotite tingmärgid Pneumoskeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles ei kajastu pnumojaoti ehitus, vaid ainult nende poolt täidetav funktsioon. Nullasendiks nimetatakse (nt. vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumojaoti ei ole rakendunud olekus. Lähteasendiks nimetatakse asendit, millisesse liiguvad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumoskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja millest algab pneumoseadme töötsükkel. 57 6.2.2 Pneumojaoti avade tähistus Selleks, et määratleda pneumojaoti avasid, kasutatakse järgnevaid avade
Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise* juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend,
pressitakse puksid. Keeruline lahti ja kokku monteerida. Roomikulülid võivad olla nii valatud kui stantsitud. Tähtratas (veoratas) kerib temale rakendatud jõu mõjul roomikut tugirullide alla. Tähtratas on valmistatud hambulise või hammasvööga pöiana ja on lindiga tapphambumises. Roomiku ja pinnase vahel tekib veojõud, mis sunnib tugirulle mööda linte veerema. Kanderullid vähendavad roomiku läbiripet ja ei lase teda kõrvale veereda. Juhtratas koos vedruga võimaldab roomiku kujul muutuda takistuse ületamisel. Juhtratas on ühenduses pingutusseadisega. Pingutusseadis on vajalik roomiku pinguse taastamiseks, sest lülide kulumise tõttu muutub roomik pikemaks. Reguleerimisviisilt eristatakse mehhaanilisi ja hüdraulilisi pingutusseadiseid. Kasutatakse vänt- (b) või liugpingutusseadist (a). Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja
koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. 122 Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund poolis. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ehk: kommutaatorilesti on samapalju kui poolikülgi. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Selle järgi, kuidas on omavahel ühendatud masina ankru- ja ergutusmähis, liigitatakse alalisvoolu- mootorid a) sõltumatu ehk võõrergutusega masin, kus ankrumähist ja ergutusmähist toidetakse
koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. 122 Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund poolis. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ehk: kommutaatorilesti on samapalju kui poolikülgi. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Selle järgi, kuidas on omavahel ühendatud masina ankru- ja ergutusmähis, liigitatakse alalisvoolu- mootorid a) sõltumatu ehk võõrergutusega masin, kus ankrumähist ja ergutusmähist toidetakse
Puksid koos sõrmedega käivad vastavatesse avadesse. Nukksidurid Koosnevad kahest poolest, mille laugpindadel on nukikujulised kõrgendid. Siduri sisselülitamisel haakuvad kõrgendid moodustades jäiga sidestuse. Hõõrdsidurid On võllide sujuvaks ühendmaiseks koormuse all. Pöördemoment kantakse üle siduri tööpindade vaheliste hõõrdejõudude toimel. Hõõrdejõudude suurendamiseks on üks ketas enamasti friktsioon kattega. Siduri tööpinnad surutakse ühe või mitme vedruga teineteise vastu. Lülitamise algmomendil sidur libiseb ja veetav võll hakkab sujuvalt ilma löökideta pöörlemma. Kui sidur on sidestanud siis libisemist enam pole ja mõlemad võllid pöörlevad ühesuguse sagedusega. Ülekoormamisel hakkab sidur libisema ja hoiab ära masina purunemise. Nukk-kaitse sidur Kasutatakse kõigerohkem põllutöö masinatel ehituselt on sarnased nukk siduriga. Erinevus on
SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................... 1 sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1 II maailmasõjast pärit lahingumoon eestis...............................................................................4 2 II maailmasõja-aegsete lõhkekehade lühitutvustus..................................................................6 2.1 Käsigranaadid....................................................................................................................6 2.2 Miinipildujate miinid........................................................................................................ 8 2.3 Maamiinid................................................................................................................
Aivar Johanson Elekterkeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Kaitsevahendid 5 Keevisliidete tüübid 6 Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed ...
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende proj...
Selle päritolu on ähmane. Hiinlased kasutasid ka vesirattaga käitavat kella juures regulaatorit(1088 a.). Euroopas kirjeldas Villard de Honnecourt 1250. a. paiku algelist regulaatorit, mis võimaldas inglikujul alati käega Päikesele osutada, see sarnanes aga vähe spindelregulaatoriga. Juba 13. saj. Võis mehaanilisi kelli olla, kuna tähistus veekelladega ühesugune, pole võimalik selgust tuua. Varasemad kindlamad andmed spindelregulaatoritega mehaaniliste kellade kohta on 1340. aastast. Vedruga käitavad kellad ilmusid 1450. aastaks. Enne sajandi lõppu võeti kasutusele nüüdisaja tasku- ja käekelladest tublisti suuremad kantavad kellad. Need nõudsid täpsemat tööd kui ühegi varasema masina ehitamine. On öeldud: nüüdisaegne masinaehitus on sündinud kellassepa meisterlikkuse ja veskiehitaja oskuste armastusabielust. Kronomeeter Merekaubanduse kasvu tõttu tekkis vajadus täpsemate navigat-sioonivõtete järele. Laiust sai
tikkpoltidega. Torufiltrid on ümbritsetud silindrililise võrkelemendiga. Juhul kui mõni toruelement peaks purunema, filtreerib õli välimine element. Sel juhul annab diferentsiaalrõhu mõõdik alarmi ning filter tuleb lülitada ümber ühe poole peale. Sette eemaldamiseks filtrist on all kraan ja õhku eraldatakse ülevalt ventilatsiooniventiili kaudu (ventialtsioonikork). Mõlemad filtrid on varustatud diferentsiaalrõhumõõdikutega. Mõõdiku sees on plunžer, mis on vedruga surutud ühele poole. Üks plunžeri pool on ühendatud sissetuleva õli poolega ja teine on ühendatud väljuva õli poolega. Rõhkude vahe tõusul surutakse plunžer järjest rohkem ühele poole. Plunžer oma liikumisega mõjutab magneetiliselt näituri ketast. Kui rõhk tõuseb üle normi, siis tuleb esile punase segmendi liikumine näidikule. Kui rõhk tõuseb kriitilise piirini, aktiveeritakse häiresignaal. Iga peamasina jaoks on üks õliseparaator
Juhul, kui hüdropump töötab on süsteemis vedelik surve all kogu süsteemis. 97. Hüdrosilindrite tüübid ja liigid Tüübid: · Ühepoolse toimega hüdrosilindrid · Kahepoolse toimega silindrid · Erikonstruktsiooniga silindrid · Amortisaatoritega hüdrosilindrid Liigid: 1. Sisemise piirajata ja piirajaga ühepoolse toimega silindrid 2. Sisemise ja välise vedruga ühepoolse toimega tõukesilindrid 3. Diferentsiaalsilinder 4. Sisemise ja välise vedruga ühepoolse toimega tõmbesilindrid 5. Sümmeetriline silinder 6. Tandemsilinder 7. Erinevate kolvivartega sümmeetriline silinder 8. Kahepoolse toimega kahejärguline silinder 9. Ühepoolse toimega kahejärguline silinder 10
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaatkäigukastidest 1.1Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tin...
fiksaator 4 süvendist 3 välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt 2 on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti 2 pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid Joonis 35:Liugurite lukustus mehhanism 1. Liugurid 2. Fiksaatori lukk 3. Fiksaatori pesad 4. Fiksaatorid 5. Korpus 6. Fiksaatori kork koos vedruga 1. esimese käigu hammasrattapaar, 2. teise käigu hammasrattapaar, 3. kolmanda käigu hammasrattapaar, 4. neljanda käigu hammasrattapaar, 5. viienda käigu hammasrattapaar, 6. tagurpidikäigu hammasrattad, 7. sidurikoda, 8. käigukasti korpus, 9. Vedav võll, 10. Veetav võll, 11. vedava võlli laager, 12. peaülekanne, 13. ja 14. veetava võlli laagrid Auto käiguvahetuse ajal on sidur lahutatud ja auto liigub hooga edasi. Et käigud
Kummal juhul muna põrkel puruneb? Ja miks? Katse. Kaks ülestikku asetatud palli lastakse kukkuda. Ülemine, väike pall põrkab ootamatult kõrgele. Miks? 1. Impulssi iseloomustab purustusvõime. 2. Mida suurem on liikuva keha mass ja kiirus, seda rohkem võib keha põrkel purustada. 3. Mida kiiremini (lühema ajaga) põrge toimub, seda suurem on mõjuv jõud. 4. Elastne põrge on alati ohtlikum kui mitteelastne. Katse. Kui lasta vedru otsas rippuv kuul koos vedruga lahti, siis vedru tõmbub kokku. Raske keha ja kerge keha langevad vabalt ühtviisi Vabalt langev keha on kaalutu (kui ei arvesta õhutakistust) Kiirendusega üles liikuva keha kaal suureneb, kiirendusega alla liikudes kaal väheneb Keha ülesviskamise algkiirus ja allakukkumise lõppkiirused on võrdsed Keha langemise aeg ei olene sellest, kas keha liigub horisontaalselt või ei Katse. Vedru otsa riputatud keha, näiteks kivi sukeldatakse vette
elektrimootor 3, mis käitab ventilaatori 4 ja kütusepumba 15. Aegrelee tagab kolde ventileerimise seadistatud aja jooksul. Samaaegselt lülitub sisse elektriline kütuse eelsoojendi 13 ja avaneb kütuse tagasivoolu solenoidklapp 12. Ventileerimise ajal võtab kütusepump 15 kulupaagist torustiku 18 ja filtri 17 kaudu kütust pumbates selle läbi eel-soojendi 13, pihusti 9 ja avatud solenoidklapi 12 tagasi imitorustikku. Pihustis 9 on vedruga koormatud sulgeklapp, mis solenoidklapi 12 avatud olekus laseb kütuse torustiku 16 kaudu tagasi pumba imipoolele, sulgedes selle pääsu koldesse. Kütuse soojenemisel ettenähtud väärtuseni, tavaliselt 95 0C läheb osa kütusest otse tagasivoolu. Kolde ventileerimise lõppemisel ja kütuse ettenähtud temperatuuri saavutamisel sulgub solenoidklapp 12, kütuse rõhk pihustis 9 tõuseb ja kui kütuse surve servomootori kolvile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
