Katsetulemused 3A Kolmefaasilised ahelad: Tarviti tähtlülitus UAB UBC UCA α C α*C α C α*C α C α*C Neutraaljuhiga 114 300/150 228 115 300/150 230 116 300/150 232 Neutraaljuhita 115 300/150 230 116 300/150 232 116 300/150 232 UA UB UC α C α*C α C α*C α C α*C Neutraaljuhiga ...
Üliõpilased: KAKB-61 Töö Tehtud Matrikli nr 3.töörüh Aruanne on Juhendaja Viktor Bolgov m Esitatud 19.05.2015 Elektrotehnika KOLMEFAASILISED AHELAD Töö nr. 3 Variant A. TARVITI TÄHTLÜLITUS Tabel 1 Katseandmed UAB [V] UBC [V] UCA [V] Lülitus α C αC α C αC α C αC Natura 11 al- 117 300/150 234 115 300/150 230 300/150 236
Töö eesmärgiks on tutvumine tarbijate tähtlülitusega sümmeetrilisel ja ebasümmeetrilisel valgustuskoormusel nelja- ning kolmejuhtmelises võrgus. Juhtmete arvult jagunevad kolmefaasilised madalpingevõrgud neljajuhtmelisteks võrkudeks (s.o. kolm liinijuhet ja maandatud neutraaljuhe) ja kolmejuhtmelisteks võrkudeks (puudub neutraaljuhe). Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. Ebasüm meetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana. Tabel 1. Tarbijate tähtlülitus valgustuskoormusel neutraaljuhtmega võrgus. Liini Faasi Faasi IN ping ping vool Koor A ...
Ühefaasilistel: Aktiivvõimsus P=U*I*cos , W Reaktiivvõimsus Q=U*I*sin , var Näivvõimsus S=U*I , V*A Kolmefaasilistel tuleb ette 3 . P võrdub S kui on ainult aktiivtakistid. 10. Kolmefaasiline vool- Kolm ühesuguse sagedusega emj. Üksteise suhtes nihutatud 2 Analoogne ühefaasilise generaatoriga nurganihe on 120 kraadi, faasid A, B, C, neutraaljuhe ja maandusjuhe puuduvad, sest nende voolude summa võrdub nulliga. 11. Kolmefaasilised sümmeetrilised tarbijad- tarviti on sümmeetriline kui tema kõik kolm faasi on täpselt ühesuguselt koormatud. Selleks et tarbijat muuta sümmeetriliseks üritab neutraaljuht muuta faaside takistusi võrdseks. Selleks ühendatakse tarbijaga kondensaator, et kompenseerida reaktiivtakistust. 12. Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbjad Pinged, voolud ja võimsused leitavad läbi Kirchoffi seaduste. Võimsused leitavad:
Kuigi viimastel aastakümnetel on jõudsa sammu edasi teinud gaasikeskonnas keevitus- seadmed ehk poolautomaatkeevitused. Tänu oma tehnoloogilisele eripärale on inverterkeevitus siiani asendamatu. Eestis müüdavad inverterkeevitused Tabelis 1 olen koondanud Eestis erinevate tootjate poolt müüdavad inverterkeevitused. Tabel 1. Seadmete võrdlus Eesti turul müüdavad inverterkeevitused on kas ühe- või kolmefaasilised seadmed. Ühefaasilised keevitused on kergemad ja kompaktsemad, kaaludes ca 3,5 kg ning on oma mõõtmetelt vaid 310x120x225mm. Just tänu nendele parameetritele on neid võimalik kasutada kohtades, kus vool tuleb tuua võrdlemisi kaugelt pikendusjuhtmetega. Samas keevitusvoolu tugevuse reguleerimise vahemik on eeskujulik 5-150A. Näiteks ülal tabelis toodud Kemppi Minarc ühefaasiline seade (Foto 2) võimaldab 2,0mm elektroodiga keevitamist ka umbes 270m pikkuse pikendusjuhtmete otsas
12. Pinge mõõtmine. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voltmeeter ühendatakse ahelasse rööbiti. Mõõtepiirkonda saab laiendada kasutades pingetrahvot või shunt takistit 13. Võimsuse mõõtmine. Võimsust mõõdetakse wattmeetriga. Millel on pinge mähis ja voolumähis. Mähiste algused ühendatakse kokku, pingemähis ühendatakse rööbiti ahelaga vooluahel jadamisi 14. Energia mõõtmine. Mõõdetakse induktsioonarvestiga. On olemas nii ühe kui kolmefaasilised arvestid. Võivad olla vooluvõrgust sõltuvalt kas kahe või kolme sektsioonilised 15. Takistuse mõõtmine. Takistust mõõdetakse oomeetriga mis ühendatakse mõõdetava takisti suhtes rööbiti 16. Elektrimasina mõiste, areng, osatähtsus ja liigitus. Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi),
Elektrotehnika kordamine Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, iseloomustavad füüsikalised suurused: voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad · Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. · Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. · Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. · Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. · Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. · Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. · Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Elektrom...
· 21-päeva pillid o Alustad võtmist menstruatsioonitsükli 1. Päevast o Võtta ühel ja samal kellaajal o 7 päevane paus o Alusta uut lehte täpselt 7 päeva pärast · 28-päeva pillid o Alustad võtmist menstruatsioonitsükli 1. Päevast o Võtta ühel ja samal kellaajal o 28 tabletti lehel (7 viimast on tühjad) · Ühefaasilised pillid o Kõik pillid sisaldavad ühesuguse hulga hormoone · Kolmefaasilised pillid o Tabletid lehel on erineva hormonaalse koostisega, järgides organismis toimuvaid muutusi · Minipillid o Harvem kasutatakse minimipille, mis sisaldavad vaid kollaskehahormooni. o Minipillid = kollaskehahormoon · Plaaster o Plaastrit tohib asetada ainult ühele neiljast kehapiirkonnast Alakõhule Tuharale Selja ülaosale Õlavarre välisküljele
Vooluringist laiem mõiste on vooluahel e elektriahel vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist või olla ka hoopis avatud ilma vooluta ahel Elektriahelate(vooluahelate liigitus) Hargnemise järgi Elektriahelad mittehargnevad hargnevad Segaahel Jada ahel rööpahel Voolu liigi järgi elektriahelad Vahelduvvoolu Kolmefaasilised Alalisvoolu Elektriahela parameetrid Pinge U V- pinge on suurus mis iseloomustab elektrivälja Voolutugevus I A- juhi ristlõiget läbinud elektrihulk 1 sekundis Takistus R oom – elektriahelale või selle osale rakendatud pinge ja seda elektriahelat läbiva voolutugevuse suhe Võimsus P W – elektriahelas tehtud töö 1 s Takisti Elektriahela passiivne osa on takisti Takistite jadaühendus R=R1+R2+R3 Paralleelühendus 1 1 1 R R1 R2 R1 R2 R R1 R2
Elektrieneria arvesti mõõdab elektrienergia kulu kilovatt-tundides (kWh). Induktsioonmõõteriista mõõtemehanism töötab ainult vahelduvvooluga. Pinge- ja voolumähised asuvad elektritehnilisest lehtterasest koostatud südamikel. Pingemähis on suure keerdude arvuga ja ühendatakse rööbiti. Voolumähis on väikese keerdude arvuga ja ühendatakse jadamisi tarbijaga. Induktsioonarvestid võivad olla: ühefaasilised; kolmefaasilised neutraaljuhtmega; kolmefaasilised neutraaljuhtmeta ja kahetariifsed (ühefaasilised, kolmefaasilised) elektriarvestid. 15. Takistuse mõõtmine. Üldjuhul takistuste mõõtmiseks kasutataks alalisvoolu, sest vahelduvvoolu kasutamisel lisandub mõõteobjekti ja mõõtevooluringi mahtuvusest, induktiivsusest ja sagedusest tingitud lisaviga. Mõõteriista, mis on ettenähtud takistuse mõõtmiseks, nimetatakse oommeetriks. Oommeetri
1) Konstantide vaheline seos Kuitahes keerukat vooluringi, millel on kaks sisend- ja kaks väljundklemmi, nimetatakse neliklemmiks. Neliklemmi konstandid on A, B, C, D Põhivalem: Passiivse neliklemmi konstantide vaheline seos: Sümmeetriline neliklemm: 2) Konstantide ühikud A, D – ühikuta suurused B - Ω (oom) C – S (siimens) 3) Neliklemmi ringdiagrammi valem Esimesed kaks vektorit kujutavad endast voole lühisel ja tühijooksul, kolmas vektor aga voolu ühes koormusolukorras (joon.9.16). Ringjoone keskpunkt c asub neid vektoreid ühendavate sirgjoonte (ringi kõõlude) keskristsirgete lõikepunktis. Kolmefaasilised voolud 1) Mitmefaasiliste süsteemide sümmeetria tingimused 2) Sümmeetriliste süsteemide põhiomadus 3) Tähtühendus – liini ja faasi suurustevahelised seosed sümmeetrilistel koormustel L1, L2 ja L3 - kolme juhet, millega koormus e. tarbija on ühendatud generaatori faasimähistega (antud juhul algustega A, ...
pinget. Ankruvoolu suuna muutmiseks kasutatakse alalisvoolumootorites mehaanilist või pooljuhtidega töötavat kommutaatorit.Alalismootorid koosnevad õhupiluga üksteisest eraldatud staatorist ja rootorist. Vahelduvvoolumootorid Vahelduvvoolumootorid jagunevad nii ühe- kui ka kolmefaasilisteks mootoriteks. Ühefaasilised mootorid on levinud kõige enam tööriistades ja majandamistes. Kolmefaasilised vahelduvvoolumootorid on kõige enam levinud võimekates tööstuslikes seadmetes. Mootori käivitamiseks, et tekiks pöörlev väli, tuleb kasutada käivitusahelat. Sünkroonmootor, nagu ka asünkroonmasin, tekitab pöörleva magnetvälja ning erinevalt asünkroonmootorist, tekitatakse see sünkroonmootori rootoris. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste, püsimagneti puhul pole vaja seda kasutada
Kaod tekivad: 1. Vasesekadu (voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus) 2. Teraseskadu (magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena) 3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmootorid 2. Asünkroonmootorid (ühe-, kahe-, kolmefaasilised ning lühis-, faasirootoriga mootorid) **Sünkroonmootorid** Sünkroonmootor on vaheduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t
Kordamisküsimused. Käsimasinad ja viimistlustööde seadmed. 1. Käsimasinate otstarve, määratlus ja nendele esitatavad nõuded. Käsimasinate otstarve on elektri- ja kommunikatsioonivõrkude installatsiooni, sooja- ja veevarustuse paigaldamise ning välis- ja siseviimistlustööde kiirendamine käsitsitöö masintööga asendamise teel. Määratlus: Käsimasinaiks nim sellist masinat, milles tööoperatsiooni põhiliikumine sooritatakse mootori jõul, kõik abiliikumised käsitsi ja mille raskus kas osaliselt või täielikult langeb töölise kätele. Esitatavad nõuded – väike mass ja portatiivsus; töökindlad, vastupidavad ja ohutud; madal müra- ja vibratsiooni tase; peavad omama mugavaid käepidemeid ja sisse-välja lülitamise seadmeid; peavad olema meeldiva välimusega. 2. Käsimasinate liigitus. a) kasutusvaldkond – amatöör-; profi-; mikro-; aia ja maastiku kujundus b) kasutatav energia liik – elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, motoriseeritud, püssirohu ...
õhuvahed üksikute trafopleki kokkupuutekohtades. Mida suurem on õhupilu, seda suurem on vajalik magneetimisergutus ja tühijooksuvool antud suurusega magnetvoo tekitamiseks. Seetõttu asetatakse südamiku plekid südamiku koostamisel üksteisele järgnevates kihtides vaheldumisi, et plekkide kokkupuutekohad ei ühtiks. Sammastele paigutatakse mähised, kusjuures madalama pingega mähis asub südamikule lähemal. Jõutrafod on kolmefaasilised. Ühefaasilise trafo teooria kehtib kolmefaasilise trafo ühe faasi kohta. Trafosid iseloomustatakse nimisuuruste kaudu. Trafo nimivõimsus Sn on tema võimsus sekundaarklemmidel, avaldatuna näivvõimsuse ühikutes (VA, kVA või MVA). Trafo primaar- ja sekundaarnimipinge on trafo primaar- ja sekundaarmähiste pinge. Nimivool on määratud antud nimivõimsuse ja pingega. Nimisagedus on jõutrafodel tavaliselt 50 Hz.
sageduse järgi jaguneb normaalsagedusega 50…60 Hz ja kõrgsagedusega 200…400 Hz 2) konstruktiivne lahendus a) kinnised = välimise jahutusega b) lahtised = sisemise jahutusega. 6. Vahelduvvoolu mootorite liigitus ja elektrimootorite põhiparameetrid. 1) magnetvälja pöörlemissageduse ja rootori pöörlemissageduse ühtimise järgi: a) sünkroonmootorid b) asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks.
LÜHISTE LIIGID Ik(3) Ik(2) Ik(1+1) I(1) k a) b) c) d) a kolmefaasiline lühis; b kahefaasiline lühis; c ühefaasiline lühis; d topelühendus maaga Kõige rohkem esineb ühefaasilisi lühised, kuid kõige ohtlikumad on kolmefaasilised lühised ja seepärast lühisvoolude arvutustes leitakse alati kolmefaasilisele lühisele vastav vool. 23. LÜHISPROTSESSI ISELOOMUSTUS Lühise tekkimisel vooluringi parameetrid (r ja L) muutuvad. Lühisvooluringis toimuva protsessi iseloom sõltub reast teguritest: generaatori tüübist ja automaatse pingeregulaatori olemasolust; generaatoris indutseeritud pinge hetkväärtusest lühise tekkemomendil;
energiat. Resonants GLCrööpahelas Rööpahelas on reaktiivjuhtivu induktiivjuhtivuse ja mahtuvusliku juhtivuse vahe. Resonants tekib ahelas, kui 2LC = 1. Resonatsi olukorras on ahela juhtivus vähima väärtusega ja samuti on vool hargnemata osas vähima suurusega. Rööpahelate voolud võivad olla hargnemata osa voolust suuremad. Rööpahelas tekkivat resonatsi nimetataksegi vooluresonatsiks. 37.38. Kolmefaasilised vahelduvvooluahelad. Kolmefaasiline süsteem tähtühenduses. Kolmefaasiline süsteem kolmnurkühenduses. http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1114/materjalid.zip/kolmfaasi.html 39. Tarbijate tähtühendus. Kolmnurkühendus iga faasi takistus ZAB, ZBC ja ZCA ühendatakse vahetult vastavate liinijuhtmetega. Kuna iga faasitakistus lülitatakse siin liinipingele, siis tuleb liinipinget käsitleda kui tarbija faasipinget Ul=Uf
Täidetava ülesande järgi eristatakse andurselsüüne ja vastuvõtuselsüüne. Selsüünil on ühefaasiline staatorimähis ja 120° all paiknev kolmefaasiline rootorimähis. Joonisel 0.2.9Aa on toodud indikaatorrežiimis töötav selsüün. 8/27 jklng3.sxw Vasakul pool on andurselsüün, paremal vastuvõtuselsüün. Staatori ühefaasilised primaarmähised toidetakse ühest vooluallikast, kolmefaasilised mähised on omavahel ühendatud. Andurselsüüni rootori pööramisel mingi nurga φ võrra kolmefaasilistes ahelates indutseeritakse vool. Selle indutseeritud voolu ja staatori mähiste magnetvoo koosmõjul tekib pöördemoment nurga võrdsustamiseks selsüünide vahel. Selle tagajärjel vastuvõtuselsüüni rootor pöördub sama nurga võrra, kui andurselsüüni rootorgi. Transformaatorrežiimis töötav selsüün on joonisel 0.2.9Ab. Selles režiimis antakse toide
4. Kontaktivabad lülitid ............................................................................................. 32 5. Kolmefaasilised alaldid ......................................................................................... 33 6
Mifepristoon on partsiaalne agonist progesterooni retseptoritesse. Teeb emaka prostaglandiinide mõjule tundlikuks. Manustatakse suu kaudu ja poolestusaeg on 21h. Kastutatakse kombinatsioonis prostaglandiinidega kutsumaks esile medimentakoosset aborti. - Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid: östrogeeni ja gestageeni kombinatsioonid, nende toimemehhanism ja kõrvaltoimed (östrogeenidega ja gestageenidega seotud), kasutamise vastunäidustused. Ühe-, kahe-, kolmefaasilised kombinatsioonpreparaadid. Gestageeni sisaldavad vahendid, nende toimemehhanism, kõrvaltoimed ja kasutamisnäidustused. Suguühtejärgsed kontratseptiivid (levonorgestreel), kõrvaltoimed, kasutamine ja vastunäidustused. Kombineeritud pillid on väga efektiivsed, vähemalt juhul kui ei esine haigusi või ravimite kasutmiast, mis ei sobi nendega kokku. Kõige rohkem kasutatakse kombineeritudpillides etünüülöstradiooli, kuigi osades preparaatides kasutatakse hoopis mestranooli
3.p.Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest.Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 4p.Elektrivälja tugevus-Laengud mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Iga laeng muudab ümbritseva ruumi omadusi. tekitab seal elektrivälja. E=f/qp kus f-jõud q-proovilaeng E=k(q/r2) k- konstant Elektrivälja iseloomustavat suurust E nim elektrivälja tugevuseks antud punktis. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule.Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja ...
Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastup...
Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon. Reproduktiivne tervis - s.o. täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte üksnes haiguse puudumine või nõrk tervis valdkonnas, mis puudutab reproduktiivsüsteemi ja selle talitlust ja toimimist. Reproduktiivtervis tähendab seega, et inimesed on võimelised elama vastutustundlikku, rahuldustpakkuvat ja ohutut seksuaalelu, on võimelised järglasi muretsema ning neil on vabadus otsustada kas, millal ja kui sageli nad seda soovivad. Vabadus seisneb meeste ja naiste õiguses omada ligipääsu ohututele, efektiivsetele, vastuvõetavatele viljakuse kontrolli meetoditele ning omada sellekohast teavet, samuti õiguses kasutada meditsiiniteenuseid, mis võimaldaksid naisele ohutult kulgeva raseduse ja sünnituse ning lapsevanematele terve lapse (WHO 1994). Erinevad aspektid: 1. "terve" seksuaalelu 2. võime lapsi saada 3. vabadus otsustada järglaste muretsemise ü...
3 peaalajaama tranformaatorid, neid peab olema kaks tükki ja on koormatud 50...55% nimikoormusest. lühisvoolude termilisele ja dünaamilisele toimele. Kui tarbijad paiknevad toiteallikast üle 10. km. siis kasutatakse pinget 35...220 kV. Kolmefaasilised elektrivõrgud isoleeritud (maandamata) neutraaliga: Ühefaasilise lühise korral pinge lühistatud faasi ja maa vahel muutub nulliks. Tervete faaside pinge kasvab maa suhtes 3 korda ning muutuvad liinipinge suuruseks. 20
Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina: tahke kivimiskelett, tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord oluliselt muutuda. Vastavalt faaside vahekorrale eraldatakse : Ühefaasilised pinnased. Kuivad pinnased. Ainsa faasi moodustab jäik kivimiskelett. Tühikutes on ainult õhk. Kahefaasilised pinnased. Need on veega küllastunud pinnased. Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi. Kolmefaasilised pinnased. Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi ja õhk. 2. MILLISEL KAHEL KUJUL ESINEB VABA VESI PINNASES? KIRJELDADA VASTAVAID PROTSESSE. Vabavesi esineb pinnases gravitatsiooni- ja kapillaarveena. Gravitatsioonivesi on pinnasevesi kõige harilikumal kujul. Tema liikumine pinnases on tingitud gravitatsioonijõust. Kapillaarvesi asetseb gravitatsiooniveest kõrgemal ja täidab pinnase poorid kas osaliselt või täielikult, püsides seal kapillaarjõudude mõjul
magnetvoo muutumist Vasaku käe reegel: Kui magnetjõujooned on suunatud vasaku käe peopessa ja voolu suund juhtmes ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab kõrvalesirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda 8. Pooljuhid ja nende rakendusi. 9. Elektrolüüs; Faraday seadused. 10. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. 11. Siinuselise vahelduvvoolu üldmõisted; R,L,C ahelat läbiv vahelduvvool; Ohmi seadused vahelduvvoolu ahelas 12. Võimsus vahelduvvoolu ahelas; kolmefaasilised ahelad; transformaator. 13. Optika põhiseadused; valguse olemus; valguse parameetrid. Valguse interferents; valguse difraktsioon. Valguse dispersioon ja polarisatsioon. 14. Soojuskiirgus; fotoefekt ja rakendused.
Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nimetatakse primaarmähiseks. Teist mähist, mis annab energiat tarbijale, nimetatakse sekundaarmäniseks. Primaarmähise suurused on tähistatud indeksitega 1 ja sekundaarmähise suurused tähistatud indeksiga 2. Kui U1 > U2, siis trafo on pinget madaldav, vastupidisel juhul pinget kõrgendav. Suurema nimipingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks ning väiksema nimipingega mähist alampingemähiseks. Trafod võivad olla ühe- või kolmefaasilised. Trafo südamiku ülesandeks on suurendada magnetilist sidet primaar- ja sekundaarmähise vahel. Trafod võib jahutuse seisukohalt liigitada õhk ja õlijahutusega trafodeks. Vastavalt U1 ja U2 suhtele liigitatakse trafod: U1 > U2 pingemadaldustrafod U1 < U2 pingekõrgendustrafod U1 = U2 eraldustrafod Ideaalses trafos, kus energiakaod mähise juhtmetes ja trafo südamikus puuduvad, on primaar- ja sekundaarahelate näivvõimsused võrdsed. S1 = S2 ehk U1 x I1 = U2 x I2
keskväärtust Id=0,45 I2. Poolperioodalaldi peamiseks puuduseks on väljundpinge tugev pulsatsioon ja trafo võimsuse ebapiisav kasutamine (pulsatsioonitegur q=1,57). Kõige parem on ühegaasilie sildlülituses alaldi, kus dioodid töötavad paariti. Täisperioodalaldis on ventiili läbiva voolu keskväärtus 2x väiksem kui tarvitit läbiva voolu keskväärtus ning trafo ümbermagneetumine on täielik. 43. Kolmefaasilised aladid Keskväljavõttega alaldi on kolm ventiili. Iga ventiili läbib vool ühe kolmandiku vältel perioodist T, millal vastava faasi pinge ületab ülejäänud faaside oma. Voolu alaliskomponent Id=1,17 I2 , pinge alaliskomponent U=1,17 U2 Sildlülitusega alaldi, kus ventiilid töötavad paariti: U d=2,34 U2(faasipinge); URmas= sqrt3 U2max ja q=0,057 Paaritute numbritega ventiilide anoodid on ühendatud trfo sekundaarmähise otstega, kusjuures nende katoodise
Vaadeldavas skeemis kommutatsiooni dioodis tugevat voolu ei teki kuna trafo mähiste pinge on vastavas faasis. Kolmefaasiliste reguleeritavate alaldite korral aga muutub olukord märksa keerulisemaks sest seal ei ole mitte avatud dioodidele pinged arimeetilised keskmised. Ning taolistel puhkudel kasutatakse lülitustes lühisvoolusid piiravaid elemente. Reguleeritavad alaldid leiavad kasutamist reeglina suuremate väljund võimsuste korral, eriti kolmefaasilised lülitused. Alternatiivseks lülituseks mis on levinud on kasutada tavalist mitte reguleeritavat alaldit. Vahelduvpinge regulaatorid. Vahelduvpinge regulaatorid kasutatakse kas sümmistore või vastulülitatud türistore leiavad kasutamist kas valguse reguleerimisel mil koorumus on aktiuvne või ka elektrilistel kästitööristades millel on vaja reguleerida pöörlemis kiirust. Elektrilised käsitöötriistad on
kunni järgmise sisend impulsini. Muundus tehnika: Kaasaegsete elektriajamites vajatakse, nii alalis sagedus on konstantne. kui vahelduvvoolu, kus juures nii saadav alalispinge, kui ka vahelduv pinge ja sagedus peavad olema reguleeritavad. Kuidas muuta vooluliiki, see on vahelduvvoolust alalisvooluks ja ka vastupidi, sellega tegeleb muundus tehnika. Kolmefaasilised alaldid: Ühefaasilised alaldid mida käsitleti elektroonika algkursuses on piiratud kasutatavusega, eelkõige sellepärast, et nad tekitavad energia süsteemi mittesümeetrilise koormuse, mille toimel tekib 0 punkti nihe ja rikneb kogu kolme faasilise süsteemi normaalne töö. Eriti halva toimega süsteemile võivad olla võimsad ühefaasilised alaldid, mille tarbitav vool on mitte sinuseline. Seega võib taoline alaldi muutuda harmooniliste allikaks, mis tekitavad elektrivõrgus häireid
Im = 3 Im. Kui Z lheneb lpmatusele, siis nimetatakse sellist vrku isoleeritud neutraaliga vrguks. Sellises vrgus tekib maahenduskohas vaid mahtuvuslik vool ja see maahendus ei mjuta faasidevahelist pinget ega treiimi. Odavneb vrgu hind, sest pole vaja maandusjuhet. Isoleeritud neutraali kasutatakse: 1. Kolmefaasilises vrgus pingetel 6...35kV, kus lhisvoolud maasse ei leta lubatud suurusi. Kui lhisvoolud letavad lubatud suurusi, hendatakse vrgu neutraali reaktor, mis suurendab Z. 2. Kolmefaasilised kolmejuhtmelised vrgud kuni 1kV, niteks 3*220V. 3. Kahejuhtmelised alalisvooluvrgud. 4. Kik madalpingevrgud, kus on inimeste kaitseks vaja ette nha kaitsemeetmed. Kui vrgu neutraali on hendatud suure impedansiga element ( 0 < Z < ), nimetatakse sellist vrku kompenseeritud vrguks, sest vrgu neutraali hendatud induktiivne reaktiivtakistus kompenseerib liinide mahtuvuslikud takistused. Sellega saavutatakse: - neutraali lhisvoolude vhenemine, maahenduskohas elektrikaar kustub ja ei pleta sooni lbi
energiamõõtmiseks induktsioonarvesteid. Nende tööpõhimõtet on kirjeldatud eelpool (vt lk 95). Joonisel 2.101 on esitatud sellise arvesti lihtsustatud skeem. Induktsioonarvestite konstruktsioonid on väga erisugused [23, 42, 45, 48] ja sõltuvad seadmete kasutusalast. Kodutarbijatel kasutatakse elektrienergia arvestamiseks ühe- või kolmefaasilisi arvesteid, mis võivad olla varustatud kahe kettapöörete loenduriga eri tariifiga energia arvestamiseks. Kolmefaasilised mõõturid kujutavad endast tavaliselt kahe- või kolmesüsteemilisi energiaarvesteid, millel on vastavalt kaks või kolm voolu- ja pingemähist, mida ühendatakse kolmefaasilisse võrku analoogselt vattmeetrite abil võimsuse mõõtmise skeemiga (vt joonis 2.86). Induktsioonarvestite mõõtetäpsus on tavaliselt 2%, harvemini 1%. Kuna arvestite näidu alusel toimub elektrienergia eest tasumine, on nii elektrienergia tootjadkui ka tarbijad huvitatud nende näitude täpsusest
n=U-Ia(Ra+Rk)=f(Ia) ankru pöörlemiskiirus; M=CEIa=f(Ia)- mootori moment El.masinad jatatakse kahte rühma: 1) generaatorid, mis muundavad mehhanilie energa elektrenergiaks ja C 2)mootorid, mis töötavad elektrjõu mõjul. Mootorid jagunevad asünkroon, sünkroon ja alalisvoolu mootorid. Võrrandite kooslahendamise tulemusena saame mootori mehaanilised karakteristikud; s.o. langevad sirged Enim kastuatavamad mootorid on kolmefaasilised asünkroonmootorid. n=f(M). Mehaaniliste karakteristikute kalle sõltub ankruahela takistusest Ra+Rk. Nimipinge ja ergutusvoolu 11. Elektrimasinate liigutuse aluseks on kasutusala ja võimsus. Võimsuse järgi ..0,5kW pisimasinad, korral, kui Rk=0, on tegemist loomuliku mehaanilise karakteristikuga. Kui aga Rk>0, siis on tegemist 0,5..20kW- väikese võimsusega masinad, 20.
α t α t λ iv λ iv φ t t Joonis 7.2. Vahelduvpingeregulaatori väljundpinge ja -voolu diagrammid erinevate tüürnurkade puhul [4] Sujuvkäivitid võivad olla kas ühe või kolmefaasilised. Ühefaasiline vahelduvpingeregulaator (vt. Joonis 7.3) koosneb kahest vastuparalleelselt ühendatud türistorist. Pinge väärtust muudetakse türistoride avamishetke reguleerimisega faasijuhtimise põhimõttel. Suletavate pooljuhtventiilide (nt transistoride) puhul saab sujuvkäiviti juhtimiseks kasutada ka pulsilaiusmodulatsiooni põhimõtet. Ühefaasilisi vahelduvpingeregulaatoreid kasutatakse laialdaselt kodumasinate ja tööriistade, nt
Peamiste alalditüüpide elektriskeemid on näidatud joonisel 1.2. Dioodide baasil koostatud alaldit nimetatakse mittetüüritavaks alaldiks ja türistoride või transistoride baasil koostatud alaldit tuntakse tüüritava alaldina, kuna selle alalis-väljundpinge on muudetav. Alaldusprotsess võib olla üsna mitmesugune ning seetõttu kasutatakse erinevaid alaldilülitusi: · keskväljavõttega (M)- ja sildalaldid (B), · ühefaasilised (M1, M2, B2)- ja kolmefaasilised alaldid (M3, B6), · poolperiood (1-pulsilised)- ja täisperioodalaldid (2, 3, 6-pulsilised). Alaldite andmed. Alaldid erinevad pinge kuju, pulsatsiooni ja kasuteguri poolest, mis sõltuvad pinge-, voolu- ja võimsuse efektiiv-, kesk- ja amplituudväärtusest. Nende võimsuste vahemik on väga lai, ulatudes millivattidest megavattideni. Väikese võimsusega alaldid on tavaliselt ühefaasilise toitega, suure võisusega alaldid aga kolmefaasilise toitega. Alljärgnevas
pinge. Nüüd läheb DD2 väljund 1-te DD1 väljund 0 ning lülitus on algasendis kuni järgmise sisend impulsini. 5.1 Muundustehnika Kaasaegsete elektriajamites vajatakse, nii alalis kui vahelduvvoolu, kus juures nii saadav alalispinge, kui ka vahelduv pinge ja sagedus peavad olema reguleeritavad. Kuidas muuta vooluliiki, see on vahelduvvoolust alalisvooluks ja ka vastupidi, sellega tegeleb muundus tehnika. 5.2 kolmefaasilised alaldid Ühefaasilised alaldid milliseid käsitleti elektroonika aluste kursusest on piiratud kasutuvusega. Eelkõige sellepärast et nad tekitavad energia süsteemi mittesümeetrilise koormuse mille toimel tekib 0 punkti nihe ja rikneb kogu kolmefaasilise süstemi normaalne töö. Eriti halva toimega süsteemile võivad olla võimsad ühefaasilised alaldid, mille tarbitav vool on mitte siinuseline. Seega võib taoline alaldi muutuda harmooniliste allikaks. Mis tekitavad elektrivõrgus häireid
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
