Maksimaalne tootlikus 1200 l/min Vettevajumise sügavus 7 cm Mass 28 kg UJUVPUMP AQUAFAST Maksimaalne tootlikus 700 l/min Mass 21 kg Rosenabauer Otter 500 l/min at 6 bar 800 l/min at 5 bar 1.000 l/min at 4 bar max. 1.100 l/min at 3 bar Kasutusvalmis kaal: 66 kg Rosenbauer FOX 1.000 l/min at 15 bar 1.600 l/min at 10 bar Kasutusvalmis kaal 167 kg MIKS VAJA VETT PUMPA VAAKUMPUMBA/SEADMEGA IMEDA PAAK TÜHI / VETT VAJA TSENTRIFUGAALPUMP EI SUUDA HÕRENDUST TEKITADA VAAKUMPUMBA/SEADMEGA TEKITATAKSE IMILIINIS HÕRENDUS VESI KERKIB VAID NIIPALJU, KUI ON VEEVÕTUKOHALE MÕJUVA ÕHURÕHU JA IMIVOOLIKU SEES VALITSEVA RÕHU VAHE SEETÕTTU IMIKÕRGUSEKS PUMPADEL 7-8 m VEE IMEMIST HALVENDAVAD TEGURID IMISÕEL EI OLE ÜLENI VEES LIITMIKUD HALVASTI ÜHENDATUD VOOLIKUD EI OLE HERMEETILISED PUMP EI OLE HERMEETILINE VAAKUMPUMBA IMIKANAL UMBES IMIKLAPID EI OLE KORRAS HOOLDUS
Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor. Tsentrifugaal pumbad- Tsentrifugaalpump on labapump, mis töötab järgmisel põhimõttel. Spiraalkambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelist ruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhu suurenemise kiiruse vähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrget rõhku on raske saada, kuid valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m3/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m, kasutegur 0,6 ... 0,9. Töötab ka siis, kui labad on kahjustunud
40. UHT liin (Tetra Pak VTIS näitel) A- toote sisestus, B- toote väljutus, C- aur, D- vesi, 1- ujukipaak, 2- tsentrifugaalpump, 3- plaataparaat (regeneraator- jahuti), 4- injektorpump (vaakumi tekitamiseks), 5- toote survepump, 6 - auru
1) jahutuspinna pindala , mida läbib õhuvool m2; 2) radiaatori frontaalpinna pindala, , m2; 3) radiaatori sügavus liikuva õhuvoo suhtes, , st kaugus esimese ja viimase ribirea vahel, m ( m); 4) radiaatori kompaktsuskoefitsient, , mis väljendab jahutuspinna pindala ja mahu suhet ( m2/m3); 5) ribistuskoefitsient , mis määratakse jahutuspindade suhtena õhu ja vedeliku vahel (). Jahutusvedeliku pumba arvutus Jahutusvedeliku pump on traditsiooniliselt ühepoolse pealejooksuga tsentrifugaalpump. Arvutuseks on järgmised algandmed: a) pumba tootlus , (m3/sek); b) pumba veesurve kõrgus , (MPa); c) pumbavõlli pöörlemissagedus , (min-1). Ventilaatori arvutus Vedelikjahutussüsteemis kasutatakse tavaliselt propeller tüüpi ühe töörattaga telgventilaatorit. Ventilaatori aerodünaamilisi omadusi hinnatakse: a) tootlikkuse tegur, b) staatilise rõhu tegur, c) võimsustarbe tegur, d) staatiline kasutegur. Viimane määratakse kolme eelneva kasuteguri korrutisena.
Lihtsaima veerelee ehitus selgub jooniselt 3.3.3, a: torusse tungiv vesi surub ketta vastu kummitihendit ning sulgeb varda otsas olevad kontaktid. Käivituse edukust kontrollitakse siibri ees oleva survereleega 7. Kui torustikus on tekkinud surve, annab relee signaali siibri avamiseks, kui seda pole, siis pumbamootori väljalülitamiseks. 1 asünkroonmootor 2 tsentrifugaalpump 3 veemagistraal 4 siibri elektriajam 5 siibri elektromagnetiline ajam 6 tagasivooluklapp 7 surverelee 8 veerelee
Bessemerprotsess Referaat ajaloos. Koostajad: Krista Makke Helen Baumann Aveli Noortoots Sirle Sauman 8D klass M.R.G Tartu 2004 Rauaga on inimkonna elu tihedalt seotud. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on leitud tähtede hõõguvates atmosfäärides. Maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoores on arvutuste järgi 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Rauda on leitud igal pool pinnases. Vähesel määral leidub rauda maapinn...
hea juht roostevaba) 35. Plaatoojusvahetusseadme tööprintsiip ja ehitus: Soojusülekanne agensilt tootele läbi aparaadi seina (õhuke, hea juht roostevaba). Sektsioon koosneb gofreeritud pinnaga plaatidest (1,5mm), vahekaugus 3...6 mm. Plaatide vahel kummitihendid. Ühelpool toode teisel agens. Regeneratiivsektsioonide (1...2) kasutamisel kasutatakse ca 90% jahtuva toote soojusest. Juurde kuulub veel tsentrifugaalpump, ujukipaak (kõrgel tasemel peatub toote sissevool) ja voolustabilisaator (kindl.stabiilse voolu). 36. Plaatsoojusvahetiga pastörisaatori kuumavee sõlm: boiler (jahtunud vesi taaskuumutatakse auru juhtimisel vette), kuuma vee pump (ringvool pastörisaatori ja boileri vahel), kontroller tagamaks vee ja pastöriseerimise temperatuuri, veevärgi vee pealevool (vee kaod), ülevoolutoru (veeliia väljutamiseks), temp.andurid (vesi, piim), auruklapp (juhib kontroller, tagamaks tehn
Malm. Roostevabateras. Pronks. Alumiiniumi sulam. Plastik. Tööratta materjal valitakse vastavalt pumba parameetritele: Malmtöörattaga pumbad survega kuni 0,5 Mpa ( u < 40m/s ) Pronkstöörattaga kuni 1 Mpa ( u < 80 m/s) Terastöörattaga H> 1Mpa (u< 300-500 m/s). : TSENTRIFUGAALPUMP 1.Tootlikkuse järgi 2. Surve järgi väikese tootlikkusega kuni 20 m³/h, madalsurve pumbad kuni 3 bar keskmise tootlikkusega kuni 60 m³/h , kesksurve pumbad 5.... 50 bar suure tootlikkusega üle 60 m³ /h. Kõrgsurve pumbad üle 50 bar. 3.Vedeliku imemise järgi 3. võlli asetuse järgi ühepoolse imemisega , horisontaalne võll kahepoolse imemisega
ühtlustab pöörlemist. Et vähendada veel omakorda väntvälli võnkeid siispannakse osade laevade teise otsa demfer. Mis on kinnitatud pressistuga väntvõlli otsa ja keerleb näietks mingi õli sees. 28.Pumpasid liigitatakse: a)Labapumbadeks -Labapumbad on pumbad, milles vedeliku panevadliikuma pöörlevad labad. Labapumbad sobivad paremini väikeseviskoossusega vedelike pumpamiseks. Näiteks kasutatakse labapumpasid diiselmootorite jahutusvedeliku ringi ajamiseks. Nt Tsentrifugaalpump, b)Mahtpumbad -mehaaniline energia kandub vedelikule selle ümber paigutumisel pumba töökambri mahu muutumise tõttu; mahtpumpade ühiseks tunnuseks on asjaolu, et imetav ja surutav vedelik on teineteisest mingi pumba osaga (näiteks klappidega) lahutatud. Nt kolb-; membraan-;hammasrataspump. c)Jugapumbad- pumpamine toimub mingi teise vedeliku, auru või gaasi joakineetilise energia arvel. Kasutatakse nii otseselt pumpamiseks kui ka ainetesegamiseks.
Gaaside ja vedelike voolamine eksam. 1. Mõisted reaalne fluidum- Reaalvedelikud jaotatakse: - tilkvedelikud – moodustavad homogeense võõristeta ja tühikuteta keskkonna (vedelikud), on praktiliselt kokkusurumatud ning väikese ruumpaisumisteguriga, - gaasid ja aurud - on kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust. ideaalne fluidum -vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus. See tähendab, et ideaalvedelikul on lõpmatult suur voolavus, ta liikumine on hõõrdevaba (puudub viskoossus); ta ei ole rõhu mõjul kokkusurutav ning ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes. perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse ...
30% võimsusest) liigutatakse termostaati juhtõhuga ja mereveejahutisse läheb vähem vett ning madalakontuurilise jahutusvee temperatuur tõuseb. Pleiger klapid Jahutusvee ja õli temperatuuride kontroller 22 Jahutussüsteemi mereveepump: Mark Hamworthy CGD250 V48 BAN Tüüp üheastmeline vertikaalne tsentrifugaalpump Arv 3 Kaal 275kg Tootlikkus 510m3/h Pöörate arv 1475p/min Võimsus 40kW Pumba kere on valmistatud pronksist, tööratas NiAl lisanditega pronksist ja võll roostevabast terasest AISI 329. Pumba võlli tihendina kasutatakse mehhaanilist tihendit. Jahutussüsteemi madalatemperatuurilise jahutusvee pump: Tüüp üheastmeline horisontaalne tsentrifugaalpump Arv 4
vajalik vedeliku liikuma panemiseks. Teades kasulikku võimsust ja kulutatud võimsust, saab arvutada pumba efektiivsuse : Nn = Ne . 3.1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata rõhud, torustikuga ühendatud pumba tootlikkus ja võimsus pumba elektrimootori erinevatel pöörlemissagedustel. 3.2. KATSESEADME KIRJELDUS Töös kasutatav katseseade on esitatud joonisel 1.3, tööpõhimõtted on kirjeldatud punktis 1.3.1. Tsentrifugaalpump 16 on ühendatud elektrimootoriga 17, mille pöörlemissagedust saab reguleerida. Pöörlemissagedust reguleeritakse muutes sagedusmuunduriga 18 voolu sagedust. Voolu sagedusel 50 hertsi on mootori pöörlemissagedus 2850 p/min. Elektrimootori poolt tarbitavat võimsust mõõdetakse kilovattmeetriga 19. Pumba imemisavapoolsele torustikule on paigutatud vaakummeeter 14, surveavapoolsele torustikule manomeeter 22. Manomeetri ja vaakummeetri torustikuga ühenduspuntide vaheline kõrguste
7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrrandi kaudu Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi , mille tihedus on 1000 kg/m3 tõuseks imiktorus 10,33 m. Teiste vedelike imemiskõrgus, mille tihedus on veest väiksem , on vee teoreetiliselt imemiskõrgusest suurem. Kui tsentrifugaalpump on täidetud veega , siis tema tegelik imemiskõrgus on umbes 7-8 m . Pumba imemiskõrgus oleneb temperatuurist . Vee 700C juures on tsentrifugaalpumba imemiskõrgus null. Imemiskõrgus (m) 7,0 5,8 4,7 2,3 0 Vee temperatuur (0C ) 0 20 40 60 70 Vastavalt Bernoulli võrrandile on vedeliku voolu erienergia (potensiaalse ja kineetilise energia summa ) erinevates vedeliku voolu ristlõigetes (nn. elavlõikes) on võrdsed. E= Epot.+Ekin.
Pinnasepumpa kasutatakse ka eraldi pinnase teisaldamiseks karjäärist paigalduskohta. Seadmed on paigaldatud ujuvalusele, mis varustatakse fikseerimisvaiadega 4 ujuvaluse paigalhoidmiseks. Seadme põhiosad on pinnasepump, imitoru, imitoru juhtimissüsteem ja pulbitorustik, mille kaldale juhtimiseks ja veepinnal hoidmiseks kasutatakse pontoone. Töö põhineb vee uhtuval toimel ja kandval toimel. Pump tekitab veevoolu, mis eraldab põhjast pinnase. Pinnasepump on konsoolitüüpi tsentrifugaalpump, millega teisaldatakse pinnase ja vee segu torusid mööda. Erinevus veepumbast seisneb järgnevas: korpus ja tööratas on arvestatud ka tükkide läbilaskmiseks, pumbakorpuses on luugid puhastamiseks, korpuse kulumiste vältimiseks on sellel sees poltidega kinnitatud soomusplaadid, kasutegur on väiksem. 10. Laserid drenaazimasinatel ja tasandajatel, laserid sisetöödel. Lasereid kasutatakse tasandamis- ja planeerimismasinate ja drenaaziekskavaatorite juhtimiseks
Töörõhk: 3,0 bar Tarbitav võimsus: 1,0 kW El.Mootor: Three- phase Marine Mootor 56 El. Mootori arv: 1 4.1.5 MDO; GO transfer pump Tüüp: Horisontaalne hammasrataspump Tootja: Behrens Pumpen Pumpade arv: 4 Mudel: ZB I/b- S G Tootlikus: 7,0 cbm/h Pöörete arv: 1450 rpm Töörõhk: 3,0 bar Tarbitav võimsus: 1,6 kW El.Mootor: Three- phase Marine Mootor AM 80N- 4 El. Mootori arv: 4 Võimsus: 2,2 kW 4.1.6 Pre- heating ME pump Tüüp: Vertikaalne tsentrifugaalpump Tootja: Behrens Pumpen Pumpade arv: 1 Mudel: CR 4- 20 F Tootlikus: 1,2 cbm/h Pöörete arv: 2900 rpm Töörõhk: 3,0 bar Tarbitav võimsus: 0,2 kW El.Mootor: Three- phase Marine Mootor El. Mootori arv: 1 Võimsus: 0,37 kW 4.1.7 Circulating pump warm water Tüüp: Horisontaalne tsentrifugaalpump Tootja: Behrens Pumpen Pumpade arv: 1 Mudel: CHI 2- 40 57 Tootlikus: 2,0 cbm/h Pöörete arv: 2850 rpm Töörõhk: 2,9 bar Tarbitav võimsus: 0,4 kW El
9,00 12,22 37,99 154,74 10,00 11,00 43,76 176,90 11,00 10,00 49,72 199,66 12,00 9,17 55,86 222,99 13,00 8,46 62,19 246,85 3.2 Mootori prototüübi jahutuspumba koostejoonis Mark Desmi NSL200-330/B Tüüp vertikaalne tsentrifugaalpump Arv 3 Kaal 275kg Tootlikkus 600m3/h Pöörate arv 1450 p/min Võimsus 45KW Pumba kere on valmistatud pronksist, tööratas NiAl lisanditega pronksist ja võll roostevabast terasest AISI 329. Pumba võlli tihendina kasutatakse mehhaanilist tihendit.
sõltuvalt pöörlemissageduse muutumisest. Staatilist karakteristikut saab lineaarsele I tuua lähemale kui asendada silindriline (püsiva jäikusega) seadevedru 2 koonilise (muutuva jäikusega) vedruga 6. Kasutatakse ka moodust, et vedrusid on erineva jäikusega pakett. Väljundsignaaliks on selle anduri puhul muhvi 3 lineaarne liikumine. Hüdraulilises anduris on tajuriks mootori või mehhanismi võllilt käitav hammasrataspump (joonis 0.2.27c) või tsentrifugaalpump (impeller) ( joonis 0.2.27d). Võlli pöörlemissageduse muutumisega muutub õli rõhk pumba väljundis, kusjuures õli rõhk on üheselt määratud pöörlemissagedusega. See rõhk antakse anduri sisendisse, mille väljundsignaaliks on mingi väljundlüli nihkumine. Hüdrauliliste andurite eeliseks on väikene inertsus vedeliku vähese kokkusurutavuse tõttu ja konstruktsiooni lihtsus. Puuduseks on mittelineaarne ja ebastabiilne staatiline
Olgu antud materiaalselt suletud süsteem mahuga V, millel puudub termodünaamilise keha juurde- ja äravool. Sellise süsteemi näiteks võib olla liikuva kolviga silindrisse suletud gaas. Eeldame süsteemisisest mehaanilist tasakaalu. Tehnilise töö mõiste termodünaamikas on seotud materiaalselt avatud süsteemiga. Avatud süsteem on selline, kuhu termodünaamiline keha võib juurde voolata või sellest lahkuda. Selline süsteem on näiteks turbiin, turbiinkompressor ja tsentrifugaalpump. 6. Siseenergia. Siseenergia on süsteemi osakeste kõigi energialiikide summa. Siseenergia U põhimõõtühikuks on džaul (J). Erisiseenergia u = U/M, J/kg. Reaalgaasi siseenergia kujutab endast summat molekulide kineetilisest ja potentsiaalsest energiast. U U KIN U POT . Ideaalgaaside potentsiaalne energia on null, seega siseenergia võrdub molekulide m 2 3
Tsentrifugaalpump teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil. Teokujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas. Sissejooksu-toru siseneb kere tsentrisse, väljavoolutoru on ääres (perifeerias). Kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist perifeeria poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhu all väljavoolutorusse. Tsentris tekkiv hõrendus tagab täiendava vedeliku imemise pumpa. Suurema rõhu saamiseks tehakse tsentrifugaalpump mitmeastmeliseks. Need pumbad on suure tootlikkusega ja küllalt väikeste mõõtmetega. Neid saab käitada elektrimootori või auruturbiiniga ilma reduktorita. Kuis enne töö algust peab sissevoolutoru ja pump ise olema vedelikku täis. Pumbad on tundlikud õhu sattumisele neisse. Tänapäeval on olemas ka sisseimemisseadmega tsentrifugaalpumpi. Need pumbad on laevades kõige levinumad. Kasutatakse suurte vedelikukoguste teisaldamiseks ballasti-, tuletõrje- lasti- jne. süsteemides.
Tsentrifugaalpump teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil. Teokujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas. Sissejooksu-toru siseneb kere tsentrisse, väljavoolutoru on ääres (perifeerias). Kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist perifeeria poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhu all väljavoolutorusse. Tsentris tekkiv hõrendus tagab täiendava vedeliku imemise pumpa. Suurema rõhu saamiseks tehakse tsentrifugaalpump mitmeastmeliseks. Need pumbad on suure tootlikkusega ja küllalt väikeste mõõtmetega. Neid saab käitada elektrimootori või auruturbiiniga ilma reduktorita. Kuis enne töö algust peab sissevoolutoru ja pump ise olema vedelikku täis. Pumbad on tundlikud õhu sattumisele neisse. Tänapäeval on olemas ka sisseimemisseadmega tsentrifugaalpumpi. Need pumbad on laevades kõige levinumad. Kasutatakse suurte vedelikukoguste teisaldamiseks ballasti-, tuletõrje- lasti- jne. süsteemides
Tsentrifugaalpump teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil. Teokujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas. Sissejooksu-toru siseneb kere tsentrisse, väljavoolutoru on ääres (perifeerias). Kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist perifeeria poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhu all väljavoolutorusse. Tsentris tekkiv hõrendus tagab täiendava vedeliku imemise pumpa. Suurema rõhu saamiseks tehakse tsentrifugaalpump mitmeastmeliseks. Need pumbad on suure tootlikkusega ja küllalt väikeste mõõtmetega. Neid saab käitada elektrimootori või auruturbiiniga ilma reduktorita. Kuis enne töö algust peab sissevoolutoru ja pump ise olema vedelikku täis. Pumbad on tundlikud õhu sattumisele neisse. Tänapäeval on olemas ka sisseimemisseadmega tsentrifugaalpumpi. Need pumbad on laevades kõige levinumad. Kasutatakse suurte vedelikukoguste teisaldamiseks ballasti-, tuletõrje- lasti- jne. süsteemides.
Et tal ülikooliharidust polnud, oli oma arutlustes vaba. Samas andis tunda sihipärase käsitlusviisi puudumine ja matemaatiline abitus, mis ei lubanud mõttearendusi lõpuni viia ja õigsust kaitsta. Tema rataslukuga püstolit meenutavat ratas-lukuga musketit hakati kasutama Saksamaal 1500. a. paiku. Rull-laager ilmus kasutusele 16. saj. Sageli olid ta ideed õiged, kuid nõudsid meisterlikkuse taset või materjale, mis polnud kättesaadavad: tsentrifugaalpump, hüdrauliline press, vintsoonega tulirelv, tagantlaetav suurtükk. Tüüpiline ja tulevast teaduslikumat inseneritööd ette kuulutav oli Leonardo huvi lihtmehhanismide vastu, sõltumata nende võimalikust rakendamisest. Visandas seadiseid pöördliikumise muutmiseks edasi-tagasi- liikumiseks, spiraal-ja kaldhammastega hammasrattaid, uuris kette. Eelkäijatest pare-mini mõistis erinevust töömasinaja seda käitava jõumasina vahel. Uuenev mehaanika
Seadme põhiosad on pinnasepump, imitoru, imitoru juhtimissüsteem ja pulbitorustik, mille kaldale juhtimiseks ja veepinnal hoidmiseks kasutatakse pontoone. Töö põhineb vee uhtuval toimel ja kandval toimel. Pump tekitab veevoolu, mis eraldab põhjast pinnase. Imitoru kaudu liigub see pumba korpusesse, kus tööratas paiskab pulbi edasi survetorustikku. Viimane on veekogu osas pontoonidel ujuv, kaldal toetub maapinnale. Pinnasepump on konsooltüüpi tsentrifugaalpump, millega teisaldatakse pinnase ja vee segu (pulp) torusid mööda. Erinevus veepumbast seisneb järgnevas: korpus ja tööratas on arvestatud ka tükkide läbilaskmiseks, pumbakorpuses on luugid puhastamiseks, korpuse kulumise vältimiseks on sellel sees poltidega kinnitatavad soomusplaadid, kasutegur on väiksem. Pumba jõudlus ulatub kuni 12000 m3/tunnis, survekõrgus kuni 90 m Pinnasepump uhub pinnast imeva veejoa toimel, mis suundub imitorusse küllaldase kiirusega
Mõningatel juhtudel tuleb valida suurema võimsusega saujuvkäiviti. Nendeks juhtudeks on kas rasked käivitustingimused või tihe käivitamine. Tabel 7.1 annab pisikese ülevaate sujuvkäiviti valikust [12] Tabel 7.1. Sujuvkäiviti valikukriteeriumid Normaalne käivitus (normal start) Raske käivitus (Heavy duty start) Tüüpilised Kompressor, eskalaator, Pikk konveier, purusti, segisti, veski rakendusalad tsentrifugaalpump, lift. Valik Sujuvkäiviti valida vastavalt mootori Normaalse käivitusega sujuvkäiviti nimiandmetele. puhul valida üks suurus suurem sujuvkäiviti kui mootori nimivõimsus. Kui sujuvkäiviti on loodud raske
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
