Kuidas tekitatakse rööpergutusega elektrimootoris magnetväli? 7. Rööpergutus- ankrumähisega rööbiti ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Rööpergutusega elektrimootoris (haruvoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud rööbiti ja saavad sama toitepinge. Ergutusmähise keerdude arv on suur, seda võrreldes ankrumähisega, tema elektriline takistus on seega suur ja ergutusvoolu tugevus moodustab ankruvoolu tugevusest mõne protsendi. Mootori käivitusmoment ja tühijooksu (mootori koormuseta töö) pöörlemiskiirus on väikseimad võrreldes teiste ergutusviisidega. Pöörlemiskiirust saab hästi reguleerida (muutes näiteks ankruvoolu tugevust, vt joonis 6.10), samas pöörlemiskiiruse sõltuvus koormusest on minimaalne. Nende omaduste tõttu on rööpergutusega elektrimootorid väga laialdaselt kasutusel. Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust 8
erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Võimsus suureneb lülitades hiljem kolmnurka. 10. Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator? Kuna ühefaasilises asünkroonmootoris puudub loomulik käivitusmoment. Käivituseks on käivitusmähis, mille telg on töömähise suhtes nihutatud 90 elektrilise kraadi võrra. Selle mähisega jadamisi on magnetvoo faasis nihutamiseks ühendatud kondensaator . Pärast käivitamist lülitatakse käivitusmähis välja. Kondensaator on ühefaasilises asünkroonmootoris käivitus momendi tekitamiseks. 11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment? Ühefaasilises asünkroonmootoris tekitatakse käivitusmoment käivitusmähise abiga,
erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Võimsus suureneb lülitades hiljem kolmnurka. 10. Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator? Kuna ühefaasilises asünkroonmootoris puudub loomulik käivitusmoment. Käivituseks on käivitusmähis, mille telg on töömähise suhtes nihutatud 90 elektrilise kraadi võrra. Selle mähisega jadamisi on magnetvoo faasis nihutamiseks ühendatud kondensaator . Pärast käivitamist lülitatakse käivitusmähis välja. Kondensaator on ühefaasilises asünkroonmootoris käivitus momendi tekitamiseks. 11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment? Ühefaasilises asünkroonmootoris tekitatakse käivitusmoment käivitusmähise abiga,
Asünkroonmootori tööpõhimõte: Asünkroonmootorite käivitamine: 1. Käivitamine otse võrku lülitamisega 2. Käivitus reaktoriga 3. Käivitus autotrafoga 4. Käivitus staatorimähise ümberlülitamisega tähtühendusest kolmnurkühendusse 5. Faasirootoriga asünkroonmootorite käivitus **Ühefaasiline asünkroonmootor** Erineb kolmefaasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vooltekitab pulseeruvvälja,mida võib kaht ühesuguse amplituudiga välja. Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse. Asünkroonmootori lihtsustatud ühefaasiline aseskeem: **Kahefaasiline asünkroonmootor** Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmaähisega masinas. Üks mähis-ergutusmähis E-töötab konstantsel pingel U
8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Tähtühendusega saame suuremat võimsust. 10. Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator? Käivituse hõlbustamiseks? 11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment? Käivitusmähise abiga. 13. Milleks kasutatakse transformaatoreid (trafosid)? Kasutatakse vahelduvvoolu pinge muutmiseks. 14. Milleks kasutatakse jõutrafosid? Kasutatakse elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. 15. Kuidas saab muuta tähtlülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Muutes faaside järjekorda. 16. Kuidas saab muuta kolmnurklülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda
Mootori andmed saab teada mootori sildilt. 119 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit. Ühefaasiline asünkroonmootor erineb kolme- faasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vool I1 tekitab pulseeruvvälja, mida võib vaadelda kui kaht ühesuguse amplituudiga välja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas kiirusega 2 f 1 1 = . p Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse. Käivitusmomendi tekitamiseks on mitu võimalust. Kondensaatormootor Kondensaatormootoris on lisaks staatori töö- mähisele TM veel käivitusmähis KM, mille telg on
Mootori andmed saab teada mootori sildilt. 119 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit. Ühefaasiline asünkroonmootor erineb kolme- faasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vool I1 tekitab pulseeruvvälja, mida võib vaadelda kui kaht ühesuguse amplituudiga välja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas kiirusega 2 f 1 1 = . p Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse. Käivitusmomendi tekitamiseks on mitu võimalust. Kondensaatormootor Kondensaatormootoris on lisaks staatori töö- mähisele TM veel käivitusmähis KM, mille telg on
energia suhet, iseloomustab kasutegur . kus Pmehon mehaaniline võimsus mootori võllil ja Pel mootori poolt tarbitav võimsus elektrivõrgust. Mida kõrgem on mootori kasutegur, seda rohkem tarbitud energiast läheb kasulikuks tööks. Elektrimootorite kasutegur jääb tavaliselt vahemikku 0,8...0,95. Asünkroonmootori pöördemomendi sõltuvust pöörlemissagedusest iseloomustab tema mehaaniline tunnusjoon, mis on näidatud Joonis 2.11, a. Mootori käivitamiseks on vaja tekitada mootoris käivitusmoment, mis on mootori nimimomendist 1...3 korda suurem. Suurimat momenti, mida mootor käivitamisel saavutab nimetatakse vääratusmomendiks. Nimipöörlemiskiiruse saavutamisel, mis on libistuse s korda väiksem kui sünkroonkiirus, töötab mootor oma nimireziimis (nimipöörlemiskiirusel ja nimimomendil). Asünkroonmootori tööpunkt võib sõltuvalt koormusest varieeruda lubatud libistuse piirides (2...8 %). a b Joonis 2.11
.. 0,05; käivitusel. Asünkroonmootori käivitusmomendi suurendamiseks kasut faasirootoriga masinat; sügavuuretega rootorimähist; kaksikuuretega rootorimähist. Asünkroonmootori sagedusreguleerimisel on tingimata vaja sageduse tõstmisel üle nimisageduse tõsta pinget võrdeliselt sagedusega; sageduse langetamisel alla nimisageduse langetada pinget võrdeliselt sagedusega. Kuidas mõjub faasipingete mittesümmeetria asünkroonmootori tööle? Libistus ja kaod suurenevad; käivitusmoment langeb. Kui 3faasilise asünkroonmootori üks toitefaas katkeb siis mootor ei käivitu; mootori töö ajal ülejäänud faaside vool suureneb 1,7 korda. Kas sünkroongeneraatori ergutusvoolu muutmisega saab muuta generaatori pinget? Saab üksikult töötava generaatori korral. Mille mõjul tekib sünkmasina õhupilu magnetväli? Rootori ja staatori mähiste voolu mõjul. Mis on sünkroonmasina ankrureaktsioon? Staatorimähise pinge mõju rootorimähise voolule.
sn + A sn 0,0567 + 12 0,0567 sv = => sv = = 0,483s -1 1 + A sn 1 + 12 0,0567 Paneme saadud väärtused valemitest (2) ,(8) valemisse (6) : v = 157(1 - 0,483) = 81,2 s -1 1.4 Leiame käivituspunktid : Tk = k Tn (9) Tk = 2,0 10,1 = 20,2 N m k=0 ,kus k nurkkiirus, Tk Käivitusmoment 2.0 Andes ette libistuse väärtusi (0-st 1-ni), saame nüüd arvutada momendi ja saadud punktide järgi ehitada mootori mehaaniline tunnusjoon: Tn = Tv ( 2 + q) s n sv ; n = 1 (1 - s n ) + +q sv s n 2.1 Leiame mootori mähiste aktiivtakistuste suhtega määratud teguri(q): 1 1 2,2
Otsevõrkkäivitus on kõige lihtsam käivitusmeetod, mille puhul ühendatakse mootor otse võrku, tavaliselt läbi pealüliti ja ülekoormuskaitse. Meetod on lihtne, ega vaja mingeid keerukaid juhtimissüsteeme, kuid kutsub esile kõige suuremat käivitusvoolu, mis võib olla kuni 8 korda suurem mootori nimivoolust. Kuna mootor pole algselt pingestatud, siis tegelik vooluimpulss võib olla kuni 14 korda suurem nimivoolust. Lisaks suurele käivitusvoolule on vajalik ka suur käivitusmoment, mis on mitu korda kõrgem kui nimitalitluseks vaja ja kutsub seega esile ebavajalikke jõude ja pingeid mehaanilistes ülekannetes. Sellele vaatamata kasutatakse seda meetodit lihtsuse pärast väga laialt. Täht-kolmnurkkäivituse meetodiga on võimalik vähendada käivitusvoolu kuni 30% ja käivitusmomenti kuni 25%. Juhtseade koosneb lülitisti, liigkoormuskaitsest ja timerist, kus on programmeeritud aeg täht- kolmnurga ümberlülituseks. Mootorit käivitatakse alguses
..1,8 korda suurem nimimomendist · Suurema koormusmomendi puhul tekib vääratusmoment. Sel juhul kiirus väheneb järsult ning mootori mähised hakkavad väga kiiresti kuumenema · Voolu sõltuvus pöörlemiskiirusest näitab, et asünkroonmootori otse võrku lülitamisel võib käivitusvool olla nimivoolust 4 ... 8 korda suurem Karakteristikud · Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab asünkroonmootori pöördemomendi sõltuvust pöörlemiskiirusest · Mootori käivitamiseks on vaja tekitada käivitusmoment, mis on nimimomendist 1...3 korda suurem · Suurimat momenti, mida mootor käivitamisel saavutab nimetatakse vääratusmomendiks · Libistuse s korda väiksema nimipöörlemiskiiruse saavutamisel töötab mootor oma nimireziimis (nimipöörlemiskiirusel ja -momendil) · Asünkroonmootori tööpunkt võib sõltuvalt koormusest varieeruda lubatud libistuse piirides (2...8 %) Töökarakteristikud kujutavad endast staatorivoolu I, toitevõrgust tarbitava aktiivvõimsuse
Kõige enam on levinud jadaergutusega kommutaatormootorid. Vahelduvvoolu toite korral tekib mootori magnetahela massiivsetes osades suur soojuskadu ning avaldub ergutusmähiste suur induktiivtakistus. Masina omaduste parandamiseks koostatakse ta kere ja poolused ning ankur elektrotehnilisest lehtterasest stantsitud lehtedest. Eelised asünkroonmootori ees: kiirema käiguga, mis pole seotud kiire toiteallika sagedusega. Kompaktsus kasutatakse pealmiselt reduktori korral. Tänu sellele on suur käivitusmoment. Koormuse kasvu korral puhul, siis kui toitepinge on sellel puhul muutumatu, vähenevad hiljem automaatselt ja võrdeliselt seal olevad pöörded praktiliselt nullini ja hiljem suureneb automaatselt selle moment. Mootoril on peamiselt pehme mehaaniline tunnusjoon. Moment on tavaliselt võrdeline ja pöörded on põhiliselt pöördvõrdelised võlli koormusega ehk tarbitava võimsusega. Sõltuvus on praktiliselt lineaarne tühijooksust kuni selle täieliku pidurduseni. Toitepinge muutmisel
Qnom∗Vlast Nst = 60∗η süst , kus Vlast – lasti tõstekiirus ηsüst – süsteemi kasutegur (0,8…0,9). 147000∗12 Nst = 60∗0,85 = 34,6 kW. Valin vahelduvvoolu elektrimootori MTKF 412-6 (lülituskestvuse 25% korral) 8 Võimsus: 36 kW Pöörete arv (η): 920 p/min Mass: 315 kg Max.moment: 1000 N*m Käivitusmoment 950 N*m Käivitusmomenditegur Nst 2 πη 2∗3,14∗920 Mst = W ; W= 60 ; W= 60 = 96,3 rad/s 36000 Mst = 96,3 = 373,8 N*m Mk 950 Ψkäiv = Mst Ψkäiv = 373,8 = 2,5 Mmax 1000 Ψkr = Mst Ψkr = 373,8 = 2,7 Mk.k = 0,5* (Mkäiv+Mkr); Mk.k = (1000+950)*0,5 = 975 N*m
asünkroonmootoreid. Kolmefaasilisi vahelduvvoolumootoreid kasutatakse seal, kus on vajalik suurema võimsuse (jõu) rakendamine. Süsteemides, kus on nõutav täiturmehhanismi kiiruse reguleerimine kasutatakse faasirootoriga kolmefaasilisi vahelduvvoolumootoreid, kui kiiruse reguleerimine pole vajalik, kasutatakse lühisrootoriga kolmefaasilisi asünkroonmasinaid. Vahelduvvoolumootorite eeliseks on lihtne ehitus, väikesed gabariidid, suhteliselt väikene käivitusmoment (vool). Puuduseks on keerukus pöörlemissageduse reguleerimise, väikene pöördemoment käivitusel ja suur pöörlemissageduse sõltuvus koormusest Elektromagnetid Elektromagnetite ülesandeks on muuta elektriline juhtsignaal reguleeriva organi edasi-tagasi liikumiseks või pöördumiseks mingi nurga alla . Elektriliste täiturseadmete seas on elektromagnetid kõige lihtsamad ja töökindlamad ja on väga kiire toimeajaga (millisekundid).
kus uK kettülekanne ülekandearv Valime uK =2, siis n R = nT u K = 9,55 2 19 min -1 Lähtudes võimsusest PM = 1,0 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 19 min-1 valime mootorreduktori Sobib mootorreduktor R 77 DT 90L4 [1]: võimsus PM = 1,5 kW; pöördemoment M = 650 Nm; pöörlemissagedus nR = 19 min-1 ( 2 rad/s); ülekandearv uR = 75,09 kasutegur R 65 %; rootori võlli läbimõõt dm = 45 mm. Käivitusmoment M B max = 950 Nm n R 19 Siis trumli pöörlemissagedus nT = = 10 min -1 uK 2 nT D 3,14 10 0,2 ringkiirus v = = 0,105 m/s 60 60 Üldjuhul erinevus peab olema kuni 3 %, Võimsus P = PM 1 2 3 = 1,5 0,65 0,92 0,99 0,9 kW > PT = 0.45kW kus 1R 0,65 Järelikult valitud mootorreduktor rahuldab nõudvaid tingimusi 4
Käivitamine: Pinge sujuv tõstmine, Käivitustakistid (vanemad masinad) Poolused: püsimagnet, ergutusmähis. Ergutusviisid (rööpergutus ergutusahelat ei tohi katkestada, sõltumatu ergutus). Jadaergutusega (peavoolumasin), liitergutusega (kompaundmasin) 18. Vahelduvvoolumasinad- staator, rootor. Ühefaasiline asünkroonmootor: Enamik mootoreid majapidamises, Pulseeruv magnetväli, Puudub loomulik käivitusmoment. 19. Rikkevoolukaitse- seade(lüliti), mis teatud tingimustel lülitab elektriseadmed elektrivõrgust välja tagades sellega kasutajate ohutuse. Hakab tööle siis, kui vool ettenähtud ahelast kõrvale kaldub, s.t ka siis, kui see tungib inimesse. Seade lülitub välja enne, kui inimene saab eluohtliku elektrilöögi. Rikkevoolukaitse lülitab sel juhul seadme lihtsalt välja. Pärast liigvoolu katkestamist lülitatakse ta vastava hoova või nupu abil uuesti sisse.
nimipinge, seetõttu tuleb leppida sellega, et vool väheneb. 47. Kas õppimine soodustab leiutamist? Leiutamist ei saa õppida, kuid õppimine ning teatud tarkuste omandamine aitab kindlasti leiutamisele kaasa kasutades õpitud tarkusi on lihtsam midagi luua, kuid ainult juhul, kui ei jää täpselt kõige õpitu piiridesse. 48. Millal tekib mootoril lühistalitlus? Mootoril tekib lühistalitlus, kui mootori koormusmoment on suurem kui mootori käivitusmoment ning siis mootori rootor pöörlema ei hakka. T < TS ning n = 0 Kus T mootori käivitusmoment ning TS mootori koormusmoment. Mootori vool on mitu korda suurem nimivoolust ning mootor kuumeneb kiiresti. Mootor tuleb lahutada toitepingest, sest muidu see hakkab peagi suitsema ja tekib kärsahais. 49. Mis tingimustel tekib pingeresonants? Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaaheldas, kus ahela reaktiivtakistus on null
PT PM = 1 2 33 kus 1 0,8 tiguülekanne kasutegur; 2 0,92 rihmülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Siis PT 707 PM = = = 0,99 kW. 1 2 3 3 0,8 * 0,92 * 0,99 3 Valime mootor DTE90L4 [1]: võimsus PN = 1,5 kW; pöördemoment M = 9,8 Nm; pöörlemissagedus n = 1455 min-1 ( 152 rad/s); käivitusmoment MBmax = 20 Nm; kasutegur N 86 %; rootori võlli läbimõõt dm = 24 mm. Ajami üldülekandearv 152 u = ut u r = = = 101 T 1,5 kus ut tiguülekanne ülekandearv; ur rihmülekanne ülekandearv. u 101 Valime ur = 2, siis u t = = = 50,5 ur 2 2. Tiguülekanne arvutus Teo keermekäikude arv z1 = 1 Sõltub ülekandearvust: 8 < u 14 z1 = 4;14 < u 30 z1 = 2; u > 30 z1 = 1[ 2]
Dünaamilisel pidurdusel jäetakse tavaliselt rööpergutusmähis võrgutoitele. ASÜNKROONMOOTOR Libistus: Rootori nurkkiirus arvutatakse valemiga: : Asünkroonmootori mehaaniline tunnusjoon Klossi valem: Kõige lihtsamaks asünkroonmootori mehaanilise tunnusjoone mudeliks on üldtuntud Klossi valem mis sisuliselt lähtub ainult vääratusmomendist ja sellele vastavast libistusest. Rootoriahela takistuse suurenemisel väheneb käivitusvool, suureneb käivitusmoment kuni vääratusmomendini, suurenevad vääratus- ja nimilibistus. Mootorimoment on võrdeline pinge ruuduga: M=U2 Mootori vool on võrdeline võrgupingega: Ir=U1 Asünkroonmootori mehaanilised tehistunnusjooned pinge muutmisel Asünkroonmootori suure käivitusvoolu tõttu tekib võrgus suur pingekadu, mis vähendab käivitatava mootori momenti ja võib häirida juba töötavate mootorite tööd. Voolutõugete vähendamiseks kasutatakse tähest kolmnurka ümberlülitamisega käivitust
kus Pmeh on mehaaniline võimsus mootori võllil ja Pel mootori poolt tarbitav võimsus elektrivõrgust. Mida kõrgem on mootori kasutegur, seda rohkem tarbitud energiast läheb kasulikuks tööks. Elektrimootorite kasutegur jääb tavaliselt vahemikku 0,8...0,95. Asünkroonmootori pöördemomendi sõltuvust pöörlemissagedusest iseloomustab tema mehaaniline tunnusjoon, mis on näidatud Joonis 5.4, a. Mootori käivitamiseks on vaja tekitada mootoris käivitusmoment, mis on mootori nimimomendist 1...3 korda suurem. Suurimat momenti, mida mootor käivitamisel saavutab nimetatakse vääratusmomendiks. Nimipöörlemiskiiruse saavutamisel, mis on libistuse s korda väiksem kui sünkroonkiirus, töötab mootor oma nimirežiimis (nimipöörlemiskiirusel ja nimimomendil). Asünkroonmootori tööpunkt võib sõltuvalt koormusest varieeruda lubatud libistuse piirides (2...8 %).
reservergutajad; tehnilineveevarustus; ventilatsioon; tuletõrjepumbad ; õhukompressorid ; üldvalgustus; akulaadijad. Vastumomendi järgi jagatakse omatarbeseadmed järgmistesse gruppidesse: seadmed millede vastumoment ei sõltu pöörlemiskiirusest; seadmed millede vastumoment on astmelises sõltuvuses pöörlemiskiirusest. Püsivastumomendiga on, kraanad, kompressorid, konveierid, purustajad, kuulveskid, kütusesöötjad. Nendel seadmetel on suhteliselt suur käivitusmoment (hõõrdumine). Ventilaatorite puhul vastumomendi astendaja on tavaliselt kaks (ruutsõltuvus). Käivitusmoment on nendel seadmetel väike (0,1-0,3) ja on põhjustatud vaid hõõrdekadudest laagrites. Siia gruppi kuuluvad, suitsuimejad, puheventilaatorid, ventilaator-veskid, vasturõhuta töötavad pumbad, tsirkulatsioonipumbad, ventilatsioonisüsteemid jne. Suure grupi elektrijaama omatarbeseadmetest moodustavad kõrgsurvetsentrifugaalpumbad
saame hüperboolse mehaanilise tunnusjoone (kõver 4 joon. 2.1). Takistusmoment muutub pöördvõrdeliselt nurkkiirusega 24. Alalisvoolu rööpergutusmootori mehaanilised tunnusjooned. Loomuliku mehaanilise tunnusjoone kalle ehk jäikus on määratud teguriga B, see omakorda sõltub ankruringi takistusest R. Elektromehaanilised tunnusjooned on samuti sirged. Konstantse magnetvoo puhul on moment võrdelinevooluga. Seega sõltub käivitusvool pingest ja ankruringi takistusest. Käivitusmoment ei sõltu mitte nainult pingest ja ankruringi takistusest, vaid ka magnetvoost. Seepärastühesuguse käivitusvoolu puhul võib käivitusmoment olla erinev sõltuvalt magnetvoost. Rööpergutusmootori pidurdus. Pidurduseks nimetatakse sellist mootori tööolukorda, kus ta moment takistab liikumist. Pidurdusolukorras on momentide ja kiiruste märgid vastupidised mootori olukorrale, s.t. mootor tarbib energiat töömasinalt. Rööpergutusmootoril on võimalikud järgmised pidurdused:
ajaks. Kondensaatoriga mootor töötab ringikujulise pöördväljaga. Kondensaatori mahtuvust I A sin A 6 arvutatakse C t = 10 µF . 2f 1U A ü 2 Kondensaatormootoritel on kõrge kasutegur 60-70%. Kuid mootori käivitusomadused ei ole rahuldavad. Käivitamisel ei ole magnetväli ringikujuline, sest mootoril on ringikujuline magnetväli ainult teatud koormusel. Käivitusmoment ei ületa 50% nimimomendist. Saab kasutada kergete käivitusomadustega ajamites. Käivitusmomendi suurendamiseks lülitatakse skeemi kaks kondensaatorit, kuid teine kondensaator Ck ehk käivituskondensaator lülitatakse sisse ainult käivitamise ajaks, sest muidu võib tekkida pinge, mis ületab võrgupinget 2-3 korda. 11.)Selsüün :Asünkroonmasin sünkroonse ülekande süsteemis. Mõnikord tekib vajadus, et
Sõltuvalt telje asendist on mootori sisselaskeavaga ühendatud 2 või 3 silindrit 5st. ülejäänud silindrid on ühendatud väljavooluavaga. Töövedeliku juhtimine toimub jaotusbloki abil. Ühendus sisse-ja väljalaskeavade ning mootori silindreite vahel toimub jaotis asuvate kanalite kaudu. Töötab ka väikestel pöörlemiskiirustel KOLBAKSIAALHÜDROMOOTOR Nurga all paikneva võlli ja sfääriliste kolbidega. Mootori konstr on kompaktne, tal on vähe liikuvaid osi ja suur käivitusmoment. Mootor on töökindel. Kõrge töösurvega ja mahukasuteguriga. Kallis keerukas. Kaldplok, kus silindrikolvplokk on aset kaldu ajami võlliga(kuni 30kraadi). PNEUMOAJAM, OMADUSED JA TÖÖPÕHIMÕTE Ajam töötab kolb- või rotatsioonikompressorist saadava suruõhuga. Atmosfääriõhk surutakse kompressorites kokku ning suunatakse suruõhupaaki. Suruõhupaak võimaldab õhu väiksel tarbimisel kompressori välja
3. Nimivool IAG = 2,3 A 4. Nimiergutusvool IEG = 1,1 A 5. Ankrumahise induktiivsus LAG = 25 mH 6. Ankrumähise takistus RAG = 2.8 7. Ergutusmähise induktiivsus LEG = 20 H 8. Ergutusmähise takistus REG = 56 9. Ülekandetegur voolu järgi 10. Ülekandetegur pinge järgi 5 Täiturmootori andmed: 1. Nimipinge UN = 110 V 2. Nimiergutusvool IEM = 0,22 A 3. Nimiankruvool IAM = 2,08 A 4. Nimivõimsus PM = 172 W 5. Nimipöördemoment MK = 0,7 nm 6. Käivitusmoment MK = 1,25 nm 7. Inertsimoment J = 6,72 × 10-4 8. Ankrumähise takistus RAM = 2,0 9. Ankrumähise induktiivsus LAM = 20 mH 6 SISSEJUHATUS Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis hõlmab juhtimissüsteemi ehitamise teooriat ja printsiipe inimese osalemiseta. Automaatselt toimivate seadmete kasutusele võttu seadmete juhimiseks nimetatakse automatiseerimiseks
rootorirnäļrise lartide efektįivset ristlõikepinda ja suurendades sellega rnähise takistusį. Seega į0 toitnub käivitusel rootoritakistuse automaatne suurenemine. Võrdluseks võįb öeļda, et faasirootoriga rnasinates lülitatakse käivitarnisel rootoriahelasse lisatakistus. PiruraefeĮcti nrõju ja ühtlasi ka mootori käivitusmoment on määratud rootori uurete ja lattide tistlõikepinna kujuga. Suurenra käivitusmornendi saamiseks on lįįhisrootoritel stigav- või kaksikuurded fioonis 1.3). Si.igav- ja kaksikuuretega lülrisrootoriga asünkoonmootori rrreltaanilise karakteristiļttr atwutanrine otr võrdlemisi tįįlikas. Mitmed autorid soovitavad seļleks aseskeenri. ktts rootorit iseiootnustatakse jaotatud paratneeritega. Joonisel 1.4 näidatr"rd aseskeemi soor.,it-ab firtna
Püsivkaod nimikoormusel on 0,35 ja muutuvkaod 0,65 nimikadudest. Soojussiirde halvenemine mootori seismisel 0 = 0,3 ja käivitamisel 1 = 0,65. Mootor Pn = 10 kW, nn = 24,17 s-1, n0 = 25 s-1, n = 0,875, cosn = 0,88, µv = 2,0, µk = 1,2, J = 0,09 kgm2, r1 = 0,515 , r2 = 0,645 . Mootori nimimoment 10000 Mn = = 65,85 Nm. 2 24,17 Vääratusmoment M v = M n µv = 65,85 2,0 = 131,7 Nm. Käivitusmoment M k = M n µk = 65,85 1,2 = 79,02 Nm. Käivituse kestel keskmine moment M k , k = 0,45( M k + M v ) = 0,45 (79,02 +131,7) = 94,82 Nm Kogu süsteemi inertsimoment J = J m + J t = 0,09 + 0,03 = 0,12 kgm2. Kaod mootori rootoris käivitamisel 24 w2 Ak 2 = J 1 + r1 M k .k , w2
L L r1+r2 on vooluringi aktiivtakistus. Induktiivtakistus on poolitakistus I=U/Xl Xl= 2fl eneseinduktsiooni emj 21.Asünkroonmootorite käivitamine- elektrimootorite käivitust iseloomustavateks suurusteks on takistava mõju voolu muutumiseks... mahtuvustakistus Xc = !/wc=1/2fc. Pingeresonants kui vahelduvvoolu käivitusvool, käivitusmoment, käivitusaeg ja käivituse ökonoomsus. Lühisrootoriga asünkroonmootorite jadaahelas Hl=Xc, siis U =Uc, pingekolmnurk taandub sirglõikeks ja kogupinge U on vooluga I faasis. käivitusvool I1k on käivitamise alghetkel (s=1) nimivoolust I1n suurem 4,0...7,0 korda, sõltuvalt mootori L nimivõimsusest ja pöörlemiskiirusest
21.Joonestada kolmefaasilise asünkroonmootori klemmiplaat tähtlülituses, tähistada mähiste algused ja lõpud. 22.Joonestada kolmefaasilise asünkroonmootori klemmiplaat kolmnurklülituses, tähistada mähiste algused ja lõpud. 65.Ühefaasiline asünkroonmootor 1. Kus kasutatakse peamiselt ühefaasilisi asünkroonmootoreid? 2. Joonestada ühefaasilise kondensaatormootori skeem? 3. Ühefaasilise asünkroonmootori ehitus. 4. Kuidas saadakse mootorile vajalik käivitusmoment? 5. Bifilaarne mähis. 6. Kuidas saab muuta kondensaatormootori rootori pöörlemise suunda? 7. Kas saab ühefaasilist asünkroonmootorit käivitada kui selle käivitusmähises, aktiivtakistis või kondensaatoris on rike, kuid töömähis on korras? 8. Ekraneeritud poolustega mootor. 9. Kahefaasiline asünkroonmootor. 10.Õõsrootoriga mootor. 66.Alalisvoolumootor 1. Kas üht ja sama alalisvoolu masinat võib kasutada nii generaatori kui mootorina? 2. Alalisvoolumasinad
Mootori andmed saab teada mootori sildilt. 119 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit. Ühefaasiline asünkroonmootor erineb kolme- faasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vool I1 tekitab pulseeruvvälja, mida võib vaadelda kui kaht ühesuguse amplituudiga välja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas kiirusega 2 f 1 1 = . p Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse. Käivitusmomendi tekitamiseks on mitu võimalust. Kondensaatormootor Kondensaatormootoris on lisaks staatori töö- mähisele TM veel käivitusmähis KM, mille telg on
Süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustamiseks kasutatakse ülekandefunktsioone.Mootori mehaaniline karakteristik iseloomustab selle kiiruse ja momendi vahelist sõltuvust konstantse toitepinge korral. Lineaarsete karakteristikute puhul langeb kiirus momendi kasvamisel lineaarselt. Suuremal kiirusel arendab mootor väiksemat momenti. Nagu on näidatud joonisel 4.8 a, võib lineaarse koormuskarakteristiku määrata kahe punktiga. Nendeks on ideaalse tühijooksupunkt 0 ja mootori käivitusmoment Mk, mis muutub võrdeliselt rakendatud pinge ja sagedusega. Seisva rootoriga mootor ei tekita vastuelektromotoorjõudu. Mootor peab arendama sobivat käivitusmomenti, et jõuda töökiirusele võimalikult ruttu. Vältida tuleb aga mootori liigkuumenemist. Käivitusel arendavad igat tüüpi mootorid töömomendist mitu korda suuremat käivitusmomenti. Lineaarse koormuskarakteristiku kaldenurka ehk gradienti iseloomustab avaldis 0
annaabi.ee 
