Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Asuenkroonmootori tööpõhimõte (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Asünkroonmootori tööpõhimõte
Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor , mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1…1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8.
Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor
Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda sõltub mootori pooluspaaride arvust p ja toitesagedusest f. Joonis 2.9 on näidatud ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor, mille pooluspaaride arv on määratud staatori pooluspaaride arvuga.
a
b
Joonis 2.10. Asünkroonmootorites kasutatavad rootorid. a – lühisrootor; b – faasirootor [24].
Tänapäeval kasutatakse põhiliselt faasi- ja lühisrootoriga asünkroonmootoreid. Faasirootoriga mootoris ( slip ring rotor) muudetakse rootori kiirust takistuse muutmisega rootori ahelas kasutades selleks spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti. Järjest enam leiab kasutust lühisrootoriga asünkroonmootor (squirrel cage), kus rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu.
Staatori magnetvälja pöörlemise kiirust nimetatakse sünkroonkiiruseks, mis avaldub
kus ns on mootori sünkroonkiirus (p/min), f on toitepinge sagedus ning p on pooluspaaride arv. Nagu näha, sõltub magnetvälja pöörlemise kiirus ka pooluspaaride arvust. Mida suurem on pooluspaaride arv, seda väiksem on sünkroonkiirus, kuid suurem arendatav pöördemoment. Erinevatele pooluspaaride arvule vastavad välja sünkroonkiirused toitesagedusel 50 Hz on ära toodud Tabel 2.3.
Tabel 2.3. Pooluspaaride arvule vastavad sünkroonkiirused
Pooluspaaride arv
Sünkroonkiirus p/min
1
3000
2
1500
3
1000
4
750
5
600
Mootori pöörlemiskiirust võib anda ka pöörlemisnurkkiirusena ω, mis näitab mootori pöörlemiskiirust radiaanides sekundi kohta.
Asünkroonmootori tegelik pöörlemiskiirus on staatori magnetvälja pöörlemise kiirusest väiksem. Seda iseloomustab libistus s, mis näitab mootori pöörlemiskiiruse n erinevust sünkroonkiirusest ns ja avaldub
Koormuse suurenemisega suureneb ka libistus, mille väärtuseks on tavaliselt 1-5 %. (actuators raamat, sinine). Asünkroonmootori poolt arendatav nimipöördemoment M võllil on avaldatav
kus ωs on sünkroonnurkiirus ja Pmeh on mehaaniline võimsus mootori võllil, mis on antud mootori nimesildil. 
Momendi mõjumisel hakkab mootor seisvast asendist ennast kiirendama kiirendusega ε, mis näitab pöörlemiskiiruse muutumise kiirust ning mõõdetakse radiaanidega sekundruudu kohta. Teades mootori kiirendust saab välja arvutada mootori käivitamise aja mõne pöörlemiskiiruseni.
Iga seadme töös esineb paratamatult kadusid st. osa elektrivõrgust tarbitud energiast kulub mootori soojenemiseks, jahutamiseks, magneetimiseks, hõõrdumiseks laagrites jm. Mootori efektiivsust , kasuliku töö ja kogu tarbitud energia suhet, iseloomustab kasutegur η.
kus Pmehon mehaaniline võimsus mootori võllil ja Pel mootori poolt tarbitav võimsus elektrivõrgust. Mida kõrgem on mootori kasutegur, seda rohkem tarbitud energiast läheb kasulikuks tööks. Elektrimootorite kasutegur jääb tavaliselt vahemikku 0,8...0,95.
Asünkroonmootori pöördemomendi sõltuvust pöörlemissagedusest iseloomustab tema mehaaniline tunnusjoon , mis on näidatud Joonis 2.11, a. Mootori käivitamiseks on vaja tekitada mootoris käivitusmoment, mis on mootori nimimomendist 1...3 korda suurem. Suurimat momenti , mida mootor käivitamisel saavutab nimetatakse vääratusmomendiks. Nimipöörlemiskiiruse saavutamisel, mis on libistuse s korda väiksem kui sünkroonkiirus, töötab mootor oma nimirežiimis (nimipöörlemiskiirusel ja nimimomendil). Asünkroonmootori tööpunkt võib sõltuvalt koormusest varieeruda lubatud libistuse piirides (2...8 %).
a
b
Joonis 2.11. Asünkroonmootori
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Asuenkroonmootori tööpõhimõte #1 Asuenkroonmootori tööpõhimõte #2 Asuenkroonmootori tööpõhimõte #3 Asuenkroonmootori tööpõhimõte #4 Asuenkroonmootori tööpõhimõte #5 Asuenkroonmootori tööpõhimõte #6 Asuenkroonmootori tööpõhimõte #7 Asuenkroonmootori tööpõhimõte #8 Asuenkroonmootori tööpõhimõte #9 Asuenkroonmootori tööpõhimõte #10 Asuenkroonmootori tööpõhimõte #11 Asuenkroonmootori tööpõhimõte #12 Asuenkroonmootori tööpõhimõte #13 Asuenkroonmootori tööpõhimõte #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-06-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vilkoit Õppematerjali autor

Lisainfo

Asünkroonmootor ja selle põhimõte
Asuenkroonmootori tööpõhimõte , Asünkroonmootor , tehnoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

162
pdf
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
240
pdf
Elektriajamite elektroonsed susteemid
158
pdf
Elektriajami juhtimine
138
pdf
Elektrotehnika alused
13
pdf
Elektrotehnika eksamiküsimused
42
docx
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused
3
pdf
Elektrotehnika
282
pdf
Mikroprotsessortehnika



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun